Jump to content

Recommended Posts

Probleem selles, et pulss läheb väga kergelt üles. Näiteks, suusatades juba 10min jooksul hakkan hingeldama, kuigi olen pikka aega juba treeninud ning käin ka jooksmas. Üritan alati pulssi jälgida ning võtta rahulikuma tempo, kui üles läheb, aga suusatades asi eriti hull, pean täitsa seisma jääma, et langeks. Viimane kord jõusaalis jooksulindil oli pulss pidevalt 160-170, isegi normaalse tempoga. Kas on asi ikkagi väheses treenituses, peaksin rohkem vastupidavust treenima?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et peaksid rahulikumalt võtma. Aeglustama tempot. Jalutades poodi nt ei tõuse su pulss 170ni. Proovi kiirkõndi kasvõi. Kaaslasega joostes on heaks tempoks kui saad temaga vabalt suhelda ^_^

Share this post


Link to post
Share on other sites

Probleem selles, et pulss läheb väga kergelt üles. Näiteks, suusatades juba 10min jooksul hakkan hingeldama, kuigi olen pikka aega juba treeninud ning käin ka jooksmas. Üritan alati pulssi jälgida ning võtta rahulikuma tempo, kui üles läheb, aga suusatades asi eriti hull, pean täitsa seisma jääma, et langeks. Viimane kord jõusaalis jooksulindil oli pulss pidevalt 160-170, isegi normaalse tempoga. Kas on asi ikkagi väheses treenituses, peaksin rohkem vastupidavust treenima?

Ega sul "normaalse" tempo osas mingeid ebarealistlikke ootusi ole? Et kui kõrval keegi mööda vuhiseb, siis seda pead normaalseks tempoks? Ja mida tähendab "pikka aega treeninud"? Kui see on 1-2 kuud, siis see on ju imevähe. Ma ei nori niisama, see "juba treeninud" tähendab enamasti, et treeningutega alustati alles mõnda aega tagasi. Ja kui seni on oldud suhteliselt passiivne ja ka lapsepõlvest ei ole tagataskust võtta head vormi mälestust, siis võivadki oodatav ja tegelikult võimalik tempo konflikti sattuda.

Kui ei ole tegemist raske ülekoormusega vms. terviserikkega, siis tuleb asja võtta nii nagu on. Südame-veresoonkonna treenituse tõusuks läheb pikk aeg. Kui ajaloost trennitausta pole, siis läheb aastaid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Just otsisin sellekohast teemat!

Endal ka, rahulikult joostes ~7-7,5 km/h (pikad jalad) lööb 160 välja , veidi raskemalt treenides keskeltläbi 175-185, kui muidu max jäi 200-210 vahele siis üleeile tuli 221 isegi ära.

Trenni ajal kui väga üles lööb siis puhkan hetke, kuid peale trenni ei ole küll tunnet, et oleks liigselt pingutanud.

(Suhteliselt sportlik olnud läbi elu, viimased 2 kuud aktiivselt jõusaalis trenni teinud).

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep, liitun jällegi kurtjatega! Ise ka tantsinud viimased 17. aastat, ei saa öelda, et võhma vähe oleks, aga joostes läheb pulss ikka väga kergesti üles. Natuke on asi nüüd paranenud (aastaga), kuid päris soovitatavale tasemele pole ikkagi saanud seda. Kahtlustan, et mul ongi lihtsalt keskmisest kõrgem pulss. Loodan sünnipäevaks Vomaxi kinkekaarti saada, et siis kindlalt teada, mis-kuidas on :)

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas te enne soojendust ka teete, või kohe alustate suure koormusega treenimist?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Trenni teen juba 3-4 aastat. Vahepeal oli küll paus sees, kuid nüüd aasta aega regulaarselt trenni teinud(5 korda nädalas vähemalt). Soojendust tõesti enamasti ei tee, ainult enne jõusaali.

Edited by intertwinedfitness

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vägagi tõenäoliselt on kõrge pulss põhjustatud lihtsalt enese jõu ja võimete üle hindamisest. Lollikindel oleks lõpetada oletamine ja lasta pulsiläved määrata koormustestil (Vomaxi kinkekaart on õige suund küll).

Niikaua, kuni ootate spordiarsti aja saabumist, sättige pulsikell nii, et ta hakkaks lärmama kui pulss aeroobsest tsoonist väljub. Siis suruge ego maha ja tehke kõndi niikaua, kuni pulss aeroobse tsooni skaalal kuskil alla otsa langeb. Ehk siis vaheldumisi jooksu-kõndi. Mingil määral saab enesetunde järgi ka aeroobses tsoonis olemist hinnata: hingamine on võimalik läbi nina, saab hingeldamata rääkida, higistamine pole väga tugev (Internet teab ja mäletab paremini neid asju kui mina).

Lisaks pikkadele aeglase pulsiga treeningutele tasuks aeroobse võimekuse arendamiseks mingeid intervalle teha.

Kaaslasega koos joostes tuleb tempo valida selle järgi kes on halvemas vormis.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvasin ka kunagi pikka aega (samamoodi nagu arvasin, et olen heas vormis) et mul ongi kõrgem keskmine pulss ja surusin joosta pulsiga 180. Tegelikult ei ole. Minu pulsi ja vererõhu tõi alla ilmselt 4 aastat regulaarset lihasvastupidavustreeningut BodyPump näol, mis peaks tugevalt mõjutama ka lihaste kapillarisatsiooni. Hetkel pulss 10km/h joostes 130-140. Rahuolekus 40-42. Kunagi võis sellest vaid unistada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rahuolekus 40-42. Kunagi võis sellest vaid unistada.

Nii madal pulss ka enam hea ei ole, võib ohtlikuks tervisele muutuda.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõtlen kindlasti koormustesti peale ja soetan endale pulsikella ka:)

Enne treeningut tuleb piisav soojendus teha südame - veresoonkonnale ning lihastele ja siis põhitreeningul hakata koormust järk-järgult suurendama.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas te enne soojendust ka teete, või kohe alustate suure koormusega treenimist?

Kui olen jooksma läinud, mida ma teen aastas 1-2 korda, siis ka pulss esimesed minutid kõrged 130+ ja edaspidi ca 110-120 - tempo on umbes 10-12km/h.

Rahuolekus 40-42. Kunagi võis sellest vaid unistada.

Mul umbes samasse kanti. Operatsioonil langes alla 30 ka vahepeal, siis kohe süstiti, et pulss üles tagasi läheks. Mitu korda juhtus nii.

PS! Naistel on normaalne pulss kõrgem kui meestel!

Edited by Sarge

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu rahuoleku pulss on sinna 45 kanti, ohtlik ei ole, pigem saan arstidelt kiita, et heas vormis süda. Aga kiire pulss võib olla tingitud mitmest asjast? Pikaajaline kõrge pulsisagedusega, elik anaeroobses, treenimine tekitab nö "hiiresüdame", kus süda hakkabki kiiresti tööd tegema. Tee koormustest algatuseks ära, et veenduda südametöö normaalsuses ning siis hakka tegema nö baasaeroobset. Peaks mõne ajaga pulssi alla tooma. Aga neetult palju on kannatust ja regulaarsust selle jaoks vaja. Lisaks puhka piisavalt treeningute vahepeale.

Ahjaa - kardioloog ütles mulle minu pulsi kohta üsna üldistavalt viimasel koolitusel: "Sportlased on toredad, madal pulss ning tugev kardiovaskulaarsüsteem, kuid suur osa lõpetavad ikka stimulaatoriga.." Sellega viitas, et madalapulsilised tegelased võiksid aeg-ajalt lasta EKG teha, et võimalikud blokaadid varakult ära tuvastada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ahjaa - kardioloog ütles mulle minu pulsi kohta üsna üldistavalt viimasel koolitusel: "Sportlased on toredad, madal pulss ning tugev kardiovaskulaarsüsteem, kuid suur osa lõpetavad ikka stimulaatoriga.." Sellega viitas, et madalapulsilised tegelased võiksid aeg-ajalt lasta EKG teha, et võimalikud blokaadid varakult ära tuvastada.

Sellega olen täiesti nõus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×