Vegani teekond suuremaks saamiseks

[jricca 1]

Tervist!

Ei oskagi otseselt kuskile näppu peale panna, millega peaks alustama, eks viisakas oleks end tutvustada ning rääkida veidi eluloost, aga kui paljusid see ikka huvitab (huvi korral võib loomulikult pärida). Räägiks pigem trennitegemisest, eesmärkidest ning mõtetest, mis on tekkinud enne ja pärast jõukat. Hea oleks kuulda soovitusi-arvamusi. Jõusaaliga alustasin kuskil 4 kuud tagasi, selle ajaga olen keskeltläbi 5 kilo juurde võtnud. Kaalusin 73 kilo, täna olen 78. Pikkus on 176 cm.

Alustasin kuskil juuli teises pooles. Idee jõmmi minna vindus tükk aega. Ikka ütlesin endale selle aasta algusest peale, et tavai kui see päev või nädal kukub, siis lendan kohale, teen lepingu ja hakkan korrapäraselt käima. See suur "motivatsioon" kestis pool aastat. Aga lepingu tegin ma ära juulis. Kava osas olin üsna nõutu, selle osa pealt ma ei osanud midagi suurt ette võtta. Kui jõmmis tahad käia, siis pead oskama midagi teha, mingi strateegia peab ju olema. Guugeldasin, YT-s vaatasin erinevaid tüüpe, proovisin erinevaid äppe. Jäin Fitness & Bodybuilding'i äpi juurde, valisin 4-päevase (E, K, R, P) bodybuildingi kava. Kava tundus siuke basic värk, mis algajale vast ongi hea. Proovisin YT videode abil õige tehnika saavutada harjutustele. Noh, nii palju kui võimalik. Ja praegu kui ma tagasi vaatan ning hetkel analüüsin seda tegevust koos nähtuga inimestest, kes alustavad jõmmiga, siis vahet ei ole, mis kava te järgite, kas teete 2 või 4 või 6 või 10 harjutust ühes trennis, alati proovige enne mingi vundament teooria osas alla saada. Praktikaga tuleb vilumus. Ma ei ole kes teab mis jõukahunt, kuid ma olen kindlasti suur osa vigu suutnud ära hoida tänu sellele. Ilmselt küll mitte kõiki. Et jah, kes iganes loeb seda ja mõtleb jõukas käima hakata, te teete endale nii suure teene, kui vaatate harjutuste teooria osa YT-s või suuremas blogis üle.

Tänaseks olen F&B kava enda jaoks mugavamaks teinud: mõned asjad välja jätnud, mõned asjad sisse toonud. Ilmselt tulevkus muutub veelgi. Kaks kuud tagasi sattusin rattaga autoõnnetusse, mille tõttu parem õlg ei lase teatud harjutusi teha (lõuatõmme, dip'id jne). Lähiajal ilmselt pean arsti juures ära käima ja natuke rohkem selgust tooma vigastuse osas. Otseselt midagi katki polnud, kuid õlg sai tugeva põrutuse. Ja EMO teema Eestis on ikka natuke ajuvaba, 3 tundi oodata arstlikku abi on veidi palju. Siinkohal ei kritiseeri otseselt Haigekassat vms, aga olukord ise on väga nõme. Jõmmikavast teen eraldi postituse.

Arvatavasti huvitab inimesi, kuidas veganlus ja jõusaal kokku käivad, oma toitumiskavast soovingi kirjutada järgmises postis. Vegan olen olnud 5 aastat, seega päris noob ei ole, kuid igas asjas saab inimene end rohkem arendada ning õppida midagi juurde.
 

Muudetud November 11, 2018 kasutaja jricca poolt

[jricca 1]

Toitumiskava

 

Ma ütlen kohe ära, et ma ei loe makrosid, kuna hetkel on idee süüa ja trenni teha teadmata ajani. Mida ma kindlasti proovin täis saada on kcal (trennipäeval 3000+) ja valgud (100+). Aga et see toitumiskava postitus oleks huvitavam ja nii palju kui võimalik pakkuda erinevat infot minu toitumise osas, siis loeme makrod ära.

_________
Pärast ärkamist lähevad vitamiinid sisse (B12 2-3x nädalas, D-vit iga päev, kelp 2-3x nädalas). B12 on üks vitamiin, mida veganid peavad tarbima lisaks, kas toidulisandina või rikastatud toitude näol. D-vit on nii enne kui ka pärast suve kõigile põhjamaalastele must have vitamiin toidulisandina. Kelp annab joodi, mida saab ka nt jodeeritud soolast; kui ma ei peaks nii palju soola kasutama, siis võtan kelpi juurde. Rohkem ma toidulisandeid ei võta. Kõik mu vitamiinid on pärit veganicity.com lehelt. Seal on tihti soodukad, nii et soovitan teilegi.

_________

Pärast seda panen täistera kaerahelbed keema. Enne seda söön sisse teelusikatäie tumedat melassi, kaks teelusikatäit jahvatatut linaseemneid ja ühe parapähkli. Tume melass on väga hea raua- ja kaltsiumiallikas; linaseemnejahu (linaseemned peab ära jahvatama või ostma jahu kujul, et tuua välja efektiivsus, seemnete kesta ei suuda meie seedesüsteem seedida) katab asendamatu oomega-3 rasvhappe alfa-linoleenhappe (ALA) päevavajaduse; parapähkel on hea seleeni allkas ja üks pähkel katab päevase vajaduse.

__________

Puder on üsna lihtsakoeline: vesi, helbed, sool, viilutatud banaanid, kaneel ja kõrvitsaseemned (hea rauaallikas). Kõrvitsaseemned on mu raua viinud pilvelõhkujate kõrguseni, täiega soovitan, kui olete rauaallika otsingul. Harilikult lisan ka viilutatud kiivi (C-vit annab parema kick'i rauale), kuid poes polnud küpseid. Vett lürbin kõrvale.

678 kcal
24 g valke
21 g rasve
84 g süskareid
_________
Lõunaoode on tavaliselt mingisugused pähklid või mandlid, riisigaletid maapähklivõiga, puuvili ja pool omletist. Selle koguse teen pooleks. Pool söön enne lõunat, teise poole söön pärast lõunat, kuskil kella 15.20 vms ajal. Omlett on umbes-täpselt 2 miljonit korda parem, kui süüa värskelt, otse panni pealt tulnuna. Kui kaasa teha, tuleb ohtralt tomatit toppida, siis on mahlasus olemas.

559 kcal

24 g valke

22 g rasve

70 g süskareid

________

Lõuna erineb harilikult iganädalaselt. See nädal teen rohelised läätsed, külmutatud juurviljad, tükeldatud apelsin ja tükeldatud avokaado. Pmst apelsin on mu kiiks, mida topin pastade, pajaroogade jne sisse. Mulle haigelt meeldib. Kõik see läheb pooleks, pool toidust söön ühel päeval ja teise teisel päeval. Juurikaröst on mu lemmik saialaadne teema, aga ma ostan seda ainult alega, sest pea 1.5 EUR paki eest on overkill mu jaoks. Kuid see on pmst alati alega.

747 kcal

32 g valke

17 g rasve

92 g süskareid

_________

Pärast lõunat läheb sisse teine pool, mis jäi lõunaootest järele.

610 kcal

23 g valke

22 g rasve
92 g süskareid

_____________________
Kui teen trenni, siis enne trenni tõmban banaani sisse. Õhtu jooksul söön ka ühe ära. ~89 kcal ja 22 g süskareid juurde.
__________

Post work-out meal varieerub, oleneb isudest ja soovidest. Aga väga suur eine ei ole. Puuviljad pähklitega. Galetid pähklivõiga. Hummuse saiad. Mida iganes. Homme annan infot selles osas..

 

Muudetud November 14, 2018 kasutaja jricca poolt
Pildid olid üle

[jricca 1]

Ma ei saa neid viimaseid kahte pilti kustutada "Muuda" valiku viisil ja ma ei viitsi uuesti seda kõike üle teha. Sorry!

NB! Kui mõni mode loeb seda, siis võiks need ära kustutada..

Muudetud November 13, 2018 kasutaja jricca poolt

[jricca 1]

vegan is still alive!

tüübid, suurepärane uudis - eelmine kuu sai aasta saali! YEAH BUDDY! LIGHT WEIGHT BABY!

mul on veel meeles tundmus suurest motist, kuidas pidin siia kõvasti poste tegema hakkama. järjepidevus on olnud fantastiline! 

 

paras seiklus on olnud... ma läksin saali tuti-luti... aga praegu tagasi vaadates sellele ajale siis nagu fuuuuuuuuck ma varem saali tee ei leidnud. ülivinge on olnud!

 

aga-aga, what next?

 

pmst ütleme nii, et algus sai juba vale tehtud. neid jõmmipiltide ja kilode-settide-reppide blogisid on nii palju, et nu mille(Matri)x? (NB tänavu on "Matrixi" 20 aasta juubel) toidublogisid on sitax... trennivideosid on sitax... fitnesssSSSssSSsss influencereid on sitax... mida annab siin üldse leiutada? kas on üldse vaja? tundub rohkem nagu ego rahuldamise koht, kui yo-yo premium entertainment. sest mille järele üldse inimesed tänapäeval janulevad kui mitte entertainmenti? "That make sens?"

 

a et kuidas saalis läheb? nu tänks küsimast! saalis on laadna... lahe, kuidas tunned omad halvad geneetilised soodumused ära, samas jälle head ka. 2 tunnisest trennist on saanud mission "In&out", heal päeval 50 min crunchidega. ma olen õppinud toitumisest rohkem kui oma eelneva 5 aasta veganina elatud aasta jooksul. ja believe me, p(õ)mst veganlus on kõige kõrgema keskmise tasemega toitumisalase informeeritusega n-ö toitumispraktika fo' sho! aga olen veel õppinud lihaste tööst, anaboolsest ja kataboolsest protsessist, aeroobsest ja anaeroobsest treeningust, lihaste ületaastumisperioodist, naised  million-different-variations-for-squats, never too late to start ja muud jutud...

 

anyway, pange ikka hullu

Muudetud August 3, 2019 kasutaja jricca poolt

[jricca 1]

just lõpetasin selle aasta ühe kõige oodatuma filmi vaatamise - "The Game Changers" (2019). IMdb lühikirjeldus on järgmine:

 

A UFC fighter's world is turned upside down when he discovers an elite group of world-renowned athletes and scientists who prove that everything he had been taught about protein was a lie.

 

dokumentaalfilmis teeb kõigi teiste seas üles astumise ei keegi muu kui ilmselt kulturismi kõige suurem nimi - Arnold Schwarzenegger, kes keelitab inimesi mitte sööma liha! filmi loomisele aitas kaasa ka veel James Cameron, kultusfilmide nagu "Titanic" (1997), "Avatar" (2009) ja "Terminaator 2: Judgment Day" (1991) üks loojatest. 

 

IMdb pikem kirjeldus kogu filmile:

 

The Game Changers is a new film executive produced by James Cameron, Arnold Schwarzenegger and Jackie Chan that documents the explosive rise of plant-based eating in professional sports, mixing real-time, groundbreaking science with cinematic stories of struggle and triumph. The film features some of the strongest, fastest and toughest athletes on the planet - and it's backed by them too - with additional EPs including Formula One champion Lewis Hamilton, top-ranked tennis player Novak Djokovic, and nine-time NBA All-Star Chris Paul. Directed by Oscar®-winner Louie Psihoyos, The Game Changers follows the story of James Wilks - elite Special Forces trainer and winner of The Ultimate Fighter - as he travels the world on a quest for the truth about meat, protein, and strength. Showcasing elite athletes, special ops soldiers, and visionary scientists. Wilks' journey exposes outdated myths about food that not only affect human performance, but the health of the entire global population.

 

 

hope ya enjoy!

Muudetud Oktoober 28, 2019 kasutaja jricca poolt

[Angelo 51]

 

[jricca 1]

Angelo, tänan video eest! aga esimeste sekunditega ütleb tüüp, et keegi soovitas tal seda vaadata ja ta ei kavatse  kategooriliselt seda vaadata, seega.. mis on sinu postituse idee? sorry et ma veic bias, aga kui tüüp teeb video millestki, millega ta pole tutvunudki ja USA lipp uhkelt seina pääle löödud, siis eeemm.. mul on väike eelarvamus inimese intelligentsuse ja argumenteerimise taseme osas sry ei vaadanud väga 

 

aga kui sa soovid millegi üle arutleda, siis ma olen valmis keskustellu astuma 

Muudetud Oktoober 28, 2019 kasutaja jricca poolt

[Sarge 385]

https://www.menshealth.com/nutrition/a29067926/the-game-changers-movie-fact-check/

[jricca 1]

On 11/3/2019 at 15:06, Sarge ütles:

https://www.menshealth.com/nutrition/a29067926/the-game-changers-movie-fact-check/

"Wrong: The Research on the Benefits of Non-Meat Diets Is Vast and Well-Established."

gladiaatorite teema on saanud mujaltki kriitikat, aga ma saan aru, miks käsitlus kajastust leiab, kuna film järgib teatud narratiivi: peategelase põhjus hakata uurima taimetoitlust sai gladiaatoritest alguse. gladiaatorid võisid isegi veganid olla või süüa üksnes liha, mul on ausalt öeldes suva, kuna mitmetuhande aastate taguse ajaga paralleele luua ja võtta need paralleelid mingiks eeskujuks ning omistada väärtus läbi ipso facto pole nkn väga pädev argument. tänapäevane teadus, eetika, kultuur on küll süntees ajaloost, aga väita mingi argumendiga, et kunagi tehti midagi nii või ei tehtud nii, seega peame praegu ka tegema nõnda või ei pea tegema, on suht lamp. 

kas taimetoitlus on vast and well-established?
 

Academy of Nutrition and Dietetics, mis koondab enda alla üle 70 000 liikme ja on maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav org, on järgmisel seisukohal: 
 

Tsitaat

Ameerika Dietoloogia Assotsiatsiooni seisukoht on, et asjatundlikult kavandatud taimetoidudieedid, sh vegandieedid (ehk täistaimetoitlus) on tervislikud, sisaldavad küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võivad kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravimisele. Hästi planeeritud taimetoidudieedid on sobilikud inimestele kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele.

 

riiklikes toitumissoovitustes on taimetoitlus saanud poolehoiu ka nt USAs, Kanadas, Austraalias, Põhjamaades, Soomes ja UKs. 

 

kui rääkida teadusuuringutest, mis toetavad tervislikel kaalutustel pigem vegantoitumist, siis siit saab rohkelt viidatud infot: http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/tervis/. kaks uuringut on infograafikutena välja toodud:

 

Tsitaat

Mida näitavad teadusuuringud veganite tervise kohta?

Üks parimaid viise leida vastust sellele küsimusele on toitumise ja tervise vahelisi seoseid hindavad prospektiivsed epidemioloogilised kohortuuringud, milles võrreldakse erinevate toitumisviiside esindajate haigestumust ja suremust pikema aja jooksul ning kus osaleb ka palju veganeid. Olemasolevatest uuringutest vastavad neile tingimustele kõige paremini kaks suurt kohortuuringut:

• EPIC-Oxford3 (Ühendkuningriik, alates 1993. a),
• Adventistide 2. Terviseuuring4 (USA ja Kanada, alates 2002. a).

EPIC-Oxford on maailma suurima toitumise ja tervise vahelisi seoseid vaatleva ning kümmet Euroopa riiki hõlmava EPIC uuringu Briti haru, mis on praeguseks kestnud juba enam kui 20 aastat. Adventistide 2. Terviseuuring (AHS-2) on suurim toitumisviisi ja tervise seoseid vaatlev uuring, millel läheb juba teine aastakümme. Neis kahes uuringus osaleb kokku umbes 160 tuhat inimest, kellest ligikaudu 10 tuhat on veganid.

 

 

Wrong: There Are a Host of Deadly Toxins, Inherent to All Animal Products, That Are Highly Dangerous. Like as Dangerous as Cigarettes.

WHO ehk World Health Organization on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. WHO tegi QA pärast nimetamist red meat'i arvatavasti inimesele kantserogeen, mõned nopped:

 

Tsitaat

1. What do you consider as red meat?

Red meat refers to all mammalian muscle meat, including, beef, veal, pork, lamb, mutton, horse, and goat.

2. What do you consider as processed meat?

Processed meat refers to meat that has been transformed through salting, curing, fermentation, smoking, or other processes to enhance flavour or improve preservation. Most processed meats contain pork or beef, but processed meats may also contain other red meats, poultry, offal, or meat by-products such as blood.

Examples of processed meat include hot dogs (frankfurters), ham, sausages, corned beef, and biltong or beef jerky as well as canned meat and meat-based preparations and sauces.

 

5. What are the safest methods of cooking meat (e.g. sautéing, boiling, broiling, or barbecuing)?

Cooking at high temperatures or with the food in direct contact with a flame or a hot surface, as in barbecuing or pan-frying, produces more of certain types of carcinogenic chemicals (such as polycyclic aromatic hydrocarbons and heterocyclic aromatic amines). However, there were not enough data for the IARC Working Group to reach a conclusion about whether the way meat is cooked affects the risk of cancer.

 

7. Red meat was classified as Group 2A, probably carcinogenic to humans. What does this mean exactly?

In the case of red meat, the classification is based on limited evidence from epidemiological studies showing positive associations between eating red meat and developing colorectal cancer as well as strong mechanistic evidence.

Limited evidence means that a positive association has been observed between exposure to the agent and cancer but that other explanations for the observations (technically termed chance, bias, or confounding) could not be ruled out.

 

8. Processed meat was classified as Group 1, carcinogenic to humans. What does this mean?

This category is used when there is sufficient evidence of carcinogenicity in humans. In other words, there is convincing evidence that the agent causes cancer. The evaluation is usually based on epidemiological studies showing the development of cancer in exposed humans.

In the case of processed meat, this classification is based on sufficient evidence from epidemiological studies that eating processed meat causes colorectal cancer.

 

10. What types of cancers are linked or associated with eating red meat?

The strongest, but still limited, evidence for an association with eating red meat is for colorectal cancer. There is also evidence of links with pancreatic cancer and prostate cancer.

11. What types of cancers are linked or associated with eating processed meat?

The IARC Working Group concluded that eating processed meat causes colorectal cancer. An association with stomach cancer was also seen, but the evidence is not conclusive.

12. How many cancer cases every year can be attributed to consumption of processed meat and red meat?

According to the most recent estimates by the Global Burden of Disease Project, an independent academic research organization, about 34 000 cancer deaths per year worldwide are attributable to diets high in processed meat.

Eating red meat has not yet been established as a cause of cancer. However, if the reported associations were proven to be causal, the Global Burden of Disease Project has estimated that diets high in red meat could be responsible for 50 000 cancer deaths per year worldwide.

These numbers contrast with about 1 million cancer deaths per year globally due to tobacco smoking, 600 000 per year due to alcohol consumption, and more than 200 000 per year due to air pollution.

 

16. Should I stop eating meat?

Eating meat has known health benefits. Many national health recommendations advise people to limit intake of processed meat and red meat, which are linked to increased risks of death from heart disease, diabetes, and other illnesses.

 

25. How many studies were evaluated?

The IARC Working Group considered more than 800 different studies on cancer in humans (some studies provided data on both types of meat; in total more than 700 epidemiological studies provided data on red meat and more than 400 epidemiological studies provided data on processed meat).

 

 

Muudetud November 5, 2019 kasutaja jricca poolt
kirjavead

[Angelo 51]

Keskmine Ameeriklane kes sööb hommikuks vahvleid vahtra siirupiga, lõunaks 3 bic macci ja õhtuks bbq steak koos rasvaste friikatega. Vahepalaks sööb magusat jogurtit, shokolaadi batoone. Trenni väga ei tee. Siukse söömisharjumustega inimene parandaks tervist veganiks hakates. 

 Aga isik kelle menüü on : 

Hommik 100g kaerahrlbeid, 400ml piima, 40g pähkleid, 150g marju, 30g rosinaid, 1 banaan

Vahepala : 1 õun, 1banaan 

Lõuna: borši supp + 3 viilu leiba

Vahepala : 300g kodujuustu

Õhtusöök : 400g lõhe , 400g juurvilju, 100g riisi

Enne magamist: 5 mandariini, 150g veisesinki.

4x nädalas trenn. 2x kardio + 2x kangitrenni full body.

Kas tema tervise näitajad ka paranevad veganiks hakates ?

Muudetud November 5, 2019 kasutaja Angelo poolt

[jricca 1]

7 tundi tagasi, Angelo ütles:

Keskmine Ameeriklane kes sööb hommikuks vahvleid vahtra siirupiga, lõunaks 3 bic macci ja õhtuks bbq steak koos rasvaste friikatega. Vahepalaks sööb magusat jogurtit, shokolaadi batoone. Trenni väga ei tee. Siukse söömisharjumustega inimene parandaks tervist veganiks hakates. 

 

 

vale kui sa loed mu postitust - mida loodan, et sa tegid - siis mu väljatoodud uuringud ei sisalda ainuüksi sinu poolt värvika toidusedeliga kitsast demograafilist segmenti. uuringud viidi läbi USAs, Kanadas ja Ühendkuningriikides. veganite tervisenäitajad pole ainult segatoidulistega võrreldes paremad, vaid ka 1) poolvegetaarlastega (söövad 1x nädalas punast liha, linnu- kui ka kalaliha ning muna ja piimatooteid), 2) pesko-vegetaarlastega (söövad kalaliha ning muna ja piimatooteid) ja 3) lakto-ovo-vegetaarlasega (söövad muna ja piimatooteid) võrreldes. 

 

Tsitaat

Kas tema tervise näitajad ka paranevad veganiks hakates ?

 

kui nõnda toitutakse igapäevaselt, siis kindlasti. WHO on singi kategoriseerinud inimesele vähkitekitavaks. kordamine on tarkuse ema:
 

Tsitaat

2. What do you consider as processed meat?

Processed meat refers to meat that has been transformed through salting, curing, fermentation, smoking, or other processes to enhance flavour or improve preservation. Most processed meats contain pork or beef, but processed meats may also contain other red meats, poultry, offal, or meat by-products such as blood.

Examples of processed meat include hot dogs (frankfurters), ham, sausages, corned beef, and biltong or beef jerky as well as canned meat and meat-based preparations and sauces.
 

8. Processed meat was classified as Group 1, carcinogenic to humans. What does this mean?

This category is used when there is sufficient evidence of carcinogenicity in humans. In other words, there is convincing evidence that the agent causes cancer. The evaluation is usually based on epidemiological studies showing the development of cancer in exposed humans.

In the case of processed meat, this classification is based on sufficient evidence from epidemiological studies that eating processed meat causes colorectal cancer.

 

[Sarge 385]

Lihasööjate suur viga on mittepiisav juur-, aed-ja puuviljade söömine. Ükski omivoor ei söö neid piisavalt. Kui inimene sööks liha + piisavalt juur-, aed- ja puuvilju, siis tema verenäitajad oleksid paremad kui veganil. Kristjan-Johannes Konsap tegi ettepaneku kõikidele veganitele, et kui nende verenäitajad on temast paremad, siis.... (ma ei mäleta, mis ta vahele pani).

Veganlus ei olegi halb, kui seda õigesti teha. Sportlastel on see üsna keeruline, sest valkude kättesaamiseks on vaja süüa üsna suur kogus toitu ja kaloraaž võib kergelt lõhki minna. Arvestades veel seda, et taimne valk ei ole inimese jaoks täisväärtuslik ning osad uuringud ütlevad tänu sellele, et veganid võiksid 10-20% rohkem valke süüa kui omnivoorid.

 

Oletame, et nüüd keegi, kes tegeleb kulturismiga ja tahab lavale minna. Siis tema päevane kaloraaž võistlusdieedi ajal on ~2500-2700kcal ja negatiivses kaloraažis on vajalik lihasmassi säilitamiseks süüa rohkem valke kui offseasoni ajal (offseasoni ajal 1,7-2,2g/kg). Sellisel juhul ~85kg mehel on vaja süüa umbes 2,2-2,5g/kg ehk 187 - 213g valku päevas. Kui inimene oleks vegan, siis tõuseks valguvajadus 200g - 250g peale. Nüüd kuidas saada veganlusega need 200-250g valku kätte nii, et kaloraaž püsiks 2500 raames, rasvad jääksid ~80g juurde ja süsivesikuid ~300g? Üks võimalus oleks muidugi valgupulbrite kasutuselevõtt, aga arvestades, et võistlusdieet on niigi jõhker piinlemine tühja kõhuga, siis eelistaks iga inimene valgupulbrile korralikku toitu.

 

Lõpetan positiivse noodiga ning ütlen, et vegan-toitumisel ei olegi midagi viga. Mõned puudujäävad vitamiinid saab toidulisandite näol tarvitada. Murekohaks peaksingi valkude kättesaamist madalal kaloraažil. Mul oli üks klient, kes on 10+ aastat taimsel toidul olnud ja oma lastel annab valida, kas tahavad liha või mitte. Ei sunni neile oma maailmavaadet ja toitumisharjumusi peale. Mulle trennis ütles, et ta saab täiesti aru, miks ma söön loomseid valke, sest minu valguvajadus on niivõrd suur, siis ongi raske valke toidust kätte saada. Tema suurimaks probleemiks oli ka see, et ta ei saanud toidust piisavalt valke kätte, sest kaloraaž läheb liiga suureks muidu.

Muudetud November 6, 2019 kasutaja Sarge poolt

[jricca 1]

5 minutes ago, Sarge ütles:

Lihasööjate suur viga on mittepiisav juur-, aed-ja puuviljade söömine.

ei ole, segatoiduliste suur viga on loomsete produktide ületarbimine. nt müriaad kardiovaskulaarseid haiguseid on tingitud just sellest. 

Tsitaat

Kui inimene sööks liha + piisavalt juur-, aed- ja puuvilju, siis tema verenäitajad oleksid paremad kui veganil.

siin sooviks otsest viidet väitele. 

Tsitaat

Kristjan-Johannes Konsap tegi ettepaneku kõikidele veganitele, et kui nende verenäitajad on temast paremad, siis.... (ma ei mäleta, mis ta vahele pani). 

ma nüüd ei tea, mida kosta selle peale... okei?  kas tema verenäitajad on muidu avalikult üleval kuskil?  iseensest oleks ju huvitav võrrelda... 

31 minutes ago, Sarge ütles:

Veganlus ei olegi halb, kui seda õigesti teha. Sportlastel on see üsna keeruline, sest valkude kättesaamiseks on vaja süüa üsna suur kogus toitu ja kaloraaž võib kergelt lõhki minna. Arvestades veel seda, et taimne valk ei ole inimese jaoks täisväärtuslik ning osad uuringud ütlevad tänu sellele, et veganid võiksid 10-20% rohkem valke süüa kui omnivoorid.

"kaloraaž võib kergelt lõhki minna" puudutab väga-väga väikest osa sportlastest, kui puudutab loomulikult.  aga, tunnistan südamerahuga, ma ei ole pädev süvitsi minema teemal "võistluskulturism vegantoitumisel", seega ma hetkel seda teemat ei puutuks, kuna võin ajada kelbast või keegi võib ajada mulle kelbast - nii ei saa keegi väga targemaks... ma olen hetkel suht vähe nühkinud saali, kas kunagi võtan mingi dieedi ette või mitte - seda ei oska öelda... kui võtan, siis saame mõlemad pealt vahtida, mis saab - või jällegi - ei saa.  

Tsitaat

Lõpetan positiivse noodiga ning ütlen, et vegan-toitumisel ei olegi midagi viga. 

nii uuringud väidavad hehe  
 

Tsitaat

Mõned puudujäävad vitamiinid saab toidulisandite näol tarvitada. 

ma toon need mõned välja ka, et kõik teaks, millest on jutt.

veganid peavad võtma toidulisandina või rikastatud toitude näol kahte vitamiini meie kliimas:

 

1) D-vitamiin, kuna meie laiuskraadil on väga kehv seis päiksepaistega ja meie keha ei suuda D-vitamiini sünteesida ilma teatud intensiivuse päiksepaisteta. seda peavad võtma lisandina või rikastatud toidu näol kõik siinsel laiuskraadil elavad inimesed.

2) B-12 vitamiin, kuna ei loomad ega taimed ei ole võimelised B-12 sünteesima, millest tulenevalt on kohustuslik tarbida vitamiine või rikastatud toite. 

 

57 minutes ago, Sarge ütles:

Murekohaks peaksingi valkude kättesaamist madalal kaloraažil.

 

ma arvan, et ma teen kunagi eraldi postituse valkudest, millised on parimad allikad, missuguseid tooteid osta jne.

[Sarge 385]

Vaatasin ka Sinu toitumise üle ja seal on ka ainult 100g valku. Algajal tõesti kasvab lihas ka madala kaloraaži ja madala valgukoguse peal. Mingi hetk tuleb piir ette. Uurisin ka vegan.ee lehel toitumist ja seal samuti on näha, et valgud on üsna madalad (ühel naisel isegi oli OK) 55-108g. Kaloraaž 2000-2700kcal.

[jricca 1]

48 minutes ago, Sarge ütles:

Vaatasin ka Sinu toitumise üle ja seal on ka ainult 100g valku. Algajal tõesti kasvab lihas ka madala kaloraaži ja madala valgukoguse peal. Mingi hetk tuleb piir ette. Uurisin ka vegan.ee lehel toitumist ja seal samuti on näha, et valgud on üsna madalad (ühel naisel isegi oli OK) 55-108g. Kaloraaž 2000-2700kcal.

jep, ma tean, tänaseks olen tõstnud...

Muudetud November 6, 2019 kasutaja jricca poolt

[Sarge 385]

https://www.biolayne.com/articles/research/the-game-changers-review-a-scientific-analysis

[jricca 1]

6 tundi tagasi, Sarge ütles:

https://www.biolayne.com/articles/research/the-game-changers-review-a-scientific-analysis

see kõik on tore ja äge, aga me kõik saame aru, et TGC ei ole midagi muud kui meelelahutus, mitte kollektiivne füsiloogia doktorikraadi väitekiri see on show. ma ei tea, ma loodan ikka, et maailmas on piisavalt arukad inimesed, kes ei tee elus ettetulevaid otsuseid puhtalt dokumentaalfilmide pealt, vaid teevad ise ka uurimustööd, olgu ükskõik, mis teema

[whiteheadsmatter 7]

Ma olin 12a vegan/vegetarian ja kõik need erikategooriad mida olla annab. Käisin jõusaalis ja mitte midagi ei kasvanud v.a gainer 3x päevas (ikkagi piimaga). Nüüdsest söön lõhe, tuunat. Lihas kasvab nii ja naa, aga ühe kapsa peal seal küll mingit valgukogust kätte ei saa. Sa 1) ei jõua seda vajalikku kogust juurikaid päevas õgida nii palju ja mis kõige tähtsam, need meie frozen ja muu poola juurikad mis meieni jõuavad on oma toiteväärtuselt samahead, kui eviani vesi. 

Muudetud November 15, 2019 kasutaja whiteheadsmatter poolt

[jricca 1]

mulle tundub, et sa ei viinud end väga toitumisega kurssi, kui sa üksnes üht kapsast sõid.. juurikatega sa ei kasvatagi lihast. see on igale taimetoitlasele teada. kas sa endale toiteväärtuse mõiste või makrotoitained oled selgeks teinud? mida tähendavad süsivesikud, rasvad ja valgud? kas oskad sa neid lugeda tootepakendi pealt. mina tarbin valguallikatena sojavalku sojatoodetes (17.5 g/100g kohta) või kuivatatud sojakotlette (50g/100 g kohta), kikerhernejahu (28 g/100g kohta), mandleid (23g/100g kohta), kaerahelbeid (14g/100g kohta), maapähkleid (25g/100g kohta), kanepijahu (50g/100g kohta), hernejahu (25g/100g kohta), läätsesid (8g/100g kohta) jne. kui sa baastoiduainetena valgu saamiseks kasutad juurikaid, siis sa võidki sama hästi vett juua. jõusaal üksi ei kasvata mitte midagi, lihasekasvatus on natuke keerulisem protsess. aga kurb kuulda, et sa 12 aasta jooksul ei jõudnud sellest kapsast edasi. vegan.ee pakub suurepärast toitumisalast infot, ma toon siin välja parimate valguallikate tabeli:

[Sarge 385]

Võiks tabelisse kaloraažid ka juurde liita, et inimene kaloraaži mitteületades saaks valgud kätte.

 

Kuna tegemist on blogiga, siis kuidas Sul protsess läinud on? Palju kehakaalu juurde tulnud on? Mis on jõunäitajate areng? Palju on kaloraaž ja millised on makrod?

[jricca 1]

35 minutes ago, Sarge ütles:

 

Kuna tegemist on blogiga, siis kuidas Sul protsess läinud on? Palju kehakaalu juurde tulnud on? Mis on jõunäitajate areng? Palju on kaloraaž ja millised on makrod?

see postitus on mul kavas, pildid on rohkem väärt kui soe hingeõhk, seega teen before ja after pildid asjast ja tekst juurde  

[whiteheadsmatter 7]

 

@ricca no ma lootsin, et see keskmine inimene suudab aru saada, et sõna juurikad on suhteliselt descriptive kogu vegan toitumiskavale, mitte et peaks literally kõik võtma . olen teemaga väga hästi kursis, eks rohkem kui googles olevad tabelid sellel teemal ja jep.. see mitu gr proteiini ühes aastate viisi säilivas kikehernekonservis või karbis kasvatatud seente toiteväärtus on on suhteliselt.. “standartne” ja umbkaudne nagu “standart BMA ja keskmine kaloraaz”, mis kõigil liiga erinev. Nii ja naa võetav kasvõi jällegi juurikate päritolumaast sõltuvalt. Ma mäletan isegi minu lapsepõlves kõik juurikad maitsesid ja lõhnasid absull teistmoodi kui tänapäeval. Ei ole neis enam niipalju vitamiini ja toitaineid, eriti purgis või külmutatud.. tere taevas. Meil pole magu nagu lehmal 20m pikkuse seedetraktiga, et kõik need väärilised ained sisse jõuaks imenduda. Veganism on tore Indias või Tais, kuuma päikese all kus kõik kasvab ja kus su keha on päevad läbi lebo rezhiimis. Mitte Eestis, kus on oma 10kuud aastas talv, taevas üks suur hall pilv ja samal ajal sina, nagu tütarlaps, pead moodsa Spordi ja dieedi kõrvalt omama piisavat rasva %, et keha soojas hoida ja igakuiselt stressivabalt menstrueerida, ja lisaks sellele närvirakud ja normaalne ajutegevus tuleb ka millegi arvelt sponseerida. Ma muidugi ei tea, mis sinu jaosk “progress” on, esialselt jah keha toonus muutub, kõigile kohe tundub nagu oleks mingi hull progress käimas.

Idk, hakka siis vähemalt muna ja piima tarvitama ja gainerid sulle abiks. Või käi kuskil haiglas ja räägi arstidega, kuidas nad veganismi oma kogemusest suhtuvad. vegan.ee lehel on liiga palju inimesi, kelle füüsiline tervis on jätnud jälgi nende vaimsele.

 

Ja ma siin lugesin välja sojatooted. Modifitseeritud toode meil tänapäeval. Tasty. Eriti see veel, et soja pm peseb kogu kaltsiumi ja vitamiin d sinu kehast - tõestatud fakt jällegi arstide poolt. Seda seetõttu, et oma ehituse poolest on soja “molekulil” komme kopeerida Kaltsiumi ehitust, seega soja ei lase su kehal vajalikel toitainetel isegi imenduda. Aga need soja tarbimisest tekitatud hormonaalsed benefitid sinu kehale, need jäidki mainimata. Eriti kui sinu toitumiskava on niigii juba algusest peale liiga tibi. Me ju kõik mõtlesime omal ajal, et Google ja kõik, mis ameerika bloggerid teevad ongi tõde. 

Muudetud November 17, 2019 kasutaja whiteheadsmatter poolt

[jricca 1]

okei, said klaviatuuri kulutada, tore. teiseks, ära rohkem siia teemasse postita, ma ei oota seda väga. vegan.ee loojad on mu head tuttavad, tahad sappi ja solvangud loopida kellegi suunas, siis mine otsi mõni kommertsmeedia foorum, seal on sinusuguseid palju, ilmselt tunned end hästi endasuguste seas. ja tõsiselt, ära rohkem siia postita, sa ei tundu eriti arukas ega lugupidav võõraste inimeste suhtes. siin on teemasid küll ja küll, kus saad oma vahvaid kommentaare kirjutada

Muudetud November 17, 2019 kasutaja jricca poolt

[Rambo vend 30]

On 6.11.2019 at 15:10, Sarge ütles:

Lihasööjate suur viga on mittepiisav juur-, aed-ja puuviljade söömine. Ükski omivoor ei söö neid piisavalt. Kui inimene sööks liha + piisavalt juur-, aed- ja puuvilju, siis tema verenäitajad oleksid paremad kui veganil. loraaž läheb liiga suureks muidu.

 

Meil ei ole lihasööjaid. Peaaegu kõik maailma inimesed on taimetoitlased. 80% süüakse taimset toitu ja siis hullult töödeldud 20% liha ja piimatooteid. Kõik uuringud, kus võrreldakse "lihasööjaid" ja veganeid on bs.

 

Ja mida me nendest juur ja puuviljadest täpsemalt saame? Vitamiine? Kindel, et need imenduvad meie organismis? Veetsin ükskord terve päeva ja lugesin teadustöid , kuidas inimene porgandist a vitamiini kätte peaks saama, ja tuli välja, et ega ikka eriti ei saa. Me loeme pealkirja "teadlased jõudsid järeldusele..." ja kujutame ette mingit tohutut teadustööd kontrollgruppidega jne, tegelikult võetakse 12 alatoidetud last, söödetakse pooltele juurvilju ja teistele mitte, paari kuu pärast vaadatakse veri uuesti üle ja jõutakse järeldusele: mõlemal grupil läks tervis sitemaks, aga juurvilja söönutel läks vähem, seega juurviljad on kasulikud.

 

Veganlus on religioon, siin ei ole mõtet kedagi ümber pöörata. Pange youtube "exvegan" ja näete, kui ajupestud nad olid. 

 

[jricca 1]

 

Tsitaat

Meil ei ole lihasööjaid.

ilmselt ainuke väide, millega saab nõustuda. inimesed ei ole bioloogilised lihasööjad ehk karnivoorid, vaid omnivoorid. 

 

Tsitaat

Peaaegu kõik maailma inimesed on taimetoitlased.

esimene mitmest sinu postituses esinevast valeväitest. teeme enne selgeks, kes on 'taimetoitlane'.

 

Tsitaat

Kes on vegan?

Praktiliselt väljendub veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.

Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine.

 

Tsitaat

Kes on vegetaarlane?

Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.

Tsitaat

Kes on taimetoitlane?

Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟.

 

nii, tehes endale selgeks mõisted, mida kasutame siinses lõimes, siis liigume edasi loogika juurde. mida tähendab "peaagu kõik"? "kõik" tähendab eesti keeles siinses kontekstis "kogu hulk" ehk 100%, "peaaegu kõik" on ilmselt mõni protsent madalam hulk. kas maailmas on mõni protsent vähem kui 100% taimetoitlasi? ei ole. pigem vastupidi, "peaaegu kõik" on segatoidulised või vegetaarlased. 

 

Tsitaat

Kõik uuringud, kus võrreldakse "lihasööjaid" ja veganeid on bs.

ma arvan, et keegi pole selliseid uuringuid teinud, kuna valim on niivõrd väike (vb leidub üksnes lihast toitujaid modernses ühiskonnas, dunno) või uuring oleks absurdne. aga sa võid need "kõik uuringud" välja tuua. tundub, et oled rohkem kursis kui mina.  

 

Tsitaat

Ja mida me nendest juur ja puuviljadest täpsemalt saame? Vitamiine? Kindel, et need imenduvad meie organismis?

ma ei teagi, mismoodi sellele vastata.. kas sa põhikooli bioloogias oled käinud? või natukenegi lugenud toitumise kohta? ühesõnaga sinu küsimus on 'mida me saame juur- ja puuviljadest?'. ma üritan sind kurssi viia. aga pean mainima, et koolis peale pinginühkimise sa vist muud ei teinud.  

 

kasutan sinu harimiseks TAI ehk Tervise Arengu Instituudi infolehte toitumine.ee. 

Tsitaat

Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, kuid vähe rasvu ning annavad suhteliselt vähe energiat, mistõttu aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Puu- ja köögiviljades sisalduvate ainete kaitsvate omaduste mehhanismidena on loetletud näiteks antioksüdantide aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja antibakteriaalseid omadusi.

 

Küpsed kaunviljad on valgurikkad, kuid nende valkude koostises on asendamatute aminohapete valik ja kogused veidi tagasihoidlikumad kui loomset päritolu valkudes. Et sööja saaks kätte enam-vähem väärtusliku/tasakaalustatud valgusegu, peab tagama erinevate taimset päritolu valkude kooskasutamise. Kaunviljad on ka üsna fütaatiderikkad, nende fütaatide sisaldus võib ulatuda isegi kuni 1750 mg 100 grammi kohta. Kui keskmine päevane fütaatide kogus on suurem kui 300 mg, suureneb osade mineraalainete, nt tsingivajadus.

 

Kõige enam kiudaineid leidub küll teraviljatoodetes, kuid palju on neid ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kiudained on vajalikud, sest need aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandada ainevahetust. Kiudained aitavad kaasa ka vere kolesteroolitaseme kontrollimisele, mis omakorda aitab ennetada südamehaigusi.

 

Erinevad viljad sisaldavad vitamiine-mineraalaineid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates, banaanides, redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, peedis, sõstardes, tomatites. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka spinatis, Hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, kuivatatud puuviljad ja banaan. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.

 

Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.

 

toitumine.ee jätkab: 

Tsitaat

Miks peab puu- ja köögivilju sööma?

Puu- ja köögiviljad on väga rikkad järgmiste toitainete poolest:

• vitamiinid
• mineraalained
• kiudained (peamiselt veeslahustuvad)
• vesi

Lisaks sisaldavad nad rohkelt fütotoitaineid. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas annab enamik neist vähe energiat, sisaldab vähe rasvu ning neis ei ole üldse kolesterooli.

Puu- ja köögiviljades sisalduvate fütotoitainete haigusi ennetavat toimet on täheldatud just vähemalt 5 peotäie tarbimiskogusest päevas.

Puu- ja köögiviljad aitavad:

• hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku

Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, andes samas vähe energiat ja rasvu, sisaldades minimaalselt naatriumi ning olles kolesteroolivabad. Süües palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis väiksema saadava energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu. Tervislik kehakaal ning väiksem soolatarbimine omakorda aitavad hoida normaalset vererõhku.

• aitavad tugevdada immuunsüsteemi

Puu- ja köögiviljad on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest. Kõikide vajalike toitainete piisav saamine on hea tervise alus. Kõige paremaks näiteks on C-vitamiin, mida sisaldub eriti palju paprikas ja paljudes marjades-puuviljades ning mille puudust seostatakse kevadväsimuse ning organismivastupanuvõime vähenemisega erinevatele haigustele. Ka A-vitamiin, mille eelühendit beetakaroteeni leidub peamiselt oranžides ja tumekollastes viljades, on väga vajalik immuunsüsteemi tugevdamiseks.

• aitavad ennetada haigusi

Erinevates puu- ja köögiviljades leidub ka erinevaid fütotoitaineid (nt lükopeen, resveratrool), mida seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste ja osade vähkkasvajate vormide ennetamisega. Haigusi ennetav toime algab aga vähemalt 500 grammist ehk viiest peotäiest puu- ja köögiviljadest päevas.

sinu värvikas tekst jätkub järgmiselt:

Tsitaat

Me loeme pealkirja "teadlased jõudsid järeldusele..." ja kujutame ette mingit tohutut teadustööd kontrollgruppidega jne, tegelikult võetakse 12 alatoidetud last, söödetakse pooltele juurvilju ja teistele mitte, paari kuu pärast vaadatakse veri uuesti üle ja jõutakse järeldusele: mõlemal grupil läks tervis sitemaks, aga juurvilja söönutel läks vähem, seega juurviljad on kasulikud.

"tegelikult võetakse 12 alatoidetud last" - see kõlab nagu väide. kas see väide saab ka viited või tegu on üksnes sinu väljamõeldud näitega, millel pole reaalsusega mitte midagi pistmist? ühesõnaga, kui sa väidad midagi sellist, siis palun too viited oma teksti. thx xoxo

 

ja oleme lõpusirgel... 

 

Tsitaat

Veganlus on religioon, siin ei ole mõtet kedagi ümber pöörata. Pange youtube "exvegan" ja näete, kui ajupestud nad olid.

siinkohal alustan loogikaga. esialgu defineerime tänapäeva mõistes religiooni, ehkki seda on päris raske teha üheselt, aga võtame appi nt Sisekaitseakadeemia infolehe:

 

Tsitaat

Järgnevalt on toodud mõned religiooni definitsioonid:

- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused;(Wikipedia 16.06.2011)
- ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum;
- inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses.
- mingile kultuurile või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat, keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida;
- müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse (Kulmar,T. 2006:9).

 

nüüd tekib küsimus: miks inimesed hakkavad veganiteks ja mis on veganlus? kas veganluse keskmes on jõud, mida peetakse jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks?  kas tegu on fantastikaga? kas veganluses leidub üleloomulikke olendeid ja nähtusi? kas veganluses on müüdid ja riitused? kõlab nagu

siin on mõningad põhjused, miks inimesed hakkavad veganiteks ehk veganluse põhimõtete järgijateks:

 

Tsitaat

1. Loomad

Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loomi ja linde. Kuid ka loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele. Veganitel ei jää läbimõeldud toitumise puhul ühestki toitainest puudu. Seega põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse. Lisaks sellele kohtleb tänapäeva suurtööstus loomi masinatena – tulu ja võimalikult suur toodang on alati loomade heaolust eespool. Loe selle kohta lähemalt siit.

Tsitaat

2. Tervis

Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. Loe täpsemalt siit.

Tsitaat

3. Keskkond

Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Selline massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Ometi saaks nii seda maad kui ka teravilja kasutada otse inimeste toitmiseks ning näljahäda leevendamiseks arengumaades. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%. Suur osa veest kulub loomasööda tootmiseks ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele, samal ajal kui mitmeid paiku maailmas ähvardab drastiline mageveevarude vähenemine. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

4. Kaasinimesed

Lihatarbimine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, eriti kõige vaesemaid ja haavatavamaid neist. Loomakasvatuse keskkonnamõjud (sh näljahäda, veepuudus, vihmametsade hävitamine jne) jäävad eelkõige just kõige vaesemate ja marginaliseeritumate kogukondade kanda. Töö tapamajades, farmides ja nahaparkimistöökodades on ohtlik ja raske ning sellega on sunnitud oma tervise ohtu panema kõige madalamal elujärjel inimesed. Inimesed, kes töötavad tapamajades, satuvad teiste töökohtadega võrreldes kõige sagedamini tööõnnetustesse ning puutuvad kokku paljude potentsiaalselt haigusttekitavate bakteritega, seega on tapamaja üks ohtlikemaid töökohti. Samuti on uurimused näidanud, et töö tapamajas mõjutab negatiivselt töötajate vaimset tervist ja heaolu. Äärmiselt tervistkahjustav on töö arengumaade nagu Bangladesh, India ja Pakistan parkimistöökodades, kus toodetakse üle poole maailma nahkmaterjalidest. Paljudes töökodades ei hoolita tööohutusest ja kasutatakse ka lapstööjõudu. Loe lähemalt siit.

Tsitaat

5. Toit

Paljud inimesed avastavad alles veganitena, kui mitmekülgne ja maitsev on taimse toidu valik. Veganite toidulauale kuuluvad näiteks:

• teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, riis, makaronid, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
• kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
• köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel, peet, lehtkapsas, maguskartul, kurk),
• puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
• seemned (nt päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
• mandlid ja pähklid (nt Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
• marjad (nt maasikas, viigimari, kirss, mustikas, mustsõstar, pohl, goji-),
• seened (nt kukeseen, austerservik, šampinjon)
• vetikad (nori, wakame jt).

Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest.

Muudetud November 20, 2019 kasutaja jricca poolt