Proteiini tarbimine

[reico 0]

Tere !

Vabandused ette ära, et võibolla on see teema ka varajasemalt postitatud aga sooviks vastust.

Kuidas näeb välja korrektne proteiinipulbri tarbimine ja kui palju on päevas lubatud seda tarbida?

Endal trenniaeg üldiselt 1800-2100 vahemikus kui see midagi mõjutab.

Siiani olen 50g valku sheigi näol ära joonud 1h tunni jooksul peale trenni

Jällegi, tänud ette ära informatiivsete vastuste eest !

[ProteiiniMees 2]

50g korraga alla tõmmata suht raiskamine

korrekt mdea vähemalt ise võtan nii 30g-40g pulbrit (24-30g telikukku valku) ja 50g süsivesikud (viinamarjasuhkur või asenduseks glükoosi pulber - mitte dropsid)

suhtena 2:1

päevas lubatud tarbida - kriba oma andmed välja siis

1800-2100 mida ? kalorid we ?

varustad terve päeva keha valkudega ära, selle pulbriga lihtsalt aitad kaasa, toiduna muidugi ei viitsi pugida koguaeg seda valku sisse

minu max on 180-200g valku päevas***

peaasi, et peale trenni valku ja süsivesikuid saaks, pärast sööd toitu

Muudetud Jaanuar 24, 2014 kasutaja ProteiiniMees poolt

[eliviielo 55]

Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.

[Ak_47 57]

Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.

Holger, kus sa oled. Päästa!

[Archangel 482]

Tere !

Vabandused ette ära, et võibolla on see teema ka varajasemalt postitatud aga sooviks vastust.

Kuidas näeb välja korrektne proteiinipulbri tarbimine ja kui palju on päevas lubatud seda tarbida?

Endal trenniaeg üldiselt 1800-2100 vahemikus kui see midagi mõjutab.

Siiani olen 50g valku sheigi näol ära joonud 1h tunni jooksul peale trenni

Jällegi, tänud ette ära informatiivsete vastuste eest !

Valgupulber on põhimõtteliselt piimapulber, või mõne muu valguallika pulbri variant. Toit ühesõnaga. Tarbi nii palju või vähe, kui tahad. Valgupulbri eesmärk on anda kehale valku, kui sa ei viitsi tavalist toitu süüa, või pole aega valmistada vms. Ta ei paku mingeid imetulemusi ega tee midagi imelist.

Kui sulle meeldib sheigina toitu juua, siis joo. Ma võtan iga kell mõned kanakoivad või paki kohupiima selle vedela lurri asemel. - Muidugi võid pulbrit lisadagi näiteks kohupiimale, segade keefiri otsa ning ongi maius valmis. Selline variant on IMO veidi parem, kui lihtsalt veega alla kulistada. Aga krt teab, mis sulle meeldib.

50g korraga alla tõmmata suht raiskamine

korrekt mdea vähemalt ise võtan nii 30g-40g pulbrit (24-30g telikukku valku) ja 50g süsivesikud (viinamarjasuhkur või asenduseks glükoosi pulber - mitte dropsid)

suhtena 2:1

päevas lubatud tarbida - kriba oma andmed välja siis

1800-2100 mida ? kalorid we ?

varustad terve päeva keha valkudega ära, selle pulbriga lihtsalt aitad kaasa, toiduna muidugi ei viitsi pugida koguaeg seda valku sisse

minu normaalne on 240-270g valku päevas

peaasi, et peale trenni valku ja süsivesikuid saaks, pärast sööd toitu

Raiskamine ta nüüd pole - või noh, minu arust on raha ning tahke toidu söömise võimaluse raiskamine sel juhul

Valk + süskarid on standard taastusjook tõesti. Muidugi märgime kiiresti ära, et enamik tavalisi jõusaalis hobitreenijaid sellist taastust ei vaja.

Sinu "normaalne" valgukogus on päris ebanormaalne tegelikult. Ma söön poole vähem mõni päev.

Ühe einekorraga imendub teatud hulk valku, kui võtta üle imendumise koguse, siis lihtsalt valk töödeldakse lisaenergiaks kehas.

No see lause on absurd. Kui võtta üle imendumise koguse, siis ei saa seda energiaks ühegi valemiga töödelda, kuna see ju ei imendu. - Lendab taguotsast hiljem välja lihtsalt. Kindlasti on mingi kogus vedelat valku, mille puhul ületatakse soolestiku võime toitained kätte saada, enne kui väljutatakse, aga kas just 50g vadaku puhul peaks kartma...

Aga eks sa mõtlesid seda, et kui korraga hästi palju valku tarbida, siis keha päris kõike lihaste ehitamisele ei kuluta, vaid kasutab ka energiaks. Seda muidugi jah. Mingi osa söödud valgust läheb alati energiavajaduste rahuldamiseks. Alati. Kuid see pole küll asi mille pärast muretseda. Keha oskab valku siiski väga edukalt ära kasutada.

Valgu osa lihaskasvu võimendamisel on keerulisem ning samas lihtsam, kui paljud arvavad. Ühest küljest pole erilisi tõendeid, et regulaarne päeva jooksul valguga törtsutamine mingit erilist eelist tavatreenijale annaks - inimesed on suutnud lihasmassi väga edukalt kasvatada ka 1x päevas valku süües või isegi 1x 2 päeva tagant, ehk lihtsus kuubis. Söö millal iganes oma norm täis ja kärab küll. Teisest küljest on hetkel veel endiselt veidi ebaselge, kuidas kogu süsteem töötab, sest teoorias oleks justkui loogiline, et pidevalt seda valgusünteesi väikeste einetega torkides, eriti trenniaegade ümber, saavutaks paremaid tulemusi. Võimalik, et pidevalt väikses koguses valku tarbides on mingi kasutegur olemas, aga sellisel juhul on see nii mikroskoopiline, et vahet võib näha vaid mõni proff kulturist, kes oma keha viimse detailini tunneb.

Üks selgitus on superkompensatsiooni olemasolu, mis tähendab, et mida kauem sa valgust "paastud", seda tugevam on keha reaktsioon hiljem, kui valk kohale jõuab. Seega, kui üks valgukord menüüst ära jääb, siis järgmine eine keha kompenseerib, kasutades toda tunduvalt effektiivsemalt ja suuremas mahus. Täpsed detailid on muidugi veel küsimärgi all.

Holger, kus sa oled. Päästa!

Actually, this is a job for:

Aga kuna Alan eesti keelt ei räägi, siis eks ma ürita.

Muudetud Jaanuar 24, 2014 kasutaja Archangel poolt

[ProteiiniMees 2]

arvutasin valesti kogemata, 180-200 on norm mul aga igapäev seda täis ei tule mul

Muudetud Jaanuar 24, 2014 kasutaja ProteiiniMees poolt

[Archangel 482]

arvutasin valesti kogemata, 180-200 on norm mul aga igapäev seda täis ei tule mul

Usun, et katki ei jää midagi, kui täis ei tule. Ma ei tea su andmeid aga üldjuhul on naturaalselt treeniva sportlase jaoks igati piisavalt. Erandjuhus võib rohkema vajalikkusest rääkida väga karmi kulturistliku võistlusdieedi ning tugeva kehalise koormuse puhul.

[ROtter 198]

Aga eks sa mõtlesid seda, et kui korraga hästi palju valku tarbida, siis keha päris kõike lihaste ehitamisele ei kuluta, vaid kasutab ka energiaks. Seda muidugi jah. Mingi osa söödud valgust läheb alati energiavajaduste rahuldamiseks. Alati. Kuid see pole küll asi mille pärast muretseda. Keha oskab valku siiski väga edukalt ära kasutada.

Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud --> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.

[Sarge 385]

Teisest küljest on hetkel veel endiselt veidi ebaselge, kuidas kogu süsteem töötab, sest teoorias oleks justkui loogiline, et pidevalt seda valgusünteesi väikeste einetega torkides, eriti trenniaegade ümber, saavutaks paremaid tulemusi. Võimalik, et pidevalt väikses koguses valku tarbides on mingi kasutegur olemas, aga sellisel juhul on see nii mikroskoopiline, et vahet võib näha vaid mõni proff kulturist, kes oma keha viimse detailini tunneb.

Kusjuures mingis uuringus oli just, et kui annad rohkem valku peale, siis on valgusüntees suurem, kui tilgutades.

[Archangel 482]

Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud --> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.

Jah, samas on loogiline ka see, et kui süüa harvemini ning suuremaid koguseid, siis:

1) Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, andes võimaluse suurema osa valkudest ja muudest toitainetest omandada ning käiku lasta nii lihaste arendamiseks, kui ka energiaks

2) Kui süüakse harvem, siis on ka iga toidukorra ajaks kehas suuremad energia/toitainete puudused tekkinud, mis tähendab, et jällegi - keha oskab toiduga rohkem peale hakata

3) Superkompensatsiooni võimalus

Kokkuvõttes aga tähendab, et lõpptulemus võib olla, ja niipalju kui ma ringi lugenud olen, siis suuresti ongi sama. Liidetavate tegureid võid igatepidi ümber tõsta aga summa ei muutu. - Antud juhul muidugi nüansse on, aga laias laastus meeletuid erinevusi ei tohiks olla. Subjektiivsed mõjud on hoopis teine teema ning ilmselgelt kärbuks mõni tüüp kohe ära, kui peaks üritama korra päevas süüa ning veel trenni teha.

Huvitav näide on teiste loomade puhul aga näiteks Tiigrid, kes söövad ca. korra nädalas ja korraga kuni 40kg liha, mis võib olla oma ilusad 6000g valku ühe suure einega. Kuigi nende seedesüsteem ilmselgelt pole üks-ühele inimeste omaga sama, siis mõtlemisainet siiski pakub. Kas inimesena on meie seedesüsteem tõesti niivõrd meeletult erinev teiste imetajatest kiskjate omast, et meie teha otsustab oma lihasmassist loobuda ning toitaineid suures koguses väljutada ka juba peale mõnekümne grammi valgu tarbimist?

[Archangel 482]

Kusjuures mingis uuringus oli just, et kui annad rohkem valku peale, siis on valgusüntees suurem, kui tilgutades.

Jah, tean seda. Aminohapete tundlikkus. Kui pidevalt vere aminohapete sisaldust üleval hoida, siis kaob tundlikkus ning keha ei reageeri enam valgusünteesi tõstmisega. Kui aga teha pikemad pausid aminohapete tarbimise vahel, siis reageerib keha igale doosile väga jõudsalt.

[ROtter 198]

Jah, samas on loogiline ka see, et kui süüa harvemini ning suuremaid koguseid, siis:

1) Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, andes võimaluse suurema osa valkudest ja muudest toitainetest omandada ning käiku lasta nii lihaste arendamiseks, kui ka energiaks

2) Kui süüakse harvem, siis on ka iga toidukorra ajaks kehas suuremad energia/toitainete puudused tekkinud, mis tähendab, et jällegi - keha oskab toiduga rohkem peale hakata

3) Superkompensatsiooni võimalus

Kokkuvõttes aga tähendab, et lõpptulemus võib olla, ja niipalju kui ma ringi lugenud olen, siis suuresti ongi sama. Liidetavate tegureid võid igatepidi ümber tõsta aga summa ei muutu. - Antud juhul muidugi nüansse on, aga laias laastus meeletuid erinevusi ei tohiks olla. Subjektiivsed mõjud on hoopis teine

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/magu_ja_seedimine_maos.html

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html

Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, kuid toit läheb maost edasi peensoolde ikka 15 - 20 ml kaupa. Maomahla eritub ööpäevas 2-3 l. Maolihased (silelihased) toimivad automaatselt. Regulatsioonimehhanismid ei mõjuta eriliselt selle rütmi ega peristaltiliste lainete kiirust, ent mõjutavad tugevust. Valgu imendumine toimub peensooles. Peensoole imendumispindala on 200 kuni 300 m2, Peensoole peristaltilised lained on aeglased, 1-2 cm sekundis ja nad kulgevad vaid mõne sentimeetri. Toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale maolukuti läbimist (n.ö. non-stop konveier).

Kuidas nüüd suuremad toiduportsjonid mõjutavad imendumist, kui nagunii maost pääseb korraga edasi 15 - 20 ml?

[Archangel 482]

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/magu_ja_seedimine_maos.html

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html

Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, kuid toit läheb maost edasi peensoolde ikka 15 - 20 ml kaupa. Maomahla eritub ööpäevas 2-3 l. Maolihased (silelihased) toimivad automaatselt. Regulatsioonimehhanismid ei mõjuta eriliselt selle rütmi ega peristaltiliste lainete kiirust, ent mõjutavad tugevust. Valgu imendumine toimub peensooles. Peensoole imendumispindala on 200 kuni 300 m2, Peensoole peristaltilised lained on aeglased, 1-2 cm sekundis ja nad kulgevad vaid mõne sentimeetri. Toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale maolukuti läbimist (n.ö. non-stop konveier).

Kuidas nüüd suuremad toiduportsjonid mõjutavad imendumist, kui nagunii maost pääseb korraga edasi 15 - 20 ml?

Mõtlesingi seda, et kuna seedimine aeglustub ning keha saadab jätkuvalt peensoolde suht samas hulgas, samas mahus toitaineid, siis isegi suure portsjoni puhul ei teki ohtu, et keha järsku suurema osa lampi minema loobiks. Seega ongi:

1) Sööd tihedalt. Paari tunni vältel seedivad väiksemad kogused ära ning tiksuvad soolestikust läbi ja keha saab toitaineid. Kuna süüakse tihedalt, siis uus eine tuleb sageli siis peale, kui vana alles lõpetab imendumist. Tagatud on pidev toitainete juurdevool.

2) Sööd harva ning toit seedib väga kaua ning taaskord, erilist pausi toitainete imendumise puhul ei teki. Keha saab endiselt pidevalt toitaineid, olgugi, et toitutakse harva. - Jah, arvatavasti kuskilt maalt jookseb piir, kus korraga pole võimalik niivõrd suurt kogust tarbida, et ta kataks teatud ajaperioodi vältel toitainete vajadusi - kuid point selles, et ei pea sööma mingi 7x päevas, et tagada pidev toitainete juurdevool.

Igasugu nüansse on veel terve hunnik, sõltuvalt mis toitaineid tarbitakse, mis kujul, kiudainete sisaldused võivad imendumisi segada jne jne. Aga noh, üldisele mõttele said vast pihta. Kindlasti tasuks mainida ka veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis on ka huvitav teema. Ühest küljest tagab tihe söömine stabiilsemad tasemed, teisest küljest annab harva söömine võimaluse kehal baastasemele tiksuda ning tundlikkust taastada.

Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.

Muudetud Jaanuar 24, 2014 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Mõtlesingi seda, et kuna seedimine aeglustub ning keha saadab jätkuvalt peensoolde suht samas hulgas, samas mahus toitaineid, siis isegi suure portsjoni puhul ei teki ohtu, et keha järsku suurema osa lampi minema loobiks. Seega ongi:

1) Sööd tihedalt. Paari tunni vältel seedivad väiksemad kogused ära ning tiksuvad soolestikust läbi ja keha saab toitaineid. Kuna süüakse tihedalt, siis uus eine tuleb sageli siis peale, kui vana alles lõpetab imendumist. Tagatud on pidev toitainete juurdevool.

2) Sööd harva ning toit seedib väga kaua ning taaskord, erilist pausi toitainete imendumise puhul ei teki. Keha saab endiselt pidevalt toitaineid, olgugi, et toitutakse harva. - Jah, arvatavasti kuskilt maalt jookseb piir, kus korraga pole võimalik niivõrd suurt kogust tarbida, et ta kataks teatud ajaperioodi vältel toitainete vajadusi - kuid point selles, et ei pea sööma mingi 7x päevas, et tagada pidev toitainete juurdevool.

Igasugu nüansse on veel terve hunnik, sõltuvalt mis toitaineid tarbitakse, mis kujul, kiudainete sisaldused võivad imendumisi segada jne jne. Aga noh, üldisele mõttele said vast pihta. Kindlasti tasuks mainida ka veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis on ka huvitav teema. Ühest küljest tagab tihe söömine stabiilsemad tasemed, teisest küljest annab harva söömine võimaluse kehal baastasemele tiksuda ning tundlikkust taastada.

Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.

http://powerman.ee/Artiklid/Toitumine/Valkude-ainevahetus

[ROtter 198]

Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.

In the case of whey protein supplementation, thanks to the science, the days of slamming a 50g protein shake are gone. If you don’t find ways to slow transit time and/or increase the rate of whey absorption, you’ll be spending your hard earned cash on boosting fecal and urinary nitrogen vs. increasing muscle protein.

http://www.precisionnutrition.com/rr-whey-too-much

[Archangel 482]

In the case of whey protein supplementation, thanks to the science, the days of slamming a 50g protein shake are gone. If you don’t find ways to slow transit time and/or increase the rate of whey absorption, you’ll be spending your hard earned cash on boosting fecal and urinary nitrogen vs. increasing muscle protein.

http://www.precisionnutrition.com/rr-whey-too-much

Selliste uuringute üks suur viga:

following an overnight fast.

Väga huvitav artikkel muidugi. Ma polnud varem selliseid uuringuid nagu otseselt tähele pannud, mis täpselt mõõtsid vedala valgu omandamise osakaalu. Või olen ära unustanud. - Kuid ma tahaks veel inffi muidugi. Kuidas piimaga oleks, kuidas teised valgujookide tüübid mõjuvad ning muidugi mis kõige tähtsam, kuidas mõjuks jook veidi reaalsemas olukorras, kus on mõned tunnid varem toidukord söödud. Ning kuidas mõjutaks asja trenni tegemine. Ning suurepärane oleks, kui uuringut ei toetaks firma, kes oma toote edukusest sõltub.

Aga jah. Esialgne järeldus on, et hommikul peale ärkamist ei tasu rämedalt suurt doosi valgupulbrit veega võtta. Pigem vähem ja koos piimaga, ma soovitaks sel juhul. Kui üks kulp on ca. 30g ning tavapärases valgutootes saab sellega ca. 25g valku, lisada juurde piima osakaal ning potentsiaalne võime seedimist aeglustada (ning samas on täheldatud piima puhul imendumise võimendumist), siis peaks kõik ok olema.

Pean tunnistama, et olen erinevate tööprojektide tõttu veidi laisaks muutunud uuringute sirvimisega. Aga sa Rotter pauguta edasi, ma loen ja kommenteerin ja õpin

Muudetud Jaanuar 24, 2014 kasutaja Archangel poolt

[martinkink 209]

Varsti on vadakuvalgud turult läinud ja hakkame kõik kaseiin valke ostma

Mõnus on lugeda kui kaks oma ala spetsialisti, kui nii võib teid nimetada, argumenteerivad teemade üle.

Usun, et ei ole ainuke kes nii arvab

[ElvistheKing 2]

In the case of whey protein supplementation, thanks to the science, the days of slamming a 50g protein shake are gone. If you don’t find ways to slow transit time and/or increase the rate of whey absorption, you’ll be spending your hard earned cash on boosting fecal and urinary nitrogen vs. increasing muscle protein.

http://www.precisionnutrition.com/rr-whey-too-much

See "uuring" näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas ... kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :

Muudetud Jaanuar 25, 2014 kasutaja ElvistheKing poolt

[ElvistheKing 2]

Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud --> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.

Kui proteiinid ei ladestu ja väidetavalt ei muutu energiaks kuna ei imendu, väljutame kõik tagant jne, siis sööme ainult kilo-paar proteiini ja pole muret, et keharasv tekib? See mis kehale vaja, jääb kehasse. Söö proteiini ja pole muud vajagi ja oled vormis nagu miška. Päris hea reklaamlause toidulisandifirma müüjatele "Sööge proteiini, sest need ei ladestu, vajate/omastate 240g proteiini ööpäevas. PS! Proteiin ei muutu energiaks ja keharasvaks!!! Uuringud ja teadlased - lisaks Archangel ja ROtter kinnitavad pitseriga!" Vähemalt sellise asja loen mina Teie tekstidest ja tarkadest uuringutest välja Ilmselt ongi nii, kes kuidas tahab "tõde" esitada ning kuidas parasjagu sobib, aga vahest loeb reaalne praktika või kogu kontekst?

Milleks need tobedad süsivesikud ja rasvad, mis aint häda ja viletsust toovad Vitamiinid? No paar purki apteegist ligi võtta käib küll. Uriin kallis? Noja siis - parem kallis uriin kui paks tagumik

Samuti ristub üks suur väide veel, mis "uuringutega" kinnitatud:

* Loevad ainult kalorid - ilmselgelt siin teemas väidetakse vastupidi ja kuskil teemas väitis üks teist, et loevad ainult ja ainult kalorid ja pole absoluutselt vahet kaloritel, ei kiiretel ei aeglastel ega sellest kust need tulevad. Praegu räägite, et proteiin pole kalor - kui siis ainult niipalju kui lihased omastavad - isegi targad lingid kus 10g tunnis järelikult 24h jooksul 240g ehk siis ~960 kalorit.

** Teiseks. Toit jääb kuhugi sooltesse kinni tundideks ja päevadeks enne kui makku ja kehasselaiali, aga samas ülevaltoodud uuringus räägitakse ikkagi 1-4 tunnisest ajavahest kus juba aminohapped veres whey-proteiinist. Jällegi kaks uuringut ja teadlaste gruppi peksavad segast. Suur küsimus - kummad siis Mõlemat "teaduslikku aspekti" aga toetavad taas tulihingeliselt meie kaks kohalikku teadlast Archangel ja ROtter, mis ometigi on risti vastupidised uuringud ja väited kuigi jah võibolla ehk erinevates teemades. Loete niipalju teaduslikku juttu, aga uue teema tekkides on vanad tarkuseterad-uuringud meelest läinud ja usute neid, millele üritate vastuseid leida paaniliselt erinevates teemades ja google otsing veeretab just sobivad juhuslikult ette mida tulihingeliselt copy-pastete ? Aga ette tuleb jah võtta esimene ettejuhtuv. Kui kahte erinevasse süüvida, siis võib tekkida dilemmma - kumb siis nüüd õige. Nagu nüüd juhtus jälle.

Te Archangeliga ajate täpselt risti vastupidist juttu tihti, aga mõlemad toetute väidetavalt teaduslikele uuringutele. Lõpuks, et tülli ei läheks, siis lepite omavahel mingi "kuldse kesktee kokku"... millel pole aga ju mingit alust

Tundub, et need uurijad vajaks ise uuringuid kui nii risti vastupidised väited. Vaadaku tippkulturiste ja fitnesse - nemad on suured, lihastes, heas vormis ja aint irvitavad "teadlaste üle", kes paaniliselt üritavad kõike aastakümneid toimivat ümber lükata ja luristavad mõnuga proteiinijooke. Ahjaa, seda ju viimane uuring väitiski vähemalt 240g proteiini omastab meie keha kuigi pealkiri väitis et 50g-gi ei omasta Või mis?

Muudetud Jaanuar 25, 2014 kasutaja ElvistheKing poolt

[Archangel 482]

See "uuring" näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas ... kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :

See, et keha suudab omastada 10g/h ei tähenda, et vajadus oleks 10g/h ehk 240/päev. Proovi teemasse veidi põhjalikumalt süüvida. Keha suudab sul pudeli metanooli ka omastada, see ei tähenda, et see vajalik oleks. Mõtle ka veidi enne, kui sellist loogikat praktiseerid...

Kui proteiinid ei ladestu ja väidetavalt ei muutu energiaks kuna ei imendu, väljutame kõik tagant jne, siis sööme ainult kilo-paar proteiini ja pole muret, et keharasv tekib? See mis kehale vaja, jääb kehasse. Söö proteiini ja pole muud vajagi ja oled vormis nagu miška. Päris hea reklaamlause toidulisandifirma müüjatele "Sööge proteiini, sest need ei ladestu, vajate/omastate 240g proteiini ööpäevas. PS! Proteiin ei muutu energiaks ja keharasvaks!!! Uuringud ja teadlased - lisaks Archangel ja ROtter kinnitavad pitseriga!" Vähemalt sellise asja loen mina Teie tekstidest ja tarkadest uuringutest välja Ilmselt ongi nii, kes kuidas tahab "tõde" esitada ning kuidas parasjagu sobib, aga vahest loeb reaalne praktika või kogu kontekst?

Ära ole tobe. Antud uuring näitas vaid seda, et kui juua Vadakupulbrit VEEGA, peale öist PAASTUMIST, siis on omastamise tase piiratud ja osa võib kaotsi minna. Olukord on drastiliselt teine, kui mängus tegemist on päeva jooksul tahkest toidust söödava valguga, mida leidub segatoidus.

Jah, võid ainult valgupulbreid juua ning kaalust alla võtta. Kindlasti on nälg kontrolli all ja WC-s on hea käia.

Milleks need tobedad süsivesikud ja rasvad, mis aint häda ja viletsust toovad Vitamiinid? No paar purki apteegist ligi võtta käib küll. Uriin kallis? Noja siis - parem kallis uriin kui paks tagumik

Samuti ristub üks suur väide veel, mis "uuringutega" kinnitatud:

* Loevad ainult kalorid - ilmselgelt siin teemas väidetakse vastupidi ja kuskil teemas väitis üks teist, et loevad ainult ja ainult kalorid ja pole absoluutselt vahet kaloritel, ei kiiretel ei aeglastel ega sellest kust need tulevad. Praegu räägite, et proteiin pole kalor - kui siis ainult niipalju kui lihased omastavad - isegi targad lingid kus 10g tunnis järelikult 24h jooksul 240g ehk siis ~960 kalorit.

Jällegist - ära peksa segast. Ära kanna üle ühe EKSTREEMSELT ebatavalise situatsiooni tegureid kõikjale mujale.

** Teiseks. Toit jääb kuhugi sooltesse kinni tundideks ja päevadeks enne kui makku ja kehasselaiali, aga samas ülevaltoodud uuringus räägitakse ikkagi 1-4 tunnisest ajavahest kus juba aminohapped veres whey-proteiinist. Jällegi kaks uuringut ja teadlaste gruppi peksavad segast. Suur küsimus - kummad siis Mõlemat "teaduslikku aspekti" aga toetavad taas tulihingeliselt meie kaks kohalikku teadlast Archangel ja ROtter, mis ometigi on risti vastupidised uuringud ja väited kuigi jah võibolla ehk erinevates teemades. Loete niipalju teaduslikku juttu, aga uue teema tekkides on vanad tarkuseterad-uuringud meelest läinud ja usute neid, millele üritate vastuseid leida paaniliselt erinevates teemades ja google otsing veeretab just sobivad juhuslikult ette mida tulihingeliselt copy-pastete ? Aga ette tuleb jah võtta esimene ettejuhtuv. Kui kahte erinevasse süüvida, siis võib tekkida dilemmma - kumb siis nüüd õige. Nagu nüüd juhtus jälle.

Mida sa sokid? Kas sul on aimugi, kui pikk su soolestik on? Ning kas sa üldse tead, et mitte kogu soolestik ei tegele toitainete omastamisega? Sa ei tea inimkehast midagi, aga üritad tarka panna. Kordan veelkord - ära hakka rebima kontekstist välja VEEGA segatud kontsentreeritud vadakupulbri seedimist peale öist paastumist kõikide teiste toitudega mida tarbitud segatoidu kujul. Mingeid risti vastupidiseid uuringuid pole ollagi. Kujutad ette.

Te Archangeliga ajate täpselt risti vastupidist juttu tihti, aga mõlemad toetute väidetavalt teaduslikele uuringutele. Lõpuks, et tülli ei läheks, siis lepite omavahel mingi "kuldse kesktee kokku"... millel pole aga ju mingit alust

Tundub, et need uurijad vajaks ise uuringuid kui nii risti vastupidised väited. Vaadaku tippkulturiste ja fitnesse - nemad on suured, lihastes, heas vormis ja aint irvitavad "teadlaste üle", kes paaniliselt üritavad kõike aastakümneid toimivat ümber lükata ja luristavad mõnuga proteiinijooke. Ahjaa, seda ju viimane uuring väitiski vähemalt 240g proteiini omastab meie keha kuigi pealkiri väitis et 50g-gi ei omasta Või mis?

Ma ei tea kas sul on prille vaja, lugema õppida või pead midagi süstima või suitsetama, kuid palun lõpeta siin teemas sõna võtmine, kuna sinu teksti lugemine teeb ajule haiget.

[Marxengel 26]

"Jällegist" teeb ajule aiaioioi .

Sõbralik soovitus, tee enda kallal ka selles vallas tööd. You can do it!

Usume Holgerisse

[ROtter 198]

See "uuring" näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas ... kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :

Uuringud tehakse ja tulemusi kasutatakse tavainimeste peal. Pro-d kasutavad lisaks anaboolsetele steroidile veel väga palju organismi funktsioone mõjutavaid aineid ja nad on pidevalt lab. kontrolli all. See nimekiri on pikk, märksa pikem kui sa arvata oskad, aga ma siinkohal ei nimeta neid manipulatsioone, et mitte liigset huvi tekitada.

[ROtter 198]

See "uuring" näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas ... kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :

Lämmastiku tasakaal.

On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke! Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist.

http://powerman.ee/Artiklid/Toitumine/Valkude-roll-organismis

Ööpäevane uute valkude vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see üle poole suurem.

Ega suurem kogus valku ei pane lihasrakke kiiremini kasvama.

Muudetud Jaanuar 25, 2014 kasutaja ROtter poolt

[Piruett 0]

Seoses valkude tarbimise teemaga tahaks küsida, et kuidas teie arvates mõjub liigne valkude tarbimine neerudele? Ja kui palju on liiga palju, tervisesportlasele näiteks?

Riiklikud toitumisteadlased (Nutridata, mis tegutseb vist Tervise Arengu Instituudi all) väidb, et kui on üle 15% valke kaloraažist, siis on neerudele koormav. Siin portaalis soovitatakse rohkem süüa, ka treenival tavainimesel, kes ei ole kulturist. Kus on tõde?

[ROtter 198]

Seoses valkude tarbimise teemaga tahaks küsida, et kuidas teie arvates mõjub liigne valkude tarbimine neerudele? Ja kui palju on liiga palju, tervisesportlasele näiteks?

Riiklikud toitumisteadlased (Nutridata, mis tegutseb vist Tervise Arengu Instituudi all) väidb, et kui on üle 15% valke kaloraažist, siis on neerudele koormav. Siin portaalis soovitatakse rohkem süüa, ka treenival tavainimesel, kes ei ole kulturist. Kus on tõde?

http://www.ausport.gov.au/ais/nutrition/factsheets/basics/protein_-_how_much

Liigne valkude tarbimine paneb suurema töökoormuse neerudele. Kust maalt ja kas ta muutub kahjulikuks, sõltub indiviidist.