Kysimus

[spaniard 0]

Sellised aminohapped nagu l-arnigiin ja ornitiin (loodan et kirjapilt on oige).

Kunagi lugesin sellisest raamatust nagu vitamiiniaabits, et votta ohtul 1h enne magamaminekut ja tyhja kohu peale kuna aitab vallandada ajuripatsist kasvuhormooni suuremas koguses kui tavaliselt mis reeglina vallandub peale uinumist.Purgi peal on kirjas et votta ennem treeningut.

Pakun et on ka kolmas varjant : ennem trenni ja ennem magamaminekut.

Mida oskate raakida nendest kahest aminohappest, nende tarbimisest ja efektiivsusest.

[spaniard 0]

Oigem on L-arginin ja L-ornithin

[Fred Antson 0]

80-ndatel aastatel täheldati teadusuuringutes,et nende aminohapete intravenoossel suures koguses (üle 30 grammi) manustamisel tõuseb organismi kasvuhormooni produktsioon.Toidulisandite tootjad just sellele rõhuvadki,kuid annused,mida sellised tooted endas sisaldavad (2 grammi),ei tekita organismis mitte mingisuguseid muutusi.Oraalsel manustamisel põhjustab aga efektiivne kogus seedehäireid ning on hirmkallis.

[spaniard 0]

Ei hakka uut teemat tegema. Kysiks seda, et kuidas peaks treening edasi arenema pean just silmas tasemeid(algaja,jaotatud kaheks,kolmeks, neljaks, viieks).Kaua olla yhel tasemel min, max aeg ja kaua peaks baasi all olema, et hakata nadalas korra yhte lihasgruppi treenima.Kuidas oleks yldine ylevaade asjast kui eesmargiks oleks kasvamine.

Treeningust seda, et kas peaks trenima alati nii kui jouad, naiteks viimast kordust seeriast ei suuda sooritada lopuni aga teen selle siis poole peale(naiteks kangiga biitsepsit treenides jaab viimane kordus poolikuks voi surumisel smithil laheb viimane kordus vaga vaevuliselt yles aga pean silmas koiki harjutusi ) voi peaks treenima nii et jaab see poolik kordus tegemata lihtsalt tead et nyyd tuleb viimane korralik sooritus ja koik. On toenaoline et selline treening viib yletreeninguni kui votta alati viimane(ei pea silmas langevaid raskusi ja sunnitud kordusi)

[St 0]

Mina isiklikult ei soovitaks max. väsimuseni treeningut viia kuna taastumine on siis tiba pikem. Kuigi, kui aus olla, siis sportlased kes on jõudnud mingi alas tipp tasemeni treenivad 4 päeva, üle mõõdukuse piiri ja siis on üle taastumine märkas suurem kui üksikutel kordadel treenides aga kindlasti pean toonitama, et see toimud range järlevalve ja pideva kontrolli juures, et vältida hälbeid seega - DONT DRY THIS AT HOME BY YOUR OWN!

[Fred Antson 0]

Kõik selgub treeningprotsessi käigus - kui programm toodab tulemust,siis ei ole ju teda mõtet muuta!Samuti on asjade käik individuaalne - kõhnadel indiviididel oleks mõttetu treenida lihasgruppi üks kord nädalas.

Treenides alati väsimuseni,kurnad ära närvisüsteemi - kasuta seda meetodit treeningute intensiivistamise etapil.

[spaniard 0]

Jatkan samas vaimus ja kysiks nyyd dieedist:) "1". Treenigu koha pealt seda, et kas on siis vahet kui teen dieedil olles pikki seeriaid(12-15) kordust voi teen kuni 8 kordust.Enda koha pealt lihtsalt sda kui teen pikad seeriad siis tekib viimastel kordustel selline tunne nagu lihased poleksid(loodan valjendasin ennast arusaadavalt ja ehk oleks motekas ka massil olles nii treenida et selle tunde katte saaks). "2". Kas on vaja oluliselt muuta treeningut kui minna dieedile(pele selle et intensiivsus touseb). " 3". Toitumisest seda, et mis on need suhkrud mida ei tohiks tarbida ja mida voiks aga ei ole hea.Naiteks kui hommikuhelbed sisaldavad 20g saharoosi kas siis peaks neid mitte sooma, kuidas on fruktoosiga kas on normaaln kui 2-3 puuvilja kuulub menyysse ja veel rosinad,datlid,ploomid kuivatatud kujul, kuidas on maltoosiga kas peaks piimatooted valja jatma, kuidas on tarklist sisaldavate toodetega ja nadalas yks paev vabalt toitumisega,kas dieedil olles on vahet millal viimast korda einestada.Kui range peaks ikka dieet olema kui eesmark oleks voimalikult efektiivselt rasva kaotada, saab ka ainult proteiine ja suhkruid tarbida ja kaloraasi ikka miinuses hoida aga vevalt siis kaal langema hakkab ja mis pohjusel dieedi lopuks kaloraas vaga madalale tuuakse kui piisab seda ainult 500 kaloriga miinuses hoida. "4". Lopetuseks kas kaloraas peaks olema ka puhkepaeval miinuses ja kuidas teha aeroobset kui trenn on 4 korda nadalas, kas teha seda samal peaval kui kangitrenni ja puhata 3 paeva nadalas voi teha teistel paevadel nii et 1 paev jaaks nadalas puhkuseks ja kas dieedil olles oleks motekas 2 paeva jarjest puhata. " 5". Paris lopuks kui kangitrenn on 4-5p nadalas siis kuidas ja mis mahus lisada aeroobne.

Muudetud Märts 23, 2005 kasutaja spaniard poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Ma pole kyll hr. Antson, aga lugesin targas raamatus, et tihtipeale on nii, et meie keha lihtsalt ei oska rasva p6letada ja teda tuleb justkui 6petada seda tegema. Ja see 6petamine k2ibki suhteliselt v2ikese raskusega ja rohkete kordustega. Ise teen dieedi ajal ~20 kordust igas seerias ja m6ned harjutused (ka surumine) ka kuni 100 kordust. See aitab rasva p6letada ja r6hutada reljeefi. Noh ja aeroobset peab ka loomulikult tegema.

Aga seda kas peab tegema harjutusi l6puni, seniakaua, kui lihas on praktiliselt surnud...jah, ma arvan kyll, et seda just peabki tegema. Ja seda mitte ainult dieedi ajal, vaid kogu aeg, p2evast p2eva. No pain, no gain.

[Fred Antson 0]

Su tunne,et pikkade seeriate lõpuks lihaseid nii öeldes pole,tuleneb sellest,et dieedist tingituna (vähem süsivesikuid) on ka lihaste glükogeenivarud tunduvalt vähenenud ning pika seeria lõpuks vähenevad need veelgi.Jah,just massi ajal on mõtekas niimoodi treenida,sest siis on toitaineid veres,maksas ja lihastes küllaga.Seevastu dieedi ajal on ju lisaks rasvapõletusele tähtis säilitada lihasmassi niipalju kui võimalik.Selle ülesande täidab edukalt jõu orientatsiooniga treening kordustega 3-6,mille puhul ei kulu palju kütust.Energiakulu on mõtekas suurendada lisa aeroobse tegevusega,mitte pikkade seeriatega.

Kokkuvõtvalt:pikad seeriad dieedi ajal=lihasmassi vähenemine;

jõuseeriad dieedi ajal=jõu sälitamine=lihasmassi säilitamine=edukam rasvapõletus!

[spaniard 0]

Kui range see dieet ikka olema peab,kuidas on puhke ja trennipeavadeg ja kuidas ja mis mahus lisada aeroobne(mitu korda nadalas ja kui pikalt ja mis moodi peaks mahtu suurendama ehk mis oleks nii-oelda lagi)

Muudetud Märts 23, 2005 kasutaja spaniard poolt

[M.M. 52]

Asi selles, et mingi aja pärast jääb dieedi ajal kehakaal seisma, kuna organism kohaneb antud kaloraazi ja treeninguga. Nüüd ongi, kas siis lisada veel treeningmahtu või kärbida kaloreid või teha mõlemat, muidugi tuleb seda teha vaikselt ja järkjärgult. Ja vahest piisab ka kui muuta ainult toitainete vahetamist erinevates toidukordades või jaotada toidukorrad veel rohkem laiali. Kuid kindel on see mida päev edasi seda piinarikkamaks ja vaevalisemaks püstitatud eesmärk kujuneb. Lohutuseks võib öelda, et kunagi saab see läbi.

[erxs11 0]

Ja siis kui läbi saab, kohe järgmine päev 10kg juurde süüa

[spaniard 0]

M.M kuidas selle aeroobsega olema peaks,kuidas alustada ja mis oleks lagi.Miks ei voi anda kehale sokiefekti kui teen naiteks 2000 kalori suuruse languse ja palju moodustub lihasekaotus yhest kilost kui votan kuuga alla rohkem kui 3kg ja akki raagid dieedi rangusest ka(kuidas suhkrutega on).

[Fred Antson 0]

Su 22.03 postitus sisaldas vist rekordarv küsimusi!

Lihtsüsivesikuid tarbi ainult peale treeningut,muul ajal tarbi aeglaselt imenduvaid süsivesikuid;helbed on kiirtoit,mida dieedi ajal väldi;paar värsket puuvilja on OK;vähese süsivesikusisaldusega piimatooted on väga head valguallikad;tärklis imendub aeglaselt;ei võeta mitte ühe päeva söömist,vaid ühte toidukorda vabalt;täis kõhuga magama ei minda!Jätkub...(juhul,kui juurde ei küsi!)

[Fred Antson 0]

...liiga range dieediga kaotad ka palju lihasmassi,kusjuures kõige tervisevaenulikum on rasvavaba dieet;kaloraazi liialt madalale viia ei ole mõtet,sest ainevahetus aeglustub olulisel määral ja dieet lakkab toimimast;päevast toiduenergia kogust on mõtekas varieerida miinusest plussini (nädala kokkuvõttes miinus),et ainevahetust erksana hoida;tee nädalas üks treeninguvaba päev;aeroobse mahtu lisatakse vastavalt (häda)vajadusele,lagi oleks igal trennipäeval,s.o. kuni 6 korda nädalas.

[spaniard 0]

Olen lugenud sellisest dieedist,et yks paev sysivesikuid nii et kaloraas natuke miinuses,teine paev sysivesikuid poole vahem ja kolmanadal paeval sysivesikuid null ja siis jalle otsast peale.Esimesel paeval laed glykogeenivarud tais ja siis viid kahe paevaga nulli ja kakkad otsast peale(nii sain mina asjast aru).Kas selline asi mojub ja kaua nii dieeti pidada saab.

[Fred Antson 0]

Negatiivse kaloraa?i tingimustes ei ole laadimine võimalik!

[valat 0]

küsiks nende jõuseerjate kohta, millest siin enne juttu oli....

et kas need sooritatakse suure raskusega??? sest ma mõtlen et 3-6 kordust tundub üprisgi vähe:P:P.....ja kui teha jõuseeriaid, siis mitu seeriat nende käigus peaks tegema...3, 4?

[ROtter 198]

küsiks nende jõuseerjate kohta, millest siin enne juttu oli....

et kas need sooritatakse suure raskusega??? sest ma mõtlen et 3-6 kordust tundub üprisgi vähe:P:P.....ja kui teha jõuseeriaid, siis mitu seeriat nende käigus peaks tegema...3, 4?

Raskust võib pidada piisavaks,kui seeria lõpus jõutakse kas suutlikkuse piirini või äärmisel juhul jääb jõudu veel 1-2 korduseks.

[valat 0]

aga vahed harjutuste vahel...

nagu selle pikema variandigagi , kus tehaxe 12-15 kordust....

ehk siis umbes 30 seki?

Muudetud Juuni 1, 2005 kasutaja valat poolt

[Fred Antson 0]

30 s kindlasti mitte!Klassikaline vahe 3-6 puhul on 2-4 min.,dieedi ajal proovi läbi ajada 1-1,5 min. pausiga.

Kui palju seeriaid?Rohkem kui muidu!Põhjus?Et maht liialt ei langeks!Näide - 3x10 50 kg = 1500 kg,3x5 60 kg = 900 kg;sellise mahu vähenemise pealt head nahka tulla ei saa (erandiks kindlasti ületreenituse seisund,kus mahu vähendamine on hädavajalik).Vajalik oleks alguses sooritada kindlasti neli seeriat,kohanedes aga juba viis seeriat.

[valat 0]

kas kõhulihast puhul võib ka seda meedotit kasutada.....

praegu teen kõhulihast 4 seeriat ja igas 25 kordust + veel külgedele 20 ja jalatõsteid 3x20

[Fred Antson 0]

Võib küll,kui kõhulihastel on vähe jõudu või kui nad vajavad rohkem massi.Lihtsalt korduste arv peaks olema veidi suurem:6-10.