Jooks ja pulss

[salasilm 66]

Testi mõttes võiksite proovida jätta ühe rihmadest koju või vahetada mehega ajutiselt komplektid.

Kahekesi kõrvuti joostes vajab kella ainult see, kes on kehvema vormiga ja tema järgi tuleks valida tempo.

[ivite 2]

Soetasin kella alles kuu aega tagasi. Ehk peaksin müüja poole pöörduma?

Päris kõrvuti me ikka ei jookse, seega ühe kella koju jätmine jääb ära.

[eesti mees 15]

Kelladest rääkides siis mina kasutan Garmin For runnerit mioa peetakse üheks parimaks aga ka minul annab vahel üle 200, max olen saanud 240 , tõusudel mis on ilmselt kella poolne viga. Peale 2 kuust jooksu pausi hakkasin uuesti jooksmisega tegelema ja näitas ka alguses 170, seega kiskusin kohe tempot aeglasemaks 150 sain kätte sõrkides 6, 40 km-le. Eks alguses tulebki aeglasemalt alustada ja põhja laduda alles siis saab mõelda kiirendustele.

[ivite 2]

Tänan kõik, kes on oma mõtteid minuga jaganud (Y)

Mul veel üks küsimus. Kui jagada jooksud erinevateks etappideks, siis missugused võiksid olla südamerütmi vahemikud?

Alustan KIIRKÕNNIST (kuni 130) - AEGLANE JOOKS (130-140) - MÕÕDUKAS JOOKS (...-...) - KIIRE JOOKS (...-...)

[ROtter 198]

Tänan kõik, kes on oma mõtteid minuga jaganud (Y)

Mul veel üks küsimus. Kui jagada jooksud erinevateks etappideks, siis missugused võiksid olla südamerütmi vahemikud?

Alustan KIIRKÕNNIST (kuni 130) - AEGLANE JOOKS (130-140) - MÕÕDUKAS JOOKS (...-...) - KIIRE JOOKS (...-...)

http://kaalustalla.ee/calc/pulsitsoonid.html

[ivite 2]

Suur tänu ROtter, väga hea asja saatsite (Y)

[JungaTroll 79]

Pulsikella panen ikka niiskele ihule, tõmbasin ka rihma rohkem pingule ja täna viskas vaid 1 korra seda hullu numbrit

Meil on mõlemal Sigma pulsikellad, kuid erinevat marki. Mul PC9 ja mehel PC15.11, kas tõesti lähestikku jookstes võivad nad sassi minna?

Minu teada lastakse pulsivööd ikka lausa kraani alt läbi enne peale panemist. Polaril on vähemalt pulsivööl lausa kraani pilt peal - et kasta märjaks lugemisandurid.

PS. Nädal-paar on küll väga lühike aeg, mil hakata lootma kohe pikemaid distantse. Ära jookse asja endale vastikuks või tekita depressiooni. Paar nädalat on liiga lühike aeg, et südamega midagi muutuks.

[ivite 2]

Sigma omadel ei olnud üldse juttu, et peaks märjaks tegema Aga ma pingutasin rihma ja nüüd on täitsa ok ehk.

Hmm...arvate, et paar nädalat ei ole piisav?

[gmaster 303]

Kindlasti mitte, kui sa just mingi hüperesponder pole (eriti kiire reageerimisega organism). Heal juhul hakkad muutusi nägema kuu pärast, tõenäolisemalt paari-kolme..

[somps 0]

Sinu puhul oleks väga mõistlik teha enne treeningute alustamist siiski ära koormustest (arstiga, vähemalt EKG-põhine). Sealt saad teada ka enda jaoks soovituslikud pulsitsoonid, 141 on selgelt liiga kõrge. Artefaktide põhjuseks võib olla tõesti kehv kontakt või lõtv rihm, kuid ka mõni patoloogiline muutus südametöös (kuivõrd alguses sellele vihjasid, siis sealt ka soovitus koormustestile minna).

Kui pikka aega ei ole treeninud, siis esimesed tulemused peaksid tulema kuu-kahega, edasi läheb aeglasemaks. Võid jälgida ka oma hommikupulssi ja selle kohta pidada nö päevikut.

Pulsivööde segamini mineku kohta loe tootja infost, kas tegu on kodeeritud vöödega. Kodeerimata vööd võivad kergest segamini minna, kodeeritud vöödega nii kergelt see juhtuda ei tohiks.

[ivite 2]

Aasta siis oli 2005, kui mul avastati ekstrsüstolid, olin tablettide peal mingi aasta. Sel ajal tehti mulle Holter monitori igal kevadel ja sügisel, 24 h jooksul registreeris monitor ligi 3500 vahelööki. Nüüd kui viimati tehti (2011 a) oli neid 2000 tk. Mõtlesin, et olen veel noor ja soovi eluks ajaks siduda end tablettidega, sest tunne oli ka sees, et suudan veel sporti teha. Hakkasin vähendama tablettide tarbimist ja nüüdseks pole neid enam tarvitanud. Pakkusin arstidele välja, et äkki need on mul nö kaasasündinud, kuid nad eitasid seda. Sel ajal tehti ka koormustest haiglas, sellel jooksurajal ja arst ei soovitanud mul üldse joosta, ujuda võisin kuid mitte trenni mõttes vaid nö konna Ühesõnaga keeruline...

Aga olen kangekaelne ja kui olen midagi pähe võtnud, siis viin lõpule. Seega alates 2007 olen tegelenud BodyPumpiga ja 2011 hakkasin end proovile panema jooksmises. Eelmisel aastal osalesin 3-l ligi 10 km jooksul, kuid tundsin, et midagi on valesti, just selles mõttes, et jaksu ei olnud.

Sel aastal on ka jooksu plaan juba paigas ja nüüd ilmad ilusad, et saab õues joosta. Mõte on sel aastal seda teha veidi paremini, soetasin pulsikella ja nüüd uuringi neid südamelöökide vahemikke jne jne.

[somps 0]

Just sellepärast, et vahepeal oled ravi pooleli jätnud, tulebki korrata koormustesti. Ja tähelepanelikult kuulata mida arst räägib. Kindlasti ütle, et Sul on olemas pulsikell ning soovid nõuandeid millise pulsiga peaksid treenima. Ma ei usu, et keegi keelab liikumise. Koormustestiks vali kindlasti uuesti Bruce'i meetod (sain aru, et just nii tehti esimesel korral!?), sest siis on mida võrrelda. Kaasa võta ka eelmine koormustest. Need pulsivahemikud, mis on internetis, on mõeldud inimestele, kelle südametöös ei esine muutuseid, ning on siiski umbkaudsed. Kui Sa tõesti ei soovi minna arsti juurde, siis mine raamatukokku ja tee südametööga seotud raamatud lahti. Muidugi, see on vaid minu isiklik ja sõbralik soovitus, tervise säästmise nimel või nii, Sa ei pea seda kuulama kui ei soovi.

Muide, mina olen umbes 10 aastat Sinust noorem, ning minu kestvustreeningute keskmine pulss on 130-135 enamasti.

http://maraton.postimees.ee/446126/rumal-sportija-lopetab-sudame-rutmihairetega/ vana artikkel, kuid meelde tasub tuletada siiski.

[AlanBStard 126]

Aasta siis oli 2005, kui mul avastati ekstrsüstolid, olin tablettide peal mingi aasta. Sel ajal tehti mulle Holter monitori igal kevadel ja sügisel, 24 h jooksul registreeris monitor ligi 3500 vahelööki. Nüüd kui viimati tehti (2011 a) oli neid 2000 tk. Mõtlesin, et olen veel noor ja soovi eluks ajaks siduda end tablettidega, sest tunne oli ka sees, et suudan veel sporti teha. Hakkasin vähendama tablettide tarbimist ja nüüdseks pole neid enam tarvitanud. Pakkusin arstidele välja, et äkki need on mul nö kaasasündinud, kuid nad eitasid seda. Sel ajal tehti ka koormustest haiglas, sellel jooksurajal ja arst ei soovitanud mul üldse joosta, ujuda võisin kuid mitte trenni mõttes vaid nö konna Ühesõnaga keeruline...

Mis tablette, amfetamiin, söetabletid, barbituraadid, digitalis, berberiin?

Süda pole just minu teema aga lugesin et noortel muude südameprobleemideta inimestel stabiilsed ekstrasüstolid on ohutud ja neid tavaliselt ei ravita?

[gmaster 303]

Mis tablette, amfetamiin, söetabletid, barbituraadid, digitalis, berberiin?

Süda pole just minu teema aga lugesin et noortel muude südameprobleemideta inimestel stabiilsed ekstrasüstolid on ohutud ja neid tavaliselt ei ravita?

No kui 3500 ekstrasüstolit päevas on siis ma ütleks et see on juba probleem iseenesest... ehk siis loevad ikka arvud.

Ekstrasüstoolia pole ka minu teema aga üle 30/t loetakse "sagedaseks"

"Üksikud, monomorfsed ja harvaesinevad ES ei ole ohtlikud.

Reeglina ei vaja erakorralist abi.

• Supraventrikulaarne ES ei ole ohtlik

• Ohtlikuim sage, polümorfne ventrikulaarne ekstrasüstoolia"

[ivite 2]

Aitäh teemas kaasarääkijatele. Võtan nõu kuulda ja usun, et tulemus tuleb ka sel aastal parem (Y)

[ivite 2]

Nädal on möödas Pean mainima, et olen tegelenud enmajaolt kiirkõnniga vahele tippides sörkjooksu (kaks tänavaposti kõndinud ja ühe jooksnud), ainult nii olen suutnud hoida südamelöökide keskmiseks 130 lööki. Loodan, et sügiseks saan jooksma

Kas oskate soovitada mõnda spordiarsti, head spetsialisti, kes vaataks läbi mulle tehtud koormustesit tulemused?

[jooksE 0]

Minul mure selline, et olen tegelenud jooksmisega paar aastat vahelduva eduga (pigem suvel). Alustasin 3 km distantsidega, nüüd viimased tiirud olen 12 km jooksnud. Varem tegin seda kõike täitsa enda enesetunde järgi (tempo ja distants), nüüd soetasin endale pulsikella ja mõtlesin, et hakkan selle järgi treenima. Esimene 12 km, mis ma pulsikellaga läbisin oli mul keskmine pulsisagedus 165... seda on vist ilmselgelt liiga palju, kuigi enesetunne oli hea ja ei saanud arugi, et oleks nii palju sellise tempoga jooksnud. Nüüd eile mõtlesin, et üritan siis esimeses tsoonis püsida (Suunto M1 on kella mudel), aga see on võimatu, kui ma just metsa alla jalutada ei taha, aga mina tahan joosta. Küsimus ongi siis selles, et kui ma jätkas enam-vähem samas tempos jooksu (pulss 160-170 vahel), siis mis on lõpuks sellise treeningu tagajärjed? Kaalukaotusest ei ole vist mõtet rääkidagi? Aga kuidas selline treeningutempo lihastele mõjub? Kas rohkem rattatreeningut aitaks pulsi alla saada, et ma saaksin madalama pulsiga sama distantsi ka joostes läbida?

[Archangel 482]

Minul mure selline, et olen tegelenud jooksmisega paar aastat vahelduva eduga (pigem suvel). Alustasin 3 km distantsidega, nüüd viimased tiirud olen 12 km jooksnud. Varem tegin seda kõike täitsa enda enesetunde järgi (tempo ja distants), nüüd soetasin endale pulsikella ja mõtlesin, et hakkan selle järgi treenima. Esimene 12 km, mis ma pulsikellaga läbisin oli mul keskmine pulsisagedus 165... seda on vist ilmselgelt liiga palju, kuigi enesetunne oli hea ja ei saanud arugi, et oleks nii palju sellise tempoga jooksnud. Nüüd eile mõtlesin, et üritan siis esimeses tsoonis püsida (Suunto M1 on kella mudel), aga see on võimatu, kui ma just metsa alla jalutada ei taha, aga mina tahan joosta. Küsimus ongi siis selles, et kui ma jätkas enam-vähem samas tempos jooksu (pulss 160-170 vahel), siis mis on lõpuks sellise treeningu tagajärjed? Kaalukaotusest ei ole vist mõtet rääkidagi? Aga kuidas selline treeningutempo lihastele mõjub? Kas rohkem rattatreeningut aitaks pulsi alla saada, et ma saaksin madalama pulsiga sama distantsi ka joostes läbida?

Pulss sõltub ikka intensiivsusest, koormusest sinu treenituse astmest sõltuvalt. 165 pole minu arust küll nüüd nii midagi erilist mille üle pead vaevata. Kui end hästi tunned siis milles probleem?

Pulsivahemik ei oma otseselt mingit tähtsust kaalukaotusele. Loeb summaarne energia hulk mida aktiivsuse käigus ära kasutatakse ja päevane tarbitav kaloraaž. Pulss peegeldab vaid aktiivsuse raskust, intensiivsuse taset sinu kehale.

Pidev aeroobne treening soodustab lihasmassi kohanemist vastupidavusega ning massi kasvatamisele see üldjoontes kasuks ei tule. Rattatreening - eeldan, et samuti pikemate distantside sõtkumine? See täidab põhimõtteliselt sama eesmärki, mis jooksmine. Ajapikku läheb kindlasti pulss alla, aga sama effekti saad ka jooksmisega.

Aga kui sulle joosta meeldib siis sa ajapikku kipud nii või naa kiiremini ja kauem jooksma seega pulss rohkem pingutades läheb ikka kõrgemale.

Usun, et sul teadmised veidi puudulikud selles vallas ning arvad, et pulsivahemik on kuidagi kaalukaotusega otseselt seotud....

Muudetud September 1, 2012 kasutaja Archangel poolt

[jooksE 0]

Tänan vastuse eest ja igaks juhuks olgu ka veel mianitud, et seetõttu ma ka siin "algajate" all postitan, et ei ole seda asja niimoodi uurinud ja ei ole neid teadmisi mis võiks olla

Aga selline rumal? küsimus ka veel, et kui ma ühe jooksutreeninguga kaotan u 900 kalorit, siis mille arvelt need kalorid kuluvad? Jooksuga kaotab rohkem kaloreid kui rattasõiduga? Kas kõige efektiivsem viis keha treenimiseks on sõudeergomeeter?

[Archangel 482]

Tänan vastuse eest ja igaks juhuks olgu ka veel mianitud, et seetõttu ma ka siin "algajate" all postitan, et ei ole seda asja niimoodi uurinud ja ei ole neid teadmisi mis võiks olla

Aga selline rumal? küsimus ka veel, et kui ma ühe jooksutreeninguga kaotan u 900 kalorit, siis mille arvelt need kalorid kuluvad? Jooksuga kaotab rohkem kaloreid kui rattasõiduga? Kas kõige efektiivsem viis keha treenimiseks on sõudeergomeeter?

Kust täpsemalt keha treeningu ajal energiat ammutab sõltub treeningu liigist ja toitumisest. Kui päeva lõpuks on kaloraaž negatiivne, et kulutad rohkem, kui tarbid - siis väheneb kaal ja langeb rasvamass igal juhul. See, kust energia kulutus tuleb on oluline vaid selles määras, et kui palju kaalu-kadu tuleb rasva arvelt ja palju võivad kaduda lihaseid. Aeroobsete trennide puhul olulist vahet ei ole kuna lihastreeninguks ei sobi neist otseselt ükski.

Kaalukaotuse ajal on kõige targem tegeleda aktiivselt jõutreeninguga, et säiliks (Ja mõnel juhul ka kasvaks) lihasmass. Sest kaalu-kaotus puhtalt kaalunumbri muutumise eesmärgil ei ole otstarbekas. Aeroobseid trenne võib teha ning kalorite põletamiseks on nad head variandid - kuid lihasmassi säilitamisele mõjub see dieedi ajal üldiselt negatiivselt ning seetõttu olekski jõutreening paslik juurde teha.

Jooksmine on üldjuhul küll jah raskem ja põletab rohkem kaloreid aga rattasõit on mugavam ja kui tegevus on mugavam siis on kergem seda jällegi rohkem/kauem teha. Ma peast ei oska muidugi öelda, et kumb täpselt rohkem kaloreid mis tingimustes põletab aga ma arvan, et vali meetod, mis sulle kõige enam meeldib ja tegele sellega.

Sõude-ergomeeter on natukene teistmoodi lähenemisega kuna koormus võetakse alakehalt vähemaks ja suunatakse hoopis ülakehale.

Kuid kui soov on siiski treenida kogu keha lihaskonda ning suurendada massi ning jõudu siis ei ole mõtet aeroobsete tegevuste peale lootma jääda. Toniseerivad need tegevused on, aga kui huvitab sportlik välimus siis on vaja siiski lisada juurde jõutreeninguid saalis või kodus/väljas vastavate vahenditega.

[jooksE 0]

Kas kahest puhkepäevast nädalas piisab? Jooksen 1-1,5 tundi korraga ja jõusaalis siis u sama palju aga erinevatel päevadel (üks nädal ühte rohkem, teine nädal teist rohkem)? Olen lihtne harrastussportlane ja ei taha asja liiga keeruliseks ja kohustuslikuks ajada :)Toitumiskava on plaanis tellida aga pole veel asjale pihta saanud.

[Archangel 482]

Kas kahest puhkepäevast nädalas piisab? Jooksen 1-1,5 tundi korraga ja jõusaalis siis u sama palju aga erinevatel päevadel (üks nädal ühte rohkem, teine nädal teist rohkem)? Olen lihtne harrastussportlane ja ei taha asja liiga keeruliseks ja kohustuslikuks ajada :)Toitumiskava on plaanis tellida aga pole veel asjale pihta saanud.

2 puhkepäeva peaks ilusti piisama jah. Et siis üks nädal on kaks jooksmist ja kolm jõusaali ning teine nädal vastupidi, kolm jooksu ja kaks saali trenni?

Nii peaks kindlasti väga heal tasemel üld-füüsise saama. Teeksin ka ise nii, kui viitsiksin joosta. Aga ei viitsi.

[jooksE 0]

Nii oli plaan jah, aga nüüd tellisin endale tuttava käest toitumis ja treeningkava ja tuleb välja et trennid hakkavad olema siis 4 jõusaali ja 2 jooksu nädalas. Eks näis siis mis niimoodi treenides saab , aga kui millalgi kavad läbi saavad, siis tean kuidas edasi treenida

[Calor 1]

Nii oli plaan jah, aga nüüd tellisin endale tuttava käest toitumis ja treeningkava ja tuleb välja et trennid hakkavad olema siis 4 jõusaali ja 2 jooksu nädalas. Eks näis siis mis niimoodi treenides saab , aga kui millalgi kavad läbi saavad, siis tean kuidas edasi treenida

Kui alles algaja oled, siis kas see natuke palju pole alguseks? Ise algajana teen jõudu kolm korda nädalas, ujumist korra ja tööpäeviti siis tööleminekuks, tagasitulekuks 40 minutit ratast. Kokku tegelikult neli päeva ja R, L, P on seni väga hädasti puhkuseks ära kulunud. Jätaksin ainult 1,5 päeva puhkuseks oleks olnud ilmselt peale 2 nädalat kopp ees.

[jooksE 0]

Olen ikka nädalas u 3 korda jooksmas käinud, nii et enda liigutamine nüüd niiiiiii võõras teema ei ole, aga eks seda ole palju muidugi, eks näha ole mis minust kahe nädala pärast saanud on, õnneks ei ole see nii sunniviisiline ja jõusaalikaarte hakkan ka igakuiselt ostma, et mitte endale mingit sundi peale panna. Kuna olen ka kodune, siis pole enda ajaga nii kui nii targemat peale hakata