rasva lisamise limiit?

[kristofeles1 10]

oskab keegi öelda, kas on mingi limiit ka, kui palju keha päevas rasva võib lisada, või kehtib ikka see reegel, et 3500kcal = 500g rasva ja kui oletame, et sööksin päevas 17500kcal üle oma säilitamise, siis võtaksin 2.5kg rasva juurde päevaga ?

[Invention 35]

Kusjuures mul on küsimus samasse kanti. Kui kiiresti kasutamata energia ladestub rasvaks? Ütleme, et söön ühel päeval +2000 kalorit ja teine päev -2000 kalorit, siis summa on ikka kokku null, samas esimesel päeval jääb palju energiat kasutamata. Jõuab see ära ladestuda?

[Archangel 482]

Sisse söödud rasv ladestub praktiliselt otse rasva-varudesse peale seedimist. Muud toitained peavad läbima muid teekondi ning üldjuhul nii kergelt rasvarakkudesse ei jõua. Lisafaktoreid on mitmeid, milline on päevane aktiivsus, kas glükogeenivarud on täis või mitte, kas toit süüakse ühe korraga võib jupp-haaval - millisest toidust jutt käib, kas tahke või vedel. Millised on toitainete vahekorrad. Jne jne.

Lisaks mõjutab kaloraaž ka ainevahetuse tööd - keha reguleerib ainevahetust sõltuvalt kaloraažist ja seega ühe päeva raames ulme suure kaloraaži tarbimine ei pruugi sugugi veel metsikult pekki juurde tekitada.

Olen ise näiteks 2000kcal dieedi pealt läinud 3000-4000kcal "laadimise peale" ning kaal jätkas langemist.

Muudetud Mai 19, 2013 kasutaja Archangel poolt

[Invention 35]

Kui pika aja jooksul veel kaal langes peale laadimisse minekut?

[Archangel 482]

Kui pika aja jooksul veel kaal langes peale laadimisse minekut?

Suht lühikest aega. Paar päeva. Naljakas oli pigem see, et kaalu langus oli suht kinni juba jooksnud sellest ka laadimise plaan. Kõige vähem muidugi ootasin seda, et kaal laadimise ajal kukkuma hakkab, kui ta polnud kukkunud dieedi lõpuski enam. - Noh, kursis ma olen mis kammajaa toimub aga naljakas ikka ise kogeda.

Ca. 2 nädalat sai kokkuvõttes laaditud ning kaal ei tõusnud pm. grammigi. +/- 1kg, mis on tavaline kõikumine. Olgugi, et kaloraaž oli kohati lausa +1000kcal minu niiöelda, tavapärase kaalu hoidmise numbrile.

[Invention 35]

Aga ütleme, et teen mingi metsiku söögiorgia ja söön ropult kaloreid ja peale seda lähen teen korraliku 30 minutilise HIIT'i, mis ei põleta palju kaloreid küll kohe, aga peaks seda tegema pikema aja jooksul (üks interneti musklimees (nime ei mäleta)ütles, et korralik HIIT põletab kaloreid veel 23 tundi peale trenni lõppu) Kas siis see energia ladestub või mitte?

[jrx 142]

ME EI TEA

[Invention 35]

Seda ma kartsin, liiga teoreetliseks läheb juba

[Archangel 482]

Aga ütleme, et teen mingi metsiku söögiorgia ja söön ropult kaloreid ja peale seda lähen teen korraliku 30 minutilise HIIT'i, mis ei põleta palju kaloreid küll kohe, aga peaks seda tegema pikema aja jooksul (üks interneti musklimees (nime ei mäleta)ütles, et korralik HIIT põletab kaloreid veel 23 tundi peale trenni lõppu) Kas siis see energia ladestub või mitte?

No niisama lampi ei oska keegi arvatagi palju see HIIT kokkuvõttes sul kaloreid põletab. Ning nagu ma ütlesin siis sõltub sellest mis toitaineid süüa, mis toite, mis kogused jne jne. Faktoreid on selline hunnik, et lähed lolliks selle üle mõeldes. - Aga jah, liiga teoreetiline. Lisaks oleks ikka mingit laborit vaja, kus saab täpselt mõõta toite ja kehasisest tööd. Palju kaloreid põleb, kuidas seedib, mis seedimata jääb jne. Siis võib aimu saada.

[salasilm 66]

Sisse söödud rasv ladestub praktiliselt otse rasva-varudesse peale seedimist. Muud toitained peavad läbima muid teekondi ning üldjuhul nii kergelt rasvarakkudesse ei jõua.

Püha jumal.

Sea-, piima- või taimerasva inimrasvaks muundamine on palju keerulisem kui rasva lipogenees Acetyl-CoA-st! Siin ei ole mingit otseteed.

[jrx 142]

Püha jumal.

Sea-, piima- või taimerasva inimrasvaks muundamine on palju keerulisem kui rasva lipogenees Acetyl-CoA-st! Siin ei ole mingit otseteed.

+1

[FreshE 3]

Püha jumal.

Sea-, piima- või taimerasva inimrasvaks muundamine on palju keerulisem kui rasva lipogenees Acetyl-CoA-st! Siin ei ole mingit otseteed.

Ma juba kartsin, et olen kõigest ülikoolis kuuldust väga valesti aru saanud.

Teema algatajale: katseta! Eat sh*t load of stuff ja tee HIITi ja vaata kas oled järgmine päev mitu kilo juurde võtnud

[Invention 35]

No küsimus oli ka pigem teoreetiline Vaevalt keegi pärast meeletut söömingut HIIT'i tegema tahab hakata. Tõenäoliselt väheneks seeditava toidu kogus kehas märgatava kiirusega.

[Archangel 482]

Püha jumal.

Sea-, piima- või taimerasva inimrasvaks muundamine on palju keerulisem kui rasva lipogenees Acetyl-CoA-st! Siin ei ole mingit otseteed.

Point selles, et sissesöödud rasva kasutatakse otseselt energiaks minimaalselt. Teisi toitaineid kasutatakse aga tunduvalt lihtsamalt koheste energiavajaduste rahuldamiseks. Mis tähendab, et kui kehal on energiapuudus siis ei tee sa põhimõtteliselt ühegi valemiga süsvesikutest või valkudest rasvu. Selleks peab sööma totaalselt ulme koguseid ühe korraga milleks enamik inimesi isegi suutelised pole.

Selles suhtes on rasvade salvestamine "otsesem" isegi kui teekond võib pikem olla - rasval pole kuhugile mujale lihtsalt eriti minna. Samas kui süsivesikud lähevad näiteks kas otse energiaks, salvestatakse glükogeenina või alles siis, kui tõesti on totaalne energia üleküllus võime rääkida sellest, et rasvavarudesse.

Muudetud Mai 20, 2013 kasutaja Archangel poolt

[jrx 142]

Point selles, et ...

Aga siin ongi siis üks väga selge tee, mida rasvadega veel tehakse. Ilmselt kujutame ette kõik, mis juhtub kui pudel õli juua

[Archangel 482]

Aga siin ongi siis üks väga selge tee, mida rasvadega veel tehakse. Ilmselt kujutame ette kõik, mis juhtub kui pudel õli juua

Eks on veel ka MCT-d mida töödeltakse maksas otsesemalt energiaks...

Bodybuilding.com foorumi blogides on üks tüüp, kes on rämedalt range Keto peal ning kogu tema toitumine ongi kookoseõli ja valgusheigid. That's it. Väga jõhkralt paneb keto teooriat. Sõidab päevas mingi 50km rattaga ja arvestab kalorikulu

Kohati on küll tunne, et mõni üritab nii ulmeliselt täpselt teooria järgi toituda, et unustab kõik muu.

Muudetud Mai 20, 2013 kasutaja Archangel poolt

[jrx 142]

Issanda loomaaed on kirju!

[salasilm 66]

Keha ei tee suuremat vahet, kust allikast on energia pärit. Rasv tuleb enne energiana kasutamist lammutada algosadeks, süsivesikute (ja ennekõike suhkrute) puhul jääb see ära, need ongi energia. Üleliigne energia salvestatakse pekina lipogeneesi teel. Süsivesikud tõstavad veresuhkru ja insuliini taset, mis kiirendab seda ladestamist.

Praktilisest poolest. Kui tahta kiirelt energiat (kas siis keha energiavarude taastamiseks või paksuks minemiseks, suurt vahet pole), siis on vees lahustatud glükoosi joomine kõige kiirem tee. Spetsiaalsed joogid on ka müügis, pole vaja kaugelt otsida. Kui rasv oleks energia allikana otsem, kergem ja kiirem tee, kasutataks taastumiseks sulavõid ja omega3 kapsleid.

See jutt, et rasv tekitab rasva, sobib modellikooli õpilaste riietusruumi, aga võiks nende seinte vahele jäädagi.

PS. Teemaalgataja küsimusele ma vastata ei oska.

Muudetud Mai 20, 2013 kasutaja salasilm poolt

[ROtter 198]

Aga siin ongi siis üks väga selge tee, mida rasvadega veel tehakse. Ilmselt kujutame ette kõik, mis juhtub kui pudel õli juua

Otsetee WC -sse.

[jrx 142]

Otsetee WC -sse.

Just. Et lõpuks keegi selle otsetee ka otse välja ütles.

[Piruett 0]

Tsiteerin ligikaudselt Martin Moosese jooksukoolituse videoloengu toitumise osa (2012). "keskmise inimese rasva % 25 (see on juba normaalse taseme ülemine piir). Süsisvesikuid on kehas vaid 0,7%. Mis tähendab, et toiduga on meil oluline saada süsivesikuid, kuna neid on meil nii vähe varus. Rasva on meil väga palju varus, seetõttu ei pea me muretsema, et toiduga liiga vähe rasva saame./.../ Sama koguse energia saamiseks peab rasva peaaegu poole vähem sööma./.../ 75 kg kaaluva jalgrattur-mehe (rasva% 13) rasvade energeetiline varu on 87 750 kcal/.../ süsivesikud on põhiline energiaallikas. Kui ei ole süsivesikuid piisavalt, siis ei saa ka rasva energiaks kasutada./.../ Kui süsivesikute osa on väga madal ja üldse saab toiduga energiat väga vähe, siis organism hakkab valke rohkem energiaks kasutama./.../ Organismil ei ole vahet, kas ta saab süsivesikud suhkrutena või tärklisena. Kuid tavaliselt on suhkrutena saadavates asjades ka rasvasisaldus suur. Nt šokolaad. /.../ Rasva puudust organismis ei ole ega tule. Rasv on oluline energiallikas vastupidavustööl. Treenitud lihas suudab rohkem rasva kasutada. Ilma piisava koguse süsivesikuteta on rasvade kasutamine pärsitud./.../Toiduga sadav rasv pärsib organismi rasvakasutust. Mida rohkem rasva toidus, seda rohkem jäetakse seda nö varuks./.../Ainult olukorras, kus üle 85% kogu päevasest kaloraažist tuleb süsivesikute arvelt ja üldine energia saamine ületab energiakulu mitme järjestikuse päeva jooksul, muudetakse süsivesikud rasvadeks./.../ spordiga mittetegelejal soovitatakse 25-30% päevas rasva arvelt energiat ja spordiga tegelejal 20-25%./.../ Kes soovib kaalu alandada, soovitatakse vähendada rasva kogust toidus. Treeningu ajal juua vett, mitte spordijooki ja treeningujärgselt 2 tundi süsivesikuid mitte süüa.

Muudetud Mai 20, 2013 kasutaja Piruett poolt

[Archangel 482]

Poole jutuga väga nõus, poolega üldse mitte.

[htilga 95]

Tsiteerin ligikaudselt Martin Moosese jooksukoolituse videoloengu toitumise osa (2012). "keskmise inimese rasva % 25 (see on juba normaalse taseme ülemine piir). Süsisvesikuid on kehas vaid 0,7%. Mis tähendab, et toiduga on meil oluline saada süsivesikuid, kuna neid on meil nii vähe varus. Rasva on meil väga palju varus, seetõttu ei pea me muretsema, et toiduga liiga vähe rasva saame./.../ Sama koguse energia saamiseks peab rasva peaaegu poole vähem sööma./.../ 75 kg kaaluva jalgrattur-mehe (rasva% 13) rasvade energeetiline varu on 87 750 kcal/.../ süsivesikud on põhiline energiaallikas. Kui ei ole süsivesikuid piisavalt, siis ei saa ka rasva energiaks kasutada./.../ Kui süsivesikute osa on väga madal ja üldse saab toiduga energiat väga vähe, siis organism hakkab valke rohkem energiaks kasutama./.../ Organismil ei ole vahet, kas ta saab süsivesikud suhkrutena või tärklisena. Kuid tavaliselt on suhkrutena saadavates asjades ka rasvasisaldus suur. Nt šokolaad. /.../ Rasva puudust organismis ei ole ega tule. Rasv on oluline energiallikas vastupidavustööl. Treenitud lihas suudab rohkem rasva kasutada. Ilma piisava koguse süsivesikuteta on rasvade kasutamine pärsitud./.../Toiduga sadav rasv pärsib organismi rasvakasutust. Mida rohkem rasva toidus, seda rohkem jäetakse seda nö varuks./.../Ainult olukorras, kus üle 85% kogu päevasest kaloraažist tuleb süsivesikute arvelt ja üldine energia saamine ületab energiakulu mitme järjestikuse päeva jooksul, muudetakse süsivesikud rasvadeks./.../ spordiga mittetegelejal soovitatakse 25-30% päevas rasva arvelt energiat ja spordiga tegelejal 20-25%./.../ Kes soovib kaalu alandada, soovitatakse vähendada rasva kogust toidus. Treeningu ajal juua vett, mitte spordijooki ja treeningujärgselt 2 tundi süsivesikuid mitte süüa.

Julmalt kontekstist välja rebitud jutt.

Muudetud Mai 20, 2013 kasutaja htilga poolt