Motivatsioon ning hirm

[Johanna_ 0]

Tere!
Olen 19 aastane tütarlaps ning näitajad on mul hetkel sellised, et pikkust 177cm ja kaalu 67kg, kuid eesmärgiks on võtta kaalust alla ning suurendada vastupidavust ja jõudu.
Mure on nimelt selles, et sõlmisin augusti lõpus lepingu treeningstuudios ning olen seal mõned korrad rühmatrennis ning mõned korrad jõusaalis käinud aga kuna ma ei jõua väga palju kaasa teha ning olen suurem ja rohkem vormist väljas, kui teised inimesed, siis valdab mind ebamugavustunne ning mul on häbi seal olla. Mul on tunne, et inimesed hindavad mind, kuid ma ju olengi seal selleks, et saada paremaks, tugevamaks ning võtta kaalust alla. Selle asemel olen otsustanud palju rattaga sõitmas käia ning maksan oma jõusaali eest justkui niisama. Kaalulangust ei esine ka selle tõttu, et toitumine on korrast ära. Nimelt olen stressisööja ning iga kord kui ma mõtlen, kui suur ebaõnnestuja ma olen, siis toimub taas see kontrollimatu söömine.

Olen alati olnud spordilembeline ning kui rutiini kätte saan ning esimesi tulemusi näen, siis suudan kindlalt edasi pürgida, kuid probleem on just algusega. Olen seda tüüpi inimene, kelle kohta kehtib ütlus, et "algul ei saa vedala, pärast ei saa pidama". Eks ma liiale ei lähe aga saaks vaid selle algusegi kätte.

Suur tänu juba ette neile inimestele, kes seda lugeda viitsivad ning ilma (üleliigse) kriitikata mulle nõu annavad. Ausa kriitika vastu pole mul midagi, sest see toob maa peale tagasi.

[Rambo vend 30]

Kui trennis tekib ebamugavustunne ja häbi, aga tahad ikka käia, siis halbadest tunnetest saab lahti ainult järjekindlalt ennast samasse olukorda pannes. Niiet sunni ennast edasi käima,proovi võimalikult järjekindlalt kava järgida ja proovi tekkivaid tundeid kõrvalt vaadelda ja läbi lasta.

[SiimMe 5]

Mure on nimelt selles, et sõlmisin augusti lõpus lepingu treeningstuudios ning olen seal mõned korrad rühmatrennis ning mõned korrad jõusaalis käinud aga kuna ma ei jõua väga palju kaasa teha ning olen suurem ja rohkem vormist väljas, kui teised inimesed, siis valdab mind ebamugavustunne ning mul on häbi seal olla. Mul on tunne, et inimesed hindavad mind, kuid ma ju olengi seal selleks, et saada paremaks, tugevamaks ning võtta kaalust alla.

Soovitaks teiste trennikaaslastega rääkida, sealt endale tuge leida. Trennis tavaliselt kedagi ei koti, mis teised teevad. Igaüks teeb enda asja.

Kaalulangust ei esine ka selle tõttu, et toitumine on korrast ära. Nimelt olen stressisööja ning iga kord kui ma mõtlen, kui suur ebaõnnestuja ma olen, siis toimub taas see kontrollimatu söömine

Ära mõtle negatiivse asjade peale. Proovi endale eesmärk panna ja tänu sellele proovi end töötada. Näiteks: suveks trimmi

[Koaala 0]

Dontya worry, vormist väljas inimesi on kõik kohad täis, ka spordiklubid. Siiski ma arvan, et need on jube tublid, kes on end kuidagi käsile võtnud ja eesmärgid paika pannud ning nende poole ka püüdlevad, mitte ei käi spordiklubis niisama aega surnuks löömas. Pealegi mulle tundub, et sa ei ole heast vormist kuigi kaugel, kuna sa oled pikk inimene, siis sa ei peagi 50 kg kaaluma nagu mõni jupats. Igatahes tee nii, et pane enda jaoks paika, mitu kilo sa tahad alla võtta ja mis ajaga see umbes toimuda võiks ja siis hakka tegutsema. Ära alguses trenniga hulluks mine, vaid pigem pane rõhku toitumisele, nii on kindlam, et sa ei rabele tühja. Kui mõtted väga valedele radadele lähevad, püüa toidust eemale hoida ja nt mingeid motiveerivaid videosid vaadata. Abiks oleks ka trennisõbra leidmine ja temaga koos treenimine ning asjade arutamine. Eriti hea oleks, kui ta on midagi sarnast läbi elanud, mida sina praegu, siis ta saaks sulle toeks olla ja innustaks sind ka veidi muutuma. Dont give up.

[tomba 0]

Võin sulle julgelt öelda, et keegi ei vaata sind imelikult või alavääristavalt. Kui ma ise trennis näen inimest, kes on ülekaaluline ja teeb trenni, siis on mul neid hea vaadata ja tahaks alati midagi head öelda või vajadusel aidata. Usun, et enamus normaalseid inimesi on sellise mõtlemisega, seega kui ühes klubis kohtadki mõnda lollakat inimest, siis mine teise klubisse ja suure tõenäosusega seal sellist probleemi ei teki. Ära kunagi karda küsida ka abi trennis teistelt, keegi ei ütle sulle ära vaid aitab meeleldi.

[JungaTroll 79]

Ma olen ise rühmatreeningute treener. Ja võin öelda, mida treener arvab inimestest, kes tulevad trenni ja ei jaksa kõike kaasa teha. Annan ka HIIT trenne ja seal on eriti normaalne, et jõutakse enda piirini, igaüks jõuab lõpuks.
Ma ise mõtlen selliseid inimesi vaadates - ja tean, et tõelised trennisõbrad arvavad samamoodi - "väga tubli, et ta tuli kohale ja teeb!". Ära vaata neid, kes on trennis. Mõtle neile, kes ei tulnud ja koju vedelema jäid. Juba kohale tulles oled parem kui need.

Söömasööstudest. On hämmastav, kuidas inimesed järjekindlalt teevad vastupidi sellele, mida peaks tegelikult eesmärgi saavutamiseks tegema. Eelkõige, KA MINA ISE! Kui mõnikord tundub olukord täiesti lootusetu, siis tihti on esimene reaktsioon pigistada silmad kinni, visata asi nurka ja hakata end lohutama millegi muu tegemisega. Teades siiski kindlalt, et see on kõige kindlam viis MITTE IIAL kohale jõuda. Olles õppinud end nii tundma, sunnin ma end lihtsalt tükikese haaval edasi liikuma. Kuni ühel hetkel näen, et asi edeneb. Siis tekib lootus ja motivatsioon.
Näiteks - käin ise õppimas ka võitluskunste. Ja kui näed mõnda videot mõnest geniaalselt andekast tüübist, siis tekib tunne, et ma ei jõua ju iial sinna. Mis ma ikka rabelen. Kuid siis lõpetan sellise mõtlemise ja lihtsalt lähen ja harjutan ja harjutan ja harjutan. Midagi ikka külge jääb.
Või siis, mul on üks vana maja maal. Selle taastamiseks tuli ehitada maja alla uus vundament, tassida välja vanad muldpõrandad - arvutused näitasid, et kokku tuleb labida ja käruga ühest kohast teise tõsta ca 150 tonni pinnast. Ja neid hetki on olnud lugematu arv, kus ma mõtlen et ma suren enne maha kui valmis saan. Lähen teen midagi muud. Kuid saan aru, et see oleks ainuke kindel viis, et ma tõesti mitte iial seda valmis ei saa.

Nii et kui püüad alla võtta, siis enda lohutamine söömisega on kõige kindlam viis et mitte kunagi oma soovitud kaaluni jõuda. Püüa edasi liikuda, kasvõi vähehaaval.

[MoloM 14]

Võin sulle julgelt öelda, et keegi ei vaata sind imelikult või alavääristavalt. Kui ma ise trennis näen inimest, kes on ülekaaluline ja teeb trenni,

Vaata esimest posti numbrid ei viita mingile pilkupüüdvale ülekaalule

[Rain 6 kanget 19]

[tomba 0]

Võin sulle julgelt öelda, et keegi ei vaata sind imelikult või alavääristavalt. Kui ma ise trennis näen inimest, kes on ülekaaluline ja teeb trenni,

Vaata esimest posti numbrid ei viita mingile pilkupüüdvale ülekaalule

Ma ei olegi seda väitnud, vaid lihtsalt avaldasin arvamust, et sel polegi tähtsust missugune sa trennis oled.

[raili1717 0]

Ma usun ka seda, et need inimesed, kes ise juba trennis käivad ei vaata sind imelikud vaid hoopis mõtlevad, et kui tubli sa oled et püüad enda olukorda parandada. Selleks, et mingit eesmärki saavutada on hea leida endale mentor, praegusel juhul siis spordi vallaga seotud inimene, kes oskab sulle hästi nõu anda ning sind juhtida ning hoida õigel teel.

Väga tubli oled!!!