Jump to content
-Egert

11 suurimat toitumise valet peavoolu meedias.

Recommended Posts

Aitäh, oli huvitav lugemine :)

Kuigi. Me peame arenema, kui meile kirjutada ette, et me ei tohiks seemneõlisid tarbida, kuna seda pole enne saadud ja see meile ebaloomulik, siis me ei tohiks ei autoga sõita, ei internetti kasutada, kuna seda võimalust meil enne polnud, see samuti meile oleks siis ebaloomulik. Seega, ootaksin teistsuguseid põhjendusi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Albert Schweitzer saabus Lääne Aafrikasse 16. aprillil 1913. Ta oli arst ja kaua aega hiljem sai ta oma misjonitöö eest Nobeli rahupreemia. Tal oli keskmiselt kolmkümmend kuni nelikümmendd patsienti päevas. Valdav enamik neist põdes nakkushaigusi, näiteks malaariat. Kulus 41 aastat, enne kui tema juurde sattus esimene pimesoolepõletikku põdav aafriklasest patsient. Kuidas on see võimalik? Pimesoolepõletikku tuleb tänapäeval erakorralise meditsiini osakondades ju iga päev ette

Kuid mis veelgi iseäralikum- esimestel aastatel ei näinud ta mitte ühtki vähijuhtu. Ta jutustas hiljem, et üksikjuhtumeid võis küll mõistagi esineda, kuid need pidid sel juhul olema väga haruldased. Järgmistel aastakümnetel seevastu hakkas vähijuhtumeid tekkima järjest sagedamini. Schweitzer kahtlustas siin seost sellega et kohalik elanikkund võttis üle valgete elukombed...Schweitzeri lugu on üks paljudest sarnastest lugudest Vähk ja pimesoolepõletikud on kõigest alus. Nüüdisaegsed läänemaailma massihaigused ilmusid kord-korralt välja sedamööda, kuidas uus läänemaailma toit mujal levis.

Andreas Eenfeldt "Toidurevolutsioon"

Share this post


Link to post
Share on other sites

Albert Schweitzer saabus Lääne Aafrikasse 16. aprillil 1913. Ta oli arst ja kaua aega hiljem sai ta oma misjonitöö eest Nobeli rahupreemia. Tal oli keskmiselt kolmkümmend kuni nelikümmendd patsienti päevas. Valdav enamik neist põdes nakkushaigusi, näiteks malaariat. Kulus 41 aastat, enne kui tema juurde sattus esimene pimesoolepõletikku põdav aafriklasest patsient. Kuidas on see võimalik? Pimesoolepõletikku tuleb tänapäeval erakorralise meditsiini osakondades ju iga päev ette

Kuid mis veelgi iseäralikum- esimestel aastatel ei näinud ta mitte ühtki vähijuhtu. Ta jutustas hiljem, et üksikjuhtumeid võis küll mõistagi esineda, kuid need pidid sel juhul olema väga haruldased. Järgmistel aastakümnetel seevastu hakkas vähijuhtumeid tekkima järjest sagedamini. Schweitzer kahtlustas siin seost sellega et kohalik elanikkund võttis üle valgete elukombed...Schweitzeri lugu on üks paljudest sarnastest lugudest Vähk ja pimesoolepõletikud on kõigest alus. Nüüdisaegsed läänemaailma massihaigused ilmusid kord-korralt välja sedamööda, kuidas uus läänemaailma toit mujal levis.

Andreas Eenfeldt "Toidurevolutsioon"

Pole midagi imestada. Tööstus/areng üldiselt on alati sotsiaalsetest infrastruktuuridest selles suhtes ees. Rahvas ei mõista enam mida tarbib, miks tarbib ja kuidas kohaneda pädevalt.

Probleem ei ole mitte toidus endas. Probleem on selles, et ei osata enam mõista kuidas neid asju tarbida. Seda kohta peaks ründama, mitte toite piirama või üritama ravimitega asju lahendada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pole midagi imestada. Tööstus/areng üldiselt on alati sotsiaalsetest infrastruktuuridest selles suhtes ees. Rahvas ei mõista enam mida tarbib, miks tarbib ja kuidas kohaneda pädevalt.

Probleem ei ole mitte toidus endas. Probleem on selles, et ei osata enam mõista kuidas neid asju tarbida. Seda kohta peaks ründama, mitte toite piirama või üritama ravimitega asju lahendada.

Tundub nii.

http://www.tarbija24.ee/1165290/ka-4000-aastat-tagasi-elanud-inimestel-lupjusid-veresooned/

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täpsemat kommentaari vajaks punkt, kus analüüsitakse päeva toidukordade arvu vastavust inimese tervisele. Nagu ma aru saan, siis artikli järgi on probleem selles, et teatud x aja järel tuleks olla y aeg söömata (kui rääkida b. variandist ehk paastumise lahendusest), et saaks toimuda rakkudest jääkainete väljaviimine, mis muidu võib tõsta riski haigestumaks käärsoolevähki? Kuskil aga ei öelda, et mis oleksid X ja Y, vaid jäädakse abstraktseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täpsemat kommentaari vajaks punkt, kus analüüsitakse päeva toidukordade arvu vastavust inimese tervisele. Nagu ma aru saan, siis artikli järgi on probleem selles, et teatud x aja järel tuleks olla y aeg söömata (kui rääkida b. variandist ehk paastumise lahendusest), et saaks toimuda rakkudest jääkainete väljaviimine, mis muidu võib tõsta riski haigestumaks käärsoolevähki? Kuskil aga ei öelda, et mis oleksid X ja Y, vaid jäädakse abstraktseks.

Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine.

http://raulpage.org/koolitus/toitumis1.html

Share this post


Link to post
Share on other sites

Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine.

http://raulpage.org/.../toitumis1.html

Kas see aja pikku muutuda ei või, kui söömine toimub iga 5-6 h. tagant ja nii aastaid ? Ehk 3 korda päevas .

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas see aja pikku muutuda ei või, kui söömine toimub iga 5-6 h. tagant ja nii aastaid ? Ehk 3 korda päevas .

Imikud söövad alguses iga kahe tunni tagant.

Väikesed kõikumised toimuvad kindlasti inimese eluea jooksul.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sisuliselt lahendab selle probleemi siis asjaolu, et ollakse õhtu viimasest söögikorrast kuni hommiku esimese söögikorrani toiduta?

Share this post


Link to post
Share on other sites

"Kõigepealt tuleb tihti süüa: iga kolme tunni tagant. " ... "Kui peremees annab süüa, siis organism viib oma rasva üle veeks." .. "Kui hommikul natuke süüa ja terve päev ringi joosta ning õhtul alles süüa, siis organism ei vii seda rasva veeks üle, aga ta hakkab seda koguma, kuna peremees ei ole kindel inimene – organism ei saa toetuda peremehe peale. Teine asi on toidu hulk: ei tohi oma magu täis ajada."

Vat sellest ei saanud aru. Keegi seletaks, kuidas siis see rasv veeks üle viiakse? Ja kuidas siis see organism peremehe peale toetub?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×