Võhma juurde

[marena 0]

Olen hädas võhmaga. Seda lihtsalt pole. Joosta ei saa, pulss kohe 180-185 peal, aeroobikas ka lihtsate sammukombinatsioonide puhul 15-20 minutiga maksimumpulss jne. Seetõttu olen ka käinud peamiselt jõusaalis, kuna seal püsib pulss mõistlikumates piirides.

Kui võtta eesmärgiks võhma lisamine, siis mida peaksin silmas pidama treeningute planeerimisel? Kas sobivam on näiteks kardioseadmel treenides püsida kindlas madalas pulsivahemikus või teha pigem intervall-treeningut?

Kuidas mõõdetakse tulemusi sellise eesmärgiga treeningu puhul?

Jõusaalis võib olla treeningutulemuste konkreetne näitaja näiteks see, et jaksan sama harjutust korrektselt sooritada järjest suurema raskusega. Võhma puhul on küll tajutav, et väsin vähem, aga mõõdetavaks tulemuseks oleks siis mis - keskmine pulss mingil kindlal vahemaal ja tempol või pikema vahemaa läbimine samal pulsil või mingi muu näitaja?

Ma vist mõtlen kogu selle asja üle

[laika 0]

kui võhma pole siis võhmale ajavate tegevuste vältimine on just vale. tasapisi alusta käimisest ja kiirkõnnist jne. aeroobset on vaja teha. kopsud tööle ja südamelihasele hapnikku. äkki on põhjuseks ka ületrenn. see viiba kah pulsi lakke. parim lahendus on spordiarst ja koormustest. seal ta ütleb sulle täpselt mis pulsisagedusel kui kaua ja kui tihti teha. aga seda tean küll et südamega ära jända........

[ROtter 198]

Optimaalne pulsisagedus vastupidavuse treenimiseks on 170 miinus vanus. Sellest sagedam pulss ei suurenda oluliselt treeningu efektiivsust.

[marena 0]

Aitäh, Oldman, võtan selle numbri piiriks.

See, et hetkel jõusaali rühmatreeningule eelistan, ei tähenda tegelikult, et üldse aeroobselt ennast ei liigutaks. Sageli lähen jala tööle (~3 km ca 30 minutiga), üldse kõnnin päris palju ja küllaltki kiires tempos , suvel sõitsin rattaga, praegu jõusaalis käies teen alati ca 20 minutit mõnel kardioseadmel sooja.

Aga jah, koormustesti peaks tõesti lähiajal ära tegema.

[ROtter 198]

Kõrge pulss jooksmise algul võib tulla ka vähesest soojendusest enne jooksmist. Kõigepealt on vaja organism (vereringe,lihased,närvisüsteem) ette valmistada pingutuseks ja mõnel reageerib organism sellele aeglasemalt.

[hawker 0]

Kui võtta eesmärgiks võhma lisamine, siis mida peaksin silmas pidama treeningute planeerimisel? Kas sobivam on näiteks kardioseadmel treenides püsida kindlas madalas pulsivahemikus või teha pigem intervall-treeningut?

Intervalltreening ja kõrge koormus on vastupidavuse arendamiseks parem. Aga ka mõõdukalt kiire tempoga areneb täiesti normaalselt kiiresti.

Soovitaks et mine ikka jooksma, aga jälgi samas pulssi. Alguses mõnestsajast meetrist korraga rohkem ei suuda, aga siis vahepeal käi ning jookse jälle mõnisada meetrit. Kui hoolsalt paar-kolm korda nädalas mõni kilomeeter sedasi sörgid ja jalutad, siis juba paari kuu pärast jooksed terve selle distantsi jutti nii et pole asigi.

Muudetud November 10, 2005 kasutaja hawker poolt

[ROtter 198]

Algajatel on piisavaks distantsi pikkuseks 1,5-2 km (käik ja jooks vaheldumisi), mida läbitakse 2-3 korda nädalas. Arendavat mõju omab töö pulsisagedusel 130-140 lööki minutis.

[snufkin 0]

algajat ja edasijõudnut eristab mis?

[plastik 0]

võhmatrenniks sobib sörk/kõnd treenin. Ehk siis alguses võtad 25 minutlise trenni sörgid 1-2 minutit ja siis kõnnid keksmiselt kiires tempos 4-5 minutit. Siis suurendad pikkus u. 10-15 minutit. Ja muudkui hakkad suhet muutma: 2 minutit jooksu, 2 kõndi jne. Areng on kohe tunda , aga trenni peab vähemalt 4 korda nädalas tegema

enne olin ka suhteliselt vilet jooksja, aga sügisel arenesin kõvasti taolise programmiga ja 45 minutit jooksen ilusa tempoga ikka ära Peale seda on ka enamus aeroobikatrenne parajad ja isegi kerged

[crawe 1]

Tee omale koormustest, siis saad teada enda optimaalse pulsi aeroobse vastupidavuse treenimiseks!

[marena 0]

Koormustesti olen teinud, praeguseks koguni 2 korda, pooleaastase vahega. Vo2max oli juuni alguses 24 (üle 6 kuu viimasest treeningust), nüüd detsembri lõpul 30. Ehk siis poole aastaga olen tõusnud väga madalalt tasemelt madalale tasemele.

Selle teema siin algatasin enne teist koormustesti. Suvel olin liigutanud ennast, jälgides just esimesel testil saadud soovitusi pulsivahemiku ja treeningmahu osas. Toona soovitati tegeleda peamiselt kõndimise, ujumise ja rahuliku rattasõiduga ja vältida jooksmist. Ja perearsti juurde kolesterooli kontrollima saadeti ka (see oli korras). Teemat tehes olin millegipärast esimese testi puhta ära unustanud.

Aga siit sain igal juhul mõtteid jätkamiseks, sh sörgi ja kõnni (või aeglase ja kiirema rattasõidu) kombineerimise osas. Aitäh igal juhul kõigile nõu andnutele

See 2. koormustest andis minu suureks rõõmuks märku, et seis on ikkagi paremaks muutunud, küll vähehaaval, aga siiski paremaks. Olgu peale, et pulss kimab endiselt teatud tegevuste puhul kiirelt lakke.

Kuna siit teemast mingit muud numbrilist teetähist edusammude mõõtmiseks välja ei pakutud, siis jätsin ainsaks "mõõdikuks" - koormustestid. Kui jätkan samas vaimus, siis ca poole aasta pärast loodan jälle paremat tulemust näha. Senikaua aga edusammude mõõtmise üle pead ei murra, lihtsalt tunnen endale jõukohasest liikumisest rõõmu. Mis tähendab aga endiselt, et ma tööpäeva õhtul kiiretempolisse aeroobikasse 200-st pulssi püüdma ka ei lähe. Aga kuniks on olemas lai valik rühmatreeninguid, mille hulgast võin leida mõne rahulikuma tempoga, lisaks jõusaal ja sealsed kardioseadmed, pole see ka mingi probleem.

[Hera 0]

Soovitaksin sul esiteks vereproov teha,et kindlaks määrata hemoglobiini tase veres.Kui ikka võhma ei teki on asi kuskil mujal.Madala hemoglobiini tasemega ei jõuagi teha kestvusalasid ja pulss läheb ruttu kiireks.

Kui hemoglobiin on madal,siis ei jõua trenni tehes piisaval hulgal hapnikku verre ja pulss lähebki kõrgeks,sest süda peab rohkem tööd tegema,et hapnikku transportida.

Kas sa sööd ikka piisavalt liha,punast liha eriti?

Enne vereproovi andmist ei soovita eriti koormust anda ja lõputult ponnistada võhma nimel,kui ei tea milles asi.Kui veri on korras anna minna.Muidu võib lihtsalt pilt taskusse minna koormustestil näiteks.

Räägin siis enda kogemusest,kuna mul hakkas lihtsalt ühel hetkel võhm ära kaduma,kuigi pidevalt tegin trenni.

[marena 0]

Hemoglobiinist ma õnneks tean, et see on mul normis. Mul oli sellega probleeme ca 3-4 aastat tagasi ja peale seda on minu tubli perearst ca iga poole aasta tagant lahkesti nõus selliseid murekohti üle vaatama.

Karta on, et mul ikka see võhma puudus tingitud sellest, et pole pikalt trenni teinud või kui olen teinud, siis üksnes paari kuu jooksul sügiseti "hakkan tubliks" lubaduste saatel. Need ponnistused on aga olnud enamasti üürikesed.

Viimati tegin korrapäraselt trenni 1999-2000 aastal, kui võtsin maksimumi TTÜ õppekavas eksisteerinud 4 semestriks jagunud valikainest "kehaline kasvatus". See oli üks lahedamaid asju TTÜ juures - saada tasuta treeningute eest ainepunkte

[Capricorn 0]

Koormustesti olen teinud, praeguseks koguni 2 korda, pooleaastase vahega. Vo2max oli juuni alguses 24 (üle 6 kuu viimasest treeningust), nüüd detsembri lõpul 30.

Sellest Vo2max-st pole kuulnud, palju sul MET oli, see peaks koormustaluvust näitama.

[jrx 142]

Vo2MAX tõesti madal. Sinu jaoks on OldMani soovitused siin teemas hetkel igati rakendatavad. Intervalltreeningut kindlasti pole mõtet teha päris omajagu aega.

Üks üldine märkus - "treenida võhma" on mõnevõrra ebatäpne väljend - alati peaks lisama selle, et võhma mille jaoks. Võhm (ja selle treenimine) selleks, et jõuaks koeraga 2 h jalutada, selleks, et Tartu maratoni läbida ja selleks, et üks poksimatš teha on erinev.

Ning üks küsimus (ei hakka eraldi teemat tegema) - mille järgi seda METi arvutatakse? Ise käisin koormustestis üle kahe aasta. Kõik näitajad olid paranenud ja kindlasti olen sportlikult märgatavalt võimekam kui siis. Ent MET oli pisut langenud - umbes täpselt niipalju kui kehakaal tõusnud on (s.t. oli 69 kg ja 3,9 W/kg; nüüd 72 kg ja 3,6 W/kg)

[trennineiu 0]

Minul on võhm paranenud oluliselt tänu regulaarsele spinnitrennile (kaks korda nädalas vähemalt). Olen spinningus käinud 5 kuud ja vahe eelnevaga on märgatav:)

[Capricorn 0]

Ning üks küsimus (ei hakka eraldi teemat tegema) - mille järgi seda METi arvutatakse? Ise käisin koormustestis üle kahe aasta. Kõik näitajad olid paranenud ja kindlasti olen sportlikult märgatavalt võimekam kui siis. Ent MET oli pisut langenud - umbes täpselt niipalju kui kehakaal tõusnud on (s.t. oli 69 kg ja 3,9 W/kg; nüüd 72 kg ja 3,6 W/kg)

Mul küll sellistes ühikutes ei antud MET-i. Kokkuvõttes oli kirjas:

Test lõpetatud koormusel 200W s.o. 81% maksimaalsest ealisest koormusest.

Test lõpetatud submaksimaalse pusisageduse saavutamise tõttu (86,5% maksimaalsest pulsisagedusest)

Koormustaluvus 8,3 MET-i, mis on hea koormustaluvus.

Vererõhu reaktsioon hüperaktiivne, taastumine normis.

Pulsi reaktsioon koormusele adekvaatne, taastumine aeglustunud.

...

[Kuup 0]

Kui nüüd loogiliselt mõelda siis 3,6w/kg on 3,6 vatti kilogrammi kohta, ehk kui see korrutada kehamassiga saad selle teise tulemuse, selle üldisema vms.

[Capricorn 0]

Kui nüüd loogiliselt mõelda siis 3,6w/kg on 3,6 vatti kilogrammi kohta, ehk kui see korrutada kehamassiga saad selle teise tulemuse, selle üldisema vms.

Ee.. kui 3,6x72=259,2 (jrx-i puhul), siis see 259 näitab vatte (W).

[jrx 142]

...Seda küll aga jääb müstikaks, mida Capricorni 8,3 näitab...

Ja mind huvitab ikka et KUIDAS see vatte / per kehakaalu kilogramm ikkagi tuleb.

Muudetud Veebruar 1, 2007 kasutaja jrx poolt

[Capricorn 0]

259W oli sul siis koormuse maksimum testi lõpus? Mul lõpetati test 200W peal. Kaaluks oli mul kirjas 93 kg (ega ma nüüd nii lihaseline ka pole, vaid rasva on palju, eriti kõhupiirkonnas Tegelikult praegu kaalun isegi 95). Kui nüüd niimoodi kg kohta arvutan, siis mul oleks ainult 2,1W/kg. Võrreldes selle 3,6-ga üsna kesine, aga ega ma ei imesta ka, sest vastupidavust pole eriti kunagi olnud ja viimaste aastatega on ligi 20 kg juurde tulnud, põhiliselt mittemidagitegemise arvelt. (mille tõttu ma hakkasingi hiljuti trenni tegema)

Aga jah, seda mida see 8,3 täpselt näitab, ei tea.

Muudetud Veebruar 1, 2007 kasutaja Capricorn poolt