Spordijookidel ei pruugi olla reklaamitud mõju

[Henry Küla 37]

Kas spordijookidest on tegelikult mingit kasu? Tabavalt Londoni suveolümpia ajaks ilmunud juhtiv teadusajakiri taunib teravalt spordijoogitööstust.

Briti meditsiinižurnaalis BMJ ilmunud aruannete kohaselt on spordijoogibrändide nagu Gatorade ja Powerade tootjad viimastel kümnenditel kulutanud miljoneid uuringuile ja turundusele eesmärgiga veenda lisaks avalikkusele ka spordi- ja meditsiinitöötajaid selles, et ürgne instinkt — janutunne — pole sugugi usaldusväärne märguanne selle kohta, millal tuleks juua.

Samuti on meile kõigile aktiivselt pähe määritud arusaama, mille kohaselt vana igav vesi pole organismi dehüdratsiooni ennetamiseks piisavalt tõhus, vahendab Mother Jones.

Seitsmest spordisooritustoodete teemalisest uurimusest koosneva BMJ artiklisarja teljeks on korralikult dokumenteeritud kajastus spordijoogitootjate nagu PepsiCo (Gatorade), olümpiamängude ametliku sponsori Coca-Cola (Powerade) ja GlaxoSmithKline’i (Lucozaid) rahalistest suhetest erialaliitude, meditsiiniühenduste ja akadeemiliste uurijatega. Seega pole vast eriti üllatav tõdemus, et vastavate suhete toel sündinud avastused ja soovitused on tihtipeale hõlmanud hirmutavaid hoiatusi veetustumise e dehüdratsiooni ja elektrolüütide tasakaalu häirete eest — hoiatusi, mis samas mugaval moel toetavad korporatiivsete sponsorite rahalisi huvisid.

Kes oleks võinud arvata, et on olemas asutus nimega Gatorade’i sporditeaduste instituut (GSSI)? BMJ uuriva artikli osutusel oli üheks suuremaks GSSI “saavutustest” arusaama õõnestamine, mille kohaselt organism evib täiesti tõhusat homöostaatilist mehhanismi dehüdratsiooni tuvastamiseks ja korrigeerimiseks — nimelt janutunnet. Artikkel tsiteerib instituudi direktorit, kes usaldusväärsete tõendite sisulise puudumise juures väitis, et “janumehhanism on inimese vedelikuvajaduste ebatäpne ja lühiajaline indikaator”.

Teine BMJ sarja artikkel selgitab, kuidas toiduaine-etikettidel ja reklaamides esitatud väidete tõepärasuse hindamisega tegelev Euroopa toiduohutusamet EFSA on spordijookidega seotud väidete heakskiitmisel usaldanud tõsiselt vigast läbivaatusprotsessi. Kolmas uurimus annab teada, et lisaks spordijookidele muid sporditooteid, sealhulgas toidulisandeid ja treeningvarustust pakkuvatel veebilehtedel esitatud sajad väited sooritusedemuse kohta rajanevad suuresti küsitava väärtusega andmetel ja mõnikord nähtavasti üldse mitte mingisugustel andmetel.

Mitu artiklit viitavad tõdemusele, et suur osa tsiteeritud uuringuandmeid on saadud väga konkreetsete toitaine- ja treeninguvajadustega kestvusalade tippsportlaste peal läbi viidud katsetest. Pole mingit objektiivset põhjust laiendada vastavaid tulemusi kehaliselt aktiivsele osale tavaelanikkonnast.

Kriitikud on juba ammu sarjanud spordijooke nende ohtra kalorsuse ja kasutute lisaainete suure sisalduse eest, rääkimata tootmise, transpordi ja miljonite plastpudelite utiliseerimisega seotud kahjudest keskkonnale. Sellest hoolimata on vastaval tootekategoorial tulus ja jätkuvalt kasvav turg; BMJ andmeil müüakse spordijooke USA-s aastas 1,6 miljardi dollari eest. Tegelikult on Powerade suisa Londoni olümpiamängude ametlik spordijook ning Coca-Cola reklaamib oma brändi kampaaniaga, milles osaleb terve hulk tuntud ja tunnustatud tippsportlaseid.

BMJ artiklisari tõstatab kaks omavahel seotud, kuid siiski eraldiseisvat küsimust: kas trenni tegevad inimesed peaksid püüdma kaotatud vedelikke taastada ennetavas korras või võivad nad füüsilise pingutuse ajal ja pärast seda usaldada omaenda janutunnet, mis neile vedelikukadu õigeaegselt meelde tuletab? Ning kas vedelike tasakaalu taastamisel on neil tingimata tarvis kõiki soolasid, suhkruid ja muid spordijookidele lisatud aineid või piisab pelgast veest? Õiged vastused on: janutunde usaldamine on kõige mõistlikum samm ning veest piisab vedelikuvaeguse korrigeerimiseks täiesti. Kogu keerulise jutu elektrolüütide taastamisest ja muust taolisest, mida olete kõik need aastad kuulnud, võite ära unustada — teaduslikud tõendid vastavaid arusaamu ei kinnita.

Artiklisarjale lisatud kommentaaris osutab Cape Towni ülikooli sporditeaduskonna dekaan Timothy Noakes, et ülehüdreerimisega (vedelike ülemäärase manustamisega) kaasneb märksa suurem tõsiste komplikatsioonide ja koguni surma oht kui dehüdratsiooniga. Pealeselle rajaneb arusaam, et vedelikud ja elektrolüüdid tuleb viivitamatult taastada, tema sõnul meie evolutsioonilise mineviku, s.t Aafrika kuivades piirkondades küttimisega tegelenud vastupidavate pikamaajooksjate pärandi fundamentaalselt vääral tõlgendamisel.

“Inimolendid ei reguleeri vedelike tasakaalu momentaalselt,” kirjutab dr Noakes. “Meie evolutsiooni ajalugu on meid vorminud “viivitusega joojateks” (ingl delayed drinker), mis tähendab, et füüsilisest treeningust johtuv vedelikupuudus korrigeeritakse näiteks järgmise einega, mil leiab lisaks aset ka elektrolüütide, peamiselt naatriumi, aga ka kaaliumi tasakaalu taastamine.

Inimesed optimeerivad oma dehüdratsiooni määra, juues siis, kui on janu. Viimased 40 aastat on inimesi eksitatud uskuma, et nad peavad “janu ennetamiseks” ja optimaalse hüdratsiooni tagamiseks jooma — ning peamiselt on sellise eksitamisega tegelenud just spordijooke tootvate ettevõtete turundusosakonnad.”

Artikkel asub aadressil: http://forte.delfi.e...f.d?id=64753962

[Rambo vend 30]

Ma olen väga selle poolt, et organism ütleb, millal vaja juua ja enamasti see toimib. Üleeile käisin aga rulluisutamas ja kuna uued laagrid olid all, siis libisemin väga hea ja tegin tunduvalt pikema tiiru selle 30c kuumusega. u 50min. Koju jõudes tekkis janu, aga sain kohe aru, et joomisega on seekord hiljaks jäädud. Mõistus läks lukku, uni oli halb, hommikul peavalu.

Üldiselt jah piisab mulle janu järgi joomisest, kusjuures kogused on naeruväärselt väikesed võrrreldes pudeliga jalutajatega. Äkki mingi pool liitrit päevas tuleb keskmiselt.

[Archangel 482]

Selle artikli kohta ütleks küll - "no shit".

Kui nüüd sama "avastus" ka absoluutselt kõige muu kohta tehtaks ja meedias välja öeldaks, et 99.99% kõikidest toodetest on bullshit ja valesti reklaamitud, siis võib maailmast isegi asja saada, lol.

[Angelo 51]

Pool liitrit ilmselgelt vähe.

[Sarge 385]

Sai kunagi üks artikkel tõlgitud:

http://www.fitness.ee/artikkel/1286/susivesikuelektroluudi-joogi-taiendav-efekt/1

[urmasg 6]

Ma olen väga selle poolt, et organism ütleb, millal vaja juua ja enamasti see toimib. Üleeile käisin aga rulluisutamas ja kuna uued laagrid olid all, siis libisemin väga hea ja tegin tunduvalt pikema tiiru selle 30c kuumusega. u 50min. Koju jõudes tekkis janu, aga sain kohe aru, et joomisega on seekord hiljaks jäädud. Mõistus läks lukku, uni oli halb, hommikul peavalu.

Üldiselt jah piisab mulle janu järgi joomisest, kusjuures kogused on naeruväärselt väikesed võrrreldes pudeliga jalutajatega. Äkki mingi pool liitrit päevas tuleb keskmiselt.

Eks ta ideaalis võiks nii olla, et me tunneme üldse ära oma vajadused ja joome ja sööme selle järgi. Mida rohkem oma keha kuulata oskame, seda lihtsam meil.

Minu isiklik kogemus mingist 3-4 aasta tagusest perioodist oli see, et kuidagi pea läks paksuks otsa ja imelik oli. Kuna korra aastas ikka lasen teha endale perearsti juures korralikud analüüsid kindluse mõttes, siis selle käigus tuli muuhulgas välja, et veri paks ja hemoglobiin lausa 180. Arsti korraldus oli, et 1,5 liitrit vett iga päev ja nädala pärast uuesti tagasi! Nädalaga oli normaalne seisund taastunud ja hemoglobiin 161. Ja uksest saadeti mind välja sõnadega, et edaspidi kogu elu 1,5 liitrit vett päevas juua.

Ega ma nüüd pole seda koguaeg järginud, aga kui tunne hakkab imelikuks minema, siis tuleb meelde ja tassin oma veepudelit kaasas ja aitab.

Võimalik, et inimesed on erinevad, aga igasugused stressid vist siiski häirivad meie tundlikkust ja suudame oma keha vajadusi mitte kuulata.

Edited July 31, 2012 by urmasg

[Sarge 385]

Vett tulebki tarbida kogu aeg. Kui on janu, tähendab, et on juba hilja. Ideaalis ei tohiks janu tekkida.

[IVARK 42]

Igasugu spordijookide pähemäärijad on puhas business, mille eesmärk on kasum, mitte indiviidi igakülgne arendamine ja tema tulemuste parandamine Selleks on muidugi ka omad ettevõtted, kes tõesti ka aitavad aga siis juba mõõdetavates tulemustes. Kahju, et osa inimkonnast ei saa aru, et jalgratast ei ole vaja enam leiutada, see on juba olemas olnud aastatuhendeid ja meie esiisad teadsid seda.

[Tragl 79]

Vett tulebki tarbida kogu aeg. Kui on janu, tähendab, et on juba hilja. Ideaalis ei tohiks janu tekkida.

Esimeses postituses viidatud artiklist see ei järeldu.

[Sarge 385]

Esimeses postituses viidatud artiklist see ei järeldu.

Ei nõustu selles osas, mis seal kirjas on janu kohta.

[Rambo vend 30]

Vett tulebki tarbida kogu aeg. Kui on janu, tähendab, et on juba hilja. Ideaalis ei tohiks janu tekkida.

Eks ta ideaalis võiks nii olla, et me tunneme üldse ära oma vajadused ja joome ja sööme selle järgi. Mida rohkem oma keha kuulata oskame, seda lihtsam meil.

Minu isiklik kogemus mingist 3-4 aasta tagusest perioodist oli see, et kuidagi pea läks paksuks otsa ja imelik oli. Kuna korra aastas ikka lasen teha endale perearsti juures korralikud analüüsid kindluse mõttes, siis selle käigus tuli muuhulgas välja, et veri paks ja hemoglobiin lausa 180. Arsti korraldus oli, et 1,5 liitrit vett iga päev ja nädala pärast uuesti tagasi! Nädalaga oli normaalne seisund taastunud ja hemoglobiin 161. Ja uksest saadeti mind välja sõnadega, et edaspidi kogu elu 1,5 liitrit vett päevas juua.

Ega ma nüüd pole seda koguaeg järginud, aga kui tunne hakkab imelikuks minema, siis tuleb meelde ja tassin oma veepudelit kaasas ja aitab.

Võimalik, et inimesed on erinevad, aga igasugused stressid vist siiski häirivad meie tundlikkust ja suudame oma keha vajadusi mitte kuulata.

Ma usun küll seda, olen mingeid perioode katsetanud kah, aga pole pikalt suutnud järgida. Aga tõsiselt vähe joon küll üldiselt, peakski huvipärast nädala koguse kirja panema.

[Henry Küla 37]

Arusaadavalt on inimesed erinevad ja organismid erinevad. Põhiloogika peaks siiski kehtima iga inimese kohta põhjusel, et oleme inimesed.

Minu praktika on ühene ja tugineb kogemusele. Aastatel 2000-2007 tarbisin trennis spordijooki nimetusega Isostar. Trenni jooksul 0,5 liitrit. Pärast igat harjutust üks kuni kaks lonksu. Intensiivse treeningu või väga palava ilmaga oli joodava vedeliku kogus kuni 0,75 liitrit. Vedeliku joomisega trenni vältel on sooritus ja vastupidavus paranenud ca 1-2% võrra kui vedelikku vahetult pärast trenni juua või kuni 1,5 tundi pärast trenni juua.

Aastast 2007 kuni tänaseni spordijooke trennis üldse enam ei joo, ainult vett kuni 0,5 liitrit. Ei tunneta ega saa aru, et oleks erinevus tekkinud, joodes vett või spordijooki. Isiklikult pean vett organismisõbralikumaks joogiks. Küll tuleks märkida, et trenni kestel vett mitte juues vastupidavusvõime on natukene väiksem kui vett juues, selline on minu isiklik kogemus.

Edited July 31, 2012 by Henry Küla

[AlanBStard 126]

Artikkel on omajagu puusse sõitnud. Spordijoogid mõjuvad ja väga hästi, aga ma ei saa aru kes tuli selle peale et Gatorade ja Powerade spordijookideks nimetada. Need on suurelt osalt lihtsalt suhkruveed hulga mittevajalike lisanditega veidratest värvainetest hüdrogeenitud rasvadeni välja.

[Rambo vend 30]

See on ammu teada, et spordijookide ja energiajookide sihtgrupp on lapsed.

[urmasg 6]

See on ammu teada, et spordijookide ja energiajookide sihtgrupp on lapsed.

Spordi- ja energiajooke on väga erineva kvaliteediga, tervislikest kuni paraja solgini välja. Nagu kõigi muude asjadega. Kui tahta millelegi hinnangut anda, siis seda saab mõistlikult teha konkreetselt võrreldes teise toodetega. Spordijookide võrdlustabelit mul kohe võtta pole. Küll võin näitena välja käia energiajookide kohta. Võrreldi toodete tervislikust ja samas energiat andvaid omadusi: Healthy Energy Drinks Ranks

[urmasg 6]

Leidsin midagi ka spordijookide kohta, mis USA turul saadaval. Kuna selle võrdluse on Vemma ise kokku pannud, siis väga erapooletusele ei rõhuks

Energiajookide võrdlustabel ei ole Vemma poolt koostatud Ärge pikka viha pidage. Kui kellelgi on veel viiteid energia- ja spordijookide võrdluste kohta, siis loeksin huviga.

[gmaster 303]

Spordi- ja energiajooke on väga erineva kvaliteediga, tervislikest kuni paraja solgini välja. Nagu kõigi muude asjadega. Kui tahta millelegi hinnangut anda, siis seda saab mõistlikult teha konkreetselt võrreldes teise toodetega. Spordijookide võrdlustabelit mul kohe võtta pole. Küll võin näitena välja käia energiajookide kohta. Võrreldi toodete tervislikust ja samas energiat andvaid omadusi: Healthy Energy Drinks Ranks

Väga segaseks jäi, mille järgi hinnati seda "healthyt" ja "energyt".

Lisaks sai hindeid turunduse ja mingi müstilise DF-i eest. Ehk siis arstide (kes ju teadupärast lollid) hinnang tootele, ilma ise toodet kasutamata...

Mainimata seda, et seal võrdluses on ainult võrkturunduse tooted.

[urmasg 6]

Väga segaseks jäi, mille järgi hinnati seda "healthyt" ja "energyt".

Lisaks sai hindeid turunduse ja mingi müstilise DF-i eest. Ehk siis arstide (kes ju teadupärast lollid) hinnang tootele, ilma ise toodet kasutamata...

Mainimata seda, et seal võrdluses on ainult võrkturunduse tooted.

Ei ole mina öelnud kuskil, et kõik arstid on lollid. Mul endal väga tark perearst. See, et arstid ei saa kõva häälega alati öelda, mida nad mõtlevad, on muidugi kurb.

Selles tabelis olid otseturunduse tooted küll. Näidake mulle paremaid võrdlustabeleid ja tutvun nendega suurima hea meelega.

[Sarge 385]

Artikkel on omajagu puusse sõitnud. Spordijoogid mõjuvad ja väga hästi, aga ma ei saa aru kes tuli selle peale et Gatorade ja Powerade spordijookideks nimetada. Need on suurelt osalt lihtsalt suhkruveed hulga mittevajalike lisanditega veidratest värvainetest hüdrogeenitud rasvadeni välja.

Gatorade ja Powerade'i tehakse nii, et labidaga suhkrut ja labidaga soola. Ma usun, et iga toodang on erineva maitsega - üks kord magusam, üks kord soolasem.

[Marianna 5]

Minu spordijook: 10 suurt värsket medjool datlit ja pool liitrit külma vett blenderdada ja super!