Kati kirjutab

[Merlikati 0]

Tere,

 

Mina olen Kati ja olen 29- aastane, täiesti tavaline naine ja pereema. Kuigi ma ei tea, mis sellest kõigest välja tuleb ja kas kedagi üldse minu tegemised väga huvitavad  otsustasin ikkagi, et teen proovi- jagan teiega oma mõtteid ja käekäiku. Blogimine on lihtsalt üks tore ajaviide ja kindlasti hea motivaator endale ning, kes teab, võib- olla ka kellelegi teisele.

 

Nagu ma ennist mainisin, siis olen täiesti tavaline naisterahvas, kes tegeleb igapäevaselt täiesti tavaliste asjadega...käin tööl, hoolitsen pere eest, mõningad hobid jne.

Olen tegelikult elu aeg sportlik (tennis, jooksmine, ujumine, ratas, rulluisutamine, jõusaal) olnud ja ilmselt ei kujutakski end teisiti ette, kuid paraku on rasedused ja aastad siin oma töö teinud ning vorm pole enam päris selline, mis kümme aastat tagasi... või noh, siis pigem pole olnudki selline nagu tahaks, sest ega see nüüd ideaalne pole mul kunagi olnud

Eesmärgiks olen seadnud endale parema vormi ja tervise saavutamise. Milline naine, siis ei tahaks olla oma 30a juublil supervormis 

 

Toitumise koha pealt on olnud igasuguseid erinevaid aegu, küll on proovitud kooli ajal kapsasupi dieete, veepäevasid ning mida iganes muud...kõiki lolluseid ei mäletagi ega tahagi enam mäletada. Tänaseks päevaks on õnneks need rumalused kõik juba ammune minevik ning toit pere söögilaual valdavalt tervislik ning mitmekesine. Mulle väga meeldib süüa teha ja ilma naljata, mõnikord võin end kööki lausa unustada, sest uusi põnevaid kombinatsioone on ju tore kokku meisterdada, oleks vaid pere suurem, et jõuaks kõik asjad ära proovida  

Lisaks on mul kilpnäärme alatalitlus, mistõttu on oma toitumise jälgimine minu puhul eriti oluline. Seega usun/ loodan, et toitumise koha pealt olen elukorralduse paika saanud (nõuanded on muidugi alati teretulnud!). 

 

Natuke siis numbritest ka. Olen üsna jupats, 160cm ja hetkel kaalun 55.5kg (alustasin 2 kuud tagasi 59kg pealt) Alla on need kilod läinud siiani üsna lihtsalt ja kui riided seljas siis polegi aru saada, et miskit võiks veel nuriseda olla...kuid siiski olen ise endale seadnud eesmärgiks jõuda 53kg ja mis peamine, et keha oleks pringim. Suure ülekaaluga pole ma kunagi kimpus olnud, pigem on mure, et keha on lodev ning seda eriti tagumikul ja kintsudel olenemata sellest, et olen kogu aeg liikuv olnud. 

Tundub vist, et nüüd ongi algamas minu teekonna kõige raskem etapp- viimased 2.5kg ja keha vormimine. Ausalt, ei tea veel, kuidas see mul õnnestub, kuid teen proovi ja annan endast parima.

 

Püüan siis enda tegemistest jooksvalt teada anda. Kui kellelegi aga meeldib mulle kaasa elada, oma nõu ja jõuga, siis on see igatahes väga teretulnud ning mul on selle üle vaid hea meel! 

 

Olen teinud ka endast mõned pildid, milline olukord praegu on,  kuid ma ei ole veel kindel, kas julgen kapist välja tulla eks otsustan siis, kui tuleb uudishimulikke  

 

 

 

 

 

Muudetud Aprill 6, 2016 kasutaja Merlikati poolt

[Sarge 385]

Hei

Tore, kui keegi suudab tõestada, et kilpnäärme alatalitlus ei ole põhjus, miks ülekaaluliseks ennast süüa.  Isegi endokrinoloogid ütlevad, et ülekaalulisuse põhjus ei ole kilpnäärme alatalitlus.

 

Aga edu Sulle eesmärkide täitmisel ja pane ka huvitavaid toidupilte ning retsepte blogisse!

[SKG 98]

Soovitan eesmargiks votta pigem peegelpildi, mitte kindla kaalunumbri.

 

Naiteks mu naissoost trennikaaslane on kyll monda aega samas kaalus olnud, kuid pilt on oluliselt paremaks lainud ja riided suureks jaanud. Oleks ta aga mingis kaalunumbris kinni olnud, nagu alguses, siis progressi polekski olnud?

Muudetud Aprill 6, 2016 kasutaja SKG poolt

[Merlikati 0]

Oi, kui vahva, et mu blogi juba kellelegi silma on hakanud!

 

Olen vägagi nõus, et kilpnäärme alatalitlus pole tegelikult vabandus ülekaalus olemiseks. Õige, puhas toidulaud ning aktiivne eluviis ergutavad ainevahetust ning hoiavad tujud kontrolli all. Harilikult on ülekaalu põhjus siiski halbades valikutes. Kui minagi oma haigusest teada sain, tabas mind esialgu suur shokk, kui hakkasin netis vastava teemalist infot välja kaevama. Pea iga teine postitus rääkis tõusvast kehalaalust ja muudest hädadest- otsustasin, et mina nii ei taha elada ning teen kõik endast oleneva oma tervise nimel.

Ehk mõnes teises postituses peatun ka pikemalt kilpnäärme teemadel, kui kellelgi peaks olema huvi toitumise jm alternatiivse ravi suhtes.

 

Kaalunumber vist on tõesti rohkem üks nõme number naiste vildakas maailmapildis ma jätkan oma praeguse elu- ja trennirütmiga ning vaatan, mis muutuseid toimub peegelpildis ning mõõtudes. See on hea soovitus jätta hetkeks kaalunumber kõrvale ning keskenduda pigem välimusele.

 

Toidupilte panen kindlasti! Tänagi oli meil veidi teistsugune õhtusöök, kuid kahjuks see sai otsa ilma pildile jõudmata  kuna tüdrukul oli kooli vaja köögivili kaasa võtta, siis tõime koju muskaatkõrvitsat. Pool läks lapsele kotto, pool ahju. Asi imelihtne: kõrvitsal seemned välja ja täidad ära meelepärase sisuga. Meie kasutasime seekord laktoosivaba toorjuustu, murulauku ja veidi purustatud kreeka pähkleid (erineva täidisega retsepte on ka netis saadaval, nii et iga üks leiab omale meelepärase) Kuigi pean nentima, et see kõrvits oli ka niisama mõnus krõbistada, miks mitte kasutada ka lihtsalt sekseri peal dipikastmega. Oma vitamiinirikkuselt on ta ju suurepärane. Väga lihtne nämmi on ka kõrvitsa ja kookospiima supp

 

Luban, et lähiajal postitan ka enda retsepte. Siin siis aga fotojäädvustus minust. Kolmapäev on väidetavalt hea päev kaalumisteks ja mõõtmisteks, küllap sobib ta siis ka pildistamiseks 

 

 

[Henrikix 22]

Kilpnäärmehormoonide taseme normi piires hoidmiseks kasutatakse sellist asendusravimit nagu levotüroksiin, mis ei suru alla organismi enda hormoonide tootmisvõimeid. On mingi põhjus, miks ei tarvita?

Muudetud Aprill 7, 2016 kasutaja Henrikix poolt

[Merlikati 0]

29 minutes ago, Henrikix said:

Kilpnäärmehormoonide taseme normi piires hoidmiseks kasutatakse sellist asendusravimit nagu levotüroksiin, mis ei suru alla organismi enda hormoonide tootmisvõimeid. On mingi põhjus, miks ei tarvita?

 

Tarvitan ka seda

[Merlikati 0]

Eilne päev möödus nagu naksti. Palju oli plaanis, aga lõppkokkuvõttes nagu ei jõudnudki midagi erilist teha. Hommikul siiski kiire jooks+ harjutused keharaskustega, siuh sauna ja ruttu linna küünehooldusesse. Pisut parimat klatsi ja ilutoiminguid peab naine ju endale mõnikord ikka lubama

 

Kuna ma juba linnas otsapidi olin, siis otsustasin ka pükse vaatama minna. Nagunii pidin seda tegema lähipäevil. Aega oli aga vähe ja ega seda viitsimist ka suurt polnud- esimene püksipaar, mis proovitud, osutus ka valituks. Kusjuures püksid võtsin number väiksemad kui harilikult! Nice

Koju jõudes olin väga näljane ning kiire vahepala kadus ruttu kõhtu.

Seejärel tuli riburada koduseid toimetusi. 

Plaanis oli tüdrukuga teha tervislikke karaküpsiseid, kuid kuna kell hakkas juba õhtusse veerema, otsustasime hoopis perekondliku jalutuskäigu kasuks. Ilm oli mõnus, metsas oli vaikne ja linnud siristasid. Ei kurvasta üldse, et need kaeraküpsised seekord tegemata jäid. Värske õhk on alati kõige tervislikum.

 

Selle paari päeva jooksul ma end kaalunud ja mõõtnud pole. Nagu üleval postitused mulle soovitati, siis kaalunumbreid otsustasin mõneks ajaks üldse mitte tõsiselt võtta. Kõige tähtsam on hea enesetunne ning muutused väljanägemises. Ja juba see numbrijagu väiksem püksipaar oli selge märk, et asjad ikkagi liiguvad paremuse poole kokkuvõtete päevaks hakkavad olema kolmapäevad.

 

Mõtlesin, et postitan ka siis oma esimese toidupildi. Pildil on meie täna hommikune puder. Meie pere vaieldamatu lemmik on täisterakaerahelbepuder banaani ja kookosrasvaga. Lisan sinna ka linaseemneid ning tavaliselt riivitud porgandit või siis muud, mis parasjagu käepärast on (seekord on küll kõrvits kuna seda oli veel mõni kuubik järgi) 

 

 

 

 

 

 

[Merlikati 0]

Teen vahelduseks siis jälle väikse sissekande

 

 Viimased nädalad pole mul just kõige edukamalt möödunud, sest vahepeal niitis korralik haigus meie pere maha, lausa nii, et olin ise ka ligi 39 palavikuga siruli. Seetõttu jäi ka üks nädal trenni üldse vahele. Toitumisega oli samuti nii ja naa, kuna isu polnud siis oli paar korralikku paastupäeva, mistõttu uuesti normaalse toidurežiimiga alusatamine võttis harjumist. Magu lihtsalt ei võtnud midagi vastu. Õnneks on nüüd tervis taas superluks ning reedest alustasin ka trenniga. Esimesed päevad olid küll veidi väsitavad, kuid eks see nii olegi kui paus sisse tulnud.

Kaalu osas mingeid muutuseid veel pole toimunud, see on sama...või noh korra oli 55,4kg mis on siis -100g  aga üldiselt ikka sama

Igatahes on tore taas režiimis olla ja motivatsioon on endiselt üleval

 

Kuna lubasin siia ka toidupilte panna, siis siit ka väike ülesvõte tervislikest kaeraküpsistest, mida pidime lapsega juba ammu tegema. Lõpuks siis jõudsime need ka valmis

 

Küpsiste puhul kasutasime täisterakaerahelbeid, muna, kookoshelbeid, küpset banaani ja kohupiima. Valmistamine ise on nii lihtne kui veel üldse olla saab- kõik mikserdada läbi ja pista seejärel ca 20min ahju. Mina suhkrut ei kasutanud, kuid kes soovib võib seda teha...tegelikult on need nii toredad küpsised, et sinna sisse võib ju mida iganes panna. Mina olen teinud ka rosinakohupiimaga ja riivitud tumeda hokolaadiga, samuti kuivatatud jõhvikatega ning erinevate seemnetega.

[Annika Pärtel 84]

Kilpnäärmeprobleemiga inimesega olen isegi lähedalt kokku puutunud, inimene elas nii selle kui sellega kaasnenud suure ülekaaluga aastakümneid ja imestas, et miks mitte ükski dieet ei mõju, tuleb koguaeg juurde, mitte ei lähe alla, söö või ära söö, ei mingit tulemust. Õigete ravimite, aktiivse eluviisi ja tervisliku dieediga võib aga imesid teha.

 

Vorm on Sul, Kati, aga juba praegu kena, jätka samas vaimus ja mõnusat blogimist ka edaspidi!