Jump to content
Ott Kiivikas

Toidulisandid pudru sisse!

Recommended Posts

Pöördun jällegi teie poole lugupeetud lugejad!

Seekord küsin kas keegi kasutab toidulisandeid samuti nagu ma ise? - ehk lisan neid hommikul pudru sisse.

Võib tekkida küsimus, miks lisada? Selleks, et valdavalt süsivesikutel baseeruvat putru muuta valgurikkamaks. Pudrus sisaldub küll valku, kuid mitte täisväärtusliku.

Olen proovinud mei poe valikust erinevaid tooteid:

Myoplex - super maitse, pool pakki paras ühe korraga lisada - tuleb ca 20 gr valku juurde.

Syntha6 - super maitse, 1 scoop lisana on paras

Pro Dessert CNP - väga tugev maitse ja hea, isegi paras on vähem kui 1 pakk lisada (pakis on 25 gr. valku)

Dessert CNP - super maitse

Kui kellegil on samas vallas kogeust võiks seda jagada.

Ette tänades

Kunagi hallil ajal, kui v6isteldud sai ja raha tuli hoolega lugeda, siis mina s6in V2gilase Super Pro d.

Segasin keefiriga 2ra, panin kaerahelbeid ka sisse, ootasin tunnikese, kui helbed olid paisunud ja mulle maitses kyll. Seda oli hea kooli kaasa v6tta.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ainult omlett - seal on ju vähe rasva ja vähe energiat! Sinu hommikusöögi võtmeks oleks rohkem rasva ja rohkem toitu!

Olge mureta! Ligikaudu pooltel inimestel on sysivesikute tundlikkus. Suhkru tarbimise peaks yleyldse 2ra unustama...

Mina ei saa ka syya.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kunagi hallil ajal, kui v6isteldud sai ja raha tuli hoolega lugeda, siis mina s6in V2gilase Super Pro d.

Segasin keefiriga 2ra, panin kaerahelbeid ka sisse, ootasin tunnikese, kui helbed olid paisunud ja mulle maitses kyll. Seda oli hea kooli kaasa v6tta.

OT: minul tekitasid kõik Vägilase asjad kohese palaviku :huh:

Share this post


Link to post
Share on other sites
OT: minul tekitasid kõik Vägilase asjad kohese palaviku :huh:

:P

Ma ajasin alati k6igil s88giisu 2ra...aga palaviku kohta ei tea ma midagi. :P Mul oli nendega diil, ostsin neli kilo ja sain viienda tasuta :P

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aeglased valgud ei põhjusta ja denatureerimata külmtöödeldud piimavalku võib vähemalt homogeniseeritud pastöriseeritud poepiimast elusamaks pidada ;)

Et ka valgud võimendavad insuliinieritumist, on vähe teada fakt.

Ainult kiired valgud. Kaseiin nt jääb kõhus klimpi ja siis üsna aeglaselt imendub...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Et ka valgud võimendavad insuliinieritumist, on vähe teada fakt.

Ainult kiired valgud. Kaseiin nt jääb kõhus klimpi ja siis üsna aeglaselt imendub...

Kiired valgud muidugi rohkem, aeglased vähem, kuid võrreldes nende omastamise kiirusega (peaksin vist ütlema aeglusega) põhjustavad nad eeldatavast suuremat insuliinieritust.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niipalju kui mina aru saan, siis härra Antson väidab, et insuliini tõusud veres tekitavad kokkuvõttes suhkruhaigust ning sellepärast tuleks tõsiselt vähendada süsivesikute tarbimist.

Mis on tegelikult tõsi, pidevat veresuhkru tõusu loetakse üheks suureks teguriks insuliini resistantsuse tekkes (Insuline Resistance > hea kokkuvõtlik ülevaade http://en.wikipedia.org/wiki/Insulin_resistance) , mille tagajärjel kujuneb välja tüüp 2 diabeet.

Kuid tuleb natukene süvenenumalt vaadata. Antud jutt kehtib siis, kui inimene sööb tõesti palju süsivesikuid (eriti kõrge glükeemilise indexiga) NING tema glükogeenivarud lihastes ja maksas on juba täis/kulutamata. Siis tõesti tekib resistantsus maksa - ja lihasrakkudes, sest neil ei ole tarvis oma varusid täiendada.

Selline situatsioon kehtib võibolla enamus populatsiooni jaoks, sest paljud inimesed tõesti ei liiguta ennast. Tõusevad üles, käivad tööl 8h lauataga istudes, söövad veel saia/pastat/riisi/kartuleid vms ning õhtu veedavad kodus televiisori ääres.

Mingit erilist füüsilist koormust ei eksisteeri, mis põhjustaks olulist glükogeenivarude tühjenemist ning lõpptulemuseks võib olla tüüp 2 diabeet.

Samas kui tegemist on sportlasega, siis pideva lihastöö tagajärjel on lihase - ja maksarakud seisundis kus nad just soovivad insuliini tõusu, mis täiendaks taas glükogeenivarud.

Pead ei anna, kuid ka vist härra Antson mainis kuskil teema alguse poole, et kui kulutad siis võid tarbida süsivesikuid.

Seega kogu vaidlus siin toimus kui härra Kiivikas pidas silmas sportlast, sest mainis ka TÜ kehakultuuriteaduskonda ning täiesti omast kogemust võin öelda (olles ise kehakultuuri tudeng Tartu Ülikoolis), et loengud ja seminarid käivad ikkagi sportlaste kohta ja seetõttu ma arvan vähemalt , et härra Kiivikase jutt käis sportlase kohta, mitte tavalise istuva inimese kohta.

Kui vaadata et pidev insuliini tõus, kui seda vaja ei ole, tekitab diabeeti, siis järelikult on diabeetikud kõvasti ülekaalus. Sest pidev mittevajalik veresuhkur ladestatakse rasvaks.

Järelikult normaalkaalus olevad inimesed, kellel ei ole geneetilist soodumust (pärilik) diabeedile, ei pea eriti muretsema suhkruhaiguse tekkimise pärast.

See, et siin toodi kaks näidet suhkruhaigetest sportlastest........ Esiteks, kas nad olid eluaeg suhkruahiged või kujunes see neil hilisema elu jooksu. Mitte et ma midagi tahaksin halvasti öelda nende härraste kohta, aga pildilt vaadates on Aavo Pikkuus parajalt ülekaalus....Või kas neil ei olnud soodumust diabeediks.

Ja kolmandaks, kas tõesti mõtlete et kõikidel sportlastel üle maailma tekib suhkruhaigus, tegelikult see peaks olema juba teada fakt ju, sest kaasaegsetest olümpiamängudest on üle saja aasta, kõik need endised sportlased oleks ju suhkruhaiged olnud ja see oleks kajastamist leidnud kõvasti varem kui mingi seos oleks olnud.

Või kas tõesti üle maailma toimub kehakultuuri õpe kõrgkoolides lihtsalt väga valesti ? et õpetatakse sportlasi süsivesiku rikkaid toite sööma ? Kõik uurimused ja raamatud sellel teemal on lihtsalt valed ja ükski teadlane pole tähele pannud, et tegelikult selline lähenemine tekitab diabeeti ?

Kiirete süsivesikute tarbimine koheselt peale treeningut on kõige soodsam glükogeeni kiiremaiks taastumiseks, mis on ülioluline sportlastele, kes teevad mitu treeningut päevas(seega ka mitu korda päevas tarbivad kiireid süsiveiskuid ning mitu korda tõuseb insuliin). See on teaduslikult ära tõestatud ning mingit diabeedi teket ei ole täheldatud.

Samuti suurtel vastupidavusaladel on glükogeenivarude suuruse ja sooritusvõime vahel otsene seos. Mida suurem glükogeenivaru, seda kauem jaksab töötada. Glükogeenihüpertroofia tekkeks on aga vajalik suured süsivesikutekogused (eriti kui toimuvad mitmed, tunde kestvad, treeningud ühel päeval).

See, kas on võimalik, et tänu sellisele süsivesikute tarbimisele ultravastupidavusaladel (nagu maratonijooksjad) võib tekkida tüüp 2 diabeet ... senine teadus ei kinnita kuskilt otsast seda seisukohta.

Kui tõesti tekib normaalkaalulisel sportlasel diabeet, siis on see päriliku soodumuse tõttu. Kujutan ette, et sellist olukorda võib leida palju Ameerikas, kus vanemad on olnud hea elu peal koguaeg/ülekaalulised/inaktiivsed ning tekkinud diabeet, mille soodumus järgneb lastele. Sellisel juhul võib isegi spordihuvilisel lapsel lõpuks kujuneda diabeet.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Milleks rääkida kestvusalade spetsiifikast, kui tegu on kulturismi ja fitnessiga ja sedagi osaliselt, sest enamus inimesi, kes siin nõu küsivad, soovivad üksnes parandada oma tervist ja välimust?

Akadeemiliste instantside ignoreeriv hoiak on teada - ei saa eksisteerida teistmoodi lähenemist. Ütlen niipalju, et inimest alles õpitakse tundma ja kui ükskord tulevikus toimub paradigma muutus, siis pole enamikule sellest enam kahjuks abi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Matu on saanud asjast õieti aru, ma räägin iseendast ja eeldan ,et meie lugejad on ka valdavalt füüsiliselt aktiivsed inimesed, ma ei suuna istuvaid inimesi suuri koguseid süsivesikuid tarbima. Ma teen ka tihtilugu 2 trenni päevas hommikul aeroobne 1 - 2 tundi ja peale tööd kangi 1,5-2 tundi. Tehke selle põhjal oma järeldused.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Matu on saanud asjast õieti aru, ma räägin iseendast ja eeldan ,et meie lugejad on ka valdavalt füüsiliselt aktiivsed inimesed, ma ei suuna istuvaid inimesi suuri koguseid süsivesikuid tarbima. Ma teen ka tihtilugu 2 trenni päevas hommikul aeroobne 1 - 2 tundi ja peale tööd kangi 1,5-2 tundi. Tehke selle põhjal oma järeldused.

mis t88d sa siis teed kui pole saladus?fuusiline t88 v6i foorumi vaatamine on sinu t88?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ükski pulber ei asenda täisväärtuslikku toitu.

Eetika üle pole selles teemas mõtet eriti vaielda.

Jõudu!

Edited by erxs11

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×