Ainult jahutooted tekitavad täiskõhutunde

[rennu21 13]

Selle Marxi postitused on t2iesti sisutyhjad ja ta muud ei teekski, kui ainult vinguks ja piriseks. Ma imestan, Archangel, et sa tema puhul nii rahumeelseks oled suutnud j22da.

Foorum ongi koht kus oma arvamusi ja tõekspidamisi avaldada. Kui hinge võtta ühe või teise torkeid siis poleks nagu foorumisse mõtet ronida. Igaüks näitab teistele ise kas ja kui tõsiselt teda võtta tasub.

[Rambo vend 30]

Üks negatiivne kuju suudab tegelikult terve foorumi aktiivsuse lõpetada- Lõpuks ei teha keegi enam postitada, kui teavad, et mingi ebameeldiv tüüp kohe vastu ütleb. Ennegi nähtud sellist asja. Foorum hakkab sujuvalt muutuma selle ühe postitaja nägu, asjalikele postitajatele ebameeldivaks kohaks ja ongi traffic nullis. Algul jääb mulje, et mees toodab hullult arutelu, tegelikult suretab vaikselt foorumit välja.

[Janika Aavamägi 105]

Alati, kui väldin nisujahutooteid ning toitun teadlikult võimalikult tervislikult ( palju värkseid salateid, köögiviju, kodujuustu, kanafilee jms. ) ja jätan vahele ka suhkru ( kommid, poe magusad jogurtid...) on mul pidev näljatunne ja nõrkus, kuigi portsud on suured tegelikult. Aga kui söön ära näiteks 3 küpsist või tükikese omatehtud õunakooki tassi piimaga, on kõht mitmeks tunniks nii täis ja energiat palju nagu oleks terve hobuse ära söönud.

Kas see on minu organismi eripära või miks see nii on?

Mul on teemaalgatajale paar küsimust:

Esiteks, miks Sa jahu ja suhkru menüüst välja jätad?

Teiseks, kui kaua Sa oled nõnda toiminud?

[Kang08 97]

Selle Marxi postitused on t2iesti sisutyhjad ja ta muud ei teekski, kui ainult vinguks ja piriseks. Ma imestan, Archangel, et sa tema puhul nii rahumeelseks oled suutnud j22da.

Täiesti sisutühjad pole.Kohati on point ka sees.Mis mulle isiklikult aga ei meeldi on negatiivsus.Vahest nokib liiga tühja koha pealt ja on põhjendamatult negatiivne.

[Marxengel 26]

Mulle, aga, meeldib, kui inimesed saavad aru,mis on NEGATIIVSUS. Ja mis peaks olema mu eesmärk, mida läbi negatiivsuse saavutada?

Sõnad vingumine ja pirisemine antud kontekstis on VAID õrnakese koduperenaise nägemus asjast. Terve skeptitsism, aju kasutamine - proovige seda.

Kui sa ei saa aru, mida keegi oma küsimuste läbi püüab, ei ole sul ka põhjust anda hinnangut.

Keegi, kes peab sisutühjaks üleskutseid oma peaga mõelda, seada kellegi 100% kindlusega väiteid kahtluse alla, et panna teda veidi enam vaeva nägema oma "nii on ja kõik"-väidet seletama (mille puudumine on ju märk jamast), sellega ei ole midagi peale hakata.

Sisutühjad on teemad kus arutletakse pikalt 5 spl VS 7 spl kaerahelbeid.

Edited March 24, 2014 by Marxengel

[Tragl 79]

Võtke rahulikult! Foorum ongi arvamuste (sõja)väli. Kes sellega leppida ei suuda, peaks foorumit vahetama. Niipalju kui on inimesi, on arvamusi.

Minu nägemuse kohaselt ei peaks Archangel mitte ainult rahulikuks jääma, vaid ka aitäh ütlema. Selle eest, et on võimalus näha, kuidas keegi teine tema esitatud seisukohti tõlgendab/näeb. Vahel võib see vägagi kasulikuks osutuda, nt mõtte edaspidise väljendamise/selguse seisukohalt.

Aga jah, vahel tuleks ikka mõelda, kas me mitte liiga palju sõna ei võta, ei ole liiga negatiivsed/positiivsed/õpetavad jne. Arvestagem üksteisega!

[Kirsi-Mari 4]

Mul on teemaalgatajale paar küsimust:

Esiteks, miks Sa jahu ja suhkru menüüst välja jätad?

Teiseks, kui kaua Sa oled nõnda toiminud?

Ei jäta 100%, kuid vähendan suurel määral.

Näide elust: kui hommikul sõin 4-5 võileiba röstsaia/leivaga, siis nüüd 2. Varem lisasin soojade toidukordade kõrvale samuti 1-2 viilu leiba nt, nüüd mitte. Varem pugisin mõõdutundetult küpsiseid jm küpsetisi, siis nüüd piirdun heal juhul tükikesega. Terve paki kommide asemel võtan 1 max 3.

Ma ei oskagi öelda ajaliselt, kaua ma nii piiranud olen ennast , kuid tean seda, et kui neid asju vähendan on olemine nõrk ning pole seda nö teotahet ja jõudu "ringi joosta".

Kui aga luban endale veidigi rohkem kiireid süsivesikuid on jõudu rohkem ning ka kõht on kauem täis.

[Marxengel 26]

Võtke rahulikult! Foorum ongi arvamuste (sõja)väli. Kes sellega leppida ei suuda, peaks foorumit vahetama. Niipalju kui on inimesi, on arvamusi.

Minu nägemuse kohaselt ei peaks Archangel mitte ainult rahulikuks jääma, vaid ka aitäh ütlema. Selle eest, et on võimalus näha, kuidas keegi teine tema esitatud seisukohti tõlgendab/näeb. Vahel võib see vägagi kasulikuks osutuda, nt mõtte edaspidise väljendamise/selguse seisukohalt.

Aga jah, vahel tuleks ikka mõelda, kas me mitte liiga palju sõna ei võta, ei ole liiga negatiivsed/positiivsed/õpetavad jne. Arvestagem üksteisega!

Tragl, õige jutt!

[Kirsi-Mari 4]

Kui järele mõelda, siis olen rohkem kui aastaga sellise kogemuse saanud- tüüpiline naiste värk ju, et võtaks paar kg alla ja sellega seoses sööks vähem suhkrut ja jahu.

[Marxengel 26]

http://teadliktreening.com/12-viga-mida-treenerid-teevad/

siin võib ka "treenerid" vahetada muu sõna vastu: me, paljud, osad, jne.

See tekst võiks olla iga teema päises, et iga kord, kui midagi tahad öelda, loed kõigepealt selle läbi.

ja ainult neile, kes lugeda oskavad ka:

http://teadliktreening.com/kriitika-ja-kritiseerimine/

Edited March 24, 2014 by Marxengel

[Marxengel 26]

Ei jäta 100%, kuid vähendan suurel määral.

Näide elust: kui hommikul sõin 4-5 võileiba röstsaia/leivaga, siis nüüd 2. Varem lisasin soojade toidukordade kõrvale samuti 1-2 viilu leiba nt, nüüd mitte. Varem pugisin mõõdutundetult küpsiseid jm küpsetisi, siis nüüd piirdun heal juhul tükikesega. Terve paki kommide asemel võtan 1 max 3.

Ma ei oskagi öelda ajaliselt, kaua ma nii piiranud olen ennast , kuid tean seda, et kui neid asju vähendan on olemine nõrk ning pole seda nö teotahet ja jõudu "ringi joosta".

Kui aga luban endale veidigi rohkem kiireid süsivesikuid on jõudu rohkem ning ka kõht on kauem täis.

Kas sa oled proovinud neil kordadel, mil nö leiva ära jätad, lisada valku-rasva?

Tegelikult ei selgu ka sinu algpostitusest, milles täpsemalt probleem seisneb.

See, et täiskõhu tunnet ei teki? Mina oskan just seda kuidagi hinnata, nüüd, mil süsivesikuid oluliselt vähem tarbin, ei ole kogenud seda vastikut pommi kõhus..

Kui aga see väljendub sinu rasva% ja soovis tegeleda selle vähendamisega siis teatud nüansid kaasnevad, jah, sellega. Kõike "head" üheaegselt ei saa. Subjektiivselt minule tundub, et õnnelikes suhetes inimestel peaks see olema kergem taluda - kui tunned, et on 'igav' ja aeg näksida, naksad kaaslast õrnalt..alguses kõrvast ..ja siis ....

Edited March 24, 2014 by Marxengel

[Kirsi-Mari 4]

Kas sa oled proovinud neil kordadel, mil nö leiva ära jätad, lisada valku-rasva?

Muidugi. Kodujuust, 20% hapukoor, rasvane kala jne. Rasva ma ei väldi, selle olen endale selgeks teinud, et hea rasv on ainult kasuks.

[Kirsi-Mari 4]

Kas sa oled proovinud neil kordadel, mil nö leiva ära jätad, lisada valku-rasva?

Tegelikult ei selgu ka sinu algpostitusest, milles täpsemalt probleem seisneb.

See, et täiskõhu tunnet ei teki? Mina oskan just seda kuidagi hinnata, nüüd, mil süsivesikuid oluliselt vähem tarbin, ei ole kogenud seda vastikut pommi kõhus..

Kui aga see väljendub sinu rasva% ja soovis tegeleda selle vähendamisega siis teatud nüansid kaasnevad, jah, sellega. Kõike "head" üheaegselt ei saa. Subjektiivselt minule tundub, et õnnelikes suhetes inimestel peaks see olema kergem taluda - kui tunned, et on 'igav' ja aeg näksida, naksad kaaslast õrnalt..alguses kõrvast ..ja siis ....

Minu probleem on esimese lk alguses täitsa välja toodud ;-)

Nõrkustunne ja näljatunne, kui süsivesikuid ei saa. No täiesti tühja kummi tunne on.

[Mart Muru 17]

Minu probleem on esimese lk alguses täitsa välja toodud ;-)

Nõrkustunne ja näljatunne, kui süsivesikuid ei saa. No täiesti tühja kummi tunne on.

"Aga kui söön ära näiteks 3 küpsist või tükikese omatehtud õunakooki tassi piimaga, on kõht mitmeks tunniks nii täis ja energiat palju nagu oleks terve hobuse ära söönud."

Ehk on tegemist psühholoogilise programmeeringuga? Küpsised, koogid ja moogid oled sidunud tugevalt heaolutundega ja teised toidud ei suuda enam pakkuda võrdväärset konkurentsi..

Aitama peaks see kui leida teine viis ennast energilisemaks muuta või proovida teistsugust enesehäälestust.

Edited March 24, 2014 by Mart Muru

[Marxengel 26]

Ei pruugi olla vaid toiduga seotud see sul.

Aga noh, mul ei ole ka ette näidata kõrgooli diplomit punastes kaantes , profiilipildil ei ilutse rinnalihaseid.

[Marxengel 26]

heh, Mart Muru jõudis vahepeal ette. Just nii.

[Kirsi-Mari 4]

Täiesti reaalne, et sõltuvus hoopiski ja see väljendubki mul niiviisi.

[elfriide 10]

teemaalgataja, ma ei ole mingi spets ega proff ning oskan vaid enda aastatepikkusi kogemusi jagada, mis saadud suhteliselt suure koguse materjali läbitöötamise tulemusena aastate jooksul.

minu lugu oli lühidalt umbes selline: olin tavapärane suhkru- e süsivesikusõltlane. see väljendus selles, et kui kiiret süsivesikut ei saanud, siis oli "kumm tühi" ja tuju kippus ka nadiks ja tigedaks.

kogu toitumise temaatikaga hakkasin tegelema mitte ülekaalulisuse (seda olen ma ka, aga see mind ei häirinud), vaid terviseprobleemide tõttu. just erinevate terviseprobleemide tõttu loobusin mitu aastat tagasi teraviljast ja piimatoodetest ning paljud terviseprobleemid lahenesid imeväel. meeldiva kaasnähuna avastasin, et ka tühja kummi tunne, nõrkus ja tujukõikumine kadusid .

põhimõtteliselt tähendas see minu jaoks kokkuvõtlikult seda, et kui ma alustasin päeva süsivesikutega, siis töötaski keha süsivesikupõletuse rezhiimil ning niipea, kui veresuhkru tase langes, langes drastiliselt ka energiatase. kui ma aga alustasin päeva valgu- ja rasvapõhise toiduga ja suutsin päeva jooksul enda jaoks normaalset rezhiimi pidada (mis tähendas mitte ainult kiire süsivesiku jälgimist, vaid ka iga söögikorraga valgu söömist), selliseid ärakukkumisi ja suuri energiakõikumisi ette ei tulnud. ja see on tänaseni nii, kuigi ma olen seda juba mitu aastat harrastanud.

s.t. mul oli vaja asendada hommikune puder/võileib hoopis paari prae- või keedumunaga, mille juurde söön erinevaid puu- ja köögivilju (ntx 2-3 muna + paar tomatit, veidi salatit, kurki, kiivit, granaatõuna, sõstraid, sibulat jne). niipea, kui ma söön hommikul putru v võileiba, on päev sisuliselt metsas ja ma "näljendan" ja "kõigun" päev otsa.

tavaliselt söön 2 lõunat, mitte väga suured - ntx 1. mingi liha + köögivilja v puuvilja või 2. 200 g ricottat* v kitsejuustu* + puu- või köögivilja. vahel panen natuke moosi, aga siis peab vaatama, et liiale ei lähe, muidu on mõne aja pärast jälle "kumm tühi". õhtul siis jälle kas mingit liha v kala v muna + tatar v kartul + köögivili. hilisõhtul tavaliselt paar tatraleiba + võid + kitsejuustu + kurk v tomat vmt.

s.t. võid katsetada, minul töötas selline variant (jah, kirjanduse põhjal, ise poleks ma selle peale tulnud). sul ei pruugi töötada, kuid sa ei saa teada, kui ei katseta. arvestada tuleb ka sellega, et üleminek ja keha ümberhäälestumine võtab ca 2 ndl aega, sel perioodil võivad suhkru ärajäämanähud kohati päris karmid olla.

/*nagu näha, olen ma piimatoodetest osa oma menüüsse tagasi toonud - kuid mulle on sobilikud ainult paar kindlat ricottasorti ning ka piiratud koguses kitsejuust sobib. niipea, kui ma söön aga juustu, kodujuustu, jogurtit - s.t. midagi, mis sisaldab kaseiini, on mu enesetunne kehv ja väsimus paar päeva garanteeritud. lisaks muud jamad, millel ma siin ei peatu. ka tekib mulle sama kaloraazhi juures kaseiinitooteid süües alati kõhupekki juurde (mis on arvestades kaseiinimolekuli toimet pankreasele tegelikult üliloogiline. ka ntx tõstab mul kodujuustu söömine veresuhkru järgmiseks hommikuks sinna, kus see olema ei peaks.

tegelikult ei sobi paljudele inimestele teravilja- ja piimatooted, kuid nad on kas nii noored või nende tervis on nii korras, et keha tuleb sellega toime. kui aga lisandub vanust või tervis muidu hapravõitu, on kogemus näidanud, et nende ärajätmine võib mõne inimese puhul isegi suisa imesid korda saata /

muidugi võib nüüd hakata rääkima, et oh-jah, ei ole vaja midagi ära jätta ja see kõik on müüt ja kalor on kalor jne . ei ole, lihtsalt inimesed on erinevad ja minu puhul töötas see ntx väga märgatavalt.

[Kirsi-Mari 4]

Väga huvitav lugemine oli. Tänan, et jagasid enda kogemust ka minuga/meiega siin :-)

[Marxengel 26]

Inimesed on erinevad.

Edited March 24, 2014 by Marxengel

[Marxengel 26]

teemaalgataja, ma ei ole mingi spets ega proff ning oskan vaid enda aastatepikkusi kogemusi jagada, mis saadud suhteliselt suure koguse materjali läbitöötamise tulemusena aastate jooksul.

minu lugu oli lühidalt umbes selline: olin tavapärane suhkru- e süsivesikusõltlane. see väljendus selles, et kui kiiret süsivesikut ei saanud, siis oli "kumm tühi" ja tuju kippus ka nadiks ja tigedaks.

kogu toitumise temaatikaga hakkasin tegelema mitte ülekaalulisuse (seda olen ma ka, aga see mind ei häirinud), vaid terviseprobleemide tõttu. just erinevate terviseprobleemide tõttu loobusin mitu aastat tagasi teraviljast ja piimatoodetest ning paljud terviseprobleemid lahenesid imeväel. meeldiva kaasnähuna avastasin, et ka tühja kummi tunne, nõrkus ja tujukõikumine kadusid .

põhimõtteliselt tähendas see minu jaoks kokkuvõtlikult seda, et kui ma alustasin päeva süsivesikutega, siis töötaski keha süsivesikupõletuse rezhiimil ning niipea, kui veresuhkru tase langes, langes drastiliselt ka energiatase. kui ma aga alustasin päeva valgu- ja rasvapõhise toiduga ja suutsin päeva jooksul enda jaoks normaalset rezhiimi pidada (mis tähendas mitte ainult kiire süsivesiku jälgimist, vaid ka iga söögikorraga valgu söömist), selliseid ärakukkumisi ja suuri energiakõikumisi ette ei tulnud. ja see on tänaseni nii, kuigi ma olen seda juba mitu aastat harrastanud.

s.t. mul oli vaja asendada hommikune puder/võileib hoopis paari prae- või keedumunaga, mille juurde söön erinevaid puu- ja köögivilju (ntx 2-3 muna + paar tomatit, veidi salatit, kurki, kiivit, granaatõuna, sõstraid, sibulat jne). niipea, kui ma söön hommikul putru v võileiba, on päev sisuliselt metsas ja ma "näljendan" ja "kõigun" päev otsa.

tavaliselt söön 2 lõunat, mitte väga suured - ntx 1. mingi liha + köögivilja v puuvilja või 2. 200 g ricottat* v kitsejuustu* + puu- või köögivilja. vahel panen natuke moosi, aga siis peab vaatama, et liiale ei lähe, muidu on mõne aja pärast jälle "kumm tühi". õhtul siis jälle kas mingit liha v kala v muna + tatar v kartul + köögivili. hilisõhtul tavaliselt paar tatraleiba + võid + kitsejuustu + kurk v tomat vmt.

s.t. võid katsetada, minul töötas selline variant (jah, kirjanduse põhjal, ise poleks ma selle peale tulnud). sul ei pruugi töötada, kuid sa ei saa teada, kui ei katseta. arvestada tuleb ka sellega, et üleminek ja keha ümberhäälestumine võtab ca 2 ndl aega, sel perioodil võivad suhkru ärajäämanähud kohati päris karmid olla.

/*nagu näha, olen ma piimatoodetest osa oma menüüsse tagasi toonud - kuid mulle on sobilikud ainult paar kindlat ricottasorti ning ka piiratud koguses kitsejuust sobib. niipea, kui ma söön aga juustu, kodujuustu, jogurtit - s.t. midagi, mis sisaldab kaseiini, on mu enesetunne kehv ja väsimus paar päeva garanteeritud. lisaks muud jamad, millel ma siin ei peatu. ka tekib mulle sama kaloraazhi juures kaseiinitooteid süües alati kõhupekki juurde (mis on arvestades kaseiinimolekuli toimet pankreasele tegelikult üliloogiline. ka ntx tõstab mul kodujuustu söömine veresuhkru järgmiseks hommikuks sinna, kus see olema ei peaks.

tegelikult ei sobi paljudele inimestele teravilja- ja piimatooted, kuid nad on kas nii noored või nende tervis on nii korras, et keha tuleb sellega toime. kui aga lisandub vanust või tervis muidu hapravõitu, on kogemus näidanud, et nende ärajätmine võib mõne inimese puhul isegi suisa imesid korda saata /

muidugi võib nüüd hakata rääkima, et oh-jah, ei ole vaja midagi ära jätta ja see kõik on müüt ja kalor on kalor jne . ei ole, lihtsalt inimesed on erinevad ja minu puhul töötas see ntx väga märgatavalt.

Inimesed on erinevad.

Aga loe, lihtsalt huvi pärast, toitumisteooriate juurde ka psühholoogiliste mõjurite kohta. Seoste loomise kohta. Aju töö kohta.

Ja üks hetk võib, ma kordan, võib -ei pruugi, sulle saada selgeks ka sinu praeguse teooria saamislugu.

Mitte, et ma ise midagi analoogset ei katsetaks - teen ka seda omal moel, aga kardan, et selles elus nii paikapaneva järelduseni ei jõua.

[elfriide 10]

psühholoogilise külje kohta olen samuti lugenud ja ma ju kirjutasin, et mul oli sõltuvus (ei ole siiani sellest vaba, sest kui lasen asjadel omasoodu valesti minna, siis jõuan väga kiiresti sinna, kuhu ma ei taha).

samas on sõltuvus siiski biokeemiline ja ainult psühholoogiaga seda põhjendada ei saa. kui seda teada, siis saab neid enda sõltuvusi toiduvalikuga edukalt suunata ja kontrolli all hoida, vastasel korral läheb väga raskeks. suhkrusõltuvus on väga raske sõltuvus, meditsiinikirjanduses võrreldakse seda oopiumisõltuvusega ja oskamatu võõrutuse puhul võib ka krambid saada. see ON keeruline ja mitmetahuline teema, kuid õnneks saab seda siiski sedasama biokeemiat arvestades mõjutada.

muide, ka tahtejõud ei ole lihtsalt psühholoogiline, vaid neurokeemiline nähtus, mida saab seda teades ka tõepoolest kasvatada (vanasõna on siinkohal täiesti õige). valesti ennast sundides aga jõuab üsna ruttu krahhini .

[Marxengel 26]

psühholoogilise külje kohta olen samuti lugenud ja ma ju kirjutasin, et mul oli sõltuvus (ei ole siiani sellest vaba, sest kui lasen asjadel omasoodu valesti minna, siis jõuan väga kiiresti sinna, kuhu ma ei taha).

samas on sõltuvus siiski biokeemiline ja ainult psühholoogiaga seda põhjendada ei saa. kui seda teada, siis saab neid enda sõltuvusi toiduvalikuga edukalt suunata ja kontrolli all hoida, vastasel korral läheb väga raskeks. suhkrusõltuvus on väga raske sõltuvus, meditsiinikirjanduses võrreldakse seda oopiumisõltuvusega ja oskamatu võõrutuse puhul võib ka krambid saada. see ON keeruline ja mitmetahuline teema, kuid õnneks saab seda siiski sedasama biokeemiat arvestades mõjutada.

muide, ka tahtejõud ei ole lihtsalt psühholoogiline, vaid neurokeemiline nähtus, mida saab seda teades ka tõepoolest kasvatada (vanasõna on siinkohal täiesti õige). valesti ennast sundides aga jõuab üsna ruttu krahhini .

Kui teed juttu sõltuvusest, siis ehk, kohandades seda minu konteksti: ehk on tegemist, vahel, ka sõltuvusega luua liiga lihtsalt kättetulevaid seoseid.

Antud juhul: kaseiin = probleem, jne.

Pidasin silmas seda psühholoogilist poolt. Suhkrusõltuvust mina silmas ei pidanud.

[elfriide 10]

no ma ise veresuhkrut ja temperatuuritalumatust ja sooritusvõime drastilist langust ja liigeseprobleeme psühholoogiliseks ei pea siiski.

kui probleemid kadusid teraviljast ja piimatoodetest loobumisel ja osad neist tulid piimatoodetega tagasi, siis on ikka füsioloogiline v biokeemiline. kusjuures siis ma ei saanud tükk aega aru, milles asi ja arvasin, et see on äkki laktoos. üldjuhul piimatooteid ei tarvitanud, vast 2-3 korda aastas. siis ükskord sõin laktoosivaba juustu, olles täiesti kindel, et see on ok. ei olnud. alles paar päeva hiljem kargas pähe, et äkki on hoopis kaseiin. proovisin siis paari aasta jooksul erinevaid variante ja oligi mõju erinev. s.t. katse-eksituse meetodil leidsin, mitte nii, et enne arvasin ja siis tulid jamad.

muuseas, kui glükomeetrit ostsin, siis rääkisin maaletoojaga natuke juttu ja ta ütles, et paljudel inimestel mõjuvadki piima- ja teraviljatooted veresuhkrule halvasti ja annavad üldse tugeva autoimmuunreaktsiooni. mul samamood - suhkur ei tõsta järgmise hommiku veresuhkrut üle normi, kuid leib ja kodujuust tõstavad.

ma ei ütle, et see kõigil nii oleks, aga hea on teada ikkagi, eriti, kui valdav osa jaurab endiselt "võib küll kõike süüa, kalor on kalor ja muu on jama".

ja kui need seosed oleks liiga lihtsalt kätte tulnud, siis ma ei oleks küll aastaid kannatanud

[Rambo vend 30]

Ma usun, et selles piimatoodete ja tervailja loos on natuke enamat, kui netist lugeda võib. See peab olema seotud midagi kõhu mikroflooraga. Mina näiteks ei saavuta kunagi seda õndsat tervet tunnet, kui olen teraviljast, suhkrust ja piimast loobunud. Esiteks jään ma tõsiselt haigeks. Kui siis normaalseks muutub olemine, tuleb deprekas. Ja nüüd kõige hullem, igasugune keelatud toit muutub mu jaoks täielikuks mürgiks. Pudel õlut lööb nina täiesti kinni, juust punnid näkku ja suhkur pulsi taevasse.

Võibolla tõesti on kellegi puhul võimalik elada ainult täiesti puhta toitumisega, minul ei ole, paar õlle kuus, pitsa paari nädala tagant, tort siin seal on inimlik.

Ma saaks aru, et kannatan need võõrutusnähud ära ja korras. Aga ei, uusa algus tuleb kohe jälle läbi elada, kui vähegi saasta sisse satub.

Nüüd ma enam ei arva, et piim oleks iseenesest halb, pigem kahtlustan, et halvaks teeb selle organismile vajalike bakterite puudumine maos, soolestikes.

Kui koguaeg kindla rütmiga kodujuustu süüa, harjub keha ära, kui harva söön, jookseb mälu koheselt kokku ja mürgituse tunded on peal.

Muidugi on lihtne mingit toitu süüdistada, aga kas peab? Eile just lõpetasin oma järjekordse paleo väljakutse, kaks nädalat pidasin vastu, siis tegin nats veini ja õlut ja nüüd istun haiguslehega kodus, tohutu nohu ja mürgituse tunne on see, energia null. Haige värk see toitumine.