Jump to content
Sign in to follow this  
Rando1

Tervislikust toitumisest konkreetselt: II osa...

Recommended Posts

Tagasi artikli juurde

[b]6. Millal (päeva lõikes) võiks tarbida rohkem süsivesikute rikkaid toite, millal rohkem valgulisi toite?[/b] Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena (juhul kui regulaarselt on summaarsed päevased kulutused väga väikesed). Seda põhimõtet on iseäranis oluline arvestada,?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul tekkis seda artiklit lugedes küsimus, et kuidas täpselt defineerida tervislikku toitu? Mis kriteeriumitele peaks toit vastama, et ta oleks tervislik? Näiteks mida rohkem toitaineid on igas kaloris, seda tervislikum peaks toit olema.

 

48181d76452c62bf9b8028a82c666960d38dff40

Dr. Fuhrman’s Nutritarian food pyramid is based on the principles of high nutrient eating as illustrated by his Health Equation:

Health = Nutrients / Calories (H = N / C)

Low-calorie, nutrient dense foods are at the base of the pyramid, and high-calorie, nutrient poor foods are at the top. Think of it as how much proportionally you should eat. The food at the bottom takes up the most room on the pyramid and it should be the foods you eat the most. The nutrient poor foods are at the very top, taking up the smallest amount of space on the pyramid. These foods are the ones you should eat very little of, if any at all.

https://www.drfuhrman.com/learn/library/articles/57/dr-fuhrmans-nutritarian-pyramid

 

Selles artiklis mainis Janar, et eelistatud on väherasvased loomsed valgud: "Valkudest on eelistatud vähe loomseid rasvu sisaldavad fileed nagu kana, kala, loomaliha. Piimatoodetest kodujuust, kohupiim, munad."

Tekib küsimus, et miks on näiteks kohupiim või kana parem valguallikas või tervislikum kui näiteks oad. Kui vaadata toiteväärtust siis ubades on võrreldes kohupiima ja kanaga palju rohkem toitaineid ja ka rohkem valku. http://beaninstitute.com/bean-nutrition-overview/

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere! Esimesele küsimusele on põgus vastus selle artiklite sarja esimeses osas.

 

http://www.fitness.ee/artikkel/1909/tervislikust-toitumisest-konkreetselt-i-osa

 

Terve sari räägib tegelikult sellest, kuidas oma toitumist organiseerida, et see täidaks nimetatud tingimusi, teeniks konkreetselt meie parima seisundi (hea tervisliku seisundi ja enesetunde) ja maksimaalse funktsioneerimise huve.

 

Vastus teisele küsimusele on ka võrdlemisi vana teadmine. Võtan vastuse täiesti esimesest ettejuhtuvast teemaga seotud kirjutisest. "In total, there are around 20 amino acids that the human body uses to build proteins. These amino acids are classified as either essential or non-essential. Your body can produce non-essential amino acids. However, it cannot produce essential amino acids, which need to be obtained through your diet. For optimal health, your body needs all the essential amino acids in the right ratios. Animal protein sources, such as meat, fish, poultry, eggs and dairy, are similar to the protein found in your body. These are considered to be complete sources of protein because they contain all of the essential amino acids that your body needs to function effectively. On the contrary, plant protein sources, such as beans, lentils and nuts are considered to beincomplete, as they lack one or more of the essential amino acids that your body needs (1). Some sources report soy protein as complete. However, two essential amino acids are only found in small amounts in soy, so it isn't comparable to animal protein (2)."

 

https://www.healthline.com/nutrition/animal-vs-plant-protein#section2

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

"Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena"

 

Täiesti pseudo-teaduslik bro-science. Põhineb mingitel iganenud või muidu arusaamatutel teooriatel.

Kui seda väidate, oleks mõistlik tuua korralikud kinnitavad viited - millegi muu, kui "enese kogemuse", "vormi".. vms näol.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hea MaPo, miks te rebite tervikust fraktsiooni ja siis hakkame selle lõpetamata mõtte üle arutlema. 

 

6. Millal (päeva lõikes) võiks tarbida rohkem süsivesikute rikkaid toite, millal rohkem valgulisi toite?
Süsivesikute rikkad toidukorrad peaks kindlasti jääma rohkem hommikusse, lõunasse, enne ja pärast kehalist aktiivsust. Muudel aegadel võiks toidukorrad olla süsivesikute sisalduselt lahjad, suurema valgu ja kiudainete sisaldusega. Eelnevalt kirjeldatud süsivesikurikaste toitude ajastamine tagab selle, et need süsivesikud ei salvestu rasvadena (juhul kui regulaarselt on summaarsed päevased kulutused väga väikesed). Seda põhimõtet on iseäranis oluline arvestada, kui päevane kehaline aktiivsus on madal. See ei ole lõplik tõde, kuivõrd üks, suure tõenäosusega toimiv taktika oma toitumise korraldamisel. 

 

Kas te väidate, et see ei ole ÜKS VÕIMALIKEST TOIMIVATEST TAKTIKATEST oma toitumise korraldamisel?

Share this post


Link to post
Share on other sites

1. Just nimelt - see on ÜKS võimalikest strateegiatest. Sellest aga, mis ajal keegi oma makrotoitained makku saab, ei sõltu suures pildis midagi - on detaile/nüansse, mis mõjutavad muud - enesetunnet, hetke tervisenäitajaid, jms - aga need on individuaalsed. On neid, kes vajavad heaks uneks süsivesikuid, on neid (IF järgijad), kes toituvadki nii, et alles hilisel pealelõunal süüakse midagi ning nö põhikalorid tulvadki alles hilisest õhtusöögist - ja nendegi vorm on hea.

 

Nii lihtsalt ei ole korrektne väita nagu teie seda tegite. Eriti see osa, kus õhtune süsivesik muutub rasvaks.

 

Muus osas oli kõik korrektne.

 

2. Vormil ja kogemusel ei ole viga midagi, need lihtsalt ei ole tänapäevae diskussiooni argumendid - ainult sellele juhtisin tähelepanu.

Edited by MaPo
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

Näide ka sellest Antsoni kirjutisest:

 

"Järgnev informatsioon ei ole huvitav teooria, vaid on minu praktikas kinnitust leidnud tõsiasi."

 

- tema praktika ei puutu asjasse, ennekõike loebki universaalne "teooria".

Share this post


Link to post
Share on other sites
9 tundi tagasi, Janar Rückenberg ütles:

Tere! Esimesele küsimusele on põgus vastus selle artiklite sarja esimeses osas.

 

http://www.fitness.ee/artikkel/1909/tervislikust-toitumisest-konkreetselt-i-osa

 

Terve sari räägib tegelikult sellest, kuidas oma toitumist organiseerida, et see täidaks nimetatud tingimusi, teeniks konkreetselt meie parima seisundi (hea tervisliku seisundi ja enesetunde) ja maksimaalse funktsioneerimise huve.

 

Vastus teisele küsimusele on ka võrdlemisi vana teadmine. Võtan vastuse täiesti esimesest ettejuhtuvast teemaga seotud kirjutisest. "In total, there are around 20 amino acids that the human body uses to build proteins. These amino acids are classified as either essential or non-essential. Your body can produce non-essential amino acids. However, it cannot produce essential amino acids, which need to be obtained through your diet. For optimal health, your body needs all the essential amino acids in the right ratios. Animal protein sources, such as meat, fish, poultry, eggs and dairy, are similar to the protein found in your body. These are considered to be complete sources of protein because they contain all of the essential amino acids that your body needs to function effectively. On the contrary, plant protein sources, such as beans, lentils and nuts are considered to beincomplete, as they lack one or more of the essential amino acids that your body needs (1). Some sources report soy protein as complete. However, two essential amino acids are only found in small amounts in soy, so it isn't comparable to animal protein (2)."

 

https://www.healthline.com/nutrition/animal-vs-plant-protein#section2

 

See, et taimsed valgud on kuidagi vähem väärtuslikud on küll üks suur müüt. Taimsetel valkudel on kõik aminohapped olemas.

https://nutritionfacts.org/video/the-protein-combining-myth/

 

9 tundi tagasi, Janar Rückenberg ütles:

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kommenteerimata hetkel sisu, lihtsalt teadmiseks, et see "nutrition"facts"". org on täielikult veganluse kallutatusega allikas, milles levitatav on täpselt nii palju tõsi, kui nende agendaga sobib. Väidetav "uuringutel põhinev" sisu = nopitakse ainult need välja, kus leitakse, et veganlus on parem kui tasakaalustatud omnivoorlus. Võimalikke negatiivseid efekte või loomse päritoluga toiduainete eeliseid ignoreeritakse, jne.  Üldises plaanis - selliseid tõendeid üheselt ei ole, mille põhja loomse täielik vältimine kuidagi "tervislik" oleks....veel. Taimse osakaalu suurendamine ja loomse vähendamine - jah, võiks olla eesmärk - see on põhjendatud; range taimetoitlus, hetkeandmete põhjal - mitte.

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma olen erinevaid variante proovinud ettevalmistusperioodidel. Üks, mis aitas paremini magada oligi see, kui 50% kogu päevasest toidust tund aega enne magamaminekut ära sõin. Sel ettevalmistusel sõingi 3x päevas: hommikul 25%, enne trenni 25% ja enne magamaminekut 50%. Kellaajaliselt: hommikusöök umbes 8 ajal, enne trenni söök oli umbes 16 paiku ja viimane toidukord 22 paiku. Kõikide toitude puhul oli makrotoitainete jaotus võrdne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida aga näivad mitmed uuringud näitavat, on see, et mida vähemate toidukordadega hakkama saad, seda parem on asi üldtervise seisukohalt - kahega oli isegi mõnes parem tulemus, kui 3-ga. Aga arvata võib, et tavainimesele võib see vahel ekstreemne tunduda (mitte, et neid, kes näiteks hommikust üldse ei söö, vähe oleks). Igal juhul - see vahepalade propageerimine, mida teatud ringkonnad harrastavad - sel ei ole hetkel küll väga tugevat põhja. Jutud veresuhkru langemisest või ainevahetuse seiskumisest vms - natuke lihtsustav lähenemine. Isegi valku ei ole iga 3 h tagant tarvis, kui saad 3 korda päevas oma 30-50g toidukorraga kätte.

Share this post


Link to post
Share on other sites
1 hour ago, MaPo said:

Mida aga näivad mitmed uuringud näitavat, on see, et mida vähemate toidukordadega hakkama saad, seda parem on asi üldtervise seisukohalt - kahega oli isegi mõnes parem tulemus, kui 3-ga. Aga arvata võib, et tavainimesele võib see vahel ekstreemne tunduda (mitte, et neid, kes näiteks hommikust üldse ei söö, vähe oleks). Igal juhul - see vahepalade propageerimine, mida teatud ringkonnad harrastavad - sel ei ole hetkel küll väga tugevat põhja. Jutud veresuhkru langemisest või ainevahetuse seiskumisest vms - natuke lihtsustav lähenemine. Isegi valku ei ole iga 3 h tagant tarvis, kui saad 3 korda päevas oma 30-50g toidukorraga kätte.

 

It has been widely propounded that breakfast is the most important meal of the day.14 Various studies have reported that skipping breakfast is related to weight gain,5, 6 dyslipidemia,7, 8 hypertension,9 insulin sensitivity and diabetes mellitus7, 8, 10 and coronary heart disease.11 However, there are few studies on the association between skipping breakfast and mortality.

 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4816749/

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, hommikusöögi osas on täheldatud küll neid ülalmainitud efekte, mis ei lükka ümber, et teistmoodi ei oleks kokkuvõttes parem/sama hea. Mina ise ei suuda ilma toitumata hommikul liikuma saada ja ei propageeri ka seda vägisi teha teistel aga kui kellelegi sobib, on uuringuid, mis näitavad, et hommikusöögi ärajätmine võib mõjutada positiivselt üldiselt madalama kaloraažiga päevas hakkama saada. Seega, kui oled ülekaaluline ning näed vaeva, et kaloraaži vähendada, on see üks võimalus.

 

Siin on üks, teatud aspektidest kõnelev kokkuvõtte (viited ka) https://www.precisionnutrition.com/skipping-breakfast-and-obesity  

 

Specifically, there’s very little evidence to suggest that skipping breakfast will cause you to get fat.

Sure, we can establish a correlation between skipping breakfast and being overweight. But many factors —  from genetics, to a general lack of interest in health — could explain this relationship. We just don’t know that one causes the other.

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

http://suppversity.blogspot.com.ee/2017/01/starting-to-have-breakfast-is-worst-new.html

 

"So, practically speaking: Everything people who criticize the notion that "everyone should have breakfast" argue against this overgeneralizing bogus advice happened; and that's in total opposition to the alleged benefits the mainstream promotes, of which none was observed."

 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28063876

 

"

CONCLUSION:

The findings of our study showed that requiring non-breakfast eaters to eat breakfast resulted in higher caloric intake and weight gain.

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/oby.21049/abstract  Overall, this study showed that the adverse effects of skipping breakfast (higher insulin and FFA responses to lunch, increased hunger, and decreased satiety) were found primarily in habitual breakfast eaters. This suggests that meal skipping may have enhanced effects in habitual Eaters due to entrainment of metabolic and appetitive regulatory systems.

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

http://suppversity.blogspot.com.ee/2014/05/many-small-meals-suck-especially-for.html siin on 2 suurt toidukorda - kus ära jäetakse õhtusöök positiivse mõjuga. Kokkuvõttes võiks ikkagi tõdeda, et mõneti on ka see individuaalne ja üldistada ei ole väga ratsionaalne.

Igal juhul - õhtused süsivesikud ei lähe rasvaks kui üldine kaloraaž kontrolli all.

Share this post


Link to post
Share on other sites
7 tundi tagasi, MaPo ütles:

Kommenteerimata hetkel sisu, lihtsalt teadmiseks, et see "nutrition"facts"". org on täielikult veganluse kallutatusega allikas, milles levitatav on täpselt nii palju tõsi, kui nende agendaga sobib. Väidetav "uuringutel põhinev" sisu = nopitakse ainult need välja, kus leitakse, et veganlus on parem kui tasakaalustatud omnivoorlus. Võimalikke negatiivseid efekte või loomse päritoluga toiduainete eeliseid ignoreeritakse, jne.  Üldises plaanis - selliseid tõendeid üheselt ei ole, mille põhja loomse täielik vältimine kuidagi "tervislik" oleks....veel. Taimse osakaalu suurendamine ja loomse vähendamine - jah, võiks olla eesmärk - see on põhjendatud; range taimetoitlus, hetkeandmete põhjal - mitte.

Väga paljud on veendumusel, et loomse toidu osakaalu vähendamine ja taimse osakaalu suurendamine on tervislik aga millegi pärast on kogu loomse toidu menüüst välja jätmine on kuidagi täiesti vastuvõetamatu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhjus(ed) on lihtsad. 1. Sealt saab lihtsamalt vajalikke toitaineid 2. Mõne üksikuga läheb ilma loomseta väga keeruliseks (peab lisandeid kasutama hakkama) 3. Mõõduka tarbimise korra puuduvad negatiivsed küljed 4. Harjumus/maitse - need kõik võib järjekorda individuaalselt reastada - kellele mis olulisem on.

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

One of the biggest nutrition myths is that you should never eat carbohydrates at night because they will supposedly be turned into fat. A related myth is that you should eat carbs in the morning so that your body can burn them off during the day.

 

http://main.poliquingroup.com/ArticlesMultimedia/Articles/Article/1403/Five_Reasons_To_Eat_Carbs_At_Night.aspx#top

Share this post


Link to post
Share on other sites

Poliquini infosse tasub erilise skeptilisusega suhtuda. Aga seda vaid neil,  kellele objektiivsed, tasakaalustatud teadmised korda lähevad.

 

Täpselt nagu see vegan-propa kamp nutritionfacts, või mercola, jne

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

 

Intermittent fasting and cardiovascular disease: current evidence and unresolved questions

 

https://www.futuremedicine.com/doi/abs/10.2217/fca-2017-0038   "Intermittent fasting has produced a variety of beneficial health effects in animal models, although high-quality research in humans has been limited. This special report examines current evidences for intermittent fasting in humans, discusses issues that require further examination, and recommends new research that can improve the knowledge base in this emerging research area. While potentially useful for health improvement, intermittent fasting requires further study prior to widespread implementation for health purposes. "

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×