Jump to content
Silvar Fast

Silvar Rückenberg

Recommended Posts

Minu arvutuste alusel on seltskonnal vaja Tallinna piirile jõudmiseks läbida veel 25 km. Kohani, kus Pirita jõgi ristub Peterburi teega, peaks olema Tallinna silt (ma ei ole selles 100% siiski kindel). Kui kiiruseks on 5 km tunnis, siis jõuavad nad linna piirile kell 22:00.

Mina hakkan praegu rattaga vastu sõitma ning võtan nende seljakotid pakiraamile.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu arvutuste alusel on seltskonnal vaja Tallinna piirile jõudmiseks läbida veel 25 km. Kohani, kus Pirita jõgi ristub Peterburi teega, peaks olema Tallinna silt (ma ei ole selles 100% siiski kindel). Kui kiiruseks on 5 km tunnis, siis jõuavad nad linna piirile kell 22:00.

Mina hakkan praegu rattaga vastu sõitma ning võtan nende seljakotid pakiraamile.

Tallinna silt on Nissani keskuse ristmikul.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Maratoonarid räägivad, et õige pingutus algab 35.-ndal kilomeetril. Kasutades analoogiat, siis praegu peaks olema sama seis ka Silvaril.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise käisin vahepeal jõutõstmise EMV vaatamas ja trennis ja leppisime Raigoga kokku ,et võtame sangarid vastu ja viime tema juurde, sest selleks ajaks kui ükskord linna peaksime jõudma on kell juba sealmaal, et Reval pannakse kinni ,seega Raigo juures on saun ja pesemisvõimalus olemas ja kindlasti ei tule seal ka söögist puudus, selle eest hoolitsen ise. Hakkangi varsti asju pakkima, et kõik vajalik korralikuks vastuvõtuks valmis oleks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii jõudsin vahepeal 2 korda sangarite juures käia- korra üksi toitu ja vett viimas, Silvarit kreemitamas, korra Taaviga.

Parkisime Taaviga auto mõnedsajad meetrid eemale ja hakkasime vastu jalutama. Tuleb tõdeda et samm läks küll kohe kergemaks kui kellelegi vastu jalutada sai.

post-24563-0-52130200-1368888343.png

Ja siis jalutasime koos autoni tagasi...

post-24563-0-11180100-1368888363.jpg

Pärast kinkis Taavi sangaritele musclecore Proteini ja Recovery, mille tõsi küll, nad ainult pildistamise ajaks enda kätte said. Ei ole just kuigi hea valgupotsikuid seljakotis kaasas tassida, aga pärast saavad siiski tagasi need :D

post-24563-0-98560000-1368888375.jpg

Ja veel üks õnnelik ja väsinud Silvar

post-24563-0-57938000-1368888328.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Haapsalust hakkas kella 2 paiku tulema meeletu saju- ja välgupilv, lRiisiperre jõudis u kell 4 ja praegu Laagris on seda juba paista ja kergelt tunda. Loodame et läheb kusagile merele ära ja Lasnamäe poole ei lähe.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Esta arvas, et kuskil 17-18 km tulla ( 15 mintsa tagasi rääkisime). Nüüd juba kerge tuul ja õhk jahedam neil seal teel...Vast ei hakka äike mürrama

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eleri informeeris et Silvar pidi arendama korraliku lõputempot ja tulla olevat veel vaid ca 15 km...ma pean potid tulele panema, et mitte maha magada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul on tavaar suures osas auto peal, nii soojad ja kuivad riided, taastavad ja kõikvõimalikud ergutavad joogid ja batoonid. Perenaised vaaritavad ja termoses on kohvi valmis, varsti liikuma sündmuspaigale.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nagu juba foorumikülastajad teavad, siis mina ( Jüri ) katkestasin. Valus oli, oi kui valus...

Veel 3km enne Jänedat tundus, et distantsi läbimises ei ole midagi ülemõistuse käivat. Jah, villid olid suured ja villid olid valusad, aga see oli täitsa talutav. Reied ja sääred olid märgatavalt paremas seisus, kui nad olid seda 50km peal.

Mis peamine, vaim oli värske, tahtmist oli ja ilm oli hea. Kõik oli oma hulluses nii hea, kui see olla sai. Asi sai alguses sellest, kui viimasel korral sai ville lappima hakatud. Esialgu tundus, et asi on väga hea ning sellest lähtuvalt ei paistnud ka katkestamise mõtet kuskilt.

Asi aga muutus kiiresti umbes 1km enne Jänedat, kui ma tundsin, kuidas vasak jalapäkk järsku libises.. talla all asunud villid rebenesid lahti ning sellele järgnenud valu oli selline, mis korraks tõmbas terve jala tuimaks ja pisara silma. Edasi ma lonkasin, meeletu valu käes lonkasin ja püüdsin natukenegi tempot hoida.

Raske oli. Lõpuks, kui jõudsime Jäneda bussipeatusesse ja istuda sain, siis oli selge, et ma ei ole võimeline enam jätkama. Ma ei suutnud praktiliselt üldse toetuda oma vasakule jalale. Saatsin siis vennad Rückenbergid teele ja läksin ise vaikselt uurima, kuidas rongile saada.

Kohalikust poest teatati, et rongijaam oli 1,5km kaugusel ja et rong tuleb 40 minuti pärast. See teekond sinna venis kohutavalt. Selle tee läbimiseks kulus mul 35 minutit ja napilt jõudsin ma rongile siiski.

Peale seda, kui lihased hakkasid maha jahtuma tuli välja ka teine valus koht, milleks oli säärepealne. Kuna villid talla all ei lasknud korralikult astuda, siis hoidsin varbaid pidevalt kõveras ja kõik need kilomeetrid tegid oma töö.

Pinge oli seal tohutu ja oli näha, et oli kõvasti paistes. Mida aeg edasi, seda suuremaks läks valu ja lõpuks oli see nii talumatum et ma ei suutnud ilma millegi abita üldse kõndida...

Tallinnasse kutsusin sõbrad vastu ja toetudes abistavale õlale suutsin kuidagi ka autoni longata. Koju jõudes läks asi veel hullemaks ja läksin EMOsse, kust sain valuvaigistava süsti. Peale seda oli olukord natukene parem, aga praeguseks, kui ma sain ka ca 4 tundi juba magada on valu taastunud ja kõndimine on tugevalt raskendatud.

Nüüd aga, kui valu vähegi lubab, siis olen linnapiiril, et matkasellid Silvar ja Esta vastu võtta!

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest UrmoPaju

Austus ka Jürile ja veel teistele, kes on käinud mingi maa kaasa, see ei ole kerge ja väga tublid on kõik osalejad olnud :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nagu juba foorumikülastajad teavad, siis mina ( Jüri ) katkestasin. Valus oli, oi kui valus...

Veel 3km enne Jänedat tundus, et distantsi läbimises ei ole midagi ülemõistuse käivat. Jah, villid olid suured ja villid olid valusad, aga see oli täitsa talutav. Reied ja sääred olid märgatavalt paremas seisus, kui nad olid seda 50km peal.

Mis peamine, vaim oli värske, tahtmist oli ja ilm oli hea. Kõik oli oma hulluses nii hea, kui see olla sai. Asi sai alguses sellest, kui viimasel korral sai ville lappima hakatud. Esialgu tundus, et asi on väga hea ning sellest lähtuvalt ei paistnud ka katkestamise mõtet kuskilt.

Asi aga muutus kiiresti umbes 1km enne Jänedat, kui ma tundsin, kuidas vasak jalapäkk järsku libises.. talla all asunud villid rebenesid lahti ning sellele järgnenud valu oli selline, mis korraks tõmbas terve jala tuimaks ja pisara silma. Edasi ma lonkasin, meeletu valu käes lonkasin ja püüdsin natukenegi tempot hoida.

Raske oli. Lõpuks, kui jõudsime Jäneda bussipeatusesse ja istuda sain, siis oli selge, et ma ei ole võimeline enam jätkama. Ma ei suutnud praktiliselt üldse toetuda oma vasakule jalale. Saatsin siis vennad Rückenbergid teele ja läksin ise vaikselt uurima, kuidas rongile saada.

Kohalikust poest teatati, et rongijaam oli 1,5km kaugusel ja et rong tuleb 40 minuti pärast. See teekond sinna venis kohutavalt. Selle tee läbimiseks kulus mul 35 minutit ja napilt jõudsin ma rongile siiski.

Peale seda, kui lihased hakkasid maha jahtuma tuli välja ka teine valus koht, milleks oli säärepealne. Kuna villid talla all ei lasknud korralikult astuda, siis hoidsin varbaid pidevalt kõveras ja kõik need kilomeetrid tegid oma töö.

Pinge oli seal tohutu ja oli näha, et oli kõvasti paistes. Mida aeg edasi, seda suuremaks läks valu ja lõpuks oli see nii talumatum et ma ei suutnud ilma millegi abita üldse kõndida...

Tallinnasse kutsusin sõbrad vastu ja toetudes abistavale õlale suutsin kuidagi ka autoni longata. Koju jõudes läks asi veel hullemaks ja läksin EMOsse, kust sain valuvaigistava süsti. Peale seda oli olukord natukene parem, aga praeguseks, kui ma sain ka ca 4 tundi juba magada on valu taastunud ja kõndimine on tugevalt raskendatud.

Nüüd aga, kui valu vähegi lubab, siis olen linnapiiril, et matkasellid Silvar ja Esta vastu võtta!

Kahju, kui keha vaimu alt veab.

Öösel tundusid küll heas tujus veel olevat ja olin suht kindel, et paned lõpuni ikka välja.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Umbes 30 minutit tagasi ütles Esta, et nad istuvad autos varjus, kuna vihma sajab. Kilomeetreid arvasid nad ise, et on kuskil 12, aga autojuht teadis öelda, et hoopis 15km. Rohkem infot kuulnud ei ole.

Share this post


Link to post
Share on other sites

10 km täpselt on minna veel ütles Esta, aga vaikselt sajab. Jalad on märjad ja riided märjad. Külm veel ei ole ütlevad matkajad. Just Esta helistas ja andis teada

Share this post


Link to post
Share on other sites

Praegu tuli värske info Jüri Vilolt, et jäänud on 10 km ja finišipaik on siis vana Nehatu plats peale Pirita jõge, sinna varsti liigungi ,et valmis seada laagriplats ja Finish, TV 3 uudised peaksid olema ka juba sinnapoole teel, eesotsas Mart Sanderiga. Auto on täis kõikvõimaliku abi, mida saabujad peaks vajama, seega teeme parima, et vähemasti finiš oleks see, mille pärast tasus kannatada...

Share this post


Link to post
Share on other sites

8,3 km oli 15 min tagasi autoga móótes. Silvaril on täiskäik póhjas. Enam ühtegi pausi siit ei tule. Liigume varsti järgi neile, siis saame teada uue vahe aja.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×