myytidest lahemalt

[Creek 0]

Kui need 1-3 kordused kaasavad just need kõige kiiremad kiud, kas need töötavad siis vaid sel hetkedel kui, tehakse neid korduseid või jätkaks nad mõnda aega oma tööd kui teatud aja pärast (ma ei ta kas koheselt või peale pausi (mis siis jõutreeningul võib kohati kesta kuni 5 min)) teha korduseid vahemikus

1-5?

Võibolla sai see küsimus ka mingil moel vastatud tekstis kuid vahel läks lugu minujaoks vägagi keeruliseks ja osa teksti jäi veidi mõitmatuks.

[Janar Rückenberg 172]

Loomulikult, kiud on töös just ikka siis, kui seeriat tehakse. Küsimus oli pisut segane, aga nagu aru sain mõtlesid, et kas kiired kiud on töös ka siis kui seeria pikemaks venib, näiteks 5 korduseni ja enamgi. Kui nii, siis loomulikult on ka siis kiired kiud töös, ent selle koormuse stresseeriv mõju kandub aina enam närvi faktoritelt (eelnevas postituses kirjas) lihasele/lihaskiule enesele (lihasfaktoritele). Siit tulenebki see, et suurema korduste arvuga treeningu tulemusena ei tulene enam ainult puhas jõud. Jäädes kordusvahemikku 5 - 8 on veel raskus organismi jaoks nii suur, et küllalt suur koormus on veel neuraalsetel aspektidel, samas kuna jõuate teha ütleme seal 6 - 7 kordust, ei ole raskus ka jällegi enam nii suur, et lihases ainevahetuslikke protsesse ei saaks tekkida. Siit tulebki asjaolu, et öeldakse, et korduste arv 5 - 8 annab nii massi kui jõudu. Ja mida kordus edasi üle kaheksa, seda enam on tõstetav raskus organismi jaoks nii kerge, et närvisüsteemi tasandil kõige kõige kiiremate kiudude erutuvusläve ei ületata ja raskus mida suudame tõsta näiteks 10 - 15 kordust annab küll jõudu, ent valdavalt massi. Töös on küll kiired madalama erutuvuslävega II A tüüpi ja ehk vähesed II B tüüpi kiud (erinevate autorite andmetel see 12 - 15 kordust on ka piir, kui jõuame seeriat teha üle 15 korduse siis põhiraskust kannavad vaid madala erutuvuslävega oksüdatiivsed lihaskiud). Ent sellise korduste arvuga (üle 8 - 9 korduse jne) täiustuvad kiudude sisesed ainevahetuslikud aspektid (ka eelnevalt nimetatud), mis võrdubki peamiselt hüpertroofiaga!!! Suuremat "arengut" suure korduste arvu korral NEURAALSEL TASEMEL ei toimu, sest just koormus mida tõstame ei stimuleeri seda. Ja olgu öeldud, et mida pikem on seeria, järelikult seda kergem on vastupanu ning seeriad pikkusega juba üle 10 - 12/15 korduse tekib olukord, kus kiireimad ja võimsaimad kiud ei võtagi tööst üldse osa, sest see vastupanu ei ole piisavalt suur, et neid töösse rekruteerida!

See on peen ja keeruline!!! Seda peab ette kujutama ja ülikoolis oligi hea, et see tehti "puust ette ja punaseks"!!!

[udso1 0]

see peaks siis kah nagu siia teemasse ära mahtuma :D

[Undionu 34]

Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased "õhuga"(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad

Eks ta selline poolmüüt ole, sest kui võtta Kiivikas ja Silbaum, kes enam-vähem samas kaalus, siis kes on oluliselt tugevam?

[JungaTroll 79]

Mis on muidu üldse selle võrdlemissoovi taga - kas kulturistid on tugevamad kui jõutõstjad või mitte? Või kiiremad kui sprinterid? Või hüppavad kaugemale kui kaugushüppajad? Ilmselt alateadlik mõistmine, et lõppkokkuvõttes on iga füüsilise funktsiooni puhul paljut määramas jõud. Isegi kiiruslikel aladel on ju võimsus = jõud * kiirus. Ja kulturistid demonstreerivad kõige ilmekamalt oma keha kui "puhast" (kõik takistav, a la rasv) funktsionaalset vahendit. Ja siis läheb lahti - püütakse tõestada, et tegelikult ei olegi see keha igas suunas äärmuslikult funktsionaalne. Ei jookse maratoni pooleteise tunniga, ei hüppa teivast 7m, ei suru rinnalt 500kg. Eks vajab tõesti veidi mõtisklemist asjaolu, et kulturismivõistlustel toimub laval vaid vormistus, kogu sport toimub enne seda lava taga jõusaalis ja toidulaua taga, kus need kaks asja ongi äärmuslikud.