Südameprobleemid

[maximus89 0]

Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta - see võib olla sama ohtlik.

[bohemianrhapsody 9]

Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta - see võib olla sama ohtlik.

Olen ka mingit saadet näinud, kus öeldi, et igal elusolendil on kindel südamelöökide arv, 1 miljard siis.

Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset.

See jutt oli kõik üks teoreetiline mõttelend, ärge seda tõsiselt võtke...

[theONE1 0]

Mul pulss puhkeasendis on 80 ja nooremas eas mul sellist probleemi ei olnud. Aga kas seda niimoodi ei ole võimalik välja ravida , et hakkan rohkesti aeroobset tegema?

Pulss 80 puhkeasendis on küll liiga kõrge.Mul näiteks on puhkeasendis 59 ja madalaim registreeritud pulss on vist 28.Igatahes see tuleb sellest, et klapid on kahjustada saanud ja süda peab nüüd kompenseerimiseks kiiremini lööma.Siis ka süda paisub.Mõned teadlased arvavad, et inimesel on elu jooksul antud teatud arv südamelööke ja kui need otsa saavad, siis inimene sureb ära.Kui see tõsi on, siis inimiesed mõelge rohkem oma südamele, tehke palju aeroobset, et süda oleks tugev ja peaks vähem lööma, sest see võib otseselt mõjutada teie eluiga.Kui teil on puhkeasendis pulss kõrge, siis te peate tegema palju aeroobset, et ennetada pöördumatut kahjustust.Kui asi on juba liiga kaugele arenenud, siis ei aita enam ka aeroobne.Sinu pulss 80 puhul ei tohiks veel liiga hilja olla, iseasi kui pole mingit südamelihase põletikku või kaasasündinud riket, muul juhul on asi parandatav.Tee jõusaali asemel paar kuud aeroobset, kuid ära üle pinguta - see võib olla sama ohtlik.

Olen ka mingit saadet näinud, kus öeldi, et igal elusolendil on kindel südamelöökide arv, 1 miljard siis.

Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset.

See jutt oli kõik üks teoreetiline mõttelend, ärge seda tõsiselt võtke...

Päris jube ju kui hakata oma südamelööke lugema ja siis mingi aeg näed et 100 korda on veel jäänud lüüa Aga see selleks!

[maximus89 0]

Samas kui palju aeroobset teha, siis süda lööb ju kiiremini kui puhkeolekus, niiet selles suhtes mingit kasu me ei saavuta. Ehk siis aeroobset tehes me kompenseerime selle südamelöökide arvu. Ja elame ikka sama kaua kui need, kes ei tee aeroobset.

Jah aga kui me aeroobset teeme, siis meie süda on tugevam ja peab vähem lööma, nii puhkeasendis, kui ka trenni tehes.Ja kuna enamuse ajast me siiski ei tee trenni ja süda lööb puhkeasendi-sarnases tempos ja treenitud inimesel on see suht madal.Ehk siis näiteks mingil ülekaalulisel lööb süda puhkeasendis 90bpm ja kõndides mingi 130bpm, aga treenitud inimesel puhkeasendis 55bpm ja kõndides 60bpm ja trenni tehs ütleme 130bpm, ehk siis sama palju kui ülekaalulisel kõndides. + sellel ülekaalulisel on südames ja siseelnudite ümber ka suur hulk kahjulikku rasva, mis suurendab infarktiohtu.Ühesõnaga palju aeroobset ei vähenda su eluiga sugugi, vaid hoopis pikendab seda võrreldes niisama olesklemisega.

[maximus89 0]

Ja pealegi, kui meil oleks antud 1miljard südamelööki siis me elaks mingi 40 aastaseks ainult.

[bohemianrhapsody 9]

Ma kirjutasin, et ärge seda tõsiselt võtke, minu jutt oli lihtsalt üks mõte. Ja see 1 miljard oli lambist pakutud arv, kuid midagi sinnakanti see oli. Arvasin, et keegi ei vaevugi vastupidist tõestama, aga ok.

Aga üldiselt olen ma maximusega nõus, aeroobne on väga vajalik.

[come123 0]

40 aastat on isegi hästi juba

[skileta 0]

mille alusel teadlased seda küll otsustasid.. võtsid jänesed puuri ja lugesid nende südamelööke kuni surmani? .. ma ei taha teada vist. mul endal ka südamega probleeme, sai alguse 6 aastaselt ning pikka maad joostes lööb välja. ise loll tegin veel suitsu nüüd asi puhta hull. teen vaikselt aeroobset, sörgin, kui lõpetan siis mõõdan pulssi , 15 km jooksen nädalas, ajaliselt läheb kiireks muidu. vahepeal teen üksikuid hulle trippe, kus jooksen 17 km ühe korraga, see toob ikka maa peale tagasi, peale seda tundub pudrukauss teenituna.

[reisumees 0]

Sirvisin just oma treeningu faili ja leitsin, et 2004 mais alustasin nullist (krdi kontori rott selline) jooksmist.

Valisin metsas liivase raja ca 3600m ja start!

Kaheksa järjestikuse päeva jooksul sain esimesest ajast

25min, 1sek kiirus 8,6 km/h

uue ja uhke aja

20min.05 sek kiirus 10,8 km/h

Üheksandal päeval jooksu ei lõpetanud kuna taga metsas läks silme eest mustaks. Lonkisin koju ja kuna hakkasin tööle hiljaks jääma siis proovisin kodu lähedal veel joosta: sure või ära tead!

Tööl- paha paha!

Terve järgmine nädal oli siga kehva olla. Kui vähekenegi pingutasid läksid kõik tuled ja viled hulluks.

Nii, arsti juurde!

Ma ei viitsi seda kogu karusselli siin kirjeldada. Pärnu, Tartu, Tallinn ja ca 30 hästi keerulist nime protseduuridest ja rohtudest.

Vastus oli alati üks ja sama: terve poiss.

Tegin 100 päeva vahet ja siis alustasin uuesti tasa ja targu.

Eelmine aasta jooksin 427 km.

Sellel talvel suuskasin täna viimase kilomeetri 337 st. Ühe korra ehk saab veel minna.

Tänaseks on fitnessi testi tulemus ca 53ml o² /min/kg , 10 kuud tagasi oli 38.

[kent 0]

Käisin siis lõpuks arstijuures ära.

Ekg oli korras. Ma käisin 2x ja esimene kord kuulas arst mu südant ningütles, et rütm tuleb valest kohast ja mingi kahin on sees.

Kui ma järgime kord uuesti läksin, siis oli see hommikupoole ja kahin oli kadunud. Kuid siis uuris ta mind selle aparaadiga millega sisse näeb. Sealt selgus, et kodadest tulenevad rütmihäired ja et kõik neli klappi sulguvad. Aga ühel klapil olevat mingi iseärasus. Nimelt ta küll sulgub, aga on elastne ja paindub kõveraks.

Muud näidud olid korras, ainult et kolostorool on 5 asemel 6,7.

Koormustesti läbisin ka edukalt

[kent 0]

Ekg on mul korras. Ma käisin 2x arsti juures ja esimene kord kuulas ta mu südant ning ütles, et rütm tuleb valest kohast ja mingi kahin on sees.

Kui ma järgime kord uuesti läksin, siis oli see hommikupoole ja kahin oli kadunud. Kuid siis uuris ta mind selle aparaadiga millega sisse näeb. Sealt selgus, et kodadest tulenevad rütmihäired ja et kõik neli klappi sulguvad. Aga ühel klapil olevat mingi iseärasus. Nimelt ta küll sulgub, aga on elastne ja paindub kõveraks.

Muud näidud olid korras, ainult et kolostorool on 5 asemel 6,7.

Koormustesti läbisin ka edukalt

Aga küsimus seisneb mul ikkagi selles, et miks mul on rütmihäired ning kas neid on võimalik kuidaga korda teha? ( Kuidagi jooksmisega äkki?)

[ROtter 198]

Südame rütmihäired võivad olla ohutud ( nn. vahelöögid ) ja ohtlikud. Kui rütmihäire on püsiv, peab koormus-EKG-l kontrollima, ega tahhükardia liiga suureks ei muutu. Lubatud on dünaamiline koormus testi näidu järgi.Keelatud on kontaktsed spordialad.

Profülaktikaks tuleks süüa iga päev peotäis rosinaid. Kuna ka kolesteroolinäit on kõrge, tuleks erilist tähelepanu pöörata õigele toitumisele. Vastupidavuse treenimine tugevdab südant, kuid kõike tuleb mõistuse piires teha.

[kent 0]

Kuid mis spordialad on kontaktsed?

Muudetud Mai 4, 2006 kasutaja kent poolt

[ROtter 198]

Kuid mis spordialad on kontaktsed?

Poks, karate, erinevad maadlusviisid jne, ka jalgpall, korvpall, hoki - ühesõnaga ka need spordialad, kus võid kellegagi tahtmatult kokku põrgata.

[kent 0]

Poks, karate, erinevad maadlusviisid jne, ka jalgpall, korvpall, hoki - ühesõnaga ka need spordialad, kus võid kellegagi tahtmatult kokku põrgata.

Aga võistlustants? Seal on ka ju partneriga koos tantsimine, aga seal ei esine erilisi tõukeid

[AA 0]

Aeroobne mõjub igal juhul hästi ilmselt. Aga see EKG asi ongi nii ja naa st kui olin kunagi otsi andmas (tunne siis selline) siis EKG oli täiesti ok. Siis imestasin, et mismoodi need küll end tunnevad, kellel EKG ei ole korras. Ekstrasüstolid pidid kõigil inimestel olema, kuid neid enamasti ei panda tähele ja ei tunta. Ma sain ükskord kogemata pihta kui pulssi vaatasin ja lõi ekstrasüstoli, mis see on. Varem lihtsalt arvasin, et vaja korra sügavamalt hingata ja nagu vähe pigistas ka.

[Parabool 0]

tere , lugesin siin teisi taolisi teemasi ka , kuid tahaks ka enda murele vastust.

Nüüd kolm päeva on vasaku rinna juures (südamepiirkonnas) sügavalt sisse hingates tugev valu läbi käinud ja enam ei taha üle minna. Kunagi käis ka umbes aastas paar korda selline valu aga pärast paari minutit läks üle ja esines jälle pooleaastase vahega. Arst ütles et see kaasnb kasvamisega , nüüd kus just sain 19 ei tohiks enam kasvamisega tegu olla . Ikkagi juba mitu päeva järjest selline imelik seis olnud.

Ise tegelen korvpalliga ja ka jõusaaliga . Spordiarsti juures käisin just neli nädalat tagasi ja ei olnud probleeme südamega ,üleüldse pole kunagi südamega probleeme olnud .

[gmaster 303]

sama jama siin, arvati et närvipõletik, kreemid ja värk ei aidand...

mul nii juba teine kuu

[maximus89 0]

Kui südames see valu oleks siis oleks selline pigistav tunne.See valu mis sul on ei ole midagi hullu, mul ka vahest lööb sisse selline hetkeline, aga see on rinnalihastes.Pealegi süda mitte ei asu vasakul pool, vaid ta asub täpselt keskel, niiet südamevalu sa tunneksid keskel mitte vasakul pool.See et tuksumine on kosta vasakul pool tuleneb sellest et süda on pisut kaldus ja vasakul pool on ribidele lähemal, kui paremal.

Muudetud Mai 28, 2006 kasutaja maximus89 poolt

[gmaster 303]

aga selles ongi asi, et see pole hetkeline, vaid peaaegu kogu aeg

[jaaniuss 0]

mul oli kah pideval mingid valud rindkeres ja pigistav tunne kah. sissehingates küll polnud. käisin siis uuringutel (ultrahelid jne) ja selgus, et närvidest. süda oli igati tiptop.

[theONE1 0]

Enamasti hirmutabki ära just valu südame piirkonnas, mis on põhjustatud sageli just närvipõletikust. Vaata kas äkki oled saanud vasakule poole külma! Ürita ujuda, massaazi jms.

[jorsik 12]

Tõenäoliselt on roietevaheline närv mingi viga saanud, mul on ka olnud korduvalt. Muud polegi teha kui lasta rahus paraneda, rinnalihaste harjutusi tuleb vähemaks võtta või üldse mitte teha, väga ebameeldiv vigastus on ja paraneb ka mitu kuud.

[Annika Pärtel 84]

Mul ka valud olnud. Arst arvaski, et närv ja küllap külma saanud. Aja möödudes kadus.

[Parabool 0]

ei täpselt et kunagi oli ka aga korraks ja siis jälle polnud , nüüd juba järest mõned päevad . Krt küll noh