Toidulisandid internetist

[piretlangsepp 2]

Kuidas teil õnnestub selle tolliga sehkendada? Ma panen delivery address Kodu ja Eesti posti või DHli onu toob ilusti ukse taha.

Lihtne, telli euroliidust väljastpoolt pakk kogusummas üle 21.98 eur ja ilma gift märgita

muidu internetis deklareerimist ei soovitaks ilmselt vaenlasele ka..

[jorsik 12]

Noh, see pakk oli mingi 50x40x30cm ja 5kg, selline juba läbi ei lipsa tollist märkamatult Vanasti DHL tõesti on toonud ka suured pakid kohale ilma tollita aga see pakk paraku ei tulnud DHL-iga lõpuni. Naistepuna ostsin esmakordselt, ei oska veel öelda kui hästi või kas üldse mõjub.

[FitMan 11]

Lihtne, telli euroliidust väljastpoolt pakk kogusummas üle 21.98 eur ja ilma gift märgita

muidu internetis deklareerimist ei soovitaks ilmselt vaenlasele ka..

Õigus jah, ma ainult EL-st tellinud.

[elfriide 10]

mde, vaadake ka iherb.com'ist, seal on valik suurem (vähemalt minu jaoks)ja saatmiskulu ka kohati väga hea.

[elfriide 10]

samuti uk saidid red23.co. uk ja myprotein.com

[AlanBStard 126]

Gingo- Biloba samuti kuna parandab ka aju verevarustust. Aga letsitiin veidi "täpsem".

Ginkgo soodne mõju ajule põhineb pigem muudel omadustel kui verevarustuse parandamisel.

Ta on MAOI ja palju muidu asju.

Ja see tööstuslik sojaletsitiin nüüd nii äge asi ka pole. Valed rasvhapped küljes, tavaliselt hüdrogeenitud, jne.

[AlanBStard 126]

Kui sibula ainuke toime oleks testosterooni taseme tõstmine, kas ta nii tähelepanuväärne olekski. Keskmise mehe puhul testovähesus vast ei ole issue?

Pigem ikka on, Bastard et al võivad sind sel teemal surnuks rääkida.

Indeed. 1940ndate keskmise mehega võrreldes on tänapäeva keskmine mees üsna plikaliku testostasemega.

[Akrapovic 71]

Indeed. 1940ndate keskmise mehega võrreldes on tänapäeva keskmine mees üsna plikaliku testostasemega.

Ja mis seda põhjustanud on ja ning mida need plikalikumad mehed ette võiks võtta

[Marxengel 26]

Kirjas ju - sibulamahla juua.

Aga üldiselt, ma ei usu, et see siiski midagi väga mõjutav tegur on. Eostatakse mitte vähem munarakke, kui 40datel, eluiga on pikenenud; vaevalt, et ka muud tervisenäitajad KESKMISELT palju langenud on.

Ühte, tundub, ka selle näite põhjal on muutnud see - inimeste arusaamisvõimet, mõtlemist

[jorsik 12]

Kirjas ju - sibulamahla juua.

Aga üldiselt, ma ei usu, et see siiski midagi väga mõjutav tegur on. Eostatakse mitte vähem munarakke, kui 40datel, eluiga on pikenenud; vaevalt, et ka muud tervisenäitajad KESKMISELT palju langenud on.

Ühte, tundub, ka selle näite põhjal on muutnud see - inimeste arusaamisvõimet, mõtlemist

No ikka on mõjutav tegur küll, eostamist pole mõtet võrrelda, kui tänapäeva viljakusravi poleks, palju siis eostataks? See et eluiga on pikenenud, ei tähenda et elukvaliteet ka paranenud oleks, loe https://www.andrologyaustralia.org/reproductive-problems/testosterone/ mis tervisehäireid testopuudulikkus põhjustada võib. Madalam testotase ei tähenda et nüüd on lihtsalt vähem lihast ja kõik. Juba rasvumine põhjustab paljusid tervisehäireid mis lühendavad elu ja halvendavad elukvaliteeti. Ühegi hormooni mõju ei saa võtta üheselt, ühe hormooni vähesus põhjustab kaskaadreaktsioonina häireid ka teiste hormoonide tootmises jne., inimese organism on kompleksne süsteem, kus kõik protsessid on omavahel seotud ja võiks valitseda tasakaal.

[Marxengel 26]

Mina ei ole kordagi maininud elukvaliteedi paranemist.

Mina olen täiesti kindel, et viljakusravi on pigem marginaalne nähtus ning ei mõjuta kuidagi üldvahekorda 1940dad VS 2010dad viljastumissuhet. Olgu see siis koos või ilma selle protsessita.

See, et teoreetiliselt testosterooni vähenemine VÕIB mõjutada ei tähenda, et see ka annaks reaalselt tunda annab. Mis ma selle lingiga teen? Seda võib koolilastele lugeda anda, keda harida vaja.

Enne väitlema asumist võiks sisuni jõuda.

[AlanBStard 126]

Ja mis seda põhjustanud on ja ning mida need plikalikumad mehed ette võiks võtta

Miljon tegurit kindlasti. Ka psühholoogilised ja poliitilised.

Aga kasvõi näiteks bisfenool-A-d õhku lennutavate tehaste ümber olevat nii poisslapsed kui metsloomad väga tihti suguorganite arenguhäiretega.

Ette võtta saab ka palju, ühtainsat imevõtet vist pole, tavaline plusside kogumine ja miinuste vältimine.

[AlanBStard 126]

Kirjas ju - sibulamahla juua.

Aga üldiselt, ma ei usu, et see siiski midagi väga mõjutav tegur on. Eostatakse mitte vähem munarakke, kui 40datel, eluiga on pikenenud; vaevalt, et ka muud tervisenäitajad KESKMISELT palju langenud on.

Ühte, tundub, ka selle näite põhjal on muutnud see - inimeste arusaamisvõimet, mõtlemist

Viljatute meeste osakaal kasvab meeletu kiirusega aga tehnika aitab eostada.

Eluiga saab samuti hingamisaparaadi jms tehnika küljes pikendada päris korralikult, ei saa vastu vaielda.

Keskmine tervisenäitaja on väga ümmargune mõiste, pole numbreid uurinud aga hala nende halvenemise ümber on palju.

Mõtlemist ja aju tervist mõjutab küll jah.

[AlanBStard 126]

Mina ei ole kordagi maininud elukvaliteedi paranemist.

Mina olen täiesti kindel, et viljakusravi on pigem marginaalne nähtus ning ei mõjuta kuidagi üldvahekorda 1940dad VS 2010dad viljastumissuhet. Olgu see siis koos või ilma selle protsessita.

See, et teoreetiliselt testosterooni vähenemine VÕIB mõjutada ei tähenda, et see ka annaks reaalselt tunda annab. Mis ma selle lingiga teen? Seda võib koolilastele lugeda anda, keda harida vaja.

Enne väitlema asumist võiks sisuni jõuda.

Sa vist pole ammu lugenud meeste tervise teemalisi artikleid? Viljakusravi on kõike muud kui marginaalne. IVF on marginaalne sest on kallis. IVF on ainult üks paljudest.

Viljastumissuhet mõjutab seda mõjutavates riikides pigem toidu ja muude elementaarsete ressursside olemasolu. Ja alati võib järgi mõelda, miks ei mõjuta statistikat enam need ülejäänud riigid, selles on palju tegureid ja testosteroon kindlasti nende seas.

Puhtteoreetilist pole selles teemas midagi, väga reaalselt annab tunda. Uuringumaterjali on nüüdseks omajagu. Aga ilma teooriata on uuringutest vähe kasu ja ilma teooriata neid ei tehtakski.

Ja link oligi ilmselt koolilapsele alushariduseks mõeldud:)

[Marxengel 26]

Sa vist pole ammu lugenud meeste tervise teemalisi artikleid? Viljakusravi on kõike muud kui marginaalne. IVF on marginaalne sest on kallis. IVF on ainult üks paljudest.

Viljastumissuhet mõjutab seda mõjutavates riikides pigem toidu ja muude elementaarsete ressursside olemasolu. Ja alati võib järgi mõelda, miks ei mõjuta statistikat enam need ülejäänud riigid, selles on palju tegureid ja testosteroon kindlasti nende seas.

Puhtteoreetilist pole selles teemas midagi, väga reaalselt annab tunda. Uuringumaterjali on nüüdseks omajagu. Aga ilma teooriata on uuringutest vähe kasu ja ilma teooriata neid ei tehtakski.

Ja link oligi ilmselt koolilapsele alushariduseks mõeldud:)

AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.

Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad

Kuna 50-... aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.

Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.

Muudetud Aprill 27, 2014 kasutaja Marxengel poolt

[Archangel 482]

AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.

Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad

Kuna 50-... aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.

Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.

Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.

Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab - kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.

Aga huvitav teema muidugi.

Muudetud Aprill 27, 2014 kasutaja Archangel poolt

[Marxengel 26]

Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.

Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab - kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.

Aga huvitav teema muidugi.

Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või "probleeme", mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.

Absoluutarvudes on ju maailmas sündimus väga palju suurenenud. Ma ei saa üldse aru, kus see probleem on.

Kui lihtsalt statistika jaoks - jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla - ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.

[AlanBStard 126]

AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.

Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad

Kuna 50-... aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.

Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.

Mis andmeid sa täpselt tahad?

Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.

Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.

Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või "probleeme", mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.

Ravimid olid ka 5000 aastat tagasi. "Probleeme" oli ka. Järelikult ei ole maailmas tegelikult üldse mitte midagi muutunud.

Kui lihtsalt statistika jaoks - jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla - ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.

Just, puhtalt statistika jaoks. Üldse, milleks põdeda. Siberis oli hullem.

Sama hästi võiks juba DAA-d võtta, selle testot tõstev mõju on vähemalt inimestes järgi proovitud ja töötab... või noh, kui tase on sitt, siis saab veidi paremaks. Lihaskasvule erilist rolli ei mängi.

Mis tingimustes täpsemalt ei mängi, vabapidamisel või siis kui kui kõik katsealused etteantud kava järgi trenni kütavad?

Variant B on efektiivsus laboritingimustel, päriselus vähem oluline.

teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.

Leitakse, aga leitakse tihti või käibele jäävad tihti väga kehvad lahendused. Kui luutiheduse tõstmiseks kasutatava populaarse ravimi üheks võimalikuks riskiks on luunekroos siis tahaks küll halvasti öelda.

[Archangel 482]

Mis tingimustes täpsemalt ei mängi, vabapidamisel või siis kui kui kõik katsealused etteantud kava järgi trenni kütavad?

Variant B on efektiivsus laboritingimustel, päriselus vähem oluline.

Selles ühes uuringus, kus tase 40% tõusis, oli taseme tõus absoluutväärtustes siiski niivõrd madal, et suure tõenäosusega pole isegi võimalik tuvastada, kas lihas kuidagi otseselt paremini kasvab. Olgugi, et puht teoreetiliselt oleks loogiline järeldada, et midagi ta aitab muidugi. Ma arvan,et pigem parandab DAA üleüldist enesetunnet (neil kellel madal testo) ja läbi selle panustab mistahes vormi arendamise plaanide edukusse.

Kuigi ma pole lähemalt uurinud, siis vähemalt mingi aeg oli juttu, et DAA võib ka erinevate probleemide tõenäosust meestes võimendada nagu näiteks güno tekkimine, kiilaspäisus.

Leitakse, aga leitakse tihti või käibele jäävad tihti väga kehvad lahendused. Kui luutiheduse tõstmiseks kasutatava populaarse ravimi üheks võimalikuks riskiks on luunekroos siis tahaks küll halvasti öelda.

Seda küll jah. Kahjuks kipub olema, et inimesed harjuvad ka sellega, et ravimite võtmine ongi "nokk kinni, saba lahti" teema. Et ühest probleemist saadakse lahti nii, et tekib järgmine. Loll nõiaring, kuid nii mõnigi on nõus aastaid vaevanud probleemi lahendamiseks endale muu häda kaela tõmbama, saaks ainult esimesest vaevast "kergelt" lahti.

[Marxengel 26]

Mis andmeid sa täpselt tahad?

Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.

Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.

"MIS ANDMEID" ?

Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.

Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem - reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, "mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua". Pretty simple, isn't it.

Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda. No on keskmisel mehel "madal" C19H28O2....

Muudetud Aprill 28, 2014 kasutaja Marxengel poolt

[Marxengel 26]

...aga järglased sünnivad, eluiga pikeneb. Ja Punab oma meestekliinikus teeb raha edasi, publitseerides aeg-ajalt artikleid "meeste tervise" halvast seisust. Mis on tõsi, aga võrreldes millega? Mis ajaga?

Kuni sa ei ole siia toonud välja - võrdluseks, kasvõi, mõnekümne aasta taguseid näitajaid, jääb see kõik hetkel jutuks jutu tasemel. Ja paindumatuseks, mis ei lase taanduda vaid sunnib oma väljaöeldut kaitsma - rohket sisuta sõnavara kasutades.

Kas 30 aastat tagasi murdus vähedm luid? Vohas pekki vähem ? Südamed ei jukerdanud? * Seos testosterooniga (sest see on hetkel ikka jutuks)??*

Vaata kuhu on aenenud maailm - teadus - seda ei saa küll öelda, et "mõistus ei võta". Ta ('mõistus') kipub kokku jooksma, aga oled sa kindel, et seda "siis" ei juhtunud? Ja süüdlane on ikka ka testosterooni VÄHENEMINE?

Seda, et meestel ei hakka kena neiu peale "SÜDA puperdama", ei oska kommenteerida, küll aga on näha-kuulda, et üks teine ...liige... teeb oma toimetused vägagi kenasti ära .

[Archangel 482]

Eks neid uuringuid ikka on, kui otsida. See on selline teema, et enamik ei kahtle, et meeste Testo tase langenud on, sest jooksvalt on selliseid uuringuid pidevalt teaduslikest foorumitest ja ajakirjadest läbi käinud. Kui mingit infot piisavalt palju ringleb, siis ei viitsita sageli enam spetsiifilisi materjale salvestama hakata...

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23161753

"The more recently born Finnish men have lower testosterone levels than their earlier born peers. This study offers no explanation for this substantial recent adverse development."

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19396984

"Existing evidence, though limited, supports the hypothesis of secular declines in serum testosterone levels in adult men. It is conceivable that these trends may influence the health of the public. Studies confirming and accounting for these trends are needed."

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24146834

"Using an unusually large and lengthy longitudinal dataset (991 US Air Force veterans examined in six cycles over 20 years), we investigate the relationship of obesity to individual and population-level declines in testosterone. Over twenty years of study, longitudinal decline in mean testosterone was at least twice what would be expected from cross-sectional estimates of the aging decline"

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17062768

"These results indicate that recent years have seen a substantial, and as yet unrecognized, age-independent population-level decrease in T in American men, potentially attributable to birth cohort differences or to health or environmental effects not captured in observed data."

[Marxengel 26]

Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist )

Huvitab see, kas lisaks teooriale " langus = tuntavad kaasnähud " on koht tegelikkuses - tavainimesel, tavaelus.

Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis - ongi ju puhas "uurijate" " töö" - midagi peab ju päevad läbi tegema.

Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.

[Archangel 482]

Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist )

Huvitab see, kas lisaks teooriale " langus = tuntavad kaasnähud " on koht tegelikkuses - tavainimesel, tavaelus.

Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis - ongi ju puhas "uurijate" " töö" - midagi peab ju päevad läbi tegema.

Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.

Probleem ongi selles, et meditsiini ja üleüldiste infrastruktuuride arengu tõttu tõusev elukvaliteet kompenseerib mistahes loomulike tervisenäitajate langust. Ehk testo võib langeda, mehed on nõrgemad, haigemad, paksemad ning viljakus on madalam, kuid tänapäevane elukeskkond on selline, et need nähtused ei ole nii märgatavad ning kui ka on, siis leitakse meditsiini abiga lahendused, mis vähemalt osaliselt sümptomid eemaldavad.

Samas peaks see selge olema, et sümptomite ravi muutub mingist hetkeks niivõrd keeruliseks/kalliks/vähe-efektiivseks, et ei suuda enam probleemi olemust varjata. Kuid selleks ajaks võib olla hilja probleemi sisuga tegelemiseks.

[47 18]

Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist )

Huvitab see, kas lisaks teooriale " langus = tuntavad kaasnähud " on koht tegelikkuses - tavainimesel, tavaelus.

Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis - ongi ju puhas "uurijate" " töö" - midagi peab ju päevad läbi tegema.

Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.

Mina olen üks neist, kellel diagnoositi noore 29. aastase mehena testosterooni defitsiit. Kusjuures - ma arvasin, et minuga on kõik korras. Käed-jalad töötasid ja õhk käis läbi. Siis, kui tugevate (ja kantserogeensete) medikamentide abil testosteroonitaseme uuesti normaalseks sain, oli vahe elukvaliteedis suur. Seda nii füsioloogilistes kui psühholoogilistes aspektides.

Ei ole mõtet puusalt tulistada ja vaadata vaid sündimust ja eluea pikkust. Ega vaid testo tase ei mõjuta sündimust, veel enam eluea pikkust. Ta mängib seal vaid oma rolli. Kui oluliselt parandada muid tingimusi, võivad mõlemad pikeneda hoolimata testotaseme langusest. See aga ei tähenda, et vildaka hormonaaltasakaaluga jube mõnus elada oleks. Ei ole, usu mind.

"Elukvaliteet" on tõesti subjektivne - paljud meist võivad arvata, et kuningliku perekonna elukvaliteet on super - kõrgseltskond, ilusad riided, lossid ja majanduslikud võimalused. Nemad samas võivad mõelda, kui tore oleks olla tavaline inimene - pole fotograafe, totakaid avalikke üritusi ja saad rahus teha seda, mis sulle meeldib. Nii ei saagi võrrelda õunu apelsinidega. Käesolevas kontekstis peame võrdlema konkreetselt testosterooni defitsiiti vs. normaalset hormonaaltasakaalu.

Mina omast kogemusest soovitan normaalset testo taset