Forums

Kui eesmärk on neid keharaskusega harjutusi paremini teha, siis rattasõit ja kepikõnd vist ei aita palju  küll aga vähendab vööümbermõõtu. Ära toitumist ka unusta. Tee neid harjutusi nt esialgu 3x nädalas lisaks aktiivsele liikumisele ja ega siin muud kunsti väga polegi. Kättevõtmise ja järjepidevuse asi.

Lugu selline. Palju aastaid olen spordist üsna eemal olnud, eluviis kippus lõdvaks. Nüüd avastasin - jube nõrgaks olen jäänud. Suure punnitamisega teen 10 kätekõverdust, 4 lõuatõmmet, paarkümmend kükki... Vähevõitu  Noorena olin veidi tegijam.  Vanust on 40, natuke on pekirasedust (kaal 90 kilo, vööümbermõõt umbes 110 cm).  On mõte: hakkaks kodus taas mingi lihtsa kavaga pihta. Kiireid tulemusi ei oota, jõujunniks saamisest ei unista. Lihtsalt püüaks saavutada mingi tavalise terve mehe vormi ja seda hoida. Võib olla selline kava, mis tingimata ei vaja abivahendeid, ehk siis mingid hantlid ja muu lihtne kola võivad olla, aga ei pea olema. Neid mul ei ole, ajapikku saab vajadusel hankida. Jõusaali minekuga ei kiirusta. Küll kunagi sedagi teha jõuab.    Sellest teemast jäid silma tavalised harjutused, igiammu spordiga tegeledes olid need treeningu tavaline osa: https://forums.fitness.ee/index.php?app=forums&module=forums&controller=topic&id=7977    Hommikujooksu asendaks esialgu millegi muuga? Kunagi olid 2 km sörgid tavalised. Praegu vist kohe nii hullu panema ei hakkaks, mis variandid on? Kiirkõnd? Kepikõnd? Või midagi veel?  Ükskord sooviks hankida sõudeergomeetri, selle peal tõmmata mulle hullult meeldib. Pakub koormust ja samas on justkui meditatsioon     Rajumat jalgrattasõitu vist ei ole hea proovida? 20 aastat olen ratast kasutanud linnas igapäevase liikurina (kooli, tööle, poodi, chillima) ja liikusin sellega aastaringselt, spordi eesmärgil ma sellega ei sõitnud. Vahel matkasin kah, oma tavapäraseima 50 km distantsi võisin soovi korral teha 2 tunniga (mingi vana maanteerattaga läks isegi poolteist, spido järgi olid tippkiirused tasasel maal 45 km/h).  Pikimad päevaretked rahulikul sõidul läksid 100 km kanti ja ma võisin Tartus Jakobi mäest (9 kraadi) üles minna suvalise 1-käigulise vokiga, istudes sadulas. Viljandi kõige järsemat tänavat proovisin sellise vokiga kah, seal siiski üles ei jõudnud  Viimased 3 aastat kiusab mingi imelik nõrkus jalgades ja seljas, umbes aastaga läks asi käest. Nüüd on hea, kui 10 km ära väntan ja siis on jalad väga tsossud. Tõusudest enamasti rattaga üles ei lähe, ka näiteks Turusillale tõustes pean tihti ratast kõrval veeretama ja Jakobi tõus on nüüd jalgsigi Kolgata tee. Ja käigud rattal erilist leevendust ei paku, isegi maastikuratta kergeima käiguga on sõit vähegi suuremal tõusul jube roomamine. Kui tahan pikemat maad kõndida, siis pean jalutuskepi appi võtma - kas oleks mõtet kepikõndi teha? LTKH skleroosiosakond uurib mind Parkinsoni kahtlusega (tehti ka mitu MRTd pea ja selgroo uurimiseks), praegu ei osata seal veel miskit öelda. Lisaks jalgrattale on olemas tõukeratas ja kui selg ei valuta, sõidan sellega.    Mis siin ikka, mõtted on teretulnud ja vaikselt paneks end käima. 

Sooleseina epiteelirakkude rakumembraan on "rasv".

Küll on rasvase menüü mõte imendumisel aeglasem sooletegevus ja pikem kulgemisaeg.

Apteegi D-vitamiini kolekaltsiferooli nõrk koht "omastamisel" on aga pigem maksas toimuv konversioon kaltsidiooliks. Inimesel on see konversioon pilla-palla, aeglane ja varieeruv.
Veres mõõdetaksegi seda kaltsidiooli. Huvi pärast võib mõõta Synlabis vms.

Tere!
Olen Tallinna Ülikooli Kehakultuuri kolmanda kursuse üliõpilane ning viin läbi küsitlust jõutreeningute vigastuste kohta. Uuringu eesmärgiks on teada saada kui paljud inimesed vigastavad ennast iseseisval treenigul võrreldes personaaltreeingkutega.  Küsimustik on anonüümne ning Teie poolt antud vastuseid kasutatakse üldistatud kujul.  Küsimustik: https://forms.gle/LpPyhkMAK8ryq97b8

Uued ja kasutamata. Ühel kettal servas väike täke (ei sega kasutamist). Hind 50 (mõlema eest kokku). Asuvad Tallinnas (Nõmmel). Kontakt 55922782.