Toitumiskava

[jrx 142]

Ära nüüd sellest intervall -treeningu propageerimisest nii väga pöördesse ka mine, sellega tegeleti juba eelmise sajandi 60-70 -ndail aastail. Loe " Jooksja tarkvara" H. Lemberg, A. Nurmekivi, R. Jalak, seal on nendest palju juttu.

Ega ma ei väidagi, et see on uus asi Poksijad on läbi aja intervalli treeninud.

Lihtsalt vahepeal näitasid katsed, et aeroobne on ikka see kõige õigem asi (nii rasvapõletuks kui võhma treenimiseks "põhja ladumisena" jne) ja nüüd see "taastulek" EESTIS on ikka toimunud mõned aastad hiljem kui välismaal olgugi, et kõik kanalid lahti.

[TANK 3]

Võistlusteni sitaks aega. Kui katus ikka nii sõidab, siis parim lahendus siin tõenäoliselt üks väike aga korralik laadimine. Lööb vaimu selgeks ja mõjub kindlasti ka välimusele hästi. Nagu ikka - peale võistlusi kõigil hea olla ja vorm 3x parem kui laval Ja kui organism tühi, siis vaevalt seal mingi keharasv tekib.

Nii see on...

Kuule sa olid ka ju sama toitumise peal millest Fred rääkis???

räägid äkki ise lähemalt oma päevasest menüüst ja kuda on lahti päeva peale jagatud?

[Fred Antson 0]

Tervis pluss tahtis panna uues numbris (kirjutavad ka Poliquinist!) intervalltreeningule miinuse sellepärast,et see ei tõstvat aeroobset võimekust. Siin on minu lühike uurimus sellest,mille ma toimetusele saatsin,veenmaks neid vastupidises. Saavutasin selle,et miinus võeti maha,kuid plussi siiski ei julgetud panna...

Intervalltreening tõstis VO2max 2 korda rohkem(!!!) kui kestvustreening.

Gorostiaga EM,et al. Uniqueness of interval and continuous training at the same maintained exercise intensity. Eur J Appl Physiol 1991;63:101

Kuue nädalaga tõstis 4-minutiline intervalltreening VO2max 14%, 1 tunnine aeroobne treening (mitte madala intensiivsusega,vaid võimsusel 70% VO2max!!) 10%,anaeroobne võimekus tõusis vastavalt 28% ja 0%. Treeniti 5x nädalas.

Tabata I,et al. Effects of moderate-intensity endurance and high-intensity intermittent training on anaerobic capacity and VO2max. Med Sci Sports Exerc 1996;28:1327

Kui vähendada kahe kolmandiku võrra treeningute sagedust või kestvust,siis ainus,mis aeroobset taset alal hoiab,on treeningu intensiivsus.

Hickson RC,Rosenkoetter MA. Reduced training frequencies and maintenance of increased aerobic power. Med Sci Sports Exerc 1981;13:13

3 x nädalas 6-8 korda 1 min tööd,2 min puhkust.4 nädalaga tõusis VO2max 61,3-lt 64,3-ni ml/kg*min

Smith et al. Med Sci Sports Exerc 1999 Jun;31(6):892-6

Atko Viru. Sportlik treening. Tallinn 1988,lk. 101 (viited viiele uuringule)

Muudetud November 5, 2006 kasutaja Fred Antson poolt

[Fred Antson 0]

Milline näeb välja Hr. Fred Antsoni toitumiskava

ja kas vorm on aastaläbi selline nagu pildil.???

Mul ei ole toitumiskava,vaid mul on toitumispõhimõtted!

Vorm on viimased kuus aastat selline!

[joker 3]

Nii see on...

Kuule sa olid ka ju sama toitumise peal millest Fred rääkis???

räägid äkki ise lähemalt oma päevasest menüüst ja kuda on lahti päeva peale jagatud?

Noh mis eeskuju ma ikka olen oma toitumisega, vormi pole eriti nagu näidanud.

Aga viimasel ajal jälgin enam-vähem Fredi nõuandeid jah. Kuigi nn. rämpstoitu läheb ikka ka sisse ja vahest mitte vähe. Aga eesmärk pole ka olla aastaläbi ülivormis.

See organismi ümberorienteerumine rasvade peale võib nati ka aega võtta, eriti kui kogemust pole, seega soovitaks jätkata enam-vähem samas rutiinis, millega praegu oled harjunud.

Aga muidu on lihtne põhimõte selline:

Hommikust kuni õhtuse trennini on menüüs peamiselt rasvad (nii küllastunud kui ka küllastamatta enam-vähem pooleks) ja valgud. Süsivesikuid lisan nö tunde järgi. Tavaliselt piisab viilust-paarist leivast/saiast või terakukllist. See loob ka head eeldused, et trennis hakata võimalikult kähku rasva põletama. Kui tunned , et powerit trennis vähe, lisa enne trenni nt kreeka pähkleid rohkem (mulle väga sobib, mucile sobivat rohkem kookoshelbed - katsetamise küsimus). Tavaliselt ongi see värk, et rasva-valgu dieedil tuntakse vähem powerit, aga siin peamine viga selles, et rasvu (energiaallikat) tarbitakse ikkagi vähe.

5% kohupiim - mmm, 50% juust - mmm, 30% vahukoor - mmm, 30% hapukoor - mmm

Ja peale trenni on süsivesikute aeg, et taastada ja kasvatada lihast. Kui kaalu sisse saamine pole probleem, siis ise panen pakk riisi peale trenni ja ei ütleks, et see kuhugi nahavahele läheks. Muidugi tuleb siis rasvu mõõdukalt tarbida. Ja kui ikka kõva trenn olnud, siis pole ka probleemi enne magamaminekut mõni puuvili veel sisse nahistada koos kohupiimaga näiteks.

Võib-olla kui 100% ise koguaeg jälgiks seda oleks ka tulemus parem - aga noh, mis teha - nõrk.

[ROtter 198]

Ega ma ei väidagi, et see on uus asi Poksijad on läbi aja intervalli treeninud.

Lihtsalt vahepeal näitasid katsed, et aeroobne on ikka see kõige õigem asi (nii rasvapõletuks kui võhma treenimiseks "põhja ladumisena" jne) ja nüüd see "taastulek" EESTIS on ikka toimunud mõned aastad hiljem kui välismaal olgugi, et kõik kanalid lahti.

Tuleb kasutada nii intervall-treeningut kui ka aeroobset kestusjooksu.

[Hummer 0]

Noh mis eeskuju ma ikka olen oma toitumisega, vormi pole eriti nagu näidanud.

Aga viimasel ajal jälgin enam-vähem Fredi nõuandeid jah. Kuigi nn. rämpstoitu läheb ikka ka sisse ja vahest mitte vähe. Aga eesmärk pole ka olla aastaläbi ülivormis.

See organismi ümberorienteerumine rasvade peale võib nati ka aega võtta, eriti kui kogemust pole, seega soovitaks jätkata enam-vähem samas rutiinis, millega praegu oled harjunud.

Aga muidu on lihtne põhimõte selline:

Hommikust kuni õhtuse trennini on menüüs peamiselt rasvad (nii küllastunud kui ka küllastamatta enam-vähem pooleks) ja valgud. Süsivesikuid lisan nö tunde järgi. Tavaliselt piisab viilust-paarist leivast/saiast või terakukllist. See loob ka head eeldused, et trennis hakata võimalikult kähku rasva põletama. Kui tunned , et powerit trennis vähe, lisa enne trenni nt kreeka pähkleid rohkem (mulle väga sobib, mucile sobivat rohkem kookoshelbed - katsetamise küsimus). Tavaliselt ongi see värk, et rasva-valgu dieedil tuntakse vähem powerit, aga siin peamine viga selles, et rasvu (energiaallikat) tarbitakse ikkagi vähe.

5% kohupiim - mmm, 50% juust - mmm, 30% vahukoor - mmm, 30% hapukoor - mmm

Ja peale trenni on süsivesikute aeg, et taastada ja kasvatada lihast. Kui kaalu sisse saamine pole probleem, siis ise panen pakk riisi peale trenni ja ei ütleks, et see kuhugi nahavahele läheks. Muidugi tuleb siis rasvu mõõdukalt tarbida. Ja kui ikka kõva trenn olnud, siis pole ka probleemi enne magamaminekut mõni puuvili veel sisse nahistada koos kohupiimaga näiteks.

Võib-olla kui 100% ise koguaeg jälgiks seda oleks ka tulemus parem - aga noh, mis teha - nõrk.

Kas siis põhilised rasvad, mida tarbid ongi kohupiim, juust, vahukoor ja hapukoor???

[ROtter 198]

Tervis pluss tahtis panna uues numbris (kirjutavad ka Poliquinist!) intervalltreeningule miinuse sellepärast,et see ei tõstvat aeroobset võimekust. Siin on minu lühike uurimus sellest,mille ma toimetusele saatsin,veenmaks neid vastupidises. Saavutasin selle,et miinus võeti maha,kuid plussi siiski ei julgetud panna...

Intervalltreening tõstis VO2max 2 korda rohkem(!!!) kui kestvustreening.

Gorostiaga EM,et al. Uniqueness of interval and continuous training at the same maintained exercise intensity. Eur J Appl Physiol 1991;63:101

Kuue nädalaga tõstis 4-minutiline intervalltreening VO2max 14%, 1 tunnine aeroobne treening (mitte madala intensiivsusega,vaid võimsusel 70% VO2max!!) 10%,anaeroobne võimekus tõusis vastavalt 28% ja 0%. Treeniti 5x nädalas.

Tabata I,et al. Effects of moderate-intensity endurance and high-intensity intermittent training on anaerobic capacity and VO2max. Med Sci Sports Exerc 1996;28:1327

Kui vähendada kahe kolmandiku võrra treeningute sagedust või kestvust,siis ainus,mis aeroobset taset alal hoiab,on treeningu intensiivsus.

Hickson RC,Rosenkoetter MA. Reduced training frequencies and maintenance of increased aerobic power. Med Sci Sports Exerc 1981;13:13

3 x nädalas 6-8 korda 1 min tööd,2 min puhkust.4 nädalaga tõusis VO2max 61,3-lt 64,3-ni ml/kg*min

Smith et al. Med Sci Sports Exerc 1999 Jun;31(6):892-6

Atko Viru. Sportlik treening. Tallinn 1988,lk. 101 (viited viiele uuringule)

Intensiivsemad treeningmeetodid ammendavad enda treeniva toime kiiremini:

1) anaeroobse läve kiirus areneb küllaldase baasvastupidavuse ja jõuomaduste olemasolu korral max 15-20 treeninguga

2) maksimaalse vastupidavuse arendamiseks kulub ligikaudu 10 treeningut

3) kiirusvastupidavuse optimaalse taseme saavutamiseks 5 - 6 treeningut.

Ja siis tuleb aeroobset tsüklit uuesti teha, et intervall- treeninguga uuele tasemele tõusta.

[rambo vennapoeg 0]

Ok, küsige kõigepealt endalt, mida te tahate üldse saavutada. Kas me räägime keskmaajooksja saavutusvõimest või kehaarendajale vajalikust rasvavaesest kehast.

Kopeerin nüüd oma jutu teise teema alt siia, sest see on ka antud kontekstis oluline:

Tuletaks kõigile meelde, et kui me räägime keha rasvasisalduse vähendamisest (mitte rasvapõletusest treeningu enda vältel), siis me räägime ju tegelikult ainevahetuse kiirusest. Ikka ja jälle kipuvad inimesed seda alahindama. Treeningud kestavad ju vaid 1-3 tundi, aga hoopis olulisem on panna treeningu kaudu enda jaoks tööle ülejäänud päev (mis kestab 21-23 tundi). Mõelge nüüd hetkeks inimestele, kes söövad piiramatus koguses kõikvõimalikku toitu ja näevad ikka välja nagu Nigeeria näljahädalised (kõlab justkui füsioloogiaseaduste vastaselt). Seda kõike sellepärast, et neid on õnnistatud suurepärase ainevahetusega (tõsi, lihasmassi kasvatamise eesmärgil on tegu hoopis tõelise õnnetusega). Kuidas saaksid aga tavalised inimesed oma ainevahetust püsivalt kiirendada? Esimene asi on muidugi aktiivse koe (lihaskoe) kasvatamine, teiseks tulebki mängu vastupidavuslik töö ja siin on nüüd selge erinevus kestva aeroobse ja anaeroobse intervalltreeningu vahel. Aeroobne põletab rasvu need 30 min kuni 2 tundi ja seejärel lülitub keha (ainevahetus) säästureziimi ning nurjab teie eesmärgid. Intervalliga forsseerime ainevahetust oluliselt kiiremaks ja 24h vältel on rasvakadu kehas palju suurem (seda kinnitavad juba paljud teaduslikud uuringud). Pealegi kulutame ühe ajaühiku kohta oluliselt rohkem kaloreid ehk meile piisab palju lühemast treeningust (see, et energia kulub süsivesikute arvelt, omab siinkohal ainult treeninguaegset mõju). Intervaltreening mõjutab pealegi nii aeroobset kui anaeroobset võimekust (2 in 1). Ja kui tahate säilitada oma lihasmassi, siis kestva aeroobsega on see paraku raske ja mida vähem lihasmassi, seda aeglasem ka ainevahetus jne.

[ROtter 198]

Ok, küsige kõigepealt endalt, mida te tahate üldse saavutada. Kas me räägime keskmaajooksja saavutusvõimest või kehaarendajale vajalikust rasvavaesest kehast.

Üldiselt tahaks kõike korraga ja kohe.

Suuri lihaseid ilma tugeva ja treenimata südameta ka ei saa.

Muudetud November 6, 2006 kasutaja OldMan poolt

[Fred Antson 0]

Keegi pole vastupidist väitnudki!

Muudetud November 6, 2006 kasutaja Fred Antson poolt

[katsi 0]

Mida rohkem toitumise kohta teavet, seda segasemaks see läheb

No nii - väike arutelu - kui eesmärk rasva naha alt väemaks saada, siis naisena ei tohiks süüa vähem kui 2100kcal päevas. Viimaste õpetuste kohaselt, peaks "kontrollitud rasvarikas dieet" jagunema protsentuaalselt:

v 35-40% / sv 25% /r 35%

Kui ma teen väikesed arvutused, siis peaks see jagunema järgnevalt???

valk (35--40%) = 735-840kcal = 183-210g

süsivesik (25%) = 525kcal = 131g

rasv (35%) = 735kcal = 82g

Samas - kaal u. 62kg ---> täiesti ebanormaalne on süüa 200g valku päevas Kui arvestada kehakilogrammi kohta max 1,5g, siis teeks see ümmarguselt 100g --- aga siis jääks jälle kaloraaž väikseks Et nüüd loominuliselt läheneda - tõsta rasva kogust ... ehhh

valk 100g = 400kcal

süsivesikud 131g = 525kcal

rasv = 2100kcal-(400+525) = 1175kcal = 130g

Hmm ... päris pirakas ports rasva.

LUGESIN KÕIK FREDI POSTITUSED/VASTUSED FOORUMIS LÄBI JA ... KOHE PALJU TARGEM Et võib kohe mõnuga süsikaid vähendada

Muudetud November 13, 2006 kasutaja katsi poolt

[rambo vennapoeg 0]

Samas - ma kaalun u. 62kg ---> täiesti ebanormaalne on süüa 200g valku päevas Kui arvestada minu kehakilogrammi kohta max 1,5g, siis teeks see ümmarguselt 100g --- aga siis jääks jälle kaloraaž väikseks Et nüüd loominuliselt läheneda - tõsta rasva kogust ... ehhh

valk 100g = 400kcal

süsivesikud 131g = 525kcal

rasv = 2100kcal-(400+525) = 1175kcal = 130g

Hmm ... päris pirakas ports rasva. Kas ma olen asjast ikka õigesti aru saanud???

Valgukogust võiksid tõsta, sest 1,5 grammi kilo kohta on inaktiivse ja väga kõhna daami teema. Sina võid arvestada 2,2-2,5-ga. Rasva võid aga 100-le grammile lasta. Naiste rasvavajadus on protsentuaalselt isegi pisut suurem kui meestel. Absoluutnumber tuleb meestel siiski suurem. Süsivesikutega võid aga mängida olenevalt sellest, mida saavutada tahad konkreetsel perioodil.

[muc 0]

Kaalu saan ma sisse kindlalt

Aga mul on lihtsatl tunne et olen valmistunud valesti.

(nagu vootele mõni aeg tagasi blogis kirjutas)

Lugedes Fredi artikklit tundub et kõik on võimalik ilma ennast piinamata.

ja mis kasu on kaalu pressimisest kui näha lihtsalt palju sitem välja.

Ja kuna praegast olen kõige suhtes suht naiivne ja sinisilmne

(siiski üldiselt olen kõige suhtes skeptiline ja ei kuula kedagi)

Aga vanamees (OldMan) võiks küsimise asemel öelda kuidas on õige

Küsimustega õpetamine oli vist sokratese leivanumber... aga see võtab liiga kaua aega...

Seda rasva juttu rääkisin ma teile juba poolteist aastat tagasi, aga siis pidasite mind põrunuks. Muide hetkel kaal 94kg ja kõhu peal veresooned jooksevad. Selle vormi olen teinud 100kg pealt 4 nädalaga, millest 1,5 nädalat olen metsas veetnud (kaitseväes on vormi tegemine ikka pagana raske). Loodan, et laval asi max hea välja näeb. Usun, et nüüd tuleb ca 92kg, mis on ikkagi pea 1kg raskem kui kevadel ning kui arvestada, et olen juulist saati ajateenija, siis ei saaks nö süsivesikute peal olles üle 88kg vormi tõenäoliselt loota. Ühesõnaga asi toimib.

Laval siis näeme, ürita seni kaine mõistus säilitada.

[olll111 0]

Nii... Olen viimasel ajal jälginud foorumit ja enam aru ei taipa mis toimub... Süsivesikute sisselahmimine on tabu, peamised peaks siis olema rasvad ja valgud ning süsivesikud jäävad ainult peale trenni manustamiseks? Kas hommikune kaerahelbepuder polegi nii hea mõte? Ja mida peaks sööma, et saada just küllastamata rasvu? Pähkleid ja rasvast kala... aga milliseid pähkleid ja millist kala?

Äkki Fred Anston viitsib siia panna näiteks oma ühe päeva menüü.. nii trenni päeva, kui puhkepäeva... see annaks kindlasti parema ettekujutuse, et mida ja millal hambaalla võtta... Kui kindlat kava ei ole siis võiksid kirjutada mida sa näiteks eile sõid:D

Tänud ette!

[greenu 0]

oleks jahh tore kui saaks mingi pseudomenüü .... kus oleks siis paari sõnaga mainitud ka mix just seda toitu sellisel ajal süüakse ... ja ka hommikuse trenni puhul ...

[Fred Antson 0]

Nii... Olen viimasel ajal jälginud foorumit ja enam aru ei taipa mis toimub... Süsivesikute sisselahmimine on tabu, peamised peaks siis olema rasvad ja valgud ning süsivesikud jäävad ainult peale trenni manustamiseks? Kas hommikune kaerahelbepuder polegi nii hea mõte? Ja mida peaks sööma, et saada just küllastamata rasvu? Pähkleid ja rasvast kala... aga milliseid pähkleid ja millist kala?

Äkki Fred Anston viitsib siia panna näiteks oma ühe päeva menüü.. nii trenni päeva, kui puhkepäeva... see annaks kindlasti parema ettekujutuse, et mida ja millal hambaalla võtta... Kui kindlat kava ei ole siis võiksid kirjutada mida sa näiteks eile sõid:D

Tänud ette!

Ah et mis toimub? Ehk võetakse tõepoolest suund koostööle oma organismiga ja ebatervislik süsivesikutega üledoseerimine jääb ainult massiperioodi osaks!

Kui soovid põletada rasva,siis hommikune puder (süsivesikurikkad toidud) tuleb ära jätta,sest ainult nii saab keha võimaluse kasutada energiaallikana ka rasva - süsivesikurikka hommikusöögi korral saavad hilisemaks energeetiliseks materjaliks olla ju ainult süsivesikud,sest rasvadest saame energiat kätte ainult siis,kui süsivesikute varud on ära kulutatud!

Kirjutasin küllastuNUD,mitte küllastamata rasvade (kalaõli kasulikkusest teatakse kindlasti rohkem kui või omast) tähtsusest! Parimad on kuumutamata küllastunud rasvad - või,hapukoor,ühesõnaga rasvased piimatooted,kookosrasv ja kõikide lihadega kaasnevad rasvad,mida ei ole praadides ära kõrvetatud.

Hommikul söön sageli 3-4 "härjasilma" tomati ja sibulaga,1 viilu Jassi leiba (selles leivas on võrreldes teistega vähem süsivesikuid ja rasva rohkem kui valku) võiga,mille peal on ohtralt rasvast juustu ja joon suure kruusi rasvast piima. Piimast ja leivast saadavatest süsivesikutest mulle piisab.Päeva jooksul söön rasvast kohupiima,kodujuustu,metsapähkleid ja kookoshelbeid,oliiviõli ning süsivesikutest mõne viilu leiba ja mõne õuna.Õhtul peale treeningut manustan kas vedela valgu või BCAA-d,mille kõrvale söön näiteks datleid (glükoosilahused on mulle vastikud).Hiljem söön sooja toitu - näiteks eile sõin pardiliha,keedetud kartuleid ja pardirasvaga hapukapsaid,juurde jõin ühe Guinessi õlle.Kuna pardiliha on rasvane,siis tavaline ohter hapukoore lisamine toidule jäi seekord ära.

Tundub isuäratav?

Ja veel - tuleb välja,et olen Anston mitte ainult iirlastele ...

[ROtter 198]

Ah et mis toimub? Ehk võetakse tõepoolest suund koostööle oma organismiga ja ebatervislik süsivesikutega üledoseerimine jääb ainult massiperioodi osaks!

Kui soovid põletada rasva,siis hommikune puder (süsivesikurikkad toidud) tuleb ära jätta,sest ainult nii saab keha võimaluse kasutada energiaallikana ka rasva - süsivesikurikka hommikusöögi korral saavad hilisemaks energeetiliseks materjaliks olla ju ainult süsivesikud,sest rasvadest saame energiat kätte ainult siis,kui süsivesikute varud on ära kulutatud!

Kirjutasin küllastuNUD,mitte küllastamata rasvade (kalaõli kasulikkusest teatakse kindlasti rohkem kui või omast) tähtsusest! Parimad on kuumutamata küllastunud rasvad - või,hapukoor,ühesõnaga rasvased piimatooted,kookosrasv ja kõikide lihadega kaasnevad rasvad,mida ei ole praadides ära kõrvetatud.

Hommikul söön sageli 3-4 "härjasilma" tomati ja sibulaga,1 viilu Jassi leiba (selles leivas on võrreldes teistega vähem süsivesikuid ja rasva rohkem kui valku) võiga,mille peal on ohtralt rasvast juustu ja joon suure kruusi rasvast piima. Piimast ja leivast saadavatest süsivesikutest mulle piisab.Päeva jooksul söön rasvast kohupiima,kodujuustu,metsapähkleid ja kookoshelbeid,oliiviõli ning süsivesikutest mõne viilu leiba ja mõne õuna.Õhtul peale treeningut manustan kas vedela valgu või BCAA-d,mille kõrvale söön näiteks datleid (glükoosilahused on mulle vastikud).Hiljem söön sooja toitu - näiteks eile sõin pardiliha,keedetud kartuleid ja pardirasvaga hapukapsaid,juurde jõin ühe Guinessi õlle.Kuna pardiliha on rasvane,siis tavaline ohter hapukoore lisamine toidule jäi seekord ära.

Tundub isuäratav?

Ja veel - tuleb välja,et olen Anston mitte ainult iirlastele ...

Kuna inimese peensooles imendub ööpäevas maksimaalselt 160 g rasvu, kas siis on mõtet neid toiduga rohkem tarvitada?

Muudetud November 15, 2006 kasutaja OldMan poolt

[Bonsuna 3]

Loe, kuidas TANK kirjutab paar postitust üleval pool, et ilma süsivesikuteta või vähese sv-ga hakkab katus sõitma.

Kehva katus siis.)) Pidage endale meeles kallid dieedipidajad, et ei saagi ennast dieedi ajal hästi tunda, selleks , et vormis muutused tekiks tulebki kannatada. Loomulikult ei pea mitte nagu loom kannatama, aga heast enesetunndest ei saa küll juttu olla. Pean silmas võistlusvormi saavutamist, mitte mingi paksu tibi liigsest 10-nest kilost miinus 5 maha võtmist.

Kes arvab, et saab terve dieedi aeg ennast sama mõnusalt tunda nagu massi ajal see ei jõua kunagi tippvormi.

Mis siis tegelikult hirmutab vendasid kes dieedile jäävad. Vähendatakse liiga järsku sv. , samuti rasvu mida pole vaja üldse eriti vähendada kui selle päevane kogus on nii 50g ringis. Enamus üritavad selle aga hoobilt nulli viia. See on tõsi, nii ei tohi. Selle tulemusena hakatakse ennast natuke kehvalt tundma. Trennis jõud ja vastupidavus langevad, Suur hirm tekib et nüüd kaob lihas ära. Kuna glükogeen on madal ei teki ka enam trennis pumbatust mis siiani noorele kangutajale indu andis. Ja ongi, nõrgemad annavad alla enne kui saavad teada, et seda kehva tunnet päriselt vältida polegi võimalik. Et see aeg kui peeglisse vaadatagi ei taha läheb peagi mööda, seda siis kui keha rasvaprotsendi vähenemine laseb ka lihased nähtavale tulla. Paljud aga hakkavad ennast nö. petma. Tunne läheb kehvaks ja lubatakse jälle endale head paremat. Siis tuleb paar trenni hästi välja ja jälle suure hurraaga dieedile, tihti veel sv. vaesemale kui enne. jne. Lõpuks on selles kõigest kopp nii ees, et kuu või paar nädalat enne võistlust loobutakse täielikult.

Kuidas saaks massi ajal juba seda natuke katsetada ja õppida, õiget toitumist siis.

Selleks ei ole vaja massi ajal hakata sööma igasugu jama mis asja kontrolli alt veelgi kosmilisematesse kaugustesse ajab. Tuleb süüa koguaeg õieti , massi ajal ainult natuke rohkem. Siis saab nende samade toiduainete ja toitainete vahekordadega katsetades anda ka massi ajal endale vaheldust ja organismile võimalust mitte nö. laisaks muutuda ja raiskama hakkata. Ka massi ajal peab olema väikseid dieediperioode. seda siis valgu, ja sv osas. Kindlasti ei tohiks aga vähendada mõlemaid toitaineid korraga. Olles massi ajal näiteks nädal või 10 päeva kergel valgudefitsiidil, ei kuku jõud ja lihasmass veel kuhugi. Andes nüüd aga jälle norm kogus valke kehale omastab ta neid pikka aega jälle paremini. VÄIKE HÜPE ARENGUS KINDLUSTATUD. Kui pikk on aga see periood selle tunneb iga treenija ise ära kui enam trenn tulemusi ei anna.

Näete siis, juba sellised väikesed muutused annavad võimaluse edasi areneda. Paljud aga toitumisele mingit erilist tähelepanu ei pööra, ületähtsustatakse valgukokside sisse kulistamist kord kaks päevas ja arvatakse , et nüüd on OK. Ei ole. Areng ei rahulda ja hakatakse otsima igasugu ime tr. kavasid ja harjutusi. Tõsi ka need annavad mingisuguse tõuke null seisust üle saamiseks aga peamine on toitumine ja see kuidas sa õige toitumisega saanud energia suudad trennis endast välja paisata. (treeningu intensiivsus ja sooritamise tehnika)

Siin peaks olema mõtlemist nüüd kõigile neile kes ei suuda võistlusvormi saavutada, või kes pole rahul oma lihaskasvu-arengi kiirusega.

TAHAD ARENEDA, TEE SELLEKS KÕIK JA KOGUAEG KÕIK. Valesti tegutsedes oled peagi seal, et ei taha kurat enam. Puhkate, vaim ja keha kosuvad, siis mõelge enne ja vältige juba tehtud vigu. Ainult nii jõuategi ükskord ehk tulemuseni millest unistate.

[Czar 0]

Aga mis te arvate kas kaalujälgijate järgi oleks võimalik teil peenikeseks saada? Nende flexi punktide jne järgi, igatahes mul sõbranna mässab sellega ja kaotab circa 0,5kg-1kg nädalas. Süüa võib kõike aga punktide piires. Keskmine mees võib süüa circa 30-33 punkti, kanafileega praad on circa 4 punkti.

Ise proovin kunagi ära kui rasvasem olen. =)

[rambo vennapoeg 0]

Aga mis te arvate kas kaalujälgijate järgi oleks võimalik teil peenikeseks saada? Nende flexi punktide jne järgi, igatahes mul sõbranna mässab sellega ja kaotab circa 0,5kg-1kg nädalas. Süüa võib kõike aga punktide piires. Keskmine mees võib süüa circa 30-33 punkti, kanafileega praad on circa 4 punkti.

Ise proovin kunagi ära kui rasvasem olen. =)

1. Kas saab peenikeseks? Kindlasti saab.

2. Kas saab heasse vormi? Kindlasti mitte.

Ja mis imepraad see selline on, mis 4!! punkti annab?

[Andu81 0]

Keskmine mees võib süüa siis circa 8 sellist praadi päevas

[salver 0]

üks mu tuttav "jälgija" ütles, et kartul annab 2 punkti kuni mingi koguseni ja sealt edasi kogust suurendades punktide arv ei suurene. On mul õigus?

Kuid liha annab kindlasti rohkem. Seega see praad 4punkti tundub isegi lapsele väike kogus olevat. Ehk oli näpuveaga tegu

[Fred Antson 0]

Kuna inimese peensooles imendub ööpäevas maksimaalselt 160 g rasvu, kas siis on mõtet neid toiduga rohkem tarvitada?

Kui hea,et mu organism seda ei tea!

Raamatutarkus võib vahel päris masendav olla ja targutajad tüütud tegelased!

[ROtter 198]

Kui hea,et mu organism seda ei tea!

Raamatutarkus võib vahel päris masendav olla ja targutajad tüütud tegelased!

Kisub juba lasteaiaks, või mis? " Mul on suurem kui sul ! "

Mul on õpik " Fiziologija tceloveka" v.a. Moskva 1970, 4-väljaanne, kus on sportlastel soovitatud tarbida rasvu 130-160 g.

Nii et ei ole midagi uut siin päikese all.

Peace!