Kanteri ja Tammerti kohta fun kyssa

[antonhansen 0]

Mul tuli siuke mõte ükspäev.Mina kaalun 63, vanust 15, surun 50kg, kätekõverdusi 45. Kanter-Tammert kaaluvad 120~kg, suruvad 200, kätekõverdusi?Muidugi, jõud ei ole võrdne vastupidavusega, aga kui mina surun 0,8 keharaskust ja nemad peaaegu 2, siis nad peaksid mingi 130 kätekõverdust tegema?

[alz1 0]

seda ei saaa arvutuslikul teel arvutada.palju ta käetkõverdusi teeb sõltub trenni iseloomust..

oled sa kindel et ta ikka 200 kätekõverdust teeb??

mis on selle informatsiooni allikas?

[Nõrgu 0]

Mul tuli siuke mõte ükspäev.Mina kaalun 63, vanust 15, surun 50kg, kätekõverdusi 45. Kanter-Tammert kaaluvad 120~kg, suruvad 200, kätekõverdusi?Muidugi, jõud ei ole võrdne vastupidavusega, aga kui mina surun 0,8 keharaskust ja nemad peaaegu 2, siis nad peaksid mingi 130 kätekõverdust tegema?

Nii lähme sinu loogikaga sedasi

Sina kaalud 63 ja teed 45 kätekõverdus surud 50 kg

Nemad kaaluvad 120 ja teevad ka 45 kättekõverust siis peavad lihtsalt suruma 100 kg (2x50)

Või kui sina kaalud 63 ja teed 45 kätekõverdust ja vanust on 15

Siis nemad kaaluvad 120 teevad 45 kätekõverdust ja vasnut peab tulema 30 (2x15)

jne

[Kurupt 0]

jah, just nii ta on.

[eintsius 0]

Inimese füüsilisi võimeid ei anna niimoodi võrrelda. Inimesel on lihastes 3 tüüpi lihsakiude. Maxi surudes teevad töö ära kõige suurema võimsusega lihaskiud: IIB tüüp nimeks. Kätekõverdusi tehes alguses töötavad ka need samad kiud, kuid pingutuse kestel mingi aja jooksul võtavad asja üle IIA kiud, millel ei ole nii suur võimsus, kuid on tunduvalt vastupidavamad kui esimesed. Kõvematel sportlastel, nagu triatlonistid jms, kes teevad sinna 1000 peale võib-olla töötavad lõpus hoopis I tüüpi kiud, mis on konkreetsed vastupidavus lihased.

Kanteril ja Tammertil on treenitud just IIB tüüpi kiud kõige enam, teised on samuti saanud vatti, kuna nood aitavad ka kaasa mingil määral. Seega teevad mõlemad rohkem kätekõverdusi kui treenimata isik, kuid nende kätekõverdust tegemise võimekus ei kasva otse koos max jõu arenguga.

[birra 0]

jõud ei suurene lineaarselt

kui see oleks nõnda oleks kõik inimesed võrdsed ja ühetaolised sõltuvalt vanusest, kaalust ja soost

pole mõtet ennast Kanteri ja Tammeritga võrrelda, sest lisaks jõule on tähtsad lihaste venivus ja plastilisus

kätekõveduste nagu ka kettaheitegi puhul võib olla kriitiliseks hoopis soorituse koordinatsioon - tehnika

õnneks ei ole inimesed masinad aga ikka on südant soojendav mõtelda, et näe hüppan neist paremini kõrgust või minu sääremari on jämedam

võrrelda saab ikkagi ainult võrreldavat

[Undionu 34]

kätekõverdused on selline harjutus, et kui seda spetsiaalselt treenida, on võimalik saavutada tase, kus tulemust ei määra korduste arv vaid aeg- nagu kõndimisel, sa ei loe mitte samme vaid aega (jõuad näiteks järjest jalutada 10 tundi)

kunagi käis kahvli saates mees, kes selliseid kätekõverduste kestvusrekordeid tegi.

[xip 0]

Vaevelt nendel 130 kätekõverdust raskusi teeb

[tõstuk 0]

üks asi on jõud, teine asi on kätekõverdused.

Me ei saa ju võrrelda sprinterit ja maratonijooksjat, või saame???

[antonhansen 0]

Olgu, see on õige et vastupidavust ja jõudu ei saa niimoodi võrrelda. Samas, kui nende surumisrekordid on 200 kilo ja ise on nad 120 kilo, kas ei oleks selline asi nt. võimalik et nad suudavad ennast toenglamangust ainult käte jõul üles "heita"?

[AA 0]

Ikka pigem vastupidi see kehamassi ja paljude kordustega harjutuste asi. Ükski põkk ei tõmba lõuga nii nagu mõni kilu vend jne jne.

Kui vaadata nt mägirattakrossi, siis põkid on ees esimesel ringil ja siis kustuvad. Nende lihased ja kogu pakend tahab tunduvalt rohkem kütust ja kulutab selle kiirelt. Ja tegijad on sellised kilud vennad, kellel jalad nagu kaks konti ja need jõuavad mõnusalt oma 50kg edasi viia

Samuti ei tõmba rasked mehed üldjuhul ühe käega lõuga, mida aga saavad teha treenitud kilud!

Eriti ilmekas on poks. Kilud vennad tambivad 100 lööki raundis ja nii 12 raundi järjest kiirelt. Põkid kustuvad esimeses teises nii ära,et vaevalt tõugivad teinekord üksteist lõpuks!

Muudetud Mai 21, 2006 kasutaja AA poolt

[taks 0]

poksi jutuga oled küll vähe võssa pannud

[barbar13 0]

Mul tuli siuke mõte ükspäev.Mina kaalun 63, vanust 15, surun 50kg, kätekõverdusi 45. Kanter-Tammert kaaluvad 120~kg, suruvad 200, kätekõverdusi?Muidugi, jõud ei ole võrdne vastupidavusega, aga kui mina surun 0,8 keharaskust ja nemad peaaegu 2, siis nad peaksid mingi 130 kätekõverdust tegema?

50? nats rohkem võiks ikka olla ex? või mis te arvate?

[rambo vennapoeg 0]

Sellised võrdlused ei maksa tõesti suurt midagi. Jõuliigid on väga erinevad (lihasvastupidavus, jõuvastupidavus, põhijõud, maksimaalne jõud, kiirusjõud, plahvatuslik jõud + veel keharaskuse/pikkuse erinevused jne). Siinkohal veel üks näide kulturistide nn "nõrkusest". TÜ spordibiomehhanika laboris on mõned dünamomeetrilised trenazöörid, kus saab sportlase lihasjõudu njuutonites mõõta. Labori rekord ühel reie nelipealihaste aparaadil kuulus A.Tammertile ja labori juhataja professor M.Pääsuke oli selle üle hirmus uhke. Kui saabus aga meie kursuse praktikum, siis lõi Silvar Rückenberg tolle rekordi esimesel katsel üle (numbreid küll ei mäleta). Niipalju siis jõust!

Muudetud Oktoober 13, 2006 kasutaja rambo vennapoeg poolt

[greenday 0]

Inimese füüsilisi võimeid ei anna niimoodi võrrelda. Inimesel on lihastes 3 tüüpi lihsakiude. Maxi surudes teevad töö ära kõige suurema võimsusega lihaskiud: IIB tüüp nimeks. Kätekõverdusi tehes alguses töötavad ka need samad kiud, kuid pingutuse kestel mingi aja jooksul võtavad asja üle IIA kiud, millel ei ole nii suur võimsus, kuid on tunduvalt vastupidavamad kui esimesed. Kõvematel sportlastel, nagu triatlonistid jms, kes teevad sinna 1000 peale võib-olla töötavad lõpus hoopis I tüüpi kiud, mis on konkreetsed vastupidavus lihased.

Kanteril ja Tammertil on treenitud just IIB tüüpi kiud kõige enam, teised on samuti saanud vatti, kuna nood aitavad ka kaasa mingil määral. Seega teevad mõlemad rohkem kätekõverdusi kui treenimata isik, kuid nende kätekõverdust tegemise võimekus ei kasva otse koos max jõu arenguga.

Kahjuks tuleb tunnistada et paned täielikult mööda. Kätekõverdusi tehes ei hakka alguses tööle "kiired" ehk glükolüütilised lihaskiud nagu max raskusi tõstes. Vaid hoopis "aeglased" ehk oksüdatiivsed lihaskiud. Kui need enam ära ei toida hakatakse järjest rohkem töösse haarama kiireid lihaskiude. Mida raskemaks pingutus läheb, seda rohkem kiireid võetakse kasutusse kuni kurnatuse saabumiseni (mis tekib happeliste ainevahetusjääkide sellisel määral kuhjumisest, et neid ei suuda organism piisavalt kiiresti enam lihasest välja viia).