Vitamiinide tarbimisest

[htilga 95]

Seoses teatud vitamiinide tarbimisega on mõistlik olla teadlik järgnevatest artiklitest ning nende taga olevatest teadusuuringutest.

Artikkel: http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_vitamiinid_kiirendavad_kasvajate_arengut/

Uurimus: http://stm.sciencemag.org/content/6/221/221ra15.abstract

Antioksüdandid võivad vähiriski suurendada.

Paljud võtavad igapäevaselt vitamiine ja toidulisandeid. E-vitamiini peetakse rakku kaitsvate omaduste pärast ka kasvajaid ennetava toimega aineks. Mõned kliinilised katsed on seevastu näidanud, et DNAd kahjustavate vabade radikaalidega võitlevad molekulid võivad teatud geenikombinatsioonidega inimestel vähiriski hoopis tõsta.

Hiljutises uuringus näitasid Rootsi Göteborgi ülikooli molekulaarbioloogid, et mõõdukas igapäevane doos E-vitamiini muutis kopsuvähki põdevate hiirte olukorra halvemaks.

Hiirtel tehtud uurimuse tulemusi ei saa otsejoones inimestele üle kanda, kuid siiski tekitab ajakirjas Science Translational Medicine ilmunud uurimus palju küsimusi.

Mulje antioksüdantide vähivastasest toimest tekkis mõnikümmend aastat tagasi, kui arstid panid tähele, et suures koguses juur- ja puuvilja söövatel inimestel on vähem kasvajaid.

1980ndatel viidi läbi kaks suur uuringut erinevate antioksüdantide mõjust suitsetajatele. Paraku jäi vähivastane mõju toona leidmata.

A-vitamiini eellase β-karoteeni igapäevane võtmine tundus vähi tekkimist hoopis kiirendavat. Samasugune seos leiti ka E-vitamiini tarvitamise ja eesnäärmevähi vahel.

Göteborgi ülikooli teadlased Per Lindahl ja Martin Bergö uurisid kaht antioksüdandi omadustega ainet - E-vitamiini ja n-atsetüültsüsteiini, mida kasutatakse kopsuhaigusega inimestel röga lahtistamiseks.

Neid aineid anti muundatud geenidega hiirtele, kellel oli pärilik eelsoodumus kopsuvähi tekkimiseks. Närilised said igapäevaselt sama suure koguse antioksüdante, mis on võrreldav mõistlikul hulgal apteegi toidulisandeid tarbiva inimese doosiga.

See tekitas loomadel suurema hulga kopsukasvajaid, vähk oli neil agressiivsem ja hiired elasid umbes poole vähem kui kontrollrühma loomad, kes ei saanud toidulisandeid.

Põhjalik biokeemiline analüüs näitas, et rakkudes vabade radikaalidega võideldes

takistavad antioksüdandid valgu p53 tööd. p53 vastutab selle eest, et tõsiselt kahjustatud rakud surmatakse ega saaks vähirakkudeks areneda. Paljudes kasvajates on seda valku kodeeriv geen välja lülitatud.

Bergö sõnul viitavad katsetulemused, et kõrge vähiriskiga inimesed – suitsetajad ja need, kel on peres palju vähihaigeid – peaksid olema toidulisandite suhtes ettevaatlikud. Tavalistes rakkudes on antioksüdantidest palju kasu. Vähirakkude puhul takistavad need ained raku enda kaitsemehhanismide toimimist ning kasvajad võivad kiiremini vohama hakata.

Kindlasti ei tähenda see, et inimesed peaksid vältima toiduainetes leiduvaid looduslikke antioksüdante ja lõpetama näiteks puuviljade söömise.

-----------------------------------------------------------------

Artikkel: http://novaator.ee/ET/meditsiin/kas_vitamiinide_ostmine_on_raharaisk/

Uuringud:

*esimene: http://annals.org/article.aspx?articleid=1789247

*teine: http://annals.org/article.aspx?articleid=1789246

*kolmas http://annals.org/article.aspx?articleid=1767855

Kes ei teaks, et kevadväsimuse ennetamiseks ja keha turgutamiseks tuleb võtta vitamiine. Paljud usuvad, et õiged toidulisandid hoiavad ära krooniliste haiguste tekke ja lisavad koguni elupäevi.

Paraku on suur osa apteegis müüdavatest toidulisanditest kasutud ja mõne tarvitamine teeb pigem kahju. Nii väidavad kolm põhjalikku uurimust, mis ilmusid äsja ajakirjas Annals of Internal Medicine.

Esimeses uuringus jälgisid teadlased ligi kuut tuhandet üle 65 aasta vanust meesarsti, kes võtsid iga päev kas multivitamiine või platseebotablette. Iga paari aasta tagant hinnati katsealuste vaimset võimekust ja mälu. Kümnekonna aasta möödudes polnud vitamiinivõtjate vaim sugugi teravam kui nendel, kes said iga päev platseebot. Seega pole korralikust vitamiinivõtmisest vaimse võimekuse hoidmiseks midagi kasu.

Teises uurimuses jälgiti infarktist taastujaid. Üle 50 aasta vanused inimesed said korralikku taastusravi. Lisaks võtsid osad neist 28 komponendist koosnevat multivitamiini ja teised said platseebosegu. Selgus, et multivitamiinide võtmine ei halvendanud inimeste olukorda, kuid paraku polnud sellest tervisele ka mingit kasu.

Kolmandas uurimus koondas ravijuhiseid hindav USA ennetusteenuste töörühm ligi 30 erineva analüüsi tulemused, mis sisaldas poole miljoni inimese andmeid.

Analüüsi põhjal ei vähenda vitamiinid südame-veresoonkonna haigustesse ega vähki haigestumise tõenäosust. Samuti pole neil eluiga pikendavat mõju.

Uurimused avaldanud ajakirja Annals of Internal Medicine toimetaja Edgar Miller USA Baltimore´i Johns Hopkinsi ülikoolist kinnitas, et sarnase tulemuse on andnud ka paljud varasemad uurimused. Sellest hoolimata ostavad inimesed vitamiine ja tarvitavad neid üha suuremates kogustes.

Milleri sõnul võivad olla siin psühholoogilised põhjused. Reklaamidega luuakse illusioon, et me elame pidevas vitamiinipuuduses. Inimesed hakkavad seetõttu kahtlustama, et nende toidusedel pole piisavalt mitmekülgne ja otsustavad igaks juhuks vitamiinide võtta.

Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine. Toidulisandid ei väldi kroonilisi tõbesid ega pikenda elu, seega pole nende kasutamine õigustatud ja neid tasub pigem vältida. Näiteks A-vitamiini suures kogus tarvitamine on pigem kahjulik.

Muudetud Veebruar 3, 2014 kasutaja htilga poolt

[Sarge 385]

Põhjamaalased peaksid D-vitamiini siiski lisaks tarbima.

Ise võtan lisaks D-vitamiinile veel C-vitamiini ja kõik.

[DagS 6]

Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine.

Tervisliult toituv inimene ei vajagi, aga kui paljud söövad igapäev toiduga omega 3 ja b-vitamiine? C-vitamiini? Rauda? arvestades et toitu valesti kombineerides vitamiinid ja mineraalid võivad takistada üksteise imendumist?

Isiklik arvamus, et keskmine eestlane peaks siiski mõistlikul määral võtma vitamiine mineraale lisandina.

[htilga 95]

Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine.

Tervisliult toituv inimene ei vajagi, aga kui paljud söövad igapäev toiduga omega 3 ja b-vitamiine? C-vitamiini? Rauda? arvestades et toitu valesti kombineerides vitamiinid ja mineraalid võivad takistada üksteise imendumist?

Isiklik arvamus, et keskmine eestlane peaks siiski mõistlikul määral võtma vitamiine mineraale lisandina.

See ei ole objektiivne argumentatsioon, vaid propaganda

[DagS 6]

See ei ole objektiivne argumentatsioon, vaid propaganda

Ma kutsusin arutlema sel teemal. + minu isiklik arvamus jutu lõpus! Mis sind häirib?

[htilga 95]

Ma kutsusin arutlema sel teemal. + minu isiklik arvamus jutu lõpus! Mis sind häirib?

Puudub viide allikale, millel mingi väide põhineb. Lihtsalt niisama arvamus millegi suhtes pole kuidagi seotud sellega, kuidas on asjad omavahel seotud. Misiganes y ei põhjusta x, vaid seepärast, et keegi nõnda väidab seda olevat. Ja isegi kui miski väide võibki teataval määral tõene olla, siis praegusel juhul puuduvad seda toetavad argumendid, mis annaks piisava aluse, et seda tõeseks ka pidada. Miks mitte lihtsalt niisama arutelu tekkimiseks midagi huupi väita? Sest keegi võib seda lugeda, tõepähe võtta, levitada ja nõnda need müüdid sünnivadki.

[navigaator 3]

Mehed, sööge rohkem sibulat ja kala...

Lisaks iga päev söön vähemalt ühe kiivi, hoidiseid, õunu.

Vaadake kuidas fitness TV-s Mr Mesi vitamiinidega ennast rikastas.

Eeskujuks kõigile, palja ülakehaga nagu tarzan käid aias ringi ja naudid omakasvatatud saadusi.

[Hendrik.Ovir 14]

Mis vitamiinid ja mineraalid on need, millest võiks korraliku toitumisega inimene kõige rohkem puudust tunda?

Ma saan aru, et D vitamiin kindlasti ja ka C vitamiin siis mingil määral. Kas Tsink-Magneesium-Raud ka? B erinevad vormid?

Ise olen seni võtnud multivitamiine aga plaanin võtma hakata D vitamiini ja lisaks 100g astelpaju marju tavatoidule (erinevad allikad 200-400mg-100g), võibolla ka ZMB6. Tark oleks muidugi veretest teha...

Kas keegi soovitaks teisiti ?

[biggereveryday 73]

Multivitamiinidega on see mure, et saad täis selle, mida sul puudu on. Samas aga viid teiste tasemed veres väga kõrgele. Selles suhtes ei soovita. Ei viitsi viiteid hetkel otsimahakata, kuna tööl. Ise võtan aint tsinki.

[Rambo vend 30]

Minu kogemused vitamiinide positiivsete omadustega on kõik selajal, kui olin alakaloraazis. Siis võtsid vitamiinid tumedad silmaalused ära ja juuste väljalangemine peatus. Normaalse toitumise puhul pole kunagi mingit lisaefekti täheldanud, kusi on vähe kollasem.

Midagi muidugi muutub, näiteks magneesiumit võtsin kuu aega tagasi 1 nädala jooksul, oli küll nagu sügavam uni, aga hommiku jälle kuidagi uimasem olemine. Siis said tabletid otsa ja järgnevatel päevadel oli uni väga katkendlik.

[kvl 0]

Veel arvamusi.

http://www.youtube.com/watch?v=tE_QpnZ3xAk

[Sarge 385]

Ma saan aru, et D vitamiin kindlasti ja ka C vitamiin siis mingil määral. Kas Tsink-Magneesium-Raud ka? B erinevad vormid?

Toetan su mõtet. Ise olen sama tee valinud, et hommikul D-vitamiini ja profülaktika mõttes C-vitamiini 500mg. Õhtuti väike kogus tsinki, magneesiumi, B6 vitamiini ja 500mg C-vitamiini.