Jump to content
Malamuut

Jõutreening (tulemused ja areng)

Recommended Posts

Tervist ja jõudu kõigile!

Olen 26 aastane mehepoeg. Pikkust 1,82 ja kaalu 90 kg. Enamus elu maal elanud ja omal käel jõutrenni alustanud, omavalmistatud vahenditega. Täpset kuupäeva taga ajama ei hakka, aga umbes 5-7 aastat tagasi tõstsin selja ära. Tugev pool aastat ja pealegi olin vägagi õnnetus olukorras, isegi pikali ei tahtnud olla. Arstidelt ma abi ei saanud kuna puudus ravikindlustus ja sõna otseses mõttes soovitati invaliidsust taotlema hakata. Kodus hakkasin ennast igal võimalusel venitama ja painutama. Ehitasin hambad ristis vanast laudauksest pingi selle jaoks jne...

Aga see selleks, jalule ma ennast ajasin ja saan igapäevaste toimetamistega hakkama. Nüüd möödas need 5-7 aastat ja olen linna kolinud. Terve aasta jooksul olen püüdnud alustada jälle sporditeed, kuid tahtejõudu on vähe.

Tahtejõudu on vähe ja pole usku enese arengusse enam. Ma pole kunagi erilisi tulemusi saavutanud, aga võrreldes sellega mis ma jõudsin, siis hetkel ei jõua üldse midagi

Enne küsimuste esitamist teile lisan oma viimased tulemused, enne seljavigastust:

Jõutõmme-240 kg

kangi surumine lamades- 140 kg,2x

kang turjal kükk-240 kg

kangi surumine rinnalt-120 kg

hantli tõukamine õlalt-70 kg

Enne selja vigastust umbes aasta, sain sõbralt laenuks päris tõstekangi ja hunniku raskuseid. Enne seda tõstsin lihtsalt põllukive ja kõike mida raud kangidele sai riputada.

Hetkel üle 130 kg maast lahti tõsta ei saa. Ei teagi kas ma kujutan endale ette et selg ei jõua seda või tõesti jäi selg vigastusest nõrgaks. Igaksjuhuks viha ja vale tehnikaga ei proovi 140 kg tõsta

Minu esimene küsimus oleks et kas mul oleks mõtekas jõutrenni veel teha, selja pärast?

( Ise arvan trenni on alati mõtekas teha, aga minu soov on saada võimalikult tugevaks ja suureks.)

Kui hästi minu vanuses mehepoeg veel areneda võib? ( Kindlasti arenen, tõuseb jõud ja kasvab lihas). Kui kaua ja tugevalt ma peaksin rassima? Millise teadmisega ma saaksin ennast lohutada, või pigem trenni sundida?

Minu põhiline soov oli alati et pean maksimaalselt tugevaks saama, küll see muskel ise kasvab piisavalt ja vastavalt vajadusele. Nüüd mõtlen et võibolla peaks rõhku panema välimusele? Välimuse juures sooviks lihtsalt võimalikult jäme ja laiaõlgne olla. Muskliline minu keha pole kunagi olnud ja ka õlgadest olen keskmine, võibolla isegi alla keskmise.

Millised võiksid olla harjutused et õlad kasvaks laiaks? Kas üldse kasvavad igal inimesel? Milliseid harjutusi tuleks üldse teha et saada suureks ja tugevaks?

Kui suureks ma suudaks enda kehakaalu ajada trenni ja korraliku toitumisega? Kas 120kg mehemürakaks ma saaksin kunagi? Ja mitme aastaga?

Või peaksin rohkem niisama võimlema ja olema väiksem mees. Harjutama vastupidavust ja sitkust. Kas nüüd pidevalt treenides võiks särgi maga ajada kui kätte on jõudnud juuni Hetkel on tekkinud väike õllekas ette juba :D

Loodan et nii segase ja jabura tekstiga kedagi välja ei vihastanud, aga selliste assjade teadmine aitaks mul jälle iseloomu kasvatada ja tekitaks tahtmist, oleks lootus ja eesmärk Olgu või 5 aastat korraliku trenni Hetkel lihtsalt ei usu endasse enam...

Võib kirjutada trennidest, toitumistest ja üleüldiselt kõigest mis tuju tõstaks sellel alal

Homme õhtul lähen maale ja nädala pärast tulen tagasi linna

Suured tänud kõigile kes oma teadmisi ja kogemusi jagavad vahepeal....

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma olen pagana vigastuste musternäide.

Ma väänasin 20ndates oma jala välja - praegu takistab sügavkükki.

Kukkusin mootorrattaga - puusavigastus.

Siis sõitis mulle üks rekka tagant sisse - selg, kael ja põlved.

Kaklesin ja murdsin randme ära.

Täna tegin peale kahenädalast pausi jõutõmmet 40 kiloga, sest põlv valutab. Pean ilmselt sumolt ümber õppima tavalisele jõutõmbele, vähemalt seniks, kuni põlv valutab.

Kükis ka põlve pärast ei julgenud rohkem kui 60 kilo panna.

"Hetkel üle 130 kg maast lahti tõsta ei saa." Mine trenni, hakka tühjast kangist pihta, 10 kilo tõusudega. Soojenda korralikult, mobiilsusrutiinid enne ja venitused pärast trenni.

Ja siis avastad nagu minagi, et oo, polegi nii lombakas kuid alguses arvasid.

Ainult väldi minu viga, et lähed liiga ahneks ja arvad, et vigastus on unustatud. Vigastused ei parane kunagi, nad istuvad ja ootavad, millal välja karata kui väiksemagi vea teed.

Kõige suurem viga on passiivseks jäämine.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Trenni tasub igal juhul teha. Vigastuste puhul tasuks kokku leppida mõne füsioloogiga paar kohtumist ja uurida sobilike harjutuste ja metoodikate üle, et vältida vigastuste võimendamist ja pigem sooside tervenemist. Igat lihast saab ilusti suuremaks ja tugevamaks arendada, küll aga on meil kõigil erinev lihaskuju ja luustik geneetiliselt paika pandud. Kui sul on kleenuke luustik, siis seda muuta ei saa. Kuid suuremaid õlgu võib endale ikka treenida. Seega ma ei näe põhjust niisama passida. :)

Tugev olla on väga kena ja tore, aga ma ei näe ilmtingimata vajadust selle tugevuse jaoks meeletuid raskusi liigutada. Ka väiksemate raskustega saab arendada max. jõudu. See pole ideaalseim viis seda teha, aga kui sa pole tippsportlane, siis ma usun, et seda ülimat effektiivsust taga ei ajagi. Miks mitte treenida väiksema riskiga?

Ma teen hetkel jõutõmmetet kasutades seeriates 90kg, sama ka surumises. Minu max numbrid on aga ligi 2x suuremad ning isegi seeriaid jõuaksin teha 50% suuremate raskustega. Aga ma ei näe vajadust. Ma tean, et ma jõuan rohkem. Mul ei ole vaja oma jõudu kellegile otseselt tõestada, see on mõttetu ego upitamine. Ma pigem treenin nende väiksemate raskustega, sest nii on suurem kontroll tehnika üle ning mistahes vigastuste oht on samuti väiksem. Stabiilselt jõuavad lisaks lihastele ja jõule kaasa areneda ka erinevad kõõlused, liigesed jne.

Kui sa soovid olla tavamõistes enamikest tugevam, siis 130kg jõutõmme on seda juba niikuinii. Keskmine mehehakatis sellist raskust maast lahti ei tõmba. Samuti on hea, kui jõutakse suruda 60kg.

Kui mõelda praktilise külje peale, siis küsige endi käest - milline jõud on kasulikum? Kas lühiajaline võimas plahvatus, või pigem pikemaajaline ja veidi vähem võimsam? Minu arust on viimane tunduvalt praktilisem. Väga harva tuleb minu arust ette elus olukordi, kus sul on vaja kasutada max. jõudu sellises mahus. Pigem on praktiline see, kui sa suudad kergemat raskust pikemat aega liigutada/hoida vms. Lähiajaloost ei tule mul ühtegi olukorda meelde, kus oleksin pidanud liigutama mitmesajakilost asja täiest üksi - kui ka mõni asi on niipalju kaalunud, siis olenemata mu jõust ei ole olnud võimalik seda liigutada kuna objektid on alati olnud liiga suured ja ilma sobiva kinnivõtmis/hoidmis kohata. Ehk alati on lõpuks tulnud abilisi leida - vahet pole, kui tugev ma olin, kasu sellest polnud. Ka 100kg diivan, mida ma jaksan vabalt maast lahti tõsta pole minu jaoks transporditav, kui see on 3m pikk ja puudub sobiv sang vms nurk millest kinni haarata.

Ehk ole või maailmarekordi omanik jõutõmbes - praktilist kasu suht vähe, kui objektist kinni haarata ei suuda ja üksi sellega liikuda pole võimalik.

Seega minu arvamus on, et jõudu võib ja tasubki arendada, kuid ära aja taga neid meeletuid Max. numbreid. See ei ole üldse minu arust sobiv näitaja millega praktilises elus enda võimu määrata. Lisaks kipub alati selline maxide taga ajamine kaasa tooma vigastusi, trenniseisakuid jne. Milleks riskida sellega, et lõpetad kuskil haiglas või tulevikus ratastoolis koos valutavate liigestega, sest nooruses oli ilgelt vaja mingeid tonne liigutada. Ma ei näe mõtet.

  • Upvote 5

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma teen hetkel jõutõmmetet kasutades seeriates 90kg, sama ka surumises. Minu max numbrid on aga ligi 2x suuremad ning isegi seeriaid jõuaksin teha 50% suuremate raskustega. Aga ma ei näe vajadust. Ma tean, et ma jõuan rohkem. Mul ei ole vaja oma jõudu kellegile otseselt tõestada, see on mõttetu ego upitamine. Ma pigem treenin nende väiksemate raskustega, sest nii on suurem kontroll tehnika üle ning mistahes vigastuste oht on samuti väiksem. Stabiilselt jõuavad lisaks lihastele ja jõule kaasa areneda ka erinevad kõõlused, liigesed jne.

Seda juttu võiks üpris paljudele inimestele rääkida :D

Kui teha trenni seal ca70-85% raskusega siis on väga raske teha neid väga aeglaselt ja hästi kontrollitult. Kui raskused tõmmatagi sinna 30-50% ja teha noh nii 3-5 korda aeglasemini seeriaid, on tulemus päris mõnus. Esiteks Lihas hakkab väga "valutama". Väga suur osa jõusaalis treenijatest ei kasuta üldse enda treenimise juures negatiivset faasi, mis tegelikult on üks olulisemaid. Surumisel "langeb" lihtsalt kang rinnale, biitsepsi tehes kukub raskus lihtsalt alla. Lõuga tõmmates venitatakse randmed paigast, lastes ennast põrandasse vajuda. Üles surutakse nii, et higimull otsa ees, aga alla lastakse gravitatsioonil kogu töö ära teha. Miks??? Lihas saab palju parema koormuse kui "ise" kogu töö ära teha, mitte võtta appi sõbrad Inerts ja Gravitatsioon. Vahest tuleb ka sõbranna Hoog appi.

Igatahes jah. Tihti aitavadki pikad seeriad Max jõudu tõsta. Seeriad sinna 25-30 kanti. Sellist seeriat ei saa niikuinii teha seal 80%`ga.

Sporti mõistusega tehes, on vigastused rasked tulema. Nii et pea tööle ja musklid suureks ;)

Muudetud kasutaja martinkink poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere, jõudu!

Suured tänud kõigile kes kirjutasid. Põhimõtteliselt olen asjast aru saanud siis seda, et pole mõtet jäljendada rammumehi ja tõsta selliseid raskuseid mis isegi ford sierra puksid ja vedrud valust oigama panevad. Mis neist põlveliigestest siis veel järgi jääks tulevikus :)

Teiseks pean kindlasti kehahoiakut jälgima, selja pärast ja tõstma väiksemaid raskuseid ja rohkem korduseid et areneks vastupidavust, jõudu ja samas liigesed ja kõõlused oleks tugevamad.

Ma saan aru et päris 5 kg pole mõtet vehkida harjutusi? Mille järgi raskust valida? Kas piisab enesetunde järgi või peaks ikkagi valima teatud kilogrammi millega jõuaks teatud kordused teha?

Kuna seljaga probleeme olen mõelnud et võiks rohkem jõusaalis trosse venitada kui hantleid tõsta. Kas see oleks mõtekam?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere, jõudu!

Suured tänud kõigile kes kirjutasid. Põhimõtteliselt olen asjast aru saanud siis seda, et pole mõtet jäljendada rammumehi ja tõsta selliseid raskuseid mis isegi ford sierra puksid ja vedrud valust oigama panevad. Mis neist põlveliigestest siis veel järgi jääks tulevikus :)

Teiseks pean kindlasti kehahoiakut jälgima, selja pärast ja tõstma väiksemaid raskuseid ja rohkem korduseid et areneks vastupidavust, jõudu ja samas liigesed ja kõõlused oleks tugevamad.

Ma saan aru et päris 5 kg pole mõtet vehkida harjutusi? Mille järgi raskust valida? Kas piisab enesetunde järgi või peaks ikkagi valima teatud kilogrammi millega jõuaks teatud kordused teha?

Kuna seljaga probleeme olen mõelnud et võiks rohkem jõusaalis trosse venitada kui hantleid tõsta. Kas see oleks mõtekam?

Raskuseid saab loomulikult ka valemitega valida, näiteks 80% maxist vms, aga sinul soovitaks kindlasti võtta selline raskus, millega saad seeriad ilma tehnika lagunemiseta ära teha.

Trosside venitamine pole mõtekam kui hantlite tõstmine.

Ses suhtes pole vahet kas masin, plokk või vabaraskus. Kõigiga annab valesti tehes endale viga teha.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Minu 1,82 cm ja 90 kg kere kõige nutusem koht oleks vast kõht. On kuidagi punni kasvanud :)

Uuel aastal ei tahaks sellel roppusel enam kasvada lasta. Lisaks trennile tekitab palju küsimusi toitumine. Kindlasti rahakott ei võimalda toidulisandeid ja pulbreid mis on popiks ja kes teab, võibolla tänapäeva toitu arvestades vajalikuks osutanud soetada. Kas ma peaks kindlaid kaloreid taga hakkama ajama. Kuidas ma saan välja rehkendada palju ma midagi vajan? Muskel võiks kasvada ja samas kõht võiks kaduda...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

https://damuya5jp88cv.cloudfront.net/26381278/original/bdd3f2ec-950b-4502-baca-77cb57034cb2.img

Lõbus plakat, kust näed, kas ja mil määral mingi allika põhjal lisanditest kasu on.

Üks on selge - normaalsel teel rasvakadu on pikaajaline protsess. Leia optimaalne toidukogus, paras hulk energiakulu - ja nii lihtne see ongi.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Vigastuste puhul tasuks kokku leppida mõne füsioloogiga paar kohtumist

Füsioterapeudist oleks tõenäoliselt rohkem abi :rolleyes: aga igatahes tasub sinna investeerida küll. Absoluutraskused ei ole olulised. Ma pole pmst 2-3 aastat juba (rasket) kangi liigutanud.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Füsioterapeudist oleks tõenäoliselt rohkem abi :rolleyes: aga igatahes tasub sinna investeerida küll. Absoluutraskused ei ole olulised. Ma pole pmst 2-3 aastat juba (rasket) kangi liigutanud.

Näpukad tuleb jah kinni püüda. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Põhimõtteliselt kui söön putru, liha, muna ja teen korralikult trenni siis hullemaks asi ei lähe ja saan kunagi ka tulemust? :)

Keha kompositsioon ei olene toitude nimetustest vaid keskmisest sissesoodavast energiahulgast ja makrotoitainete suhtest.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Aga kui palju peaks olema keskmiselt seda energiat toidus? Selge on see et maksude kõrvalt jääb seda krõbisevat vähe järgi ja toitumiskava tellimise peale ei hakka mõtlemagi kui seda nagunii täita ei suuda. Igapäevase pudru ja munaga saaks vast veel hakkama kui sellest tolku on? Kui on, siis minu muna päevas?

Kui linna tulin elama ja neid jõusaali hindasid nägin siis teadsin kohe et tuleb garaaz kolast tühjaks saada ja jupikaupa kang ja kettad muretseda. Kang ja 2x 20kg ketast olemas. Lisaks kunagised omavalmistaud hantlid maal. 2x -22kg. 36 kg ja 55 kg. Kaks 32 kg sangpommi Ja vb leiab veel pudipadi.

Lähitulevikus hoian pileti raha alles ja ostan parem liha vms. :)

Jõusaalis on küll mugavam jne, aga kui tõesti palgast seda võimaldada, siis poolest kuust võib makaronidele üle minna, mis pole kindlasti mõtekam lahendus :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Keha kompositsioon ei olene toitude nimetustest vaid keskmisest sissesoodavast energiahulgast ja makrotoitainete suhtest.

Mõte selge aga energiahulka ei saa sisse süüa ;)

Toidus ei ole energiat, sel kujul vähemalt mitte :)

http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEaul

Muudetud kasutaja Marxengel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mõte selge aga energiahulka ei saa sisse süüa ;)

Toidus ei ole energiat, sel kujul vähemalt mitte :)

http://et.wikipedia.org/

Energiat saab mõõta ka kalorites. Vajuta oma vikipeedia lingile ja keri alla, seal on näha, mitu kalorit võrdub 1 džaul. Nagu me teame, mõõdetakse üldjuhul sissesöödud energiat kalorites, niiet ma ei mõista, et mille kallal sa praegu nokid?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Energiat saab mõõta ka kalorites. Vajuta oma vikipeedia lingile ja keri alla, seal on näha, mitu kalorit võrdub 1 džaul. Nagu me teame, mõõdetakse üldjuhul sissesöödud energiat kalorites, niiet ma ei mõista, et mille kallal sa praegu nokid?

Niisama elevust kuiva juttu ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Rahulikke jõule ja kärarikast aastavahetust kõigile :) Panen oma mõtted kirja ja parandage mind kui ma päris lolliks jõululaupäeval läksin ;)

Kui maal elav inimene loomi peab, näiteks sigu siis see siga elab enamjaolt väikeses aedikus. Mahub ringi pöörama ja paar sammu pikki aeda jalutama. Sellele seale pannakse paar korda päevas toidulobi ette. Põhiliselt mingi kartuli mehu. Seda korralik künatäis. Kui arvestada et sea ja inimese organism pidi loomadest kõige sarnasem olema siis vähe liikuv kere seal puuris ainult sööb ja sööb, kulutab vähe. Kasvab kiirelt pekine siga.

Kui siga saab paremat süüa ( vitamiinid, jõusöödad ja mida iganes veel), jookseb taluõuel ja ajab kanu taga, saab temast tõsine peekonisiga kellel silmad põlevad peas :D

Pullidest, karudest ja muudest loomadest ei hakka rääkima sest iga oraganismi kasv on erineva kiiruse ja suurusega.

Oma jutuga tahaks jõuda sinna kus iga inimene saab ise määrata milline ta tahab olla. Põhiline on see mida inimene sööb ja kuidas liigub. Kui enamus elust koosneb metsas palke tõstes siis kere võitleb et sellega kohaneda ja kasvavad vastavad lihased ja jõud. Kui inimene sunnib ennast pidevalt kiirelt jooksma siis jällegi teisemad lihased arenevad vastavalt sellele.

Kui mees trennisaalis teeb raskustega harjutusi kasutades koguaeg ühte ja sama raskust siis areng jääb seisma ühele kohale. Kui julmalt öeldes ennast iga trenniga lõhki treenida siis peaks keha võitlema igal mehel selle nimel et ennast terveks ravida. Pidev enda lõhkumine paneks aga musklid mõtlema et mida kuradit ja hakkavad neile tekitatud olukarraga kohanema, kasvatades musklit ja jõudu et suudaks elus püsida. Organism ju panustab alati nõndapalju kui eluspüsimiseks vaja, kui aga organismi lollitama hakata siis võib imesid teha.

Tuleb lihtsalt elada just selles maailmas mida saavutada soovid. Pidevalt organismile teada anda et tuleb valutada ja kasvada, sest muidu jäämegi lõhutuks ja sureme ära. Et kasvada peame sööma aina rohkem ja rohkem täisväärtusliku toitu. Seda toitu poeletidelt on raske leida ja on välja mõeldud toidulisandid.

Kas minu jutus oli üldse mingit loogikat?? :)

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tervist ja head uut aastat!

Üritan kaloriarvutiga toitumiskava koostada. Kuidas ma saan teada oma öö-päevase kaloraasi?

Baasainevahetuse arvuti näitab mulle ju minimaalset vajadust, et üldse hinges püsida...

Kas baasainevahetus arvutiga saadud tulemus sobib siis põhimõtteliselt tugitoolisportlastele ainult. Minu loogika ütleb et kui ennast natuke liigutada siis on vaja rohkem süüa? Hetkel ma ei oska isegi umbes arvata kui palju ma siis tegelikult peaksin sööma ühel toidukorral ja päevas kokku...

Selle baasainevahetus arvuti järgi ma söön hetkel ühel toidukorral ka rohkem kui terveks öö-päevaks ette on nähtud :D

Minu eesmärk oleks 10-15 kg ikka kaalu langetada, aga kangitrenniga võtab varsti silme eest mustaks ja tähed lendama kui liiga vähe süüa. Kui täpselt ei saa seda välja arvutada siis kui palju midagi süüa soovitate? ühel toidukorral valku, süsivesikuid, rasvu jne..? Mitu korda päevas jne? Trenn on hetkel vaikne ja harjutan kerge raskusega. Las kõõlustest saavad trossid ja siis vast vigastuste oht väiksem? :) Paari kuu pärast läheks võimlasse ja hakkaks ennast korralikult ning järjepidevalt piinama..

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×