Jump to content
Guest lisett93

Trenn ning toitumine - palun nõuandeid

Recommended Posts

Guest lisett93

Tere!

Olen mitu aastat trenni teinud. Minu eesmärgiks on olnud võtta alla nii kaalunumbri poolest kui ka ümbermõõdu suhtes (vööümbermõõt, tagumik, reied). Eesmärgi saavutamiseks olen üritanud toituda võimalikult tervislikult, süüa 5 korda päevas ning mitte üleliia korraga. Lisaks sellele olen proovinud teha nädalas 4-5 trenni – enamasti jõusaal ja hommikujooks 2 km neljal hommikul nädalas. Jõusaalitreeningu kestus on keskmiselt 1,5 h.Viimase aastaga olen lähenenud oma eesmärgile ning suutnud stabiilselt ja tasapisi alla võtta umbes 4 kg ning ka teksade suurus on mitu numbrit väiksem.

Hetkel ei ole ma ole juba üle kolme kuu märganud muutust ümbermõõdu suhtes ning ka kehakaal on jäänud samaks, kuid soovin veidi veel rasvaprotsenti langetada (reie siseküljed, kõht, puusad).

Seega soovingi Teie abi – kas kellelgi on kasulikke nõuandeid trenni või toitumise osas? Mida ma võiksin parandada? Minu eesmärgiks on saada targemaks, et trenn ning toitumine efektiivsemaks muuta ning samas ka natuke rasvaprotsenti kehas vähendada.

Vanus: 20

Kehakaal: 63

Pikkus: 164

Iga trenn algab soojendusega ning lõppeb venitusega. Trenni lõpus teen harjutusi kõhule, külgedele ja seljale. Trennidest täpsemalt:

ESIMENE PÄEV – rind, biitseps
Kangi surumine rinnalt 2x10-8-6-4

Pingil hantlitega surumine 5x8
Posit. kaldega pingil hantlitega surumine 5x12

Lendamine hantlitega 4x15

Lendamine plokksüsteemil 4x15
Seistes hantlitega kõverdamine biitsepsile 4x12
Haamer biitsepsile 4x15
Blokksüsteemil sirge pulgaga biitseps 4x15
Harjutus "21"

TEINE PÄEV – jalg, selg

Kükk 3x10-8-6-4
Jalapress 3x20-15-10-5 (kogu aeg raskuste suurendamisega)

Väljaastumised hantlitega 4x12

Jalamasinal reie pealmine 4x15
Jalamasinal reie tagumine 4x15
Hantlitega reie tagumine 4 x 12

Kangiga kummardamine 4x10

Pukil selg 4x12

KOLMAS PÄEV – õlg, trapets, säär
Hantlitega ettetõsted vaheldumisi 4x12
Hantlitega küljele tõsted 4x12
Hantlitega küljele 1 käsi korraga 4x15
Kummargil tagumine õlg 4x8
Trapets kangiga 4x10
Trapets hantlitega 4x15

Säär kangiga 4x25 (kõik 50)
Säär jalapressil 4x20 (kõik 80)

NELJAS PÄEV – lailihas, triitseps, selg

Plokitõmme alla 4x12
Hantlitega külje vastu tõmbed 5x10
Traktor 4x15

Istuli tõmbed alakõhu vastu plokil 4x12
Triitseps sirge pulgaga 3x20-15-10-5
Triitseps plokil köiega 3x15
Triitseps hantliga pea tagant 3x20
Selja kummardamine kangiga 4x8
Selg pukil 4x10

Toitumine on mul paika pandud vastavalt ülikooli tundide vahel olevatele pausidele. Hommikusöögi söön ma kooli sööklas, ülejäänud toidu olen otsustanud ise teha. Päeva jooksul joon kindlasti liitri vett ära, enamasti rohkem.

Hommik: Üks keskmine kulbitäis putru (erinevad: manna, kaera, riisi, tatra, neljavilja)

Kell 10.30 – pool õuna, 50 g kohupiima

Lõuna 12.00 – 70 g kanafileed, 50 g riisi, jassi täisteraleib, salat (kurk, tomat, paprika)

Kell 14.30 – pool õuna, 50 g kohupiima, üks helluse väike jogurtijook 100 g

Õhtusöök 17.30 - 70 g kanafileed, 50 g riisi, jassi täisteraleib, salat (kurk, tomat, paprika)

Õhtuoode – 70 g kodujuustu, salat (kurk, tomat, paprika)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui kehakaal ei lange, siis see tähendab seda, et söödud ja kulutatud kalorid on tasakaalus. Järelikult tuleb kas tõsta füüsilist koormust või vähendada söögiga saadud kaloreid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põnev kasutuslugu siin- kulturistlik neiu küsib nõu :)

Looduses pooliku või katkise vilja külge lähevad sipelgad kohe vist ja urineerivad sellele kohe eks? Seetõttu võimalusel ära viljasid poolita, et vali väiksem puuvili lihtsalt. Õunad kaaluvad 100-400g ja väikseid õunu/puuvilju on poes küll.

6X päevas süüa on üle mõistuse, olid ilmselt eelmises elus sebra.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu meelest on kõike liiga vähe, olen sama pikk ja kaalun pea 10 kilo vähem ja söön peaaegu 2 korda rohkem ning aktiivuse tase on ka madalam - jõusaal 3x nädalas + igapäevaelu (ülikool, niipalju kui seda on või töö).

Ma arvan, et sa peaksid kehale puhkust andma, võta paar kuud "dieedist" vabaks. Tõsta tasapisi kaloraaži, nt 100 kalorit keskmiselt iga päeva kohta. Ühel nädalal nt 1400, sest tundub, et u nii palju sa sööd, teisel 1500, siis 1600. Püüa jõuda normaalse kalorite hulgani, sest 1400 ei ole normaalne kaalu hoidmiseks ega seismiseks. Algul vb kaal jh tõuseb kilo vms, aga kokkuvõttes pole hullu. Pikalt kaloried piirates harjub keha lihtsalt ära sellega ja seadistab ennast vastavalt.

Mingi 1900-2000 juures võiksid kuu või paar olla ja sealt siis vähendma hakata. Praegu tundub sul järgmine samm olevat veel rohkem trenni või veel vähem toitu, mis ei ole hea variant.

Vaata paari videot, tal on päris mõtlemapanevad ideed.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu meelest on kõike liiga vähe, olen sama pikk ja kaalun pea 10 kilo vähem ja söön peaaegu 2 korda rohkem ning aktiivuse tase on ka madalam - jõusaal 3x nädalas + igapäevaelu (ülikool, niipalju kui seda on või töö).

Ma arvan, et sa peaksid kehale puhkust andma, võta paar kuud "dieedist" vabaks. Tõsta tasapisi kaloraaži, nt 100 kalorit keskmiselt iga päeva kohta. Ühel nädalal nt 1400, sest tundub, et u nii palju sa sööd, teisel 1500, siis 1600. Püüa jõuda normaalse kalorite hulgani, sest 1400 ei ole normaalne kaalu hoidmiseks ega seismiseks. Algul vb kaal jh tõuseb kilo vms, aga kokkuvõttes pole hullu. Pikalt kaloried piirates harjub keha lihtsalt ära sellega ja seadistab ennast vastavalt.

Mingi 1900-2000 juures võiksid kuu või paar olla ja sealt siis vähendma hakata. Praegu tundub sul järgmine samm olevat veel rohkem trenni või veel vähem toitu, mis ei ole hea variant.

Vaata paari videot, tal on päris mõtlemapanevad ideed.

Ja nüüd räägi füsioloogiliselt lahti, miks peaks hakkama keha kasutama salvestatud rasvavarusid, kui ta saab kasutama hakata pidevalt suurenevat energiahulka, mis tuleb suurematest toidukogustest?

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei väitnud, et tõsta toiduhulka ja saad kohe peenikeseks. Nagu ma juba kirjutasin, kaal tõuseb natuke, sest keha on harjunud nii väikse kogusega, mis ei saa olla normaalne, eriti sellise aktiivuse juures. Mõtlesin pikemas perspektiivis.

Kuhu ta välja jõuab kui ta siit ka veel kaloried kärbib? Varsti on 1200 kalorit ja siis 1000 - pole mõistlik. Ja jooksuringid lähevad pikemaks, suvi tuleb - rohkema aega, saab veel rohkem trenni teha. Milleks? Selleks, et iga hinna eest rasvast lahti saada.

Keegi ei ole mõeldud mitu aastat järjest defitsiidis olema.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rotterile meeldib rohkelt kontra-küsimusi esitada eks.

Sedalaadi küsimused aga ei seleta hästi midagi.

Tihti ei julgeta võib-olla küsimusele vastatagi- ja ei teki normaalset diskussiooni. Seetõttu heidame ette Rotterile sedalaadi suhtlus-stiili. Kuid see selleks.

Sooviksin antud kasutusloos oletada, et mis võiks olla treeningu tõenäoline energia kulu. Kas see trenn on kaks korda energilisem kui istumine? Või on energia kulu 5X energilisem kui istumine ja milline on tsenaariumis isiku kaal. Kui on suur kaal, siis isegi sooritatud 30 trepiastet on korralik kalorikulu juba. Kuion treenijaks neiu, siis vaevalt tema energia kulu kõrval oleva tüüpilise meestreenijaga võrreldav on. Enamasti naisi polegi jõusaalis teatavasti ja kui on, siis ega nad seal endast maksimumi ei küki eks :) Seetõttu antud juhul see treeening juba on tõenäoselt väike kulu siiski siin.

Soovitaks toitu veel vähemaks võtta. Jätaks ühe toidukorra ära. Ja vaataks kuidas kaloraash reageerib. Kindlasti mingit metaboolsuse ergutuse juttu väga tõsiselt kuulata ka ei maksa. Loodus ise paneb teid anyway ergutama aeg-ajalt end ülekaloraashiga mõneks päevaks, sellest piisab.

Sellised mõtted siia minupoolt. Kaootilised mõtted, aga mis siis, eksju.

:)

Edited by Low Protein Forever

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei väitnud, et tõsta toiduhulka ja saad kohe peenikeseks. Nagu ma juba kirjutasin, kaal tõuseb natuke, sest keha on harjunud nii väikse kogusega, mis ei saa olla normaalne, eriti sellise aktiivuse juures. Mõtlesin pikemas perspektiivis.

Kuhu ta välja jõuab kui ta siit ka veel kaloried kärbib? Varsti on 1200 kalorit ja siis 1000 - pole mõistlik. Ja jooksuringid lähevad pikemaks, suvi tuleb - rohkema aega, saab veel rohkem trenni teha. Milleks? Selleks, et iga hinna eest rasvast lahti saada.

Keegi ei ole mõeldud mitu aastat järjest defitsiidis olema.

Analoogne teema:

http://forum.bonsuna.com/koik-treeningust-kusi-nou-tegijatelt/energiadefitsiit-on-liiga-suur/msg130441/#new

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest lisett93

Seda ma tean, et mu kalorihulk on päevas väike. Samas mõnda aega tagasi sõin ma rohkem, toidukogused oli 100-150 g peal (kana, kodujuust jne). Siis oli mul jällegi tunne, et ma söön liiga palju. Mul oli kogu aeg täiskõhutunne ja mul ei läinud järgmiseks toidukorraks kõht tühjaks.

Samas kui ma vähendan toidukordade arvu (ei söö tundide vahel olevate pauside ajal, nagu praegu), siis saan ma ülikooli loengute tõttu süüa kell 8.00, järgmine on kell 12.00 ja siis on olenevalt päeva pikkusest kas 14.30 või 16.15. Sellise pika vahe peale pean ma viimased tund aega küll nälga kannatama.

Praeguse toitumise kohapealt tunnen ma end hästi kui ma ei tee üle kahe trennipeva järjest. Pärast kaht trennipäeva vin ma end kolmandal päeval loiult tunda ja ei suuda trennis maksimumi anda. Ma olen muret tundnud, et äkki on see vähesest toidukogusest. Samas ma ei teagi, mida teha toitumisega. Kas ma tõstan siis päevast toidukogust? Või hoopis vähendan, nagu on ka soovitatud? Kas ma vähendan toidukordade arvu päevas? Sest kui ma hetkel suurema koguse korraga söön, siis on mul kõht väga täis.

Treeningust rääkides, ma lisan ka mõned enda raskused, et saada paremat ülevaadet:

Kangi surumine rinnalt – hetkel kuni 45 kg, eelmise aasta lõpus sain ka 50 kg hakkama

Pingil hantlitega surumine – 14-16 kg hantlid

Lendamine hantlitega – 7-8 kg

Seistes hantlitega kõverdamine biitsepsile – 8-10 kg
Blokksüsteemil sirge pulgaga biitseps – 25 kg

Kükk – olen teinud kõige rohkem 80 kg, see oli kuu kuni kaks tagasi. Samas kuna selg on mul vigastada saanud, siis tavaliselt ma üle 60 kg ei pane raskust.
Jalapress – senine „rekord“ on 220 kg 10 kordust ja 2 seeriat järjest

Jalamasinal reie pealmine – kuni 35
Jalamasinal reie tagumine – kuni 20
Hantlitega reie tagumine – 18-20

Kangiga kummardamine – olen teinud kuni 50 (olenevalt jällegi seljast)

Õla harjutused on vahemikus 7-9 kg, olenevalt harjutusest.

Trapets kangiga – kuni 50
Trapets hantlitega – kuni 20

Plokitõmme alla – eesmärk on teha 50 kg 20 kordust (koolis on vajalik kehalises)
Hantlitega külje vastu tõmbed – tavaliselt 20 kg
Traktor - 17,5 kg

Triitseps sirge pulgaga – oleneb korduste arvust, kuid 20-30 kg

Triitseps plokil köiega 3x15 – 25 kg

Share this post


Link to post
Share on other sites
Praeguse toitumise kohapealt tunnen ma end hästi kui ma ei tee üle kahe trennipeva järjest. Pärast kaht trennipäeva vin ma end kolmandal päeval loiult tunda ja ei suuda trennis maksimumi anda. Ma olen muret tundnud, et äkki on see vähesest toidukogusest.

Trenni mahud paistavad ka päris suured olema (eeldan ,et korralikult koormavad trennid on).Kui ma peaks isiklikult kolm "lammutamis" päeva järjest tegema,oleks ma nädala lõpuks sidrun valmis.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Et korduvat alateemat jälle mitte tekitada, küsin uuesti üle : rasva vähendamine toidus ei tähenda seda, et kaal langeb pideva füüsilise koormuse juures: trennitehes/ jõusaal, rühmatreeningud? Pigem normaalselt toitudes, keha harjub rasvainet põletama? Normaalse all ma siiski pean silmas, et hommik : pudru, lõuna kana, salatid ja vahepalad. Trenni igapäev vehkides ikka mingit kasu ei tule, kui söök pole paigas eks?

Tänud :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Et korduvat alateemat jälle mitte tekitada, küsin uuesti üle : rasva vähendamine toidus ei tähenda seda, et kaal langeb pideva füüsilise koormuse juures: trennitehes/ jõusaal, rühmatreeningud? Pigem normaalselt toitudes, keha harjub rasvainet põletama? Normaalse all ma siiski pean silmas, et hommik : pudru, lõuna kana, salatid ja vahepalad. Trenni igapäev vehkides ikka mingit kasu ei tule, kui söök pole paigas eks?

Tänud :)

Keha reageerib vastavalt toitainete kogustele mida sa tarbid ja füüsilisele aktiivsusele mida teed. Ei saa üldistada toiduainete nimede järgi ega "trenni vehkimise" järgi. :)

Keha põletab rasva 24/7, lihtsalt kui toidu energiaväärtus on päeva lõikes liiga suur, siis ta salvestab liialt palju ka kehasse juurde ning olukord ei muutu. Et keha rasvamassi vähemaks saada, tuleb energia tarbimist piirata või aktiivsust tõsta sellise tasemeni, et kehal ei piisa enam omandatud toidukoguste energiaväärtusest, et vajadusi katta, ning tulebki puuduolev kehasisestest varudest.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas see teooria on ikka nii lihtne? Siin üks mees testis 5000kcal päevas kolm nädalat ja matemaatiliselt pidi juurde võtma 7,3 kg, aga võttis ainult 1,3 kg. Kuhu see ülejäänud 6 kilo jagu energiat kadus?

http://live.smashthefat.com/why-i-didnt-get-fat/

Keha võib reguleerida kulutatava energia hulka vastavalt tarbimisele. Ühes uuringus pandi paika inimeste kaloraaž nii, et kaal ei muutuks. Siis anti kõigile +1000kcal ning mõnel inimesel kaal isegi langes. Ime? Ei. Keha lihtsalt reguleeris energia sissevoolu tõttu üldist ainevahetust kiiremaks. Esiteks suurem kogus toitu vajab suuremat kogust energiat, et üldse ära seedida. Seega juba niivõinaa ca. 10-15% lisakaloraažist tegelikult läheb seedimisele ja ei peakski arvestama. Edasi võib toimuda ka alateadvuslik füüsilise aktiivsuse suurenemine. Hakkad end tihedamini liigutama ilma ise tähele panemata. A'la klõpsid pastakat, väristad jalga, teed pisemaid liigutusi paar korda rohkem, kui tavaliselt jne.

Antud viites kasutas tüüp lisaks ka low-carb lähenemist, mis tähendab, et kõigi eelduste kohaselt jooksis tema keha glükogeenist ja seega ka mitmest kilost veest tühjaks. Panna kõik kokku ning selline tagasihoidlik kaalutõus ei olegi midagi imelikku.

Lisaks ei toimu kaalumuudatused niikuinii lineaarselt kõigi ülalmainitud põhjuste tõttu. Seega raske punkti pealt dieet seisma panna ja väita, et just selline kogus kaalu on täpselt see mis on kehas muutunud. Lühiajalised eksperimendid on kehvad valikud mida kasutada millegi "tõestuseks".

Point selles, et ei saa hakata vastu termodünaamika seadustele. Küll aga võib tulemusi valesti tõlgendada kui puuduvad täpsemad teadmised keha ainevahetuse nüanssidest.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas see teooria on ikka nii lihtne? Siin üks mees testis 5000kcal päevas kolm nädalat ja matemaatiliselt pidi juurde võtma 7,3 kg, aga võttis ainult 1,3 kg. Kuhu see ülejäänud 6 kilo jagu energiat kadus?

http://live.smashthefat.com/why-i-didnt-get-fat/

Ylejäänud energia kadus otseteedpidi WC-sse, suuremad söögikogused - suuremad kogused WC-s.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga mis mõtet on siis üldse rääkida termodünaamika seadusest toitumise puhul? Söö rohkem kui kulutad, lahuta sellest WC-sse jõudnud energia ja kui siis on lõpptulemus miinuses, siis võtad alla? Kui suur vahe on sellel seadusel, kui seda rakendada kindla toitumikava ja suvalise toitumise puhul?

Aga ta pidi uue testi tegema septembris, seekord kiireid süsikaid üle süües, ootan selle tulemuse ära.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga mis mõtet on siis üldse rääkida termodünaamika seadusest toitumise puhul? Söö rohkem kui kulutad, lahuta sellest WC-sse jõudnud energia ja kui siis on lõpptulemus miinuses, siis võtad alla? Kui suur vahe on sellel seadusel, kui seda rakendada kindla toitumikava ja suvalise toitumise puhul?

Aga ta pidi uue testi tegema septembris, seekord kiireid süsikaid üle süües, ootan selle tulemuse ära.

Ei oska sulle lühidalt vastata seepärast kirjutan pika jutu kogu teemast. Äkki keegi leiab midagi kasulikku kogu jutust. :)

Termodünaamika põhimõtetest on mõtet rääkida sellepärast, et inimesed kujutavad endale igasugu asju ette, mis nende kaalulangetust justkui paremaks/kehvemaks teeks. Tavaline inimene ei oma vastavaid teadmisi ega ei oma mingit meditsiinilist varustust, et enda kehasiseseid protsesse jälgida - ometigi arvatakse, et on täiesti okei lambi teooriaid luua puhtalt enda käe all vaatlemise tulemustena. Puuduliku informatsiooni ja puudulike teadmiste baasil jahutakse siis mingid X seletused kokku miks kaal langeb või lange ning "müüakse" see uute "toitumislähenemiste" pähe ullikestele maha.

Miks keha ühte või teistpidi käitub on teaduslikult suhteliselt selge, lihtsalt väljaspool laboreid raske täpselt mõõta ja analüüsida. Inimestele paljudele see muidugi ei meeldi. Kuna nad ei suuda enamikke reaktsioone mõista siis tekib vajadus seletada mingite absurdsete väljamõeldud teooriatega.

Inimesed saavutaksid stabiilselt paremaid tulemusi kui nad oleksid paremini kursis keha ainevahetuse põhimõtetega, toidu koostisega ning ei pööraks niipalju tähelepanu lühiajalistele muudatustele. Näiteks ise enamuse aasta esimesest poolest olin dieedil ning absoluutselt ei kottinud, et vahest ühe päevaga +3kg tuli, või järsku ühel nädalal oli kõhul +4cm jne. Teadsin, et mu toitumine/aktiivsus on paigas ning igasugu jooksvad kõikumised ei oma mingit praktilist tähtsust ja võib suht vabalt ignoreerida. Saavutasin oma eesmärgid suht stressivabalt ja kordagi ei olnud tunnet, jumal küll, mis nüüd toimub.

Paar korda võttis puhtalt kogemuse tõttu karbi lahti, kui nädal aega ajasin kõike suust sisse mis läks - jäätised, saiakesed, burgerid, pitsad jne -, oma +1000-2000kcal päevas üle normi, ning kaal ei muutunud praktiliselt üldse. Mõni teine oleks vbl hakanud leiutama igasugu ideid ja teooriaid, et mis nüüd toimub ja oh jumal küll ja pagan, nüüd on kõik sassis ja bla bla bla. Ma võtsin asja stoilise rahuga ning tuletasin meelde neid samu potensiaalseid faktoreid, mis kõik kaalu võivad lühiajaliselt mõjutada. Süda rahul jätkasin oma tegevust nagu midagi poleks muutunud.

See ongi point mida ma tahan öelda. Pange oma toitumise kaloraaž paika, toitaineid vastavalt keha vajadustele ning arvestage oma üldise aktiivsusega. See on põhiline, mis mõjutab tulemusi. Kui lühiajaliselt ei saa aru, mis toimub siis võite lisaks arvestada erinevate toiduainete soolasisaldustega ning sellega seotud veekaaluga. Samuti toidu kogumassi ning kiudainete sisaldusega, mis mõjutavad toidu massi soolestikus. Süsivesikute hulk ning jälle veekaal.

Jälgige tulemusi pikemas plaanis ja vajadusel tehke muudatusi kaloraažis/toitainete kogustes/aktiivsuses, kui on näha selge trend, et muutused ei toimu teile sobivas suunas. Paar päeva ei oma mingit väärtust. Nädal juba midagi omab. Kaks nädalat oleks veelgi parem, et aimu anda kuidas asi töötab. Endiselt pidage silmas neid asju, mis võivad lühiajaliselt teid segadusse ajada. Kui kaks nädalat on kaal rahulikult kukkunud ja siis ühe päevaga viskab +2kg, siis ilmselgelt ei ole mõtet häirekella lüüa ning kogu toitumist pea peale pöörama hakata. Nii lühikese ajaga ei saa tegelikke olulisi muudatusi rasva/lihasmassi osas toimuda.

Kui näiteks kaloraaž millega te mitu kuud kaalu langetasite enam kuu aega pole töötanud (põhjuseid on mitmeid) siis ei ole mõtet hakata otsima ime-lahendusi, vaid tuleb lihtsalt teadvustada, et keha saavutas balansi ning tuleb teha vajalikke muudatusi. Kärpida kaloraazi veelgi, või tõsta aktiivsust.

---

Vean kihla, et see treener, kes hakkab suures koguses kiireid süskareid tarbima saavutab korraliku kaalutõusu selle 21 päevaga. Peamiselt selle tõttu, et laeb ennast pidevalt täiesti üle, mitu kilo juba sealt ning lisaks suure tõenäosusega muudavad niipaljud kiired süskarid ta uimaseks, kui ta just eriti aktiivse elustiiliga ei ole. Uimasus võib väljenduda aga üldise energiakulu langusega ning jälle kaal võib rohkem tõusta.

Kokkuvõttes vahib tavainimene suu ammuli ning teeb märkmeid, et oi bljä, mis toimub. Kõigi eelduste kohaselt ma haigutan selle jura peale.

  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida te nüüd kirjutasite siia - sellist, "millest keegi midagi kasulikku leida võiks" ?

Andkem ikka konkreetsed ja lihtsad lahendused: mitu viilu kirde saia, palju majoneesi, jne :)

OT: kui ise loed millegi kohta suhteliselt spetsiifilist teavet, kas eeldaks, et usaldusväärsuse huvides võiks see olla grammatiliselt korrektne ja argoovaba?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida te nüüd kirjutasite siia - sellist, "millest keegi midagi kasulikku leida võiks" ?

Andkem ikka konkreetsed ja lihtsad lahendused: mitu viilu kirde saia, palju majoneesi, jne :)

OT: kui ise loed millegi kohta suhteliselt spetsiifilist teavet, kas eeldaks, et usaldusväärsuse huvides võiks see olla grammatiliselt korrektne ja argoovaba?

See mida inimesed kasulikku leida võivad sõltub juba inimestest endist. Kindlasti mõni teab rohkem ja mõni vähem. Konkreetseid ja lihtsaid lahendusi sinu näite kujul ei saa üldises toonis pakkuda, vajalik on inimeste spetsiifikaga tutvumine.

OT: pole aimugi mis asi on "argoovaba", aga mistahes teksti grammatika korrektsus loeb minu arust vaid teatud tasemini. Mõttetu on eeldada igaühelt filoloogi tasemel õigekirja tundmist. See näitab vaid inimese viitsimist keele-reegleid selgeks õppida ning ei ütle midagi tema teksti sisu väärtuse kohta. Väga tore, kui mõni kirjutab veatult, aga minule see eriti muljet ei avalda, rohkem huvitab MIDA ja MILLEST kirjutatakse. Suuremad kirjavead võiksid muidugi olemata olla, sest täiesti slängis või muidu vigases tekstis kirjutamine näitab hoolimatust oma kirjatüki vastu. Aga pisemad detailid nagu iga koma õiges kohas või absoluutselt iga lause ülesehitus reeglite järgi... - see ei ole nii oluline. Kui on enamvähem soravalt loetav ning lause mõte ei muutu, siis andku minna.

Edited by Archangel
  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Sl%C3%A4ng

2. Näiteks "potentsiaalne".

?

Mis selle "potentsiaalne" sõnaga on? Pole mingi släng ega ebakorrektne kasutus. Tavaline sõna nagu iga teine. Või okei, kui väga spetsiifiliseks minna siis jah - võid seda slängiks pidada, kuid ma ei näe pointi niiväga lahterdamisel.

Pole ta niivõrd silmatorkav sõna minu arust, et peaks kuidagi eraldi välja tooma.

Aga võib-olla sinu jaoks on. Sa veidi vanem inimene.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×