Jump to content
Perfekto

Kas on väga tervistkahjustav menüü?

Recommended Posts

Alustasin 24. veebruaril 2012 kaalu tõstmisega. Olen 20-aastane, 176 pikk ja veel enne kaalutõusu olin 60kg. Eesmärk on suveks vähemalt 75kg täis saada (umbes 60% lihast ja 40% pekki, kuna viimast mul õieti polegi)

Trenni: 6x nädalas ebastaabilse koormusega ehk keskmiselt: 1x (seeriatega)= 200 kätekõverdust, 200 kõhulihast, 200 kükki , ja muud träni juurde

15ndal märtsil 2012 olen juba 68 kilo.

Teilt soovin kommentaare minu tegevuse kohta. Kui hullusti see kaalu äkktõus tervisele mõjub, kas midagi menüüs välja vahetada jne?

Siin on minu menüü, vahepeal ampsan ka midagi vahepeale, mida kirja ei pane :)

Hommikusöök kell 8.00

maisihelbed (100 g):

- Kaloreid 368 Kcal, Rasva 1 g, Valku 8 g, Süsivesikuid 82 g, Kiudaineid 3 g

piim 2,5 % (250 g):

- Kaloreid 130 Kcal, Rasva 5 g, Valku 7.5 g, Süsivesikuid 12.5 g, Kiudaineid 0 g

Lõunasöök kell 12.30

makaronid (180 g):

- Kaloreid 624.6 Kcal, Rasva 5.4 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 122.4 g, Kiudaineid 5.4 g

sealiha (200 g):

- Kaloreid 522 Kcal, Rasva 42 g, Valku 34 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

piim 2,5 % (300 g):

- Kaloreid 156 Kcal, Rasva 6 g, Valku 9 g, Süsivesikuid 15 g, Kiudaineid 0 g

kiivi (160 g):

- Kaloreid 89.6 Kcal, Rasva 1.6 g, Valku 1.6 g, Süsivesikuid 17.6 g, Kiudaineid 4.8 g

Õhtusöök kell 17.30

makaronid (180 g):

- Kaloreid 624.6 Kcal, Rasva 5.4 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 122.4 g, Kiudaineid 5.4 g

sealiha (90 g):

- Kaloreid 234.9 Kcal, Rasva 18.9 g, Valku 15.3 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

muna (180 g):

- Kaloreid 243 Kcal, Rasva 16.2 g, Valku 21.6 g, Süsivesikuid 0 g, Kiudaineid 0 g

piim 2,5 % (300 g):

- Kaloreid 156 Kcal, Rasva 6 g, Valku 9 g, Süsivesikuid 15 g, Kiudaineid 0 g

õun (100 g):

- Kaloreid 45 Kcal, Rasva 0 g, Valku 0 g, Süsivesikuid 10 g, Kiudaineid 2 g

Hilisõhtune vahepala kell 20.30

hapukoor 20 % (400 g):

- Kaloreid 816 Kcal, Rasva 80 g, Valku 12 g, Süsivesikuid 12 g, Kiudaineid 0 g

Kaloreid: 4009.7 Kcal

Rasva: 187.5 g.

Valku: 161.2 g.

Süsivesikuid: 408.9 g.

Kiudaineid: 20.6 g.

Ette tänades :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Natuke liiga suur eesmärk suveks. Ümarakski oleks raske süüa sellise ajaga (st. lihtsalt 15kg juurde). Kuid kui kehatüüp on selline, et algraskus on 60kg, siis suveks 9 kilo lihast juurde ... utoopia.

Pealegi 200 kaupa kätekõverdusi tehes ... Kindlasti mitte. Kätekõverdusi ja "muud kaootilist" tehes saad suveks paremasse füüsilisse vormi, kuid lihast ehk 0,5-1kg juurde.

Teoreetiliselt on lihasmassi kasvatamiseks vaja olla minimaalses plussis, kuid 60 kilosena süüa 4000 kcal päevas annab vaid kõvasti pekki. Milleks üldse seda vabatahtlikult selga kasvatada?

  • Upvote 2

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sinu BAV on 1741.6 kcal, puhkepäeva kaloraaž ~2300 kcal. Ja ühe treeningtunni eest saad juurde ~500 kcal. Alustuseks võid vabalt elimineerida hilisõhtuse vahepala sellisel kujul nagu ta on :)

Nagu ka öeldud, siis selliselt treenides lihasmassi eriti ei kasvata, kuna sellisel kujul on see lihasvastupidavustreening.

Samuti oleks vaja menüüd mitmekesistada / numbreid ümber mängida ja hommikusöök täiesti välja vahetada.

---

Siit saad tellida korraliku treening- ja toitumiskava: http://www.fitness.ee/veebitreener ;)

Muudetud kasutaja htilga poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Alustasin 24. veebruaril 2012 kaalu tõstmisega. Olen 20-aastane, 176 pikk ja veel enne kaalutõusu olin 60kg. Eesmärk on suveks vähemalt 75kg täis saada (umbes 60% lihast ja 40% pekki, kuna viimast mul õieti polegi)

Trenni: 6x nädalas ebastaabilse koormusega ehk keskmiselt: 1x (seeriatega)= 200 kätekõverdust, 200 kõhulihast, 200 kükki , ja muud träni juurde

Ette tänades :)

Kätekõverdused-kõhulihased on ikka suht-koht võimlemine.Soovitan hakata saalis käima ja suurem rõhk baasharjutustel.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tänan üllatavalt kiirete vastuste eest

Vastavalt Teie õpetustele tegin kohe muudatused treeningus. Kuna elan suveni maal, kus jõusaali pole, siis mõtlesin kätekõverduste ja muude võimlemisharjutuste asemel tõsta rauakolakat, mida jõuan maksimaalselt 10 kordust taeva poole lennutada. Siis pole võimlemist.

75 kiloni tahan ennast sellepärast süüa, et elu aeg olen alakaalu piiril olnud ja nüüd tekkis kinnisidee või kui-olen-75-on-kõik-probleemid-lahendatud-sündroom.

Tervitades

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kätekõverdused-kõhulihased on ikka suht-koht võimlemine.Soovitan hakata saalis käima ja suurem rõhk baasharjutustel.

Kätekõverdused võimlemine? Huvitav, sest ma olen aasta ainult kätekõverdustega rinda treeninud ja ei saa öelda küll et ei toimiks. Ja mis sobiks kõhu treenimiseks paremini kui kõhulihased?? Tahaks näha treenijat kes teeb 3-4x 50-70 kätekõverdust ja ütleb et see ei mõju rinnale.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina soovitaks ka jõutrenni juurde võtta, kui esialgu raskused puuduvad, siis kasuta seda mis käepärast- (lao spordi või seljakotti raamatuid, veepudeleid v kasvõi liivakotte vms :D) ja siis nt tee kõhulihaseid raskusega süles või nt pea kohal. Teiste harjutuste puhul tasuks ka alternatiivid välja mõelda raskusi kasutades (kükid raskustega jne)

Toitumise koha pealt pole see küll eriti tervislik valik :D hommikul võiks nt puder ikka esikohal olla. Makaronid võiks ka vahest muude süskaritega asendada. Tervislikke rasvu ja rohelist kraami ei näe sinu menüüs üldse- proovi need ka ikka sisse juurutada ;)

Ja hapukoor õhtuseks vahepalaks? :D mul pidid silmad välja kukkuma ja laua alla veerema selle peale :D kas maitseb hea? :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

Mitte reeglina. Või olen mina lihtsalt erand selles suhtes, kaalun valmistoitu (sh spagetid, pudrud, liha jms.) seda taldrikule või karpi tõstes.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kõik on just sellele süsteemile üles ehitatud ja selles tehtavad muudatused kajastuvad vormis. Sisuliselt pole ju mulle tähtsust kas tegelik kaloraaž veidi kõrgem või madalam, kui kogu aeg ühesugust metoodikat järginud olen. Teisalt oleks hoopis keerulisem kaaluda kuivaineid, sest teen sooja toitu ainult mõned korrad nädalas, korraga suured kogused. Ülejäänud söögikorrad vaid soendan mikrokas. Siis peaksin ilmselt selgitama välja kui palju muutub toiduaine kaal töötlemise käigus, et taldrikule tõstes oleks koguse toiteväärtus võrdväärne kaalutud kuivainega.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vaevalt sa korraga 180g makarone jõuad süüa(?) Putrusid jms kaalutakse ikka kuivainena. Seega pole üldkaloraaž ka nii suur, aga jah: alguses piisab väiksemast kaloraažist kaalu tõusuks, kui kaal pidama jääb, tõsta kaloreid. Hoopilt mitme tuhande kaloriga plussi süüa pole mõtet.

180g makarone korraga ära süüa pole probleem kui on hästi ette valmistatud. sõltub inimesest.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kõik on just sellele süsteemile üles ehitatud ja selles tehtavad muudatused kajastuvad vormis. Sisuliselt pole ju mulle tähtsust kas tegelik kaloraaž veidi kõrgem või madalam, kui kogu aeg ühesugust metoodikat järginud olen. Teisalt oleks hoopis keerulisem kaaluda kuivaineid, sest teen sooja toitu ainult mõned korrad nädalas, korraga suured kogused. Ülejäänud söögikorrad vaid soendan mikrokas. Siis peaksin ilmselt selgitama välja kui palju muutub toiduaine kaal töötlemise käigus, et taldrikule tõstes oleks koguse toiteväärtus võrdväärne kaalutud kuivainega.

Aga nüüd, kus oled treener, on sul ka teiste, kellele toitumiskava koostama hakkad, ees vastutus ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Aga nüüd, kus oled treener, on sul ka teiste, kellele toitumiskava koostama hakkad, ees vastutus ;)

See, et mina niimoodi teen ei tähenda, et seda klientidele soovitan. Võistlussportlase ja harrastaja tegemistes võib ka erinevusi olla. Ja üleüldse, mida sa targutad :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma ei näe sellest menüüst, kuskohast vajalikud vitamiinid, mineraalid, antioksüdandid tulevad?

Millega Sa oma immuunsust üleval hoiad?

See on ju ühe päeva menüü Temal. Kõike asju ei saagi ühel päeval. Nii rikkalikult, et kõikke vitamiine ja mineraale saada ühel päeval on ikka väga väga raske .

Aga sa pakud või soovid promoda oma Vemmalt müüa, mingi ime rohi teises teemas Teil- ime asi :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See on ju ühe päeva menüü Temal. Kõike asju ei saagi ühel päeval. Nii rikkalikult, et kõikke vitamiine ja mineraale saada ühel päeval on ikka väga väga raske .

Aga sa pakud või soovid promoda oma Vemmalt müüa, mingi ime rohi teises teemas Teil- ime asi :)

Küsimus oli püstitatud, kui tervislik see menüü on. Ja kui see sisaldab ainult õuna ja kiivit, siis ei ole millegi alusel võimalik välja lugeda, et teine päev sisaldaks oluliselt rohkem vitamiinirikast toitu. Asi ei ole Vemmas. Valigu muud, kui leiab midagi paremat. Aga praegusel kujul see menüü küll pikas perspektiivis jätkusuutlik ei ole.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma ei näe sellest menüüst, kuskohast vajalikud vitamiinid, mineraalid, antioksüdandid tulevad?

Millega Sa oma immuunsust üleval hoiad?

Ampseri järgi jääb soovituslikust päevanormist vajaka ainult D - ja E-vitamiinist ning magneesiumist 20 g, ülejäänud vitamiinid ja mineraalained on kuhjaga täis.

Muudetud kasutaja ROtter poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See, et mina niimoodi teen ei tähenda, et seda klientidele soovitan. Võistlussportlase ja harrastaja tegemistes võib ka erinevusi olla. Ja üleüldse, mida sa targutad :lol:

No offence :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ampseri järgi jääb soovituslikust päevanormist vajaka ainult D - ja E-vitamiinist ning magneesiumist 20 g, ülejäänud vitamiinid ja mineraalained on kuhjaga täis.

Kui sellest menüüst piisaks inimesele täielikult, siis kuhu jäävad kõik köögiviljad jm värske kraam? Toitumisterapeutide poolt kuulen praegu valjuhäälset naeru :D . Ampser ei võta arvesse toidu tegelikku kvaliteeti, millal ta on valminud ja kuidas säilinud. Kiivis oleva C-vitamiini kogus võib ideaalsest erineda palju kordi ja meie tingimustes kindlasti erinebki.

Oleme neil teemadel vestelnud väga erinevate inimestega. On mitmeid tuttavaid arste, kes kõik on mulle kinnitanud, et arstid ei saa sellist koolitust, mis õpetaks, kuidas toitumise abil terved olla või kuidas erinevate haiguste puhul toiduvalikuga suunata protsesse tervenemise suunas. Ja olemegi jõudnud absurdse olukorrani, kus näiteks väljaõppinud meedik, kes on süstiv diabeetik, saab lõpuks abi meiesugustelt praktikutelt ja veresuhkur saab toidulisandite abil paika ja süstida pole enam vajadust. Praktiline elu ei kinnita varasema aja norme ja teada on, et praegu tõstetakse erinevate vitamiinide jt ainete vajalikku kogust. Praegune C-vitamiini soovitatav norm on piisav selleks, et mitte skorbuuti haigestuda, aga pole meie tegelik vajadus.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui sellest menüüst piisaks inimesele täielikult, siis kuhu jäävad kõik köögiviljad jm värske kraam? Toitumisterapeutide poolt kuulen praegu valjuhäälset naeru :D . Ampser ei võta arvesse toidu tegelikku kvaliteeti, millal ta on valminud ja kuidas säilinud. Kiivis oleva C-vitamiini kogus võib ideaalsest erineda palju kordi ja meie tingimustes kindlasti erinebki.

Oleme neil teemadel vestelnud väga erinevate inimestega. On mitmeid tuttavaid arste, kes kõik on mulle kinnitanud, et arstid ei saa sellist koolitust, mis õpetaks, kuidas toitumise abil terved olla või kuidas erinevate haiguste puhul toiduvalikuga suunata protsesse tervenemise suunas. Ja olemegi jõudnud absurdse olukorrani, kus näiteks väljaõppinud meedik, kes on süstiv diabeetik, saab lõpuks abi meiesugustelt praktikutelt ja veresuhkur saab toidulisandite abil paika ja süstida pole enam vajadust. Praktiline elu ei kinnita varasema aja norme ja teada on, et praegu tõstetakse erinevate vitamiinide jt ainete vajalikku kogust. Praegune C-vitamiini soovitatav norm on piisav selleks, et mitte skorbuuti haigestuda, aga pole meie tegelik vajadus.

Kui palju inimene saab köögiviljadega koos taimemürke ja mida iganes sealt taevast alla sadanud on (happevihmad, autode heitgaasid jne.)?

Kuidas inuiidid ilma köögiviljata hakkama said ja üsna terved olid?

Farmaatsiatööstuse kasumid on tänu "suurendatud" normidele ulmelised ja kasvavad veelgi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui palju inimene saab köögiviljadega koos taimemürke ja mida iganes sealt taevast alla sadanud on (happevihmad, autode heitgaasid jne.)?

See argument sobib väga hästi toidulisandi reklaamiks :D Eks ma söön isegi võimaluse korral oma aia saadusi ja eelistan ökotoitu. Paraku ei suuda veel piisavas koguses marju näiteks sügavkülma panna, et aastaringselt sellest vitamiine ja antioksüdante piisavalt saada.

Kuidas inuiidid ilma köögiviljata hakkama said ja üsna terved olid?

Kui palju meie toit sarnaneb eskimode toiduvalikuga? Igaüks võib endale ise vastata.

Farmaatsiatööstuse kasumid on tänu "suurendatud" normidele ulmelised ja kasvavad veelgi.

Toidulisandite leviku soodustavaks teguriks ei peaks küll farmaatsiatööstust, pigem vastupidi. Toidulisandid hoopis vähendavad ravimite kasutamist ja tihti võib ravimitest üldse loobuda. Algselt ei saanud toidulisandite tootmine algust mitte farmaatsiatööstusest. Võimalik, et tänapäeval näevad nemad ka, et rahvas tahab haigusi pigem ennetada, kui tagajärgi ravida ja suunatakse oma raha ka sinna. Tänud suurenenud normidele ja nendega arvestamist, olen mina farmaatsiatööstusele täiesti kadunud hing. Ja paljud on. Suhtlesin hiljuti tuttavaga, kes USA'sse kolis. Tema sõnul võib seal pidevalt kohata vanainimesi, kes näevad välja kui 70sed, elavad aktiivset elu ja tegelikult on 90sed. Ja nad söövad toidulisandeid. Üle 50% ameeriklastest sööb. Selle kohta on nii palju materjale. Ei ole vaja jalgratast leiutada. Väga hea raamat on ka Fitshopis müügil olev "Revitalisatsioon ehk kuidas elada saja-aastaseks". Lugege, mis seal kirjutatakse toidulisanditest, antioksüdantidest ja erinevate haiguste ennetamisest. Väide, et meie esivanemad ei söönud toidulisandeid ja elasid ka, ei ole väga veenev. Nad teatavasti kõik on ära surnud ;) Toidulisandid on viis, kuidas vanadust üle kavaldada ja tagada sellega pikem ja tervem elu.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma võibolla isegi ostaks su toidulisandit, aga sinna on niipalju suhkrut sisse pandud (arvatavasti sellepärast, et ameeriklased ostaks) ja see ei tundu enam tervislik. Ja ma saan aru, et vähem kui õunas, aga ega ma õunu kah eriti ei söö.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma võibolla isegi ostaks su toidulisandit, aga sinna on niipalju suhkrut sisse pandud (arvatavasti sellepärast, et ameeriklased ostaks) ja see ei tundu enam tervislik. Ja ma saan aru, et vähem kui õunas, aga ega ma õunu kah eriti ei söö.

Kas 32kcal doosi kohta päevas ja 8g frutkoosi on palju? http://www.fitshop.vemma.eu/vemma-supplement-facts.html#vemma-premix-tab

Kindlasti ei ole sinna lisatud valget rafineeritud suhkrut ^_^

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kommenteerimiseks logi sisse või loo konto

You need to be a member in order to leave a comment

Loo konto

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Logi sisse

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×