Südame kloppimine

[Kuup 0]

Magama jäädes( kell 12-3 tavaliselt) süda hakkab väga tugevalt kloppima. Lausa võimatu on magama jääda, seda kloppimist väga raske eirata. Mõõtsin ka pulssi, puhkeasendis täitsa vabalt 70-80. Pole normaalne. Mul läheb alati nüüd paar tundi selleks, et magama jääda.

Ületreeningut ei saa olla, sest võtsin just kreatiini kasutusele ja maralijuure ekstrakti, niiet raskused lähevad suuremaks, jõud suureneb, kehakaal ka sutsu kasvanud. Magan ka korralikult, 11-12 tundi peaks ära tulema. Enne seda võtsin ka panangiini ja benfogammat. Trennis mingit väsimust ega midagi pole, päevasel ajal ka nagu ei kuule südamest midagi kahtlast. Süda ei tohiks nagu nõrk ka olla, sest joosta ikka jõuan.

Kindlasti käin ka perearsti juures ära, aga alles esmaspäeval saab aja kirja panna ja ehk saab siit sutsu abi...

[ROtter 198]

Äkki on ärevushäire ? Siis on ka nii, et voodisse pikali heites algul on tunda tugevat südame kloppimist, hiljem rahuneb.

[kent 0]

Ma pole küll kindel, aga võibolla on mul magneesiumi puudus

[AA 0]

Igal juhul tasub uurida. Tundub nagu rütmihäire? Mul oli ka nii, et raskused ja kõik jõunäitajad paranesid, kuid siis ühel päeval oli reuma südamesse pugenud ja pidin kasti minema.

Täna olen seda meelt, et parem igast lisandid üldse ära jätta, sest tegelikult me siiski ei tea, kuidas miski meile lõpuks mõjub ja kasu asemel hoopis kahju teeb.

Sporti tasub siiski tervise parandamise, mitte lõhkumise nimel teha.

Ja kindel soovitus, võta vähe vabamalt. St trenni jõuab ikka teha ja elus ongi erinevad ajad. Parem ise vähe maha võtta, kui hiljem seda kahetseda, et ei tunnetanud, mida organism teeb!

Kindlasti ei tohi õhtupoolikul trenni teha, siis ka raske maha rahuneda ja pikali visates võib mootor jamama hakata!

[salver 0]

Igal juhul tasub uurida. Tundub nagu rütmihäire? Mul oli ka nii, et raskused ja kõik jõunäitajad paranesid, kuid siis ühel päeval oli reuma südamesse pugenud ja pidin kasti minema.

Täna olen seda meelt, et parem igast lisandid üldse ära jätta, sest tegelikult me siiski ei tea, kuidas miski meile lõpuks mõjub ja kasu asemel hoopis kahju teeb.

Sporti tasub siiski tervise parandamise, mitte lõhkumise nimel teha.

Ja kindel soovitus, võta vähe vabamalt. St trenni jõuab ikka teha ja elus ongi erinevad ajad. Parem ise vähe maha võtta, kui hiljem seda kahetseda, et ei tunnetanud, mida organism teeb!

Kindlasti ei tohi õhtupoolikul trenni teha, siis ka raske maha rahuneda ja pikali visates võib mootor jamama hakata!

see, viimanegi soovitus suht individuaalne (aga jah üldiselt see kehtib)...minu enamus treeningutest(jõusaalitreeningutest) toimuvadki õhtul (ca 21. 00-22.00/23.00), pärast mida pruugib mulle ainult näidata, kus on voodi, padi....ja juba magan .

[ROtter 198]

Kilpnäärme ületalitus põhjustab südame kiiremat rütmi.

Veretestis lase määrata Kaaliumi tase, see on oluline südamerütmi häirete näitaja.

Aga kui kõik testid on korras, siis on asi õhtuses lõdvestumises, mis on väga oluline taastumisprotsesside kiirendaja. Ega`s Kalmus nalja pärast õlut joo.

[Kuup 0]

Ma võtsin praegu aja maha jah, lugesin seda viimast artiklit ja võtsin selle aktiivse puhkuse. Niiet saalis pmts aint venitan ja soojendan. Suts harjutusi ka. Aga krt sõin ikka samamoodi edasi, niiet vähe ümaramaks läinud. Muidu päeval on enesetunne väga hea. Krt aja sain ka alles neljapäevaks. need päevad siis las klopin õhtul veidi. Trenni teen muidugi hommikul. Aga tänan vastamast.

[theONE1 0]

Ma pakuks ka kaaliumi puudust, kuid seda Panangini sa juba võtsid ma saan aru! Lase perearstil teha vereanalüüs!

[Kuup 0]

Tuli meelde, et kui mao probleemidega haiglas käisin kuseproovil. Kirjutasin huvipärast lühenditena seal üles mõned näitajad - Kreatiiniin: 74mg; ca 2,1mg; k 4,1mg; alt 13,1; ast 42,7; na 136; tbi 21,6; crp 7. Ei ole vist midagi erilist selliste näitajate puhul?

Paari mindi pärast tõttan arsti juurde ka.

Aga mind hakkas see ärevushäire huvitama? ehk võib olla... Tuleneb see stressist või värkidest vist.Mis muidu tegema peaks?

[antonhansen 0]

Ärevushäire ehk paanikahäire on mul isiklikult olnud, väga ebameeldiv asi, aga ma ei usu et sul see on, muidu oleksid ka teised sümptomid (külmad käed, tunne, et hakkad kohe surema jne.). Mind aitas aja maha võtmine, puudusin nädalakese koolist.

Muudetud Juuli 27, 2006 kasutaja antonhansen poolt

[ROtter 198]

Tuli meelde, et kui mao probleemidega haiglas käisin kuseproovil. Kirjutasin huvipärast lühenditena seal üles mõned näitajad - Kreatiiniin: 74mg; ca 2,1mg; k 4,1mg; alt 13,1; ast 42,7; na 136; tbi 21,6; crp 7. Ei ole vist midagi erilist selliste näitajate puhul?

Paari mindi pärast tõttan arsti juurde ka.

Aga mind hakkas see ärevushäire huvitama? ehk võib olla... Tuleneb see stressist või värkidest vist.Mis muidu tegema peaks?

Na on ühe ühiku võrra alla referentsväärtuse. Madal Na tase soodustab ka südame rütmihäirete teket. Söögi ja joogiga saadud Na ei mõjuta seerumi naatriumi praktiliselt üldse. See tuleb sellest, et neerud reguleerivad Na kontsentratsiooni veres väga tõhusalt. Madal Na sisaldus võib olla tingitud kahest põhjusest - mõned haigused või teatud ravimite kahjulik kõrvaltoime. Na taseme langust võib põhjustada ka kaua kestnud oksendamine või kõhulahtisus.

[ROtter 198]

Ära muidugi kohe järelda, et sul rütmihäire on. See võib olla ka stressist.

[Kuup 0]

Täitsa ###### kui võimatu on magada nii. Lähed rahulikult kell pool 2 magama. Süda klopib mõnuga, magada ei lase. Kell pool 4 vaatasin veel kella. Ja iga päev magan poole lõunani. Arstid on ka täielik oinakari. Perearst vaatas mind üle, arvas et südametipp läheb roide vastu. Minuarust mul süda lööb lihtsalt liiga tugevalt pigem ja see hakkab õhtul pihta. Läksin peale arsti veel apteeki vererõhku mõõtma huvipärast, sain 136/60 ja pulsiks 80. No see võis sutsu sellest ka olla et kõndisin ja siis kohe istusin. Aga nojah, kell 1 üleval ja täiesti unine.

ja kuidas ma naatriumi oma organismi laen?

[Rambo vend 30]

Käi igaks juhuks psühhiaatri juures ka ära. Äkki on närvidest.

[inc1 0]

Käi psühhiaatri juures ära ja kurda oma mure talle. Vaata mis räägib. Ise arvan just et tegu on psühholoogilise mitte füsioloogilise probleemiga.

[Kuup 0]

Vaatab jah. Hetkel on sutsu paremaks läinud.

[kronik 0]

Paanika/ärevus häire on tõesti raibe!Endal on ka sellega probleeme olnud täielik raibe!

[sft 0]

Mine kohe kindlasti spordiarsti juurde kontrolli,.

[Kuup 0]

Rääkige ärevushäire sümptomitest ja üldse, kuidas mõjus. Täna on vist nagu eriti sitt öö

[ROtter 198]

Ärevuse sümptomid

1) Ärevuse psüühilised sümptomid:

rahutus, võimetus lõõgastuda

pingetunne

kergesti ehmumine tühistel põhjustel

muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või

pea läheb mõtetest tühjaks

kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus

hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi"

surmahirm

tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või

'eemalolekutunne', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin

(depersonalisatsioon)

2) Ärevuse somaatilised sümptomid

südame kloppimine

higistamine

värisemine, vappumine

suukuivus

hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)

valud või düskomforditunne rindkeres

iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress)

lihaspinge ja lihaspingega seotud valud

kuumad ja külmad hood

tuimusetunne või surinad

pearingluse-, ebakindlusetunne

tükitunne kurgus, neelamisraskused

Lisaks eelmisele. Need tunnused ei esine kõik korraga vaid paari-kolme kaupa ja ernevatel päevadel erinevalt. Need tunnused esinevad hoogudena, mille kestus on paarist minutist paarikümne minutini. Korduvad ootamatult ja erinevates situatsioonides. Ravi antidepressantidega kuus kuud kuni mitu aastat.

[jrx 142]

Lisaks sellele, et ärevushäired on ühed paremini psühhoteraapiale alluvad psüühhikahäired. Eriti arvestades, et ainult farmakonidega on ravimine raske ning pikaajaline. S.t. kui kahtlustad, et sul tõesti on ärevushäire, siis ära mitte mingil juhul hakka mingeid perearsti poolt kirjutatud antidepressante neelama vaid otsi kvalifitseeritud kognitiiv-käitumuslik terapeut ning heal juhul on asi kombes märgatavalt kiiremini kui kuue kuuga

[ROtter 198]

Ei ole see asi päris nii. Ärevushäire puhul on "ajukeemia" paigast ära ja niisama teda tagasi ei saa.

[jrx 142]

Jah aga KKTga saab päris hästi lahti nendest sisemistest interpretatsioonidest, mis ärevushäire puhul võimendavad tegelikult võrdlemisi normaalseid kehalisi sümptomeid... eks hakkab mängima ka see, kas räägime generaliseeritud ärevushäirest, paanikahäirest või hoopis millestki muust.

Aga siiski... ma jään enda väite juurde, et ärevushäired on ühed paremini psühhoteraapiale alluvad häired üldse. Loomulikult on enamasti kõige efektiivsem õige psühhofarmakoteraapia ja psühhoteraapia kombinatsioon, ent ainult psühhofarmakonidega ärevushäiret enamasti ei RAVI vaid ainult tõrjub sümptomeid. Ja mis puutub neurokeemiasse, siis üliaktiivsus mandelkehas küll, ent nii spetsiifilist "paigast ära" nagu mõne teise sündroomi puhul ei ole minu teada veel leitud.

Kui ei usu, eks ma paari päeva jooksul võin APA andmebaasidest mingeid artikleid ka otsida

[antonhansen 0]

to Oldman: Võin kõike seda kinnitada, kusjuures, derealisatsioon on ERITI JUBE. Tunned, et oled mingis unenäomaailmas, et ümbritsev pole tõeline, et ümbritsevad inimesed on mingid robotid jne. jne.

[jrx 142]

uhm... eks sellepärast ongi need diagnostilised kriteeriumid