Jump to content
Helerin

Vastupidavuse tugevdamiseks?

Recommended Posts

Oskab keegi nõu ehk anda toidulisandi valiku osas? Varem ei ole treeningu jaoks midagi sellist kasutanud. Sooviksin parandada vastupidavust ja sooritusvõimet just jooksmises- olen tasapisi oma koormust jooksulindil tõstnud, alustasin 500m'ga, hetkel 1km ja eesmärk joosta ära 1,5km ajaga kuni 7:30. Enamustele tundub ehk lapsemäng, aga mu pulss tõuseb väga kergesti üsna kõrgele ja pearinglus, peavalu on kiired tulema. Mu maksimumpulss on 202, jooksulindil oleks seega soovitatav joosta umbes 140-160ga, reaalsus on aga see, et alustades juba on pulss umbes 165 ja jooksu lõpuks(kiirusega 12km/h) umbes 207...

On üldse mõtet loota mingit abi toidulisanditest? Keha olen üleüldiselt treeninud juba üle aasta aja, jooksuga hakkasin viimastel kuudel intensiivsemalt tegelema kõrgkooli kehaliste katsete nimel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

järelikult on see koormus sulle liiga intensiivne, ja ka jooksmistehnikas võib mingi "kala" sees olla - kas hoiad end liiga pinges vms..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nonoh, pulss 200-ni saada on juba omaette saavutus. Enamikel inimestel on see suht võimatu ülesanne, ükskõik kui palju end sundida.

Aga jah, jooksutehnika paika - sealhulgas õige hingamine, koormusega alusta madalalt ning liigu vaikselt üles. Kohe paugutama hakates ei pruugi keha sugugi hästi kohaneda ning selline liigne koormus võib hoopis tagasi hoida.

Menüüs vaata, et rauda oleks piisavalt. Naiste puhul on tavaline, et kehas on teatud rauapuudus kuna menstruatsiooni tõttu kaotatakse verd.

Rauda lisanditest saada võib olla hea mõte - aga konsulteeri arstiga enne igaks juhuks, las teeb vastavad testid. Raud on aktiivne osaleja hapniku transpordis ja seega jooksutulemusi võib kindlasti mõjutada.

Kuidas vererõhk on?

Lisaks on intensiivse jooksu puhul oluline ka piisav keha varustamine süsivesikutega. Seega tühja kõhuga kindlasti ei soovitaks joosta. See milliseid süsivesikuid nüüd enne trenni tarbida on küsitav muidugi. Kindlasti soovitaks suurema süsivesikute laadungi tarbida eelneva päeva õhtul, nii on glükogeenivarud kindlasti täidetud. Allikas pole niiväga oluline õhtul. Aga vahetult enne trenni võid erinevate asjadega katsetada. Samuti proovida trenni ajal midagi tarbida. Joogi kujul näiteks.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oskab keegi nõu ehk anda toidulisandi valiku osas? Varem ei ole treeningu jaoks midagi sellist kasutanud. Sooviksin parandada vastupidavust ja sooritusvõimet just jooksmises- olen tasapisi oma koormust jooksulindil tõstnud, alustasin 500m'ga, hetkel 1km ja eesmärk joosta ära 1,5km ajaga kuni 7:30. Enamustele tundub ehk lapsemäng, aga mu pulss tõuseb väga kergesti üsna kõrgele ja pearinglus, peavalu on kiired tulema. Mu maksimumpulss on 202, jooksulindil oleks seega soovitatav joosta umbes 140-160ga, reaalsus on aga see, et alustades juba on pulss umbes 165 ja jooksu lõpuks(kiirusega 12km/h) umbes 207...

On üldse mõtet loota mingit abi toidulisanditest? Keha olen üleüldiselt treeninud juba üle aasta aja, jooksuga hakkasin viimastel kuudel intensiivsemalt tegelema kõrgkooli kehaliste katsete nimel.

Millega pulssi mõõdad? Trenažööri näidikud ei ole täppisteadus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Toidulisanditest ei ole mõtet loota mingit abi siin. Kuna toidulisandid on ikkagi korraliku menüü aseaineks, siis võiks küsida - mida ma peaks sööma, et saada keskmaajooksjaks?

Ja ega jooksutehnikas peitu ka kindlasti midagi sellist, mis lihtsa võttega midagi muudaks. Selles mõttes, et keegi ei eelda, et jooksed külg ees või selg ees. Joostakse ikka enam-vähem samamoodi, jalg jala ette. Mingist tasemest alates muidugi tuleb hakata tegelema jooksutehnika detailidega. Kuid ajani 5 min/km ei mängi tehnika erinevused küll mingit rolli kui baasvõimekus on olemas. St. 5 min/km peaks olema joostav normaalse pulsiga ka suht varieeruva tehnikaga.

Lausest, et "keha oled treeninud juba üle aasta aja" kahtlustan, et ju siis varasem eluviis eriti kiiremat liikumist või raskemat füüsilist tööd ei sisaldanud. Seega suure tõenäosusega polegi muud teha kui tasapisi treenida, treenida, treenida.

Üldkehaliselt aga võiksid kaaluda mõnda lihasvastupidavuse treeningut - üks kaubamärk on BodyPump, kuid klubides on analoogseid treeningud teisi veel. See aitab üsna tõhusalt kaasa kõikide lihaste tugevdamisele ja parandab aeroobset võimekust.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pulssi mõõdan Polari pulsikellaga; rauaga on selline lugu, et pikalt oli mul rauavaegusaneemia, nüüd peabki taas laskma uuesti mõõta, et näha, kuidas seis on; vererõhk on alati madal olnud, pidevalt probleemid peavaludega juba mitu-mitu aastat.

Olen eelmise aasta jõuludest alates tegelenud regulaarselt erinevate rühmatreeningutega, aga Body Pump'i ei ole julgenud siiani minna, sest nii palju kui kursis olen, oleks see minu vastupidavusele liig mis liig... Jooksuga tegelemisele lisandus juurde ka jõusaali treening.

Share this post


Link to post
Share on other sites

BodyPumpi kohta jah arvatakse mõnikord miskipärast, et jube raske. Kuid asi on vastupidi - kuna kava on üles ehitatud lisaraskuste kasutamise eeldusega, siis on võimalik alati teha vastupidi - alustada praktiliselt ilma raskusteta. Sel juhul on isegi küki puhul ju tegemist lihtsalt ca 100 tühja kükiga. Need teeb ikka ära. Eks eriti meeste ego saaks alguses põntsu, aga mis teha.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lase teha koormustest ja pulsilävede määramine spordiarsti juures! http://www.vomax.ee/?head=2&pageid=65&language=estonian

Saad teada emba kumba- kas koormus on liiga suur või siis su aeroobne tsoon ongi keskmisest erinev. Karvoneni valem jms keskmestatud valemid ei sobi kõikidele. Kas sa hingeldad väga tugevasti selle 1km jooksu lõppedes?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lase teha koormustest ja pulsilävede määramine spordiarsti juures! http://www.vomax.ee/...nguage=estonian

Saad teada emba kumba- kas koormus on liiga suur või siis su aeroobne tsoon ongi keskmisest erinev. Karvoneni valem jms keskmestatud valemid ei sobi kõikidele. Kas sa hingeldad väga tugevasti selle 1km jooksu lõppedes?

Peale jooksu hingeldan ja veidi paha on olla ka mõnda aega.

Tulin just praegu perearsti juurest oma probleemsete liigeste pärast ja rääkisin pulsist ka- arsti silmad läksid ka suureks, kui kuulis, kui kõrge mu pulss on. Soovitas samuti koormustesti teha, personaaltreeneril lasta kava koostada ja EKG tegi samuti, eks ole näha siis, mis see räägib.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See jooks on sinu jaoks liiga koormav. Praegune ajaline eesmärk unusta kohe ära, see pole sinu jaoks. Selle aja jooksul mis on koormustestini jäänud vali trennis jooksu kiirus selline, et püsiksid aeroobses tsoonis ka pulsikella või karvoneni valemi järgi. Tõenäoliselt pead piirduma hoopis kõndimisega (see võib olla egole raske, ma tean). Treeneril on kõvasti kergem sulle midagi soovitada, kui koormustesti tulemus on teada.

Võib olla saad teha ka kõndi ja sörki vaheldumisi. Sörgiga tõstad pulsi aeroobse tsooni ülemise ääre lähedale ja jalutades lased pulsil alla tagasi langeda. Näiteks vaheldumisi 20 sek sörki, 40 sek kõndi. Ja seda siis rohkem kui 1 minuti vältel. Kui taluvus tõuseb, siis võib sörgi osa pikendada: 1 minut sörki, 1 minut kõndi. jne. Lõpuks peaks jõudma sinna välja, et saad pidevalt sörkida.

Mis on sinu vanus, pikkus, kaal?

Edited by salasilm

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×