myytidest lahemalt

[jaapanlane 0]

tuli mote uurida natuke myyte, mis seotud spordi ning tervisliku eluviisiiga. Panen siia kirja need myydid, mis ise olen kuulnud.

1. supp teeb kohu korda.

2. soomine ohtul peale kella 18.00 teeb paksuks.

3. sai rikub kohu ara.

4. syyes liha, saad tugevaks ja suureks.

5. kulturism paneb kasvu seisma.

6. jne, jne, jne...

oleks huvitav teada, et milliseid myyte teie teate!!!!

[gmaster 303]

tuli mote uurida natuke myyte, mis seotud spordi ning tervisliku eluviisiiga. Panen siia kirja need myydid, mis ise olen kuulnud.

1. supp teeb kohu korda.

2. soomine ohtul peale kella 18.00 teeb paksuks.

3. sai rikub kohu ara.

4. syyes liha, saad tugevaks ja suureks.

5. kulturism paneb kasvu seisma.

6. jne, jne, jne...

oleks huvitav teada, et milliseid myyte teie teate!!!!

neid kõiki on siin foorumites ka läbilõhki arutletud:)

[MEE 0]

kõige rumalam müüt on mida mulle pähe määritud on, on see, et pärast lihastekasvatamisega tegelemist ( kui enam kulturismiga ei tegele )lähevad lihased rasvaks

[Thomas 0]

ma olen kuulnud, et suurte raskustega kükke tehes võib pimesool lõhkeda.. kuigi see võib igal ajal, kui on põletikune..

[gmaster 303]

aa, see et kulturistidel kuivab elund kokku

[tuufus 0]

olen kuuld et kui jätad pooleli siis jääb nahk lopendama (kuuld nende käest kellele ei meeldi jõusaal)

[jaapanlane 0]

wow, kus on alles ikka myydid. teie pakututest polnud ma veel kordagi kuulnudki. taitsa kohutav. samas seda lihaste rasvaks muutumise asja olin ise ka korra kuulnud. taitsa huvitav

[carter 0]

olen kuulnud ka seda saiavärki - paisutab kõhtu

lisaks seda, et kulturistidel on lihased ülespumbatud ja õhku täis.

nii utoopiline kui see ka pole..

[Mr.Y 0]

5. kulturism paneb kasvu seisma.

Tegelikult müüt peaks olema, et jõusaal paneb kasvu kinni. Kui teed istessetõuse ja kätekõverdusi on see ka kulturism, kui eesmärk on keha ehitada ilusamaks ja tugevamaks.

Lisan veel mõned, mis meelde tulevad:

1.Kui naised teevad jõusaalis harjutusi, tekivad neil kohe suured käe ja jalalihased.

2.Jõusaalis käimine muudab rasva lihaseks.

3.Mida rohkem, seda parem. (rohkem harjutusi ja seeriaid võimalikult tihedalt)

4.Et näha välja kui kulturist, peab treenima kui (Pro) kulturist.

5.Kordused 1-5 on jõud, 6-12 on mass, 12-100 on reljeef.

6.Butterfly Abs ja muu crap töötab!

7.Ilma valuta ei kasva. (No pain, no gain)

8.Rasva põletamiseks peab tegema aeroobset.

9.On olemas ideaalne treeningkava.

10.Kui kasutan toidulisandeid, siis saan kindlasti suureks ja tugevaks.

[joey 0]

Väga häiriv müüt:

Kulturistidel on suur lihas aga neil pole jõudu

[greenu 0]

Väga häiriv müüt:

Kulturistidel on suur lihas aga neil pole jõudu

veel 1 müüt ...... kui oled rasvas ja siis teed trenni siis rasv läheb lihaseks ja see lihas on jääv ... see lihas mis ise kasvab see kaob pärast trenni lõppu ära ...

[maximus89 0]

Õiged mehed teevad vabade raskustega, masinad on naistele.

[jrx 142]

Õiged mehed teevad vabade raskustega, masinad on naistele.

See on jah müüt selles suhtes, et ka õiged naised teevad vabade raskustega

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Lihas kasvab trenni ajal.

Tervislik toitumine/ kulturistide toitumine = palju salatit.

Rasva ei tohi süüa.

Kui kulturismiga lõpetada, tekib lotendav nahk.

Lihas muutub rasvaks. Et põhimõtteliselt, kui kaua ma pean jõusaalist eemal olema, et lihas hakkaks rasvaks muutuma? Kui mul on kaks puhkepäeva, ei juhtu veel midagi. Nädal? Kuu? Kui ma ainult korra käin jõusaalis, kas ma siis järgmine päev ärgates olen rasvunud? Kas rasvaks muutuvad ainult skeleti lihased või ka südamelihas ja muud siseelundite lihased Sel juhul on ju kindel surm!

[keiko 0]

Ühtegi müüti ei saa ju võtta tõena. Kuid siiski on minu arust enamus müütides tõetera sees ju. Tõsi seda tõetera on rasku leida, kuid siiski võimalik

[Creek 0]

Lihas areneb vaid siis kui ma kasutan oma maksimum raskuseid (millega suudad siis teha 1-2 kordust).

Seeriad on mõttetud, teen harjutust mõne korduse ja võtan uue.

[greenu 0]

Lihas areneb vaid siis kui ma kasutan oma maksimum raskuseid (millega suudad siis teha 1-2 kordust).

Seeriad on mõttetud, teen harjutust mõne korduse ja võtan uue.

olen näinud kutti kes tegi ainult max raskusega trenni ... ja enamus trennist olid nö negatiivid ... sest ta ei suutnud raskust rinnalt üleski saada ilma abita kuid väiksema raskusega ta ei teinud .... biizuga näiteks sai ainult raskuse maast lahti siis oli näost punane vagu tomat ja siis lasi raskuse maha ... huhh... mis tast saanud on .... lasi endale suure raskuse rinnale ja ribid sees ... praegu on taastumas ....

[Alexander Andrusenko 52]

Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased "õhuga"(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad

[Creek 0]

Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased "õhuga"(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad

Jah see on üks väga levinud, samuti ka vastupidine - kulturistid on kõige tugevamad inimesed maailmas.

[joey 0]

müüt: kui lihas järgmine päev ei valuta, siis ta ka ei kasva.

[jorsik 12]

Veel üks huvitav müüt, mida ma praktiliselt iga päev kuulen, on see, et kulturistid on nõrgad ja neil on lihtsalt lihased "õhuga"(?!) üles pumbatud. Ükskõik kui palju ma tugevate kulturistide näiteid ka ei tooks, ei aita mitte miski. Nõrgad ja kõik, tee mis tahad

See müüt on ilmselt sellest tekkinud, kui mõni dieediga ülepingutanud kulturist on võistlustel kokku kukkunud. Sellest kohe järeldataksegi et kulturistidel on suured lihased aga ei jõua püstigi seista

Tegelikult müüt peaks olema, et jõusaal paneb kasvu kinni. Kui teed istessetõuse ja kätekõverdusi on see ka kulturism, kui eesmärk on keha ehitada ilusamaks ja tugevamaks.

Lisan veel mõned, mis meelde tulevad:

....

5.Kordused 1-5 on jõud, 6-12 on mass, 12-100 on reljeef.

....

Kas ei olegi nii või? Niipalju kui ma olen lugenud ja oma silmaga näinud, jõutõstjad teevad alati väikeste korduste arvuga trenni, 1-3 kordusega

[Mr.Y 0]

Kas kordustega 1-5 kunagi suuremaks ei saa, ainult jõudu? Kui tahan suuremaks, teen 6-12 ja kunagi grammigi tugevamaks ei saa? Mis krdi reljeef üldse? Kui mul on 5% keharasva ja teen 1-5 korduseid siis ma pole reljeefne tüüp? Kui ma teen 10 kordust kiiresti, ehk 10 või 20 sekundit kestab seeria, kas siis see on massitreening? Kes tahab suuremaks saada, siis ei tohi kunagi teha 12 seeriat, sest see ei tee suuremaks, vaid ainult lihvib ja toonib?

Keha ei loe korduseid ja ei saa mingeid piire tõmmata. Need kordustevahemikud on paras lollus, tekitavad rohkem segadust kui midagi ütlevad.

[painkiller 0]

Siin samas portaalis on nende korduste kohta artikkel. Seal ütleb, et ei ole tähtis mitu kordust sa teed, vaid kui kaua on lihas pinge all. Üks seeria peaks kestma umbes 50-70 sek. vähemalt mul jäi nii meelde.

Artikkel:

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3101

Muudetud September 3, 2006 kasutaja painkiller poolt

[ROtter 198]

Kas kordustega 1-5 kunagi suuremaks ei saa, ainult jõudu? Kui tahan suuremaks, teen 6-12 ja kunagi grammigi tugevamaks ei saa? Mis krdi reljeef üldse? Kui mul on 5% keharasva ja teen 1-5 korduseid siis ma pole reljeefne tüüp? Kui ma teen 10 kordust kiiresti, ehk 10 või 20 sekundit kestab seeria, kas siis see on massitreening? Kes tahab suuremaks saada, siis ei tohi kunagi teha 12 seeriat, sest see ei tee suuremaks, vaid ainult lihvib ja toonib?

Keha ei loe korduseid ja ei saa mingeid piire tõmmata. Need kordustevahemikud on paras lollus, tekitavad rohkem segadust kui midagi ütlevad.

See asi ikka päris nii ei ole. Seda küsimust on väga palju uuritud ja kirjutatud artikleid. Need on optimaalsed kordused. Muidugi ei saa piiri nii tõmmata, et 5x arendab jõudu ja 6x enam mitte. Siin hakkab rolli mängima aeg, mitte sekundid, vaid aastad. S.t. kui on võimalik tugevamaks saada 3 kuuga, miks siis kulutada 3 aastat, sest paraku teatud vanusest alates on väga raske arendada inimese füüsilisi võimeid.

[Janar Rückenberg 172]

On nii, et laias laastus see 1 – 5 kordust jõud ja 6 – 12 kordust mass peavad tõepoolest ikkagi paika. On väga väiklane küsida, et kui ma teen kordusvahemikku 6 – 12, siis kas jõudu ei tulegi. Loomulikult tuleb, ent ilmselgelt mitte nii palju ja sellisel määral kui selle madala korduste arvuga. Kui te olete inaktiivne inimene ja te hakkate regulaarselt „metsajooksu“ tegema ja hommikuti võimlema, siis on kindel, et ka siis teie jõunäitajad suurenevad, aga see selleks.

Põhipoint ongi selles, et see 1 – 5 kordust arendavad/täiustavad pigem närvi-lihasaparaati, see tähendab seda, et treening sellises korduvahemikus suurendab aktiivsete motoorsete üksuste arvu (inimesel on (oletame), et 100 motoorset üksust ühes lihases, siis eluaja jooksul on ta suutnud töösse rekruteerida neist võib-olla ainult pooled, kuna ta pole kunagi sellist koormust tõstnud, mis uusi kiudusid töösse aktiveeriks) – tegemist ongi nn. varjatud ressursiga – see mehhanism hakkabki jõutreeninguga ka täiustuma – suured raskused järk-järgult treeningu tulemusena hakkavad aina uusi seni, sisuliselt „elutult“ seisnud kiudusid koos neid innerveerivate närvidega töösse kaasama, peale selle täiustub motoorsete üksuste ajaliste suhete regulatsioon (see tähendab, et areneb ja paraneb lihaskiudude võime koos üheaegselt suurte pingutuste korral töötada ja koos töösse lülituda).

On nii, et tõepoolest see 1 – 5, iseäranis aga kordusvahemik 1 – 3 ei anna kehamassi, kuna just koormus, see raskus, mida tõstate on nii suur, et areng toimub just nende neuraalsete faktorite arvelt. Tõstetav raskus (1 – 3 kordust) on just nii suur, et suudab ületada kõige kiiremate kiudude erutuvusläve (töösse rekruteerumise läve). Samas kuna raskus on nii suur, et jõuame teha ainult 1 – 3 kordust, siis jääb sellise kestusega pinge ikkagi liialt lühiaegseks, et lihast/lihaskiudu ennast niipalju mõjutada, et selles metaboolseid protsesse stimuleerida ja seeläbi juba hüpertroofiat. Kordusvahemik 6 – 12 lubab koormusest tulenevat mõju rohkem ka lihasele/lihaskiule enesele üle kanda – suurenevad veresooned, veresooni tekib juurde, glükogeeni varud hakkavad treeningu tulemusena suurenema (toimub ju nende reservide ületaastumine), te tunnete pumpi, lihasraku organellid ja üldse mõõtmed suurenevad jne. - see kõik võrdubki lihasmassi suurenemisega ja hüpertroofiaga. Kui rääkida kasvõi näiteks glükogeeni varude ületaastumisest jõutreeningu korral, siis seda sisuliselt ei eksisteeri, sest mis ületaastumisest me saame rääkida, kui treeningul ei kasutatagi glükogeeni, aga sellest hiljem!!!

Et paljudel võib – olla tekibki küsimus, et 1 – 3 kordust, põhiraskus kiiretel glükolüütilistel kiududel aga hüpertroofiat ei teki??? Ja ongi nii, ei tekigi, kuna justnimelt tegemist sellise teatud mõttes suletud ringiga – raskus on nii suur, et töösse rekruteeruvad kiired glükolüütilised kiud, siit omakorda, kuna raskus on suur, ei ole me võimelised rohkem tegemagi kui 3 kordust, millest omakorda tulenebki see, et pinge lihasel on väga lühiaegne. Nii lühiaegne, et erinevaid ainevahetuslikke protsesse lihases eriti ei teki – need mis ennist nimetasin.

Kindlasti olete kuulnud, et tõstjate eesmärgiks ongi arendada just jõudu, ilma kehamassi suurenemiseta. Tõstetreening ja tõstjad lähtuvadki ka just eelnevalt kirjeldatud fenomenist – mõelge ise kumb mees on võistlustel resultatiivsem – kas see kes kaalub võistlustel 70 kg ja kükib 240 kg või see kes kaalub 78 kg ja kükib 240 kg???

Veel üks oluline asi – sellist tüüpi treeninguga ei jää teil ka lihased sisuliselt üldse valusaks. Miks, aga seepärast, et kordusvahemikus 1 – 5 on töös peamiselt anaeroobne alaktaatne energiatootmismehhanism – energiat saadakse primaarselt lihases paikneva fosfokreatiini (kreatiinfosfaadi) arvelt. Nende varudest peaks erinevatel andmetel jätkuma kuni 10 sekundiks – täpselt nii kaua need suure vastupanuga lühikesed plahvatuslikud kordused valdavalt kestavadki. Teisisõnu tähendab see seda, et seeria on nii lühike, et laktaati ei lõua tekkidagi (alaktaatne). Kindlasti kui tõstja teeb pikema seeria peale, siis glükolüütilisse tsooni ehk jõutaksegi, aga sellist glükolüütilistlaadi tööd (töö on anaeroobse iseloomuga ja seeria nii kestev, et hakatakse lihase glükogeeni varudest energiat võtma) tõstjate puhul esineb vähe. Kusjuures sprinterid treenivad jõusaalis vägagi sarnaste põhimõtete järgi, sest sprindis on töö samuti lühiaegne, ent äärmiselt võimas ja pearaskust kannavad just energiasüsteemid, mis toetuvad kreatiinfosfaadi arvele.

Loomulikult kindlat piiri ei saa kunagi vedada, et ikka 1 – 5 AINULT JÕUD JA 6 – 12 AINULT MASS!!!

Kui rääkida reljeefitreeningust, siis minuarust pole seda olemas. Ka sellest olen artikli tõlkinud – VÕISTLUSEELNE TREENING. Ka enne võistlusi – ütleks isegi, et enne võistlust ERITI peaks üritama raskusi jõusaalis hoida, kuna nii hoiate ja kaitsete lihast. Arusaam kõrgematest kordustest võib tulla sellest, et osad kulturistid tõepoolest enne võistlusi suurendavad kordusi. Minu arusaamade kohaselt tehakse seda pigem selleks, et veelgi rohkem lihaseid energiast tühjendada, et dieeti toetada. Teisalt kindlasti kõht, säär ja küünarvarred tahavad pisut suuremat kordusvahemikku kui suured lihased, aga kõikidel teistel juhtudel ütleksin ma lihtsalt, et treening kordusvahemikus 12 – 100 kordust jne. on lihtsalt üks hea meetod ja võimalus, millega aeg – ajalt oma keha shokeerida ja seisakutest välja tulla. Muud teadust siin taga ei ole!!!

Ja kui Oldman ütleb, et sekundid ei mängi siin rolli, siis minu arust vägagi mängivad – näiteks kui sprintereid vaadata, siis kiirem ja resultatiivsem mees distantsil ongi ikkagi see, kellel jätkub selleks 10 – 11 sekundiks kreatiinfosfaadi varusid. Nii sprindi kui tõstetreeningu üks olulistest eesmärkidest on ka lihase kreatiinfosfaadi varude suurendamine.

Mõte oli pikk, ent loodan, et lugeja saab aru!!!