Jump to content
Lefty

Lefty blogi

Recommended Posts

Tere, proovin teha lühidalt. Olen 20 aastane noormees. Spordiga või aktiivse eluviisiga tegelenud väikesest peale. Hobikorras mitte professionaalsel tasemel. Meeldib adrenaliin ja seiklused. Väikse poisina sai isaga noorkotkaste laagrites kaasas käidud ja koolieelikuna suurematele poistele ette näidatud kuidas kättekõverdusi teha. Oli põnev aeg. Elukoha vahetusega leidsin skautluse ja olen sellega 10 aastat ja peale tegelenud. Aga teine südamelähedane asi on alati olnud selline tugevusemõõtmine erinevatel viisidel. Nooruses olen käinud maadluses, vene enesekaitses( seal õpetati mingeid valuvõtteid ja selliseid asju), natuke poksis ja viimane selline asi oli tai poks, mis kahjuks õlavigastuse tõttu pooleli jäi ja seetõttu sain jalgpalliga üsna lähedaseks tegelt juba tai poksi kõrvalt ja paar aastat trenni ja neljanda liiga tasemel ka mängitud. Muidugi on neid trenne veel mitmesuguseid olnud. Paar aastat rahvastepalli, paar aastat võrkpalli jne.

Lühidalt aga ikkagi tavaline noor olnud. Peod, alkohol, suvel võrkpalli kõvasti, kindlasti on periood olnud kus oli arvutis olemist palju-palju. Viimasel ajal natuke korralikumaks hakanud ja pidusi on poole vähem. Selles on kindel roll ka ilmselt kindlal tüdrukul, sest kuulu järgi tuleb poistel siis mõistus koju.

Tahtsin küll lühidalt teha aga sissejuhatuseks nagu tahaks ikka endast midagi kirjutada aga samas ikkagi tegemist spordiblogiga, et proovin rohkem mitte elulugu tutvustada. =)

Igatahes, et kui asja kallale asuda siis blogi mõte tuli suhteliselt „lampi“. Hakkasin uuesti jõusaalis käima ja hea on jälgida raskuste muutumist ja arengut ja kirjutasin paberile numbrid ja mõtlesin, et trükin kodus arvutisse endale kuhugi tabelisse aga siis tuli pähe mõte, et kuna ma anonüümsena nii või naa käin üsna tihti siin foorumis teemasi lugedes, et teen kasutaja ja siia blogi, et äkki soovitused või midagi on alati tere tulnud.

Sissejuhatuseks veel seda, et „hakkasin uuesti jõusaalis käima“ ei tähenda seda, et ma sellega tõsiselt tegelesin. Esimest korda astusin jõusaali ilmselt 18-19 aastaselt, mil sai natuke aega käidud ja siis paus tehtud. Kuid kui tagasi mõelda siis kas selle aegset käimist üldse arvesse võtta. See oli rohkem proovimine kui nii võib öelda. Selles suhtes, et teadmised puudusid täielikult. Ja põhimõtteliselt meeskonnakaaslane pani kangil näiteks mingi 10 kilose ketta otsa mõlemale poole ja siis kambakesi kordamööda sellega tegime. Näitena tõin rinnaltsurumise aga iseenesest sai tegelt teha ikka erinevatele lihastele harjutusi ja meil käis esimene kord ka treener rääkimas aga just see enda raskuste leidmine oli probleemiks. Siis tuli pikem paus, kuskil 19 aastaselt sai jälle käidud mingi periood, kus ma siis üksi juba tegutsesin ja proovisin ja panin üksi raskusi juurde kui kedagi saalis polnud ja avastasin, et 10 kiloste asemel võin vabalt 20 kilosed panna ja enamgi. Mingi periood sai käidud siis ja tehtud mõnusalt ja rinnalt 100 tuli ära. Siis tuli jälle paus. Ehk viimane aeg kui nüüd käisin oli kuskil 2013 kevad. Siis läks õnnetult selg täitsa paigast. Olin 2 nädalat voodirežiimil ja liikuda ei saanu ka jalad kadusid alt juba. Peale mitmete arstide juures käiku selgus, et spina bifida mingi, et üks koht seljas pole kinni kasvanud. Pidavat olema üsna paljudel ja paljud ei teagi seda elujooksul, et neil on aga mul läks tiba õnnetult ja andis päris hirmsasti tunda. Terve suvi läks selle nahka põhimõtteliselt. Ja noh sellist alaseljavalu tegelt aastaid tundnud aga polnud väga rõhku pööranud. Ja eks ta ikka tunda annab aga ega suurt valikut mul pole. Kuna mul pole lihtsalt spina bifia, vaid lisaks ka diskide sopistumine või, et mingi jupike seal natuke viltu ka läinud ja vahepeal seljanärvile surub siis ka operatsiooni oleks üks võimalus aga see operatsioon oleks selline, et see jupp, mis närvile surub võetakse küll ära aga keegi ei garanteeri, et uuesti see jupp sinna mingi aeg tagasi läheb suruma ja lisaks sellises piirkonnas operatsioon nii noorena on ikkagi mingid riskid nagu operatsioonidel ikka ja ma ei taha riski võtta.

Oeh, kuidagi ei pääse lühidalt. =) Igatahes nüüd novembris ostsin jälle jõusaali kuukaarti ja vaikselt tegutsen. Novembi teisel nädala vms ja esimene nädal tegin lihtsalt lihastele šoki, teisel nädalal vaikselt juba trennimoodi asja ja nüüd kolmandal panin ka numbrid kirja ja hakkan nüüd nende järgi tegutsema edasi.

Ise pean ennast selliseks keskmiseks poisiks, et ma pole kõhn ega selline, et söö mida tahad ja rasvaprodsent on ikka väike ja ma pole ka paks. Selline keskmine natuke sportlikuma reljeefiga. Väiksest saadik ikkagi periooditi ju jõudu ja asju teinud. Kas kodus tüüpilised kõhulihased/kätekõverdused või siis trennis nii ühte kui teist. Enda suureks tugevuseks pidasingi näiteks pallimängudes kehavõitlust ja võhma. Kehavõitlus on alles aga võhmaga on viimastel aastatel nutune seis. Nimelt jäi jalgall pooleli sellepärast, et sääreluu põletikud hakkasid kimbutama. Taaskord arstide vahelt seiklemine ja suur raha mahaviskamine. Sain korda, tuli tagasi. EI olnud ületreenitust ega midagi või liiga kiiresti tagasitulekut, vaid kõik oli kontrolli all aga suur küsimärk, et miks tagasi tuli oli alati, sest mitmeid kordi ikka ravisin seda välja ja tuli tagasi ja nö oma ala professionaalid ei osanud sõnagi öelda. Nüüd tagantjärgi ilmselt ikkagi see selja asi ja jalad ka mingil moel ühenduses on ja üksteist valudega toetavad.

Nii, nii taaskord jutuline lõik, mis on tegelt ebaoluline. Ma parem panen kirja nii öelda enda eesmärgid ja plaanid, et liiga palju kriitikat ei tuleks. Selles suhtes, et nagu ma mainisin siis blogi eelkõige endale. Mingeid massilisi eesmärke või numbreid ei taha. Lihtsalt, et oleks mingi järg mida mööda käia ja endal mugavam. Esialgsed eesmärgid on jõudu ja lihast juurde saada ja enne suve üleliigsed kilod maha, sest pikk periood on olnud, kus liikuvus oli selja pärast nüüd null ja eks midagi ikka on kõhule tulnud, sest ega toitumist ei jälgi. Ja noh suveks selline modellikeha moodi asjandus oleks hea ja tehtav. Jõunumbrites sealt ilmselt eesmärgid peale uut aastat, sest hetkel sätin sisse veel ennast ja siis tunnetan, mis on reaalne. Selles suhtes, et ma tean, et ma järjest suveni jõusaalis ikka ei käi. Nüüd detsembri lõpp ja jaanuari algus juba 2 nädalat või nii juba kindlalt ei käi ja eks neid perioode tuleb sisse veelgi, selja arvelt või mingi haiguse ja lähiajal pean veel ühe tarkusehamba välja tõmbama.

Selles suhtes, et ma lugemist olen teinud ja tean, et toitumine on esmatähtis ja siis puhkus ja trenn aga ma söön ikkagi seda, mis on enam jaolt, et mul pole plaanigi vähemalt enne suve seal midagi muuta. See toitumine pole katastroofilne, selles suhtes, et ma ei ole ülekaalus ja ma ei söö iga nädal kartulikrõpse või ei käi hessis, vaid tavalised kodused toidud, vahepeal patustamist, aeg-ajalt armastan magusat ka ja päevas ikka mingi kohupiimatoru/kodujuust või midagi sellist ka. Mingeid lisandeid ei võta otseselt. Vahepeal periooditi magne-B6’te või D-vitamiini. Enda keha ma tunnen, et kui midagi viltu ja mul on kiire seedimine ja keha on muutlik. Ma tean, et kui enne suve menüüst jätan välja juba ainuüksi saia siis on kaalunumbris kiiresti muutus või teen paar pikemat jooksu. Tõsi seal on suur hulk ka vedeliku arvel aga siiski ka kehapilt kohe ilusam.

Mõned faktid võib-olla veel, et armastan kohvi. Joon seda hommikuti suure supitassi seest kohe mustalt ja suhkruta. Vahepeal päeva jooksul veel.

Millegi pärast on kõrgem vererõhk. Suur osa muidugi on valge-kitli sündroom, millest lihtsalt lahti ei saa, sest tunne kohe kuidas veenid tuksuma hakkavad kui mõõdetakse. Ärge siin kalduge liialt ka esimesse fakti, et suur kohvisõber. Vererõhk oli enne kohvitamist kõrge juba. Ja erinevatel südame ja kopsurõhu ja tohututel uuringutel käidud ja kõik korras. Või südameuuringus selgus, et südamelihas on minu vanuse kohta liiga tugev ja suur. Aga see oli siis kui oli ka kõvasti võhmatrenningut kas jalgpalli või tai poksi näol.

Vastupidavus alasi on mulle ka arstid soovitanud, sest mu hemoglobiini tase on olnud alati normaalsest üle ja nad on alati Jaak Mae’d näiteks toonud. Veri on mul paksem aga teist aastat olen ka aktiivne veredoonor.

Igatahes asun siis kava ja numbrite kallale, mis eelmisel nädalal tulid. Ja põhimõtteliselt neid ma hakkangi enda jaoks siia postitama. Ka sissejuhatusse võiks nii mõndagi kirjutada, aga kui vajalik küll blogipidamise käigus ka asjad välja tulevad. Loodan mõistlikku suhtumist ja, et ei unustaks seda, et ikka enda jaoks ja hobikorras.

Niisiis kesmine nädal on tavaliselt selline, et:

esmaspäeval: rind, triipets, biitseps, käsivars

teisipäev: jalg, alaselg

kolmapäeval: rind, õlg, selja ülaosa

neljapäeval: jalg, alaselg

Need päevad natuke varieeruvad ka, selles suhtes, et vahepeal näiteks teisipäev ei käi siis on kõik päevad nagu päeva võrra edasi, et kui teisipäev jalga ja alaselga ei tee siis teen kolmapäeval ja lähed edasi. Reedel on hetkel vaba päev aga nagu ütlesin, et kui tuleb paus vahepeal nädala keskel siis on reedel neljapäeva trenn ja nädalavahetus on puhkus. Uuest aastast on plaanis ka üks võhmatrenn lisada kuhugi. Kas siis sellele vabale reedele või midagi. Igatahes mõttekoht.

Eelmise nädala näidud siis:

Rind, triipets, biitseps, käsivars

Lõuatõmbed althaardega: 8-4-5 plaanis oli 3x8 aga hetkel on tõesti masendavad arvud, kui tuleb kiiresti kui teha ja kui 3x8 käes siis hakkan 3xmax tegema. Tunne: raske

Rinnaltsurumine: 10-8-8 70kg. Tunne: keskmine aga parem õlg valus.

Rinnaltsurumine negatiivse kaldega: 8-8-8 60kg. Tunne: kerge aga parem õlg valus

Hantlitega rinnalt surumine: 8-8-7 16kg hantlid. Tunne: raske, parem õlg valus

Ületõmme hantliga: 8x16kg-8x18kg-8x20kg. Tunne: kerge, ei osanud õigest raskust veel valida ja õla tõttu tegin rinnalt kergema ja jõudu oli rohkem alles.

Rööbaspuul keha ülessurumine: 10-8-6. Tunne: raske, plaanis oli 3x8 aga esimene kord läks lihtsalt ja panin 2 juurde aga lõpus jäi puudu. Tulevikus 3xmax

Plokitõmme alla (triipets): 2x8 60kg. Tunne: raske. + 8x50kg. Tunne: kerge.

Küünarvarte kõverdamine scottpingil: 3x8 17,5kg. Tunne: raske. + 10x10kg. Tunne: kerge

Küünarvarte kõverdamine diagonaalis rinnalt: 3x8 16kg hantlitega. Tunne: keskmine

Randmepainutus pealthaardega: 10x7kg hantlitega. Tunne: raske. + 2x10 5kg hantlitega. Tunne: keskmine

Randmepainutus althaardega: 3x10 20kg kangiga. Tunne: raske

Küünarvarte kõverdamine hantlitega: 8x18 kg + 2x8 20kg. Tunne: raske

Märkmed: Parem õlg andis väga tunda. Trennilõpu kolm kõhuharjutust:

1)kandade puudutamine 3x15. Tunne: kerge.

2)Rippudes põlved rinnuni: 3x10. Tunne: keskmine.

3)Plank 3x1min. Tunne: raske

Jalg, alaselg

Kükk: 10x60kg. Tunne: kege. + 3x8 80kg. Tunne: keskmine. + 10x60kg. Tunne: kerge

Kükk masinal: 3x10 100kg(mitte täiskükk, vaid jalad 90 kraadi alla). Tunne: keskmine aga põlvedel valus. +10x50kg. Tunne: kerge aga põlvedel andis tunda.

Jalapress: 3x10 150kg.(Lasin alla täitsa rinnuni). Tunne: raske.

Jalgade kõverdamine istuli: 3x12 30kg. Tunne: raske

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3x12 15kg. Tunne: keskmine.

Käärkükk hantlitega: 3x8 20kg hantlitega. Tunne: keskmine

Pöiasirutus masinal selili: 12x150kg. Tunne: kerge. + 3x12 200kg. Tunne: raske

Pöiasirutus masinal püsti: 3x12 200kg. Tunne: raske.

Pöiasirutus trenažööril: 3x8 100kg. Tunne: keskmine aga raskus pressib liiga reie peale ja seetõttu valus ja ebamugav.

Jõutõmme: 8x20kg. Tunne: kerge. + 3x8 60kg. Tunne: keskmine.

Tõmme rinnale istuli: 3x12 70kg. Tunne: keskmine

Keretõsted alaseljapingil: 3x12 10kg ketas seljal. Tunne: keskmine aga alaselg andis tunda.

Jalad harki-kokku masinal: 3x12 50kg. Tunne: keskmine.

Märkmed: Tegin otsa veel:

1) Plank 3x1min. Tunne: raske

2) Küünarvarte kõverdamine: 3x8 20kg hantliga. Tunne: keskmine

Rind, õlg, selja ülemine osa

Lõuatõmbed pealthaardega: 8-3-5. Tunne: raske. Plaan esialgu 3x8 saada ja siis 3xmax.

Rinnaltsurumine(püramiid): 8x20kg-kerge, 4x60kg-kerge, 4x70kg-keskmine, 3x80kg-raske, 2x85kg-raske, 1x90kg-raske, 1x95kg-raske, 1-95kg, 1x90kg,3x80kg, 6x60kg,8x20kg

Rinnaltsurumine negatiivsel pingil(püramiid):6x60kg-kerge, 4x70kg-keskmine, 3x80kg-keskmine, 2x85kg-raske, 1x90kg-keskmine, 1x95kg-keskmine, 1x100kg-keskmine, 1x100kg-raske, 1x95kg-raske, 2x90kg-raske, 5x80kg-raske, 8x60kg-kerge.

Tõmme plokilt kukla taha: 8x70kg+8x65kg+8x60kg. Tunne: raske

Tõmme plokilt rinnale: 8x80kg+8x75kg+8x70kg. Tunne: raske

Hantlitega lendamine küljele: 3x12 5kg hantliga. Tunne: raske

Hantlitega lendamine ettekallutatult: 12x9,5kg. Tunne: raske. +2x8 9,5kg. Tunne: keskmine

Hantlitega lendamine ette: 8x12,5kg. Tunne: raske. + 2x8 9,5kg. Tunne: keskmine

Märkmed: Õlg oli valus veel ja ei julgenud tavalisel pingil 100 proovida, kuid jõudu oli. Negatiivse peal oleks jõudu 105 jaoks olnud aga õla pärast ei julgenud, sest polnud kedagi alla kutsuda ja õlast võin pikemalt rääkida teinekord. Lisaks tegin otsa paar harjutust:

1) Kandade katsumine 3x25. Tunne: keskmine

2) Rippudes põlved rinnuni 3x15. Tunne: raske

3) Plank 3x1min. Tunne: raske

4) Küünarvarte kõverdamine 3x8 20kg hantliga. Tunne: raske

Jalg, alaselg

Kükk: 12x60kg + 3x8 80kg

Kükk masinal: 8x50kg + 3x8 100kg

Jalapress: 6x200kg. Tunne raske. + 3x8 150kg. (Põlvedel valus)

Jalgade kõverdamine istuli: 3x12 30kg

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3x12 20kg

Käärkükk hantlitega: 3x8 20kg

Pöiasirutus masinal selili: 3x12 200kg

Pöiasirutus masinal püsti: 3x12 200kg

Pöiasirutus trenažööril: 12x90kg + 3x12 100kg. (panin reie peale pehmenduse)

Jõutõmme: 8x60kg + 3x8 80kg. Tunne: raske

Tõmme rinnale istuli: Jätsin ära.

Keretõsted alaseljapingil: 3x12 10kg ketas seljal.

Jalad harki-kokku masinal: 3x12 50kg. Tunne: keskmine.

Märkmed: Millegi pärast ei märkinud jõusaalis juurde tunnet ja jõusaal oli esmakordselt rahvast täis ja jätsin ühe harjutuse ära ja kõhtu otsa ei teinud.

Selline ta välja kukkus. Kavas nimetused enda järgi pandud, et kui arusaamatuks jääb, mis harjutus midagi on siis võin välja otsida. Nagu näha siis pole veel seda stabiilsust, et mis raskustega midagi on ja kõik on varieeruv. Et kui ühel päeval õlg on valus siis teen ühtesi asju kergemini ja teisi raskemalt ja minu nö püramiid on ka nagu on. Ma kutsun seda püramiidiks lihtsalt ja võib-olla üldse kogu süsteem on teistele harjumatu ja võib selgitusi alati küsida. See tunne vms ma märgin sellepärast üles, et siis tean millal mida muuta või nii. Saan ülevaate ja mõtlemisainet, et mida järgmine nädal tõsta või nii. Mul endal nagu süsteem olemas aga ei oska seda teile lahti seletada. =)

Kõhtu otseselt te mu kavas ei näe aga sellega ongi nii, et teen trennile otsa kui aega jääb või jaksu on. Eriliselt ei pühendu sellele hetkel. Six-pack on olemas pingutusel aga niisama on kerge rasva all. Ja välja mul pole seda enne suve vaja saadagi. Olen hetkel karvakasuka all ehk karvane kõhu ja rinna pealt ja ka natuke pekkis. Ja vahepeal kuidas kunagi ajas ka enne trenni lõppu biitsa verd. Põhimõtteliselt niisama. Ei teagi miks, harjumus.

Muidugi on ka soojendus iga trenni eelne. Põhimõtteliselt natuke aega nähtamatu hüppenööriga hüppeid ja tavalised käte, õla, puusa jne ringid. Ja trenni lõpus korralik 15min vähemalt venitus, sest suveks on plaan ka jälle spagaat ära teha.

Muudetud kasutaja Lefty poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Huvitav lugemine. :) Mõned asjad teed läbi valu.On nii kõige mõistlikum? Ma isiklikult otsiks üles,millest valu tingitud.Näiteks kükis,või pressil on enda näitel olnud olukordi,kus lihtsalt väike tehnika korrigeerimine,või pikem soojendus on aidanud.Venitad ka regulaarselt? Endal ka olukordi olnud,kus vähesest venitamisest põlved valusaks jäänud.Rinna puhul olen kergema valu korral just pikematest seeriatest hoidunud,vahest isegi raskus vähe suurem,aga seeria lühem.Kui on valus,siis mis mõte on teda pikalt pinge all hoida.Aga need minu 2 senti ainult. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Selles suhtes, et ma läbi valu asjade tegemist ei pea mõistlikuks ja otseselt ei harrasta. Aga valul ja valul on vahe ja ka tugeval valul ja tugeval valul on vahe, kuigi kirjapildis seda ei märka. Siinkohal ongi see, et ma võin öelda, et ma ise olen enda kehaga läbi kogemuste ja erinevate vigastustega sina peale saanud ja oskan mingil määra piire seada. Lühikese elujooksul enda hulljulguse ja adrenaliini tõttu on mul erinevaid vigastusi ikka olnud. Kasvõi jalgpalli mängides. Põhiliselt tulid suured koksud või hüppeliigese väänamised see tõttu, et läksin "hulljulgelt" olukordadesse sisse, kuhu tavainimene poleks läinud. Ja muidugi oli kordi kus nii öelda vastu näppe sain, et hüppeliiges väljas ja 2 nädalat outis oli esimesed korrad. Järgmised korrad olin nii palju targem, et teadsin mida teha kui hüppeliigest väänanud. See nii-öelda KKK reegel ja see toimis minu puhul ja ma tean, et olukord oleks sama olnud, et 2 nädalat outis ja ei tee vahet kas tegemist on reie võ biitsaga, sest hüppeliigese koht on nii paistes olnud. Aga tänu kogemustele jätsin paiste minemise osa üldse vahele ja kolmandal päeval olin võimeline rahulikult toetuma.

Antud konkreetselt see valu koht. Esmaspäeval õlg on mul vana vigatus ja ma tegingi kergemalt tegelt. Muidu oleks rohkem otsa toppinud. Räägin ka õla vigastuse lahti, kuna mingi aeg nagunii pidin. Ehk siis 16 aastaselt käisin skautide sügisretkel. See on ca 50-60km. Kui tahtsa saab selle 10-15km pikemaks teha kui ära eksida. =) See on selline reedel algab ja pühapäeva hommikul lõppeb matk. Laupäeva ööl vastu pühapäeva on enamasti kõik lõpppuntkis. Ehk siis viimasel õhtul sattusime salgaga vastutegevuse kätte ja nendega rahmeldes kukkusin õla peale. Täiesti süütu olukord iseenesest, tavaline kukkumine kruusatee peal. Ja tundsin kohe, et asi pole päris korras ja valu oli meeletu, kuna viimane õhtu ja lõpppunt oli lähedal siis otsustasin lõpuni jätkata ja toestasin käe lihtsalt ära keha külge. Öösel kattevarju all magada ei saanud, sest valu oli nii kõva ja külmavärinad olid. Järgmisel hommikul tuli tellitud buss, mis pidi tagasi linna viima ja helistasin isale, et tuleks vastu ja mul oleks vaja traumapunkti minna. Niisiisi tuli vastu ja läksime traumapunkti ja mis ma sealt sain. Esiteks sain ma rängalt möliseda selle pärast, et ma tulin sinna märgade sokkidega. Tavaliselt ikka matka lõpus kuivi asju pole ja ma kodust ei hakanud läbi käima ja kohe läksin ja sellise asja pärast sain möliseda. Teiseks olin nad mu peale pahased, sest inimene kes röntgenit teeb polnud koha peal ja nad pidid ta välja kutsuma. See pahameel väljendus ka inimeses, kes röntgenit tegi, sest kui ta pilti tegi käskis mul kätt liigutada teatud asendis aga ma ütlesin, et ma ei saa mul on nii valus ja siis tuli ise kiskuma. Igatahes lõpuks röntgen pilt ei näidanud midagi ja mulle tehti ###### peale valuvaigistav süst ja öeldi, et 3 päeva määri fastum geeli ja siis sa enam ei mäletagi, et midagi oleks olnud. Tõsiasi oli see, et ma terve kuu ei saanud kätt veel põhimõtteliselt liigutada ja järgmised 3 kuud piiratult. Siis hakkas asi paranema aga olukordi, kus mingi raske asi peal on ja kätte närvikas tuleb, mis tõmbab käe täiesti pehmeks korraks, on olnud mitmeid kordi. Sellepärast väga isukalt ma siiamaani ei julge üksi saalis olles mingeid mega raskuseid panna, sest kurat teab millal käsi jälle täiesti "alt läheb". Ja selline mingi valu ongi aastaid olnud. Näiteks jalgpallis joostes või ükskõik kus joostes oli tunda kuidas sealt õlast nagu pistma hakkas või valutama. Minu enda süü ka, et ma kuhugi targema arsti juurde kohe ei läinud. Selles suhtes, et oleks võinud kuhugi professionaali juurde minna kohe peale traumeerivat trauma punkti aga ma läksin alles aasta hiljem arsti juurde sellega ja ega midagi väga tarka ei osatud öelda, ainult, et võis olla mingi murd, mida röntgen ei näidanud või siis midagi lihasega. Selline lugu siis õlaga.

Teine asi, mis kavas nö valu tegi olid põlved ja ka põlvedega kunagi oli mingi teema. Seda küll 14-15 aastaselt ja see aeti kõik kasvuprobleemiks, et sai arstide vahelt käidud ja peaaegu mindi ka kaameraga sisse aga jäi asi sinna paika ja mingil hetkel otsest tüli ei teinud aga vahepeal on tunda. Ja praegu ma ei teagi, miks põlvedele hakkas. Raskus on nagu kerge ja ma jõuaks palju enam ja just põlvede pärast ei saa. Ilmselt mingi teise nurgaga tegema või mingi asenduse leidma.

Ja kükist ja jõutõmbest ka nii palju lisan, et nii häbiväärselt väiksed raskused on selja pärast, et kuna oli tõsine trauma ikka ja oht on ikkagi koguaeg üleval siis sellepärast teen tasa ja targu, et ei hakkagi pressima rohkem peale, vaid vaikselt seljalihaseid arendan. Käin aeg-ajalt kiropraktiku juures ja seljaga ka tõesti palju arstide juures käidud.

Arstide juures ma olen üldse palju käinud. Väga palju ka tasulistes ja mu toimikud on päris paksud aga nüüd viimastel aastatel olen aru saanud, et igaüks saadabki uue juurde, uus ütleb jälle, et see pole tema ala ja saadab järgmise juurde ja nii see käib kuni lõpuks olen esimese juures ja ma ei jaksa enam ja kui ma just suremas pole siis ma püüan neid natuke vältida pigem. Mul on millegi pärast imelik organism, et korra on vereproovi näidud ühed ja nädal hiljem täiesti teised. Endal enesetunne super. Lõpuks teeb haigeks pigem see arstide juures käimine. =)

Ja venituste kohta küsisid ka, et neid teen tõesti regulaarselt ja korralikult. See on selline "must do" värk. Nagu mainisin siis suveks ka spagaat uuesti plaanis ja ka muidu olen üsna "elastne" ja venitus on igapäevane põhimõtteliselt.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Panen siis enda kahe trennipäeva tegevused jälle:

Rind, triipets, biitseps, käsivars

Lõuatõmbed althaardega: 8-8-5. Tunne: raske

Rinnaltsurumine: 4x60kg. Tunne: kerge. + 4x70kg. Tunne: kerge. + 2x8 80kg. Tunne: raske. + 8x70kg. Tunne: raske. + 4x60kg. Tunne: keskmine. Plaanis oli soojendus mingi kergega ja 3x8 80kg aga läks untsu kogu värk.

Rinnaltsurumine negatiivse kaldega: 4x70kg. Tunne: kerge. + 8x80kg. Tunne: raske. + 8x70kg. Tunne: raske. + 8x50kg. Tunne: kerge. Plaanis oli samuti kergega paar korda ja siis 3x8 80kg aga läks untsu.

Hantlitega rinnalt surumine: 3x8 16kg. Tunne: raske.

Ületõmme hantliga: 3x8 20kg. Tunne: keskmine.

Rööbaspuul keha ülessurumine: 8-7-6. Tunne: raske

Plokitõmme alla (triipets): 3x8 55kg. Tunne: raske

Küünarvarte kõverdamine scottpingil: 8x20kg. Tunne: raske. + 3x8 15kg. Tunne: raske.

Küünarvarte kõverdamine diagonaalis rinnalt: 3x8 16kg hantlitega. Tunne: keskmine

Randmepainutus pealthaardega: 3x10 6kg hantliga. Tunne: raske

Randmepainutus althaardega: 3x12 20kg kangiga. Tunne: keskmine

Küünarvarte kõverdamine hantlitega: 3x8 20kg. Tunne: raske

Märkmed: Trenni rikus ära väsimus. Ööuni jäi väga lühikeseks ja tundsin, et olen väsinud ja powerit pole. Pidevalt haigutasin ja üleüldiselt jõuetus. See tõttu ka trenni algus muutus nagu mingiks püramiiditrenniks aga plaan oli tegelt stabiilsete raskustega teha aga ei tulnud välja ja pigistasin alguses mõttetult siis jõu kangi ülessaamisele ja pärast teistes harjutustes jäi puudu. Trenni lõpus tuli nagu värskus peale ja tegin ühe harjutuse veel rinnale otsa, sest tundsin, et rind ei saanud sassi läinud alguse tõttu parajat koormust. Rind on tugev nagu aga jõust jäi puudu õlas või biitsas/triipetsis. Positiivse külje pealt see, et täna läks biits korralikult verd täis ja oli üle pika-pika aja juba midagi mida vaadata.

1)kandade puudutamine 3x25. Tunne: kerge.

2)Rippudes põlved rinnuni: 3x15. Tunne: raske. Eelkõige kinnihoidmine on raske, mitte kõht.

3)Plank 3x1min. Tunne: raske

4) Lendamine pikali hantlitega: 8x9,5kg. Tunne: kerge. + 3x8 16kg. Tunne: raske

Jalg, alaselg

Kükk: 8x20kg – kerge + 8x60kg – keskmine + 3x8 80kg – raske + 8x60kg – keskmine + 8x20kg - kerge

Kükk masinal: 4x8 50kg - keskmine

Jalapress: 3x8 150kg - raske

Jalgade kõverdamine istuli: 4x12 35kg – raske (Kuna tegin kükki masinal nii kergelt oli tunne, et jõudu jääb üle ja lisaks raskuse suurendamisele tegin ühe seeria veel aga peab tunnistama, et tõmbas väga verd täis lõpuks)

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3x8 25kg (Põhimõtteliselt jätkaks eelmist sulgu, et eelmine harjutus tõmbas verd täis ja seda oli raskem teha, kuigi eelmisest jalapäevast tõstsin ka siin raskust)

Käärkükk hantlitega: 3x8 20kg hantlitega. Tunne: keskmine

Pöiasirutus masinal selili: 3x12 200kg. Tunne: raske

Pöiasirutus masinal püsti: 3x12 200kg. Tunne: raske.

Pöiasirutus trenažööril: 3x12 100kg. Tunne: raske

Jõutõmme: 8x20kg – kerge + 8x60kg – kesmine + 8x80kg – raske + 8x70kg raske + 8x60kg – keskmine + 8x20kg – kerge. Sirgete jalgadega siis. Osad kirjutavad seda juurde. Mõtlesin, et mainin ka siis ära.

Tõmme rinnale istuli: Jätsin ära

Keretõsted alaseljapingil: 3x12 10kg ketas seljal. Tunne: raske

Märkmed: Seekord põlv ei kimbutanud. Vähemalt otseselt mitte. Valu on see/koht on valus aga eelmisest korrast. Harjutusi tegin niimoodi piiripeal, et teadsin, et kui jalga kuidagi liigutada või raskust lisada siis võiks liigitada valu alla aga muidu oli lihtsalt see tunne. Nagu näha siis küki ma jätsin enam-vähem samaks nagu eelmine jalatrenn aga masinal kükil võtsin raskust hulga maha ja poolkükki asemel tegin nö täiskükki ja proovisin kuidas põlvel valus poleks. Põhimõtteliselt nagu jõudu oleks rohkem teha mõlemat aga arvan, et põlve ümbert või midagi on kohad nõrgemad ja tulevikus, vist ilmselt jäängi madalama juurde ja tõstan hästi vaikselt, et põlv kas siis harjuks või tugevamaks muutuks. Jõutõmbe kohta ütlen samad sõnad, et kuidagi raske oli täna ja ilmselt ka ei hakka punnitama hoian taset keskmine ja kui see kergeks muutub siis tõstan jälle keskmiseks. Lähiperioodil. Pikemas perspektiivis teised plaanid ja räägin lahti ka varsti. Ja ühe harjutuse jätsin jälle ära, sest tundsin, et alaselg on nii täis ja kurnatud, et ei võtnud riski. Ning lõppu samuti ei teinud midagi peale korraliku venituse, sest kuidagi pikale venis ja mul tüdruk ootas. Ja üks märkus veel, et uni oli jälle puudulik või siis nõrk ja ei olnud sellist mõnusat tunnet.

Nagu näha siis siiani kõik veel varieerub paljudest asjaoludest. Mingi päev kirjutan sellistest asjadest ka mida siis saavutada võiks ja kuidas plaanid on.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Foorumis on kuidagi mingi arusaamatus ja poste kustutatakse kuidas juhtub vahelt ja asi läheb veel keerulisemaks. Tundub, et teistesse blogidesse ei tohi vaadatagi sisse. Rääkimata kommenteerimisest. Ei tea, imelik süsteem. Ja ka siin blogis/teemas oli korra millegi arutlust, millest ma ise aru ei saanud ja nüüdseks on postid ära kustutatud aga kui keegi seletaks lahti, et mis värk on siis oleksin tänulik. Igatahes ma siin kaks päeva jälle trenni teinud:

Rind, õlg, selja ülemine osa

Lõuatõmbed pealthaardega: 8-6-4 - raske (Teise seeria lõpus tundsin midagi kahtlast õlas)

Rinnaltsurumine(püramiid): 6x60kg – kerge + 5x70kg – keskmine + 4x80kg – raske + 2x85kg – raske + 1x90kg – raske + 1x95kg – raske + 1x100kg – raske + 1x90kg – raske + 1x85kg – raske + 3x80kg – raske + 6x60kg - keskmine

Rinnaltsurumine negatiivsel pingil(püramiid): 6x60kg – keskmine + 4x80kg – raske + 2x85kg – keskmine + 1x90g – raske + 1x95kg – raske + 1x100kg – raske + 2x90kg – raske + 4x80kg – raske + 8x60kg - keskmine

Tõmme plokilt kukla taha: 3x8 60kg - keskmine

Tõmme plokilt rinnale: 3x8 70kg - keskmine

Hantlitega lendamine küljele: 3x10 6kg - raske

Hantlitega lendamine ettekallutatult: 3x8 9,5kg - raske

Hantlitega lendamine ette: 3x8 9,5kg - keskmine

Märkmed: Tunne oli järjekordselt väsinud. Uni jäi lühikeseks. Iseenesest trenn oli enam-vähem. Lõuatõmmetes teise seeria lõpus tundsin mingit kahtlast tunnet aga mitte valusat. Tegemist muidugi selle parema õlaga kus vigastus oli kunagi. Selline ebameeldiv tunnet. Ei seganud ka pärast rinnaltsurumises aga õhtul kodus olles niisama lihtsas olekus toast kööki kõndisin käis see närvikas läbi, mis käe korra pehmeks teeb. Et oleks mul midagi käes olnud oleks selle ilmselt maha pillanud. Seekord ajasin ka tavalisel pingil rinnalt 100 üles aga ütlen ausalt, et seekord olid mõlemal pingil see väga piiripealne ja varu nagu eelmine nädal polnud üldse. Isegi tavakal mõtlesin kas lähen 100 peale, sest 95 läks väga raskelt ja püsis juba all kohapeal paar sekundit aga siis mõtlesin, et suva ka. Üksi olin saalis kedagi taha ei saanud kutsuda aga 100 alla olen varem ka jäänud ja see pole midagi sealt alt ära saada. Vähemalt sain üles ja enesetunne sellega tõusis, sest tänane trennis tekitas lisaks väsimusele suurt frustratsiooni see, et ma ei tea kes seal hommiku poole enne mind käis aga terve saal oli vedelevaid kettaid täis ja kangidele oli peale jäetud. Mis tähendas ajaraisku, et need sealt ära tõsta ja mina korraliku inimesena tõstsin ka teised kettad nende kohtadele. Nagu sellest veel vähe oleks olnud. Keegi oli kangi jõutõmbes või kuskilt ilmselt laksuga maha lasknud ja seal olid sellised mõlgid sees, et väiksemad kettad ei läinud otsa enam, mis tähendas, et pidin jälle kõik maha võtma, kangid ära vahetama ja uuesti peale panema. Aga muidu peale rinnaltsurumise proovisin asju kergemate raskustega aga stabiilsemalt ja õnnestus. Otsa tegin veel järgmised harjutused:

1) Hantlitõmme külgedele: 3x8 16kg – kerge (Lisan selle ka kavasse ilmselt)

2) Kandade katsumine: 3x25 – kerge (Vahetan selle välja jalgade viimisele külgedele järgmine kord kui teen kõhtu otsa)

3) Põlved rinnuli rippudes: 2x15 + 1x10 – raske (Hästi hakkab ikka haardele ja käsivarrele. Viimaseid kordi tehes lihtsalt tahan rippest ära saada, sest tulitab justkui sealt kohast ja ka kõhule on tunda midagi)

4) Plank: 3x1min – Raske

5) Küünarvarte kõverdamine: 10x 20kg – kerge + 2x8 20kg - raske

Jalg, alaselg

Kükk: 3x12 60kg –raske (Rõhusin tehnikat ja sügavust)

Kükk masinal: 3x12 50kg – kerge (Põlves andis tunda, rohkem märkustes)

Jalapress: 3x12kg 100kg - kerge

Jalgade kõverdamine istuli: 3x12 35kg – raske + 12x30kg - keskmine

Jalgade kõverdamine kõhuli: 3x12 20kg – raske + 12x15kg - keskmine

Käärkükk hantlitega: 3x12 20kg – raske (eelkõige on raske on hantleid hoida)

Pöiasirutus masinal selili: 4x12 200kg - raske

Pöiasirutus masinal püsti: 4x12 200kg – raske

Pöiasirutus trenažööril: 4x12 200kg - raske

Jõutõmme: 4x8 60kg – raske (õlg valus)

Tõmme rinnale istuli: Jätsin ära.

Keretõsted alaseljapingil: 4x8 10kg ketas seljal - keskmine

Märkmed: Võrreldes eelmiste päevade oli seekord ööuni rahuldav ja sain tunnid täis magatud. Aga kuna jalg oli kange eelmisest jalapäevast siis mõtlesin, et teen seekord madalamate raskustega aga pikemalt. Eks näis kuidas see järgmisele korrale mõjub, kui lihas täitsa puhanud ka jälle. Kükiga on nagu korras. Korralikult tehes koormus hea ja põlvedele ei tunne mingit survet aga masinaga kükil no ei saa alla lastud. Proovisin erinevaid moodi aga lihtsalt pressib põlve liiga palju ka madala raskusega. Ma arvan, et seal ma hakkan tegema raskemate raskustega aga sellised hästi väikese kraadiga kükid, et reielihasele survet anda lihtsalt. Jalapressis jällegist, korraliku raskusega täitsa rinnani välja ja ei mingit probleemi põlves. Teine asi, mis täna segas oli õla valu. Nagu eelmises trenni märkustes mainisin, et lõuatõmbega käis midagi läbi aga siis valu ega midagi polnud siis eilne õhtu ja tänane päev on kohutavad. Selles suhes, et otseselt pole midagi. Ma saan rippuda, käsi viibutada ja kõike ilma, et midagi oleks aga mingi x nurga all tuleb selline närvikas sisse. Ise pakun, et närv on ikkagi kuidagi kuskil vahel või midagi pressib mingi nurga peal sellele. Täiesti tavaliselt olles mitte midagi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Reie esiosale jah. Ise teen 65-ga ja siis kui soe sees seeriad 75ga... Kui 75 peal, siis käetugedest juba kasu küll. 35 ei tohiks raske olla, kui jalgu treenid... :) Mul lühemad seeriad ka x8 muidu.

Kusjuures mul viimasel ajal motivatsiooni puudus. Otsin ka hetkel kogukeha kulturismi kava ja vb vaikselt vaatan ka seda küki arengut. Eks siis kunagi saab võrrelda :) Kuigi ei tea kui palju saali talvel satun, kuna lumelauaga iga vaba päev sõitmas :)

Muudetud kasutaja biggereveryday poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Piinlik on öelda ja aga 35kg raske ja. Rasked on nagu viimased 2 tükki, enne seda läheb hoogsalt. Just lihase vastupidavust pole. Jõudu oleks. Ma võiks teha 3x5 ka 80kg praegu keskmisele aga niimoodi ma ei tea raske kuidagi. Ja kõhuli tehes tunnen, et tagareis tõmbab viimastega nagu krampi juba, kuid esimesed need tulevad hüppeliselt üles nagu polekski mingi raskust. Sama lugu, et võiksin teha 3x5 mingi 70kg aga just 5st enam või kusagil sealt maalt kuidagi väsimus. Aga samas, kui mõelda, et aasta aega pole kordagi jooksmaski käinud rääkimata muust siis ei imesta ka.

Muudetud kasutaja Lefty poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ega tulemata ei jää. =) Kuigi praegu ego pihta see väike laks oli, siis vähemalt praegu pideva raskuste suurenemisega enesetunne paraneb vähemalt. :D

Natuke kirjutaks veel mõnda asju lahti ja ka eesmärkidest teeks rohkem juttu. Räägiks veel natuke sellest müstilisest õlast ja selle vigastusest. Tegemist ongi sõna otseses mõttes müstilise vigastusega. Eelkõige seletan selle tõttu, et ei hakkaks siia tulema mingeid taolisi postitusi, et ma enda õlga lõhun ja peaksin puhkust andma vms. Põhiliselt see läheb korrast ära nagu jumal juhatab. Siin kui mingi periood käisin siis terve aja tegin raskustega aja kõik oli tip-top kuskilt ei andnud tunda. Teinekord aga otseselt ei teegi midagi ja süütus olukorras on lihtsalt jälle mingi periood täiesti ebareaalne liigutada. Teine asi on see, et arstide juures olen käinud, nimekamate ja vähem nimekate juures. Isegi alternatiivravi olen kasutan. Proovisin nõelravi ja vahepeal ka mingi hiina ma ei tea mis kuulikesed või asjad ta mulle kirjutas. Sellesse teise ma ei usu ka. Nõelravi ma kujutan, et võiks midagi teha paljude hädade puhul aga selle puhul polnud abi. Samuti olen käinud taastusravis võimlemas. Sinna saatis üks arst ja käisin võimlesin mingi periood. See oli see periood muidugi, kus õlg oli täiesti tip-top ja võimeldes mitte kuskilt ei tundnud valu ega midagi. Massaažis käisin vahepeal tihti. Ujumistrenni tegin mingi periood - samuti mitte mingit valu need paar kuud. Aga teinekord lihtsalt tõesti tänaval koju kõndides ilma, et mingi raskus otsas oleks ja buum valus jälle. Või joostes hakkab pistma jne.

Teine "vigastus" või selline asi on siis alakehas. Ehk siis seljas on spina-bifida ja seletasin esimeses postituses lahti, et paljud ei saa elu jooksul teadagi, et neil see on aga minul nii hästi ei läinud. Ja põlved/sääred minu enda loogikaga ongi tegelikult selja pärast. Selles suhtes, et spina-bifida on ikkagist sünnist saadik kaasas ja ma usun, et alateadlikult ma ikkagi kuidagi teistmoodi olen äkki kõndinud või teinud asju, sest alaseljas ma valusi hakkasin tundma kuskil 14 aastaselt äkki. Aga ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu ja see ei seganud ka nii palju. Selle suve alguses kui jalg ära hakkas kaduma ja täiesti 2 nädalat liikumata olin siis tuli alles välja, et selline asi. Kuigi ma arvan, et see mõjutas mu jalgade hoiakut ja sellepärast mul ongi ära vajunud jalad hüppeliigesest. Sellist otsest ülekaalu probleemi pole elujooksul kordagi olnud ja nagu palju võimalusi muid ma selleks ei näe. Lühidalt arvan, et ära vajunud hüppeliiges hakkas rohkem säärt põrutama ja sellepärast olid mul pidealt sääreluu ümbrused põletikud. Mida ma mitmeid kordi välja ravisin korralikult, hästi aeglaselt tagasi jalgpalli proovisin minna aga õige pea tuli tagasi. Samuti arstide juures käike oli ja ühe korra sai isegi magnetravis käidud. Tulemus oli küll see, et valu kadus ära, aga väga lühikeseks perioodiks. Kiiremini kõndimine juba tekitas sääres valu ja ma ise ka tunnen, et jalg käib nagu tats ja tats all mitte pehmelt ja noh alaselja probleem ja hüppeliigesed ära vajunud siis on üsna loogiline, vist mõelda, et mingi määral kannatab ka keskkoht ehk põlved. Otseselt tegelt ei kurda aga jah mingi nurga all ikkagi kükke ja asju teha ei saa. Äravajunud hüppeliigestega on plaanis veel minna siis kas taldu või tuge saama jala järgi aga hetkel on see minek natuke kaugemale lükanud, sest omajagu varandust on võtnud ära juba see eelnev periood ja alaseljaga arstide vahelt käimine, kiropraktik ja hetkel natuke ootab see asi.

Põhiliselt natuke jälle asi äkki selgem nendele, kes viitsivad lugeda. Nende pärast ongi põhimõtteliselt null vorm. Jalgpalli mängisin liigas 18-19 aastasel aga too hooaeg oli juba sääreluu põletikuga täiesti puudulik ja peale seda polegi otseselt end liigutanud. See pidev paus ja uuesti tagasi minek ja jälle paus viisid nagu tahtmise või sellise ära, et peale viimast põletiku mõtlesin, et teen pikema pausi. Ja siis oli palju lõsutamist ja 19nda eluaasta alguses sai veel kuu-kaks jõusaalis käidud ja rohkem midagi. See põhjendab vast, hetkelisi väikseid numbreid ja kehva vormi.

Aga natuke veel minust nii palju. Et nagu esimeses postituses mainisin siis olen 20 aastane. Juba tegelikult 4 kuu pärast 21. Masendab kui kiiresti on elu läinud. =)

Kaalunud ma viimasel ajal pole. Arvan, et hetkel on selline talvekas juba peal ja kuskil 83kg äkki. Viimati kaalusin kuu aega tagasi äkki siis oli 80. Selles suhtes, et kui mul mingi kaalunumber on siis ta tavaliselt on üsna püsiv. Et siin paar aastat tagasi oli püsivalt 75kg. Ma pole kaalunumbrit kunagi oluliseks pidanud ja sellepärast polegi kaalunud end eriti. Vahepeal ujulas lihtsalt astun kaalule aga need kaalud tihti peale valetavad ka. Pikkuse mainiks ka ära aga samuti väike lugu juurde, et pikkus on tegelikult selline õrn teema mulle. Selles suhtes, et alati olen enda klassis kõige lühem poiss olnud põhimõtteliselt. 16-17 aastaselt vist oli mul see kasvuperiood. Aga jah põhimõtteliselt on pikkusega nii, et hommikuti olen 180cm ja keskpäevaks 176cm. Mis on minu jaoks masendav, sest mul on tüdruk 180cm, mis on selles suhtes hea, et tema kõrval sunnin ma ennast alati hästi sirge seljaga käima ja üritan võimalikuks pikaks teha aga muidu jah pole pikkusega õnnistatud. Tean, et siin muuta midagi ei saa ja peaks leppima aga noh kuidagi lähevad mõtted pikkusele kui näen, et põhikooli tüübid on juba minust pikemad või kuskil kassajärjekorras, kus täiskasvanud inimesed ja tunnen ennast taas imelühikesena.

Ja viimaseks mainiks ära natuke eesmärke või plaane. Praegu ma lasen kuskil 19 detsembrini umbes samalaadi ilmselt edasi ja siis teen "jõulupausi" ja naudin elu ning uuesti hakkan käima kuskil jaanuari keskpaigast või tsuti varem. Suve plaaniks on kuskil selline modelli keha või siis näitena tuua äkki Kristjan Kasearu peale seda kui ta trenni ja toitumist tegi aga samas tsipa suurem ja võibolla natuke pehmem. Eks igaühel ole oma nägemus ideaalsest kehast aga mulle meeldib taolin. Jõunumbites ei oska eriti eesmärke seada, sest jõutõmmet ja küki ma näiteks ei ole proovinudki maxi ja ei teegi raskelt, vaid pigem, et selga hoida ja tasapisi treenida enda alaselga, mis on minu jaoks väga oluline selja tõttu. Aga rinnaltsurumises ma arvan, et sean eesmärgiks 120/130kg. Pole kunagi nii palju üles surunud. 105kg kunagi on kõige rohkem olnud. Ma arvan, et see on reaalne, kuid palju sõltub ka õlast. Ja ma kindlasti arvestan, et neid mingisugusi pause võib ükskõik, mis põhjustel veel sisse tulla palju. Siis on plaanis taastada tai-poksi aegne painduvus. Ehk suveks spagaat oleks tore. Ja üks selline väike asi ego boostiks, mis tahaks ära teha on korvpallis dunkimine. Siin sügise alguses mingi aeg proovisin, et palju hüppevõime on ja see oli masendav. Ma ei puudutanud rõngastki ära ja käsi püsti sirgelt seistes korvi all ma ei ulatu võrgunigi. Muidugi siin peab arvestama ka aasta mitte millegi tegemist ja outis olemist.

Kava suhtes seda, et hetkel enam-vähem samaga jätkan. Jaanuaris muudan miskit ja vahetan harjutusi ilmselt ja hakkan tegema nii, et 2 esimest trennipäeva on pikad ja stabiilsed seeriad ja 2 teist päeva on püramiid süsteemid. Ja lisaks mingi aeg lisan juurde aeroobset ja aeroobsega hakkab kaasas käima siis ka otsene hüppetrenn ja peale seda on jalad mõnusasti soojad, et saa ka parajalt jalgu venitusega piinata.

Paar aeroobset peaks juba varem tegema, sest ma tunne, et vastupidavus on alla igasuguse arvestuse ja kui õlg lubab siis on homme kodustes tingimustes plaanis kerge aktiivsem trenn ja eks ma kirjutan siia ka siis.

Ning mis siis veel, hmm. Aa pilte tahaks ka siia panema hakkata mingi aeg. Selles suhtes, et praegu on teksti hulga ja mitte ühtegi pilti ja on natuke hallikülgne vaadata. Pildid ka siis eelkõige iseeneses jaoks, et siis oleks võrdlemisseos.

Praeguseks kõik. Olge tublid! =)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mul on tunne, et need jalamasinad on vähe erinevad: kas nurgad või miski muu, aga eri saalides võib see raskus päris erinevalt mõjuda.

Ise olen ka pigem selline alates 50 kg tegija - st. siis on tegemist juba mingi pingutusega. (ja jala "suurus" samas on kõike muud kui masssiivne...võta sa kinni, mis seda mõjutab)) Max kasutanud ca 70kg.

Aga 35-40ga annab mõnusa pinge tekitada samuti, teha kontrollitumalt - ehk on isegi efektiivsem kui rapsida lihtsalt hooga üles.

Ja mida ma veel jälgin - ei lase päris alla välja ( 1. ei mõju põlveliigesele nii koormavalt , 2. hoiab just kogu harjutuse soorituse aja reielihased pinges. ) (ei ole ise välja mõelnud, kuskil staažikamad veebis soovitanud turvalisemat lähenemist - ja arengule see kuidagi negatiivselt ka ei tohiks mõjuda). Parandatagu kui eksin.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kuidas see pikkus 4 cm kõikuda saab? Ei usu enne kui ise näen! Ise kirjutad ka, et "kui vaja, hoiad end enam väljasirutunult"....

Seda saab ka siin ära mainida, et ei saa aru neist, kes " ja siis teen "jõulupausi" ja naudin elu ..."

Kas kehakultuur ei olegi elu nautimine?

Kahju.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kuidas see pikkus 4 cm kõikuda saab? Ei usu enne kui ise näen! Ise kirjutad ka, et "kui vaja, hoiad end enam väljasirutunult"....

Seda saab ka siin ära mainida, et ei saa aru neist, kes " ja siis teen "jõulupausi" ja naudin elu ..."

Kas kehakultuur ei olegi elu nautimine?

Kahju.

Mulle meeldib, et siin sõna sekka ütled ja ideid ja mõtteid edasi annad.

Need jalamasinad on tõesti erinevad paljudes kohtades. Või põhimõtteliselt see istumisnurga erinevus. Moodsamates kohtades on sellised, kus inimene istub juba väikese kraadiga vastu sellele ja ongi ainult istuli masin aga mul seal saalis on selline lihtne 2 ühes, et teen istuli ära ja pööran sama masina peale kõhuli ja teen kõhuli ära. Ja sellist istumisnurka ei ole. Ma ei oska öelda, kas see teeb asja kergemaks või mitte. Iseenesest tundub, et selle mitte nurgaga oleks nagu kergem aga samas ma hakkan mõtlema, et raskematel raskustel on ikka see nurgaga toestavam ja saab keha otsest abi kasutada mingis mõttes rohkem. Ja nii palju kui videodest näinud siis seal nurgaga ei viida jalgu tikksirgeks. Su soovitused on head ja võtan arvesse ja meeldiv on. Võibolla olen kohati ennast halvasti väljendanud ka, selles suhtes, et ta nagu lenneldes üles läheb ei tähenda see siiski rapsimist, vaid ma teen asja ja üldse kõiki harjutusi ikkagi tundega ja tunnetan lihast. Lihtsalt tunne on esimestel kordustel, et midagi pole otsas ja siis hästi järsku tuleb tunne, et ei jaksa. Ja teine asi nendes raskustes on siiski eelkõige jube kehv vorm, mis mul on. Kui jalgpalli ajal käisin siis sai tehtud 3x8 70kg ja see ei olnud hullu midagi. Aga nagu ma mainisin siis hea meel, et proovid õigele teele juhendada mind.

Pikkuse kohta nii palju, et usu või ära usu aga nii on. Paljudel inimestel on see kõikumine kuskil 0,5-1cm hommikuse ja õhtuse vahe. Okei, ma tunnistan, et numbrid tulid hetkel lihtsalt kuskilt mälusopist aga mingi arvestatav erinevus on põhiliselt igal inimesel. Ja minul on tõesti see lausa 4 cm. Ja ühe näitena võiks tuua näiteks 17 aastaselt koolis mõõtmist, kus ma olin 179,5cm pikk ja aasta hiljem kui mõõdeti olin 176cm pikk. Ilma jalatsiteta ja nii ikka mõlemal korral. Üsna imelik. Ja nüüd olen teinud endale koju sellise mõõdupuu asja. Et hommikul kui ärkan ja mõõdun sellest siis kontrollin pikkust ja sellega saan justkui hinnata ka unekvaliteeti. Kui on hea uni ja välja puhanud tunne olen 180cm aga teinekord kui uni on kehv ja puudulik siis ma pole hommikulgi 180cm, vaid 176-180cm vahepeal. Oleneb unes siis. Ja see, et keskpäevaks olen 180cm langenud 176cm'le olen ka mõõtnud seal samas kohas, et kui tulen koju või siis samal päeval ja kõnnin mõõdan, siis ükskõik kui sirgeks ma ennast ka ei ajaks siis 180cm'ni ma ei küüni enam kuidagi. Arvatavasti on asi nõrkades seljalihastes. Mille kallal ma nüüd töötan ja loodan tulevikus sellist pikkuselangust vältima hakkata. Lisaks jõusaalis seljatreeningule siis on mul süvalihaste treening, kust ma sain harjutusi kiropraktiku käest.

Kolmas asi mida seletaks on see "jõulupaus". Asi on tegelikult selles, et minu elus on jõuluperiood väga kiire aeg ja toimetusi palju. Mul on elus siiski palju teisi prioriteete, mida ma sel ajal sean trenni tegemistes ette poole ja olen ise rahul, et neid ette sean. Ja pühendud täielikult nendele sel ajal, et ei hakka ennast koormama ja mõtlema, et kus nüüd vaba aega leiaks, et käia trennis ära. Kehakultuur/Trenn on nautimine. Ma naudin kui ma trenni lähen ja trenni teen. Selles suhtes, et ma ei tee seda sellepärast, et oleks tulemusi otseselt, vaid sellepärast, et see annab hea enesetunde ja on mõnus peale trenni aga kui ma pean mõtlema hakkama, et millal ma nüüd jõuan sinna minna või seada see nii öelda kohustuseks siis kaob see mõnus tunne minu jaoks ära. Eelkõige on see hobi, mis teeb hea enesetunde ja eelkõige olen ma ise enda peremees ja otsustan ise millal ma seda vajan. Ja selline 2 nädalat pausi või tsipa rohkem võib alati uskumatult hästi mõjuda teinekord.

EDIT// Veel lisaks seda, et mis numbreid või vormi üldse nagu kõik ootavad. Selles suhtes, et ma olen ikkagi praegu nagu kontvõõras, kes alles treeninguga alustas. Ehk siis nulli pealt olen hakanud nüüd pihta ja ma pole jõusaalis veel kuu aegagi käinud. =)

Muudetud kasutaja Lefty poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Nii, on tema suurema kaaluga ütleja? ;)

Suurema kaaluga võrreldes kellega? Mõned poindid on sellel vanal päris asjalikud.Jala sirutused endale ka ei istu,seega nõustun sellega mida ta räägib.Lihtsalt jagasin mõtteid,ei muud. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Isiklikult, tundub, et siis leiaks "treeningu", mis on nii "kasulik", kui ka protsess 'nauditav' ;)

Milles väljendub see käegakatsutav kasu? Või piisab teooriast, et see peab kasulik olema?

Muudetud kasutaja Marxengel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui siin jutt juba jala sirutustele läks....

Mis toimub mehed ? Võtate endale eeskujuks inimese kelle saavutused on ... kellel polegi saavutusi (ning kelle öeldul pole enamus ajast mitte mingit tõepõhjaja all).Peale selle, et te ise usute selle isiku juttu soovitate ka teistele kõike seda.

Jõusaali treening pole mingi tervisesport. Kui me iga harjutuse ette võtame ja natukene uuriksime nende kohta, siis leiaks me vägagi palju negatiivset iga harjutuse kohta. Kui see isik sellise videoga välja tuleks, kus ta lahkaks kõike negatiivset mis jõusaali treening liigestele tekitab, siis nagu ma aru saan teid enam jõusaalis ei kohta ?

Elada on ohtilk - võib ära surra!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mis toimub mehed ? Võtate endale eeskujuks inimese kelle saavutused on ...

Võta rahulikult,eeskujuks pole kedagi võtnud,iga liigutust ei pelga ka.Kui kellegi jutus on pointi,siis mul pohlad palju ta saavutanud on.Jala sirutus pole mulle kunagi meeldinud.Tunnen ise ka,et paneb põlve suurema stressi alla ja ebamugav.Kes tahab las teeb,ise ei tee.Kükid,sirgete jalgadega tõmbed kõik kavas sees,mulle neist piisab.Maitse asi. ;)

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Võta rahulikult,eeskujuks pole kedagi võtnud,iga liigutust ei pelga ka.Kui kellegi jutus on pointi,siis mul pohlad palju ta saavutanud on.Jala sirutus pole mulle kunagi meeldinud.Tunnen ise ka,et paneb põlve suurema stressi alla ja ebamugav.Kes tahab las teeb,ise ei tee.Kükid,sirgete jalgadega tõmbed kõik kavas sees,mulle neist piisab.Maitse asi. ;)

Olen nõus sellega, et maitse või siis iga inimese enda asi. Inimesed siiski on tegelikult täiesti erineva igast küljest. Minule näiteks see harjutus meeldib ja samuti ma ei tunne, et see mu põlvele liiga teeks. Muidugi mul on praegu väikesed raskused aga kui olid suuremad siis samuti ei tundnud mingit raskust võib ebamugavust tunnet. Samas on inimesi, kes ütlevad seda kohe. Nii, et mina igatahes jään seda harjutust tegema edaspidigi.

Muidu täna tahtsin teha kerget aeroobset ja õlg oli enam-vähem. Mõtlesin, et teen siis tavalise kinda raskusega raunde läbi. Ehk siis 3x3min raundid ja iga raund koosnes siis 1min sirgeid, 1min uppereid ja 1 min haake. Paus raundide vahel 30 seki. Peab ütlema, et higi võttis välja. Seejärel tegin 3x1min põikeid ja plaanis oli ka jalga teha aga muud asjatoimetused tulid vahele ja asi jäi poolikuks kahjuks. Kuid midagi taolist on plaanis hakkata treeningusse lisama. Raundide vaheline paus muutub 10sekundiks ja kinda raskus hakkab tulevikus varieeruma mingite kergemate hantlite näol aga alustuseks mõned korrad niimoodi ajab asja ära. Nüüd 2 päeva puhkust ja loodan esmaspäeval heale õlale ja väljapuhkamisele ja siis stabiilne trenn ehk.

Muudetud kasutaja Lefty poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sul on täitsa õiged teooriad, spina bifida võib vabalt jalgade tööd mõjutada, nii otseselt kui kaudselt. Jalgpall soodustab ise ka luuümbrise põletikku, tihti on selle ala harrastajatel sääre välimised lihased äärmiselt pinges, isegi kui seda tehakse hobi korras. Mis puutub õlga, siis seda nägemata ei oska midagi öelda, aga võib-olla mingi ebastabiilsus või mingi muu eripära, mis kindlasti vajaks veidi täpsemat lähenemist kui niisama "võimlemine".

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ega see videos olnud tüüp midagi valesti ei öelnud, igaüks peab lihtsalt nüüd enda jaoks läbi sünteesima selle jutu.

Põlve jaoks on alati turvalisem, kui kaasatud on nii hamsid kui reie esiosa ja loomulikult peab ka reie tagaosa eraldi tugev olema.

Trepist alla käimine ja kaugushüpped, tõkked on ka kahjulikud :)

Biceps shotti vaadake mu displeipildilt.

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mis toimub mehed ? Võtate endale eeskujuks inimese kelle saavutused on ... kellel polegi saavutusi (ning kelle öeldul pole enamus ajast mitte mingit tõepõhjaja all).Peale selle, et te ise usute selle isiku juttu soovitate ka teistele kõike seda.

Jõusaali treening pole mingi tervisesport. Kui me iga harjutuse ette võtame ja natukene uuriksime nende kohta, siis leiaks me vägagi palju negatiivset iga harjutuse kohta. Kui see isik sellise videoga välja tuleks, kus ta lahkaks kõike negatiivset mis jõusaali treening liigestele tekitab, siis nagu ma aru saan teid enam jõusaalis ei kohta ?

Elada on ohtilk - võib ära surra!

Saavutused info väärtust ei mõjuta. Ronnie Colemani jutt treeningutest ja toitumisest on näiteks kohati nii idiootne, et tekib tahtmine kallale minna. Enamik Pro'sid ajavad meeletult lolli ila suust välja. Seega who cares? Pealegi on Jasonil küljes pm. töövõimetuks tegev haigus millega ta on aastaid võidelnud.

Jason on üks targemaid tegelasi sellest valdkonnas. Tema jutt on just enamik aega väga tugeva tõepõhjaga, sest ta ei lahmi niisama vaid segab kokku aastakümneid isiklikke kogemusi ja loeb teadust kõrvale. Videos on jutt õige. Muidugi võib iga harjutuse kohta leida negatiivset, kuid seda olen ma juba ammu lugenud, et jalasirutused panevad põlvedele väga tugeva koormuse ning ei toeta põlvede tugevuse arengut nii nagu mõned muud harjutused. Ning selles point ongi. Iga harjutus võib olla ohtlik, kui teatud harjutuste ohutegur on teatud olukorras suurem.

Jõusaal on just minu arust see kõige puhtam tervisesport - kui teha justnimelt selle suunitlusega. Kõiki lihaseid saab treenida väga täpselt reguleeritava koormusega, enamusi isoleerida. Saab tugevdada, suurendada, tõsta vastupidavust. Probleemiks ei ole muu, kui EGO + teadmatus kuidas treenida. Väga vähestel on seda oskust antud, et minna trenni ja treenida näiteks alla 50% võimetest regulaarselt, tahetakse rohkem rahmeldada. Ego.

Elada on tõesti ohtlik. Küsimus ongi selles, et kas sa meelega teed endale varem otsa peale, või mõtled veidi kaasa ja lükkad mulda ronimist edasi. ;)

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Külaline
Teema on suletud.

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×