Pulss madalaks

[Kuup 0]

Tere,

Kas kellegil on siin olnud sellist probleemi, et aeroobse treeningu tulemusena ei ole rahuloleku pulss langenud? Olen kevadest suve lõpuni aeroobset teinud eesmärgiga igapäeva elus pulssi alla saada, kuid ta jääb ikka sinna 60-70 kanti. Esineb bradükardiat tühja kõhuga ja rahuliku päevaga(~45-50 lööki minutis) kuid see ei saa olla treeningu tulemusena.

Jooksin ca 4 korda päevas iga hommik 130-140 pulsiga 30-45 minutit, paar korda kuus ka pikemat tiiru(15-20km) pulsiga 160-175, kui testot oli ülemäära.

Hetkel teen jõusaalis ja jooksen peale igat trenni 15 minutit lindi peal pulsiga 130-140, rahuloleku pulss on sama või pisut tõusnud. Jäme ei ole.

Kui kellegil on kaasa rääkida, või oskab väga head südamespordiarsti soovitada, siis ootan huviga.

[MõmmiLiis 1]

Kas koormustesti oled teinud?

[Kuup 0]

Olen teinud 2x haiglas kardioosakonnas, nii ratta peal kui ka lindi peal. Kõik oli ok, ainult peale koormust ei langenud pulss alla 120.

[IVARK 42]

Aga milleks üldse madal pulss? 60-70 on täiesti normaalne. Mul oli kunagi püsivalt 82, hakkas häirima. Hetkel rahulolekus 60 ja väga hea olla.

Üks põhjus võib olla ka psühholoogilist laadi, ärevus nt. Võid joosta palju tahad aga põhjused on kuskil mujal. Juba sundmõttest, et pead pulsi alla saama, tekib stress. Kui suudad aeroobset teha normaalsel tasemel (30-45 min), siis milles küsimus? Pealegi pole mingit standardit, mul on sõber, kes ei treeni üldse ja tema pulss on rahulolekus 50 või alla selle. Ta on üldse flegmaatik ja madala vererõhuga tüüp, nii et inimeses palju kinni nagu näed.

[gmaster 303]

See et pulss ei langenud näitab ikkagi, et midagi on kuskil lahti. See peaks ikka ideaalis loetud minutitega normaliseeruma.

[Kuup 0]

Need 2 vastust olid päris head juba. Psühholoogiaal on ka kindlasti oma roll, sest joostes aeroobses tsoonis kõigub pulss ühtlase tempoga +-10 lööki ja see oleneb väga palju sellest, mis mõtted üldse peas on.

Endale jäi ka silma see, et pulss alla 120 ei langenud, samas arste see väga ei huvitanud millegi pärast.

Aga kuidas on teil lood pulss istudes vs püsti seistes? Tark valem ütleb, kui vahe on alla 15 löögi, siis on hea tulemus. Endal jääb see pigem 20-25 kanti.

[JungaTroll 79]

Tere,

Kas kellegil on siin olnud sellist probleemi, et aeroobse treeningu tulemusena ei ole rahuloleku pulss langenud? Olen kevadest suve lõpuni aeroobset teinud eesmärgiga igapäeva elus pulssi alla saada, kuid ta jääb ikka sinna 60-70 kanti. Esineb bradükardiat tühja kõhuga ja rahuliku päevaga(~45-50 lööki minutis) kuid see ei saa olla treeningu tulemusena.

Jooksin ca 4 korda päevas iga hommik 130-140 pulsiga 30-45 minutit, paar korda kuus ka pikemat tiiru(15-20km) pulsiga 160-175, kui testot oli ülemäära.

Hetkel teen jõusaalis ja jooksen peale igat trenni 15 minutit lindi peal pulsiga 130-140, rahuloleku pulss on sama või pisut tõusnud. Jäme ei ole.

Kui kellegil on kaasa rääkida, või oskab väga head südamespordiarsti soovitada, siis ootan huviga.

Oled kindel, et sellest 30 minutist piisas? Rahuoleku pulssi ei alanda ainult ühes pulsitsoonis jooksmine. 130-140 pulss ei pruugi olla isegi su treeningpulss südamele. 160-175 võib juba olla, kuid paar korda kuus seda joosta teeb kevadest suveni vaid mõned treeningkorrad.

Oleks ilmselt pidanud jälgima ka kogu suvise treeningperioodi pulsi muutusi. Ehk sel ajal ta isegi langes?

Endal kulus küll jämedast olekust (118kg) ja kõrgest rahuoleku pulsist (77 istudes) madala pulsini (54 istudes) saamiseks 3-4 aastat. Ja ei piisanud ka vaid mõnest korrast nädalas aeroobsest. Ikka 4-5 vähemalt tunnist aeroobse trenni, nädalavahetustel 2-3 tunnised rattasõidud.

[jrx 142]

Kuidas sa pulssi mõõdad? Kirjelda palun seda detailselt.

Palju koormustestide andmetel max. pulss on?

Võimalik, et aeroobsed sessioonid olid natuke liiga lühikesed.

[ROtter 198]

Kuidas sa pulssi mõõdad? Kirjelda palun seda detailselt.

Eelevalt kontrollid, et pulsomeetri ja vööanduri patareid on töökorras, samuti vererõhuaparaadi omad. Juhul, kui patareid on kaua kasutusel olnud, võivad anda valed näidud. Siis paned vööanduri ümber keha õigel kõrgusel, jälgid, et ei oleks lõdvalt, seejärel paned pulsomeetri käele. Samaaegselt paned vererõhuaparaadi teisele käele. Istud sobiva kõrgusega laua taha, võib kirjutuslaud olla, jalad üksteise kõrval, asetad käed südamekõrgusel lauale. Istud rahulikult 5 min ja lülitad kerge nupulevajutusega mõlemad aparaadid tööle. Peale näitude kuvamist ekraanidele arvutad aritmeetilise keskmise.

Lihtne ju.

[jrx 142]

Eelevalt kontrollid, et pulsomeetri ja vööanduri patareid on töökorras, samuti vererõhuaparaadi omad. Juhul, kui patareid on kaua kasutusel olnud, võivad anda valed näidud. Siis paned vööanduri ümber keha õigel kõrgusel, jälgid, et ei oleks lõdvalt, seejärel paned pulsomeetri käele. Samaaegselt paned vererõhuaparaadi teisele käele. Istud sobiva kõrgusega laua taha, võib kirjutuslaud olla, jalad üksteise kõrval, asetad käed südamekõrgusel lauale. Istud rahulikult 5 min ja lülitad kerge nupulevajutusega mõlemad aparaadid tööle. Peale näitude kuvamist ekraanidele arvutad aritmeetilise keskmise.

Lihtne ju.

Sa oled naljamees ikka:D Mis sa arvad, kas ja mida sinu vastusest kasu oli praegu?

(eelmises postituses kõik küsimused mõeldud originaalse küsimuse postitajale)

[ROtter 198]

Sa oled naljamees ikka:D Mis sa arvad, kas ja mida sinu vastusest kasu oli praegu?

(eelmises postituses kõik küsimused mõeldud originaalse küsimuse postitajale)

Pulss on nagunii pidevas muutumises ööpäeva lõikes, tavaliselt hommikul madalam, õhtul kõrgem. Aga peale rasket treeningut õhtul võib pulss olla ka hommikul kõrgem kui pärast taastununa õhtul. Näit sõltub ka momendi emotsioonidest.

[jrx 142]

Pulss on nagunii pidevas muutumises ööpäeva lõikes, tavaliselt hommikul madalam, õhtul kõrgem. Aga peale rasket treeningut õhtul võib pulss olla ka hommikul kõrgem kui pärast taastununa õhtul. Näit sõltub ka momendi emotsioonidest.

Oi jummel. Järjest hullemaks teed ju asja:) Mida vähema välise mõjuta oleksime kätte saanud selle KUIDAS algne küsija enda pulssi on seni mõõtnud, seda täpsemini saaksime talle nõu anda. See, et sa siin hetkel (iseenesest õiget) infot pritsib ainult reostab meie algandmeid:)

[ROtter 198]

Oi jummel. Järjest hullemaks teed ju asja:) Mida vähema välise mõjuta oleksime kätte saanud selle KUIDAS algne küsija enda pulssi on seni mõõtnud, seda täpsemini saaksime talle nõu anda. See, et sa siin hetkel (iseenesest õiget) infot pritsib ainult reostab meie algandmeid:)

Sellele ma viitangi, et tausta teadmata võid pulsinäitu valesti tõlgendada.

[IVARK 42]

Need 2 vastust olid päris head juba. Psühholoogiaal on ka kindlasti oma roll, sest joostes aeroobses tsoonis kõigub pulss ühtlase tempoga +-10 lööki ja see oleneb väga palju sellest, mis mõtted üldse peas on.

Endale jäi ka silma see, et pulss alla 120 ei langenud, samas arste see väga ei huvitanud millegi pärast.

Aga kuidas on teil lood pulss istudes vs püsti seistes? Tark valem ütleb, kui vahe on alla 15 löögi, siis on hea tulemus. Endal jääb see pigem 20-25 kanti.

Minul on teatav ärevus esinenud õpingute ajal, sellega seoses oli pulss ikka regulaarselt üle 70. Enamasti olen mõõtnud istudes, seega seda vahet istudes/lamades, ma ei tea. Õpinguteaeg oli ka see aeg kui mind häiris kiirem pulss. Ka viimasel ajal on mind veidi häirinud kiire pulss aga enamasti seoses mõtlemisega maal tegemist vajavate tööde peale, uue eluaseme ostmisele jne. Seega on üsna tugev seos vähemalt minul psüühikaga. Ei tee ma ka sellises mahus aeroobset (max 3x30 min nädalas), pole ka kunagi koormustesti teinud ja põhjalikumalt analüüsinud oma pulssi, siiani on perearsti soovitused mulle piisanud.

Kui sul pulss siiski ei taastu peale koormust, siis see pole muidugi hea (kui see on sul 120 või üle, siis päris hull). Kas EKG jm. on muidu korras, eks arst oskab ikka täpsemalt hinnata ja nagu siin mainiti ka, et tulemused ei pruugi kiirelt tulla, seega võibolla muretsed ilmaaegu.

Muudetud Märts 10, 2012 kasutaja IVARK poolt

[gmaster 303]

Mina ise arvaks, et võiks ikkagi teist arvamust küsida teiselt arstilt. Ise tegin kunagi diagnostikakeskuses (?) koormustesti, kuskil seal viadukti juures. Seal oli mingi nooremat sorti meesarst ja sai ka väljaprindi näitajatest kaasa. Just see pulsi mitte taastumine tekitaks mulle küll hulganisti küsimusi. Isegi mitteaktiivsetel sinuvanustel taastub suht kiiresti reeglina.

Aga jah, olen uuringutes tabeleid vaadates näinud, et on inimesi kellel praktiliselt muutubki ainult paari löögi võrra südamelöögisagedus, samas kui teistel langeb puhkepulss sama ajaga 20 lööki.

Samas,15 minutit ei loeta reeglina ka aeroobseks treeninguks.

Niiet hulganisti mõtlemis- ja uurimisainest sulle siit

[Kuup 0]

Pulssi olen nii kellaga mõõtnud kui ka ise südamelööke kuulates (kuulen ja tunnetan väga hästi), arvud klapivad. Kõrgema pulsiga (160+) regulaarse treenimise jätsin katki, kuna tundsin, et süda ei taastu ära nii kiiresti ning pigem pulss tõusis selle tõttu. Maksimaalset pulssi koormustestil ei proovitud, lasti 180ni, ise olen saanud 202 maksimaalse pingutuse ajal.

Võtan siit teadmiseks, et aeroobset treeningut pikemaks teha sujuvalt ning võiks spordiarsti juures käia ja aeglast taastumist uurida.

Tänud diskuteerimast