Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?

[Silja992 3]

Mina olen õppinud treeneriks läbi kehakultuuri täiendkoolituste. Olen läbinud esimese taseme üldianeid ja eriala, teinud eksamid, esimese taseme paberid on juba ammu käes, teisest tasemest on üldained tehtud. Esimese taseme kulud läksid kõik mul kokku (koos eriala ja eksamiga) umbes 3000EEK, ehk siis umbes 200€, aga nüüd kui uurisin asja, siis on võimalik saada ka soodushinnaga, mis oli mingiaeg 50€ üldianed. ei ütleks, et see rahaline pool oli väga kulukas, sest üldainete loengud olid väga põnevad ja põhjalikud

[Risto Uuk 5]

Sind huvitab sport ja treeneritöö, sulle soovitati kehakultuuri õppida, kuid sellegi poolest valisid sa ärinduse, mis sind absoluutselt ei huvita ning mille maksumus käis sulle üle jõu. Kus on siin loogika? Kui sa ei olnud endas kindel, milline eriala sind huvitab, siis oleksid pidanud endas selgusele jõudma, mitte uisapäisa tormama ning valima enda jaoks täiesti ebahuvitava eriala. Nüüd on teised süüdi ja ülikoolid pahad.

Sa teed ootamatuid järeldusi. Aga ole hea, kui järgmine kord minu materjalidele viitad, siis kasutada täpseid sõnu, mitte mõtle asju välja. 1) Kui keegi soovitab sulle midagi, siis kas sa tegutsed alati selle nõu järgi? Ja kas sa peaksid alati selle nõu järgi tegutsema? Kas tõesti teavad teised sinust rohkem kui sina ise? 2) Ma ei maininud, et mind huvitas treeneritöö, ma mainisin, et mind huvitas sport. Ja mind kindlasti huvitas mind ka majandus/ettevõtlus. 3) Ma ei öelnud ka, et teised on milleski süüdi, vaid lihtsalt arutlesin selle üle, miks ma vale valiku tegin. Näed erinevust?

See on muidugi õige, et oleks pidanud pikemalt enda valiku üle mõtlema. Aga seda ma enda postituses ka kirjutasin, seega ei anna sa siin mingit uut infot.

Kas pead ennast tõesti targemaks inimestest, kes on vastavate erialade õppekavad koostanud? Mis siis saaks, kui kõik siin maailmas õpiksid ja elaksid nii nagu neile endile sobib? Natuke siit, natuke sealt. Tahan teen, tahan ei tee. Mainisid, et kehakultuuri õppekavast moodustab 20 EAP mahus personaaltreeneritele spetsiifilist materjali. On sul aimu, kui suur maht on 20 EAP-d? Jõudsid sa selle mahu üldse oma koolitee jooksul täis saada? Loodan, et jõudsid.

Ma ei pea ennast kellestki targemaks ega ei näe vajadust mingiks kiitlemiseks. Ma teen oma asja ja teen seda, mis mulle huvi pakub ja mis mulle kõige parem tundub. Elus pole mingeid garantiisid -- ei saa öelda, et üks tee on ilmtingimata õige ja ainus tee. Küll aga tean, et mulle see tee, mida traditsiooniliselt soovitatakse, ei sobi.

Ma arvan, et ma jõudsin ligi 70-80 EAPd tehtud. Seega, ikka tean, mida 20 EAPd tähendab. Aga tee nüüd arvutus 20/180 ja siis saad aru, kui väike osa sellest personaaltreenerile oluline on.

Kuidas sa üldse sellist asja öelda saad? Kas Eestis on vähe häid treenereid? Kuidas teised treenerid on hakkama saanud ja sina mitte, vaata kasvõi neid samuseid, keda siit portaalist leida võib. Tõenäoliselt pole pole sa treenerite üldaineidki läbi võtnud, rääkimata kutsekoolitustest ning kehakultuurist endast. Selleks, et treeneriks saada, tuleb samuti alguses läbi võtta üldained, et üldse edasi spetsialiseeruda, sama ka kehakultuuriga ülikoolis. Mainisid 550-eurost koolitust, nüüd vaata, kui palju maksavad EOK poolt läbi viidavad koolitused. Aga, noh, eks need pole piisavalt kvaliteetsed sinu jaoks, liiga palju viletsaid ning vähe häid õppematerjale.

Mul on I taseme treeneritunnistus käes. Loe selliseid raamatuid nagu Supertraining, Strength&Conditioning:Biological Principles and Practical Application ja Science and Practice of Strength Training ja saad aru, mida ma mõtlen selle all, et Eestis pole eriti häid õppematerjale. Ütle, millised eestikeelsed raamatud on võrdväärsed vastased neile meistriteostele?

Artiklist jääb mulje, et oled teinud vale valiku eriala suhtes ning veel rumalamalt, et selle pooleli jätsid pärast seda, kui ligi pool teed oli juba läbi käidud. Nüüd oled laenudes ja diplomita - jah, diplom ei oma sinu silmis mingit väärtust, kuid mainin selle ikkagi ära. Mitte kunagi ei tea ette, kas see eriala oleks sulle tulevikus kasuks tulnud või mitte. Teadmine, olgu ta ükskõik milline, rohkem või vähem huvitav, ei jookse mitte kunagi mööda külge maha. Teine asi on see, et sulle ei kõlvanud õpetamismeetodid ega õppematerjalid. Ka see, et sa ei viitsinud loengutes käia ega eksamitekski õppida.

Mina leian, et sa lihtsalt petad ennast, sisimas tead siiski, et oled teinud valesti.

Kuigi ma hindan konstruktiivset kriitikat, arvan ma, et sinu kommentaar on pigem destruktiivne. Sa justkui tahad mulle kohta kätte näidata, mitte anda näpunäiteid ja soovitusi. Milleks? Suur osa su kommentaaridest põhineb eeldustel ja hinnangutel, mitte faktidel. Vaata kui paljudele inimestele andis see artikkel positiivseid mõtteid. Ja sina tuled siia ja lihtsalt tambid selle täiesti maha.

Vaata kommentaare minu blogi all ja näed, kuidas tuleb konstruktiivset kriitikat anda. Seal ei olnud inimeste eesmärke solvata, vaid panna mõtlema ka punktidele, mida ma võib-olla arvesse ei võta.

Muudetud Veebruar 11, 2012 kasutaja Risto Uuk poolt

[Risto Uuk 5]

Väga huvitav oli lugeda. Arukad mõtted, loodan selliste postituste jätku. Isiklikult kavatsen ülikooli astuda.

Aitäh! Ma ei oodanudki ega tahtnudki, et terve hunnik inimesi järsult ülikooli minema jätavad või sealt ära tulevad. Ma tahtsin, et inimesed lihtsalt mõtleksid enda valikute üle pikemalt. Mina mingis punktis seda ei teinud ja see oli viga. Edu ülikoolis!

[priit002 9]

Ise TTÜs õppides ja teades mis koormus on ärindusel, ei teki mingit erilist respecti Teie vastu,sama ülikooli teises tiimvas on elu hoopis teistsugune,seal tehnika poolel.Ärindus on TTÜs tõesti selline kinnimakstud tüüpide, kes ise ka ei tea mida tahaks mängumaa. Kui sa päriselt õppida tahaks, noh kehakultuur on teine tee ja treeneriametka, siis tehnikaülikool keskendub ikka nemasti reaalainetega seotud aladele.Ma olen suhteliselt kindel, et inseneriks ei sünnita, olgu sul kuistahes palju loogikat.Tõsi ta on, et leidub väga mittepädevaid proffessoreid, aga sellepärast ei saa veel kogu süsteemi huka mõista. Ise ma õpin erialal kuhu sissesaamiseks piisab matemaatika eksamil 37 punktis, aga 90 sisseastujast lõpetab nominaalajal 9. See on ränkraske, on palju ained mille väärtusest ma olen hiljem,ja ka aineid mille väärtusest ma ei usu et ma aru saan.

Kui sulle meeldib nii ja keegi sulle ei tee takistuseks mõne diplomi puudumist, siis hästi, aga ei ole mõtet teha päris sellist propogandat TTÜ kohta kui kõik mis sa näinud oled on motivatsioonitute õpilastega, motivatsioonitu õpetamine ärinduses. Mille õppimist ülikoolis, või üldse sellisel viisil seatakse tugeva kahtluse alla.

Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.

[trewe 7]

Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.

See on juba teiste viga, kui sellest ei suudeta aru saada. Suur viga.

Muudetud Veebruar 11, 2012 kasutaja trewe poolt

[Risto Uuk 5]

Sinu teema on sarnane nagu Holgeril,tema tehnika võib toimida, aga lõppu tuleks panna hoiatus, et see on rangelt minu tehnika ja loogika mis teiste puhul ei pruugi nõnda toimida ja kasu tekitada. Nagu sega teeb Imre Vähi.

Ma kirjutasin ühe sellise lõigu enda postitusse ka:

Ma ütlen hoiatuseks, et ma ei soovita kellelgi ilmtingimata ülikoolist ära tulla või ülikooli minemata jätta. Ma ei ole ju tegelikult mingi edu näide, et minu sõna uskuda. Ja ma soovitangi skeptiline olla.

Aga ma soovitan kindlasti ka rohkem mõtiskleda. Mõtle, miks sa ülikooli minna tahad või miks sa seal üldse käid. Sul on vaja palju informatsiooni, et teha üks korralik otsus. Minul oli väga vähe infot ja ma tegin selle otsuse lihtsalt kõhutunde järgi. See oli suur viga.

Ja tõesti ei tasu kellegi infot/nõuandeid ilma mõtlemata kasutada.

Muudetud Veebruar 11, 2012 kasutaja Risto Uuk poolt

[ROtter 198]

Mul on I taseme treeneritunnistus käes. Loe selliseid raamatuid nagu Supertraining, Strength&Conditioning:Biological Principles and Practical Application ja Science and Practice of Strength Training ja saad aru, mida ma mõtlen selle all, et Eestis pole eriti häid õppematerjale. Ütle, millised eestikeelsed raamatud on võrdväärsed vastased neile meistriteostele?

Sa oled ka üks seda tüüpi inimene, et Eestis on kõik paha ja välismaal on kõik hea. Üks on veel siin foorumis.

Aga arvesta mastaapsust ka. Väikese riigi eripära ongi see, et tuleb lugeda palju inglise keeles.

Mis sel õpikul viga on:

http://kulturism.ee/downloadable/SpordiYldained3.pdf

Samuti on head J.Loko koostatud õpikud.

[ROtter 198]

No sel puhul on ikkagi inimese end LOOGIKA see mida tuleb kasutada.igaks juhtumiks ei saa elus valmistuda ja õppida.lihtsamaid asju peab loomulikust intelligentsist ka oskama.

Vaata, matroxx, trammijuhil peab ka tunnistus oli, kuigi tramm sõidab kogu aeg mööda rööpaid ja kuhugi mujale minna ei saa. Ja intelligentsusega ei ole siin mingit pistmist.

[ville1 0]

Vaata, matroxx, trammijuhil peab ka tunnistus oli, kuigi tramm sõidab kogu aeg mööda rööpaid ja kuhugi mujale minna ei saa. Ja intelligentsusega ei ole siin mingit pistmist.

Võiks veel küsida nii ..kas kutseoskus=intelligentsus?

[matroxx 22]

POle mõttet tuua lolli ja ebasobivat näidet.

koristamisega on inimene tegelenud aastatuhandeid.enamus töövõtteid saab omandada kohapea ning väga kiiresti.

[ROtter 198]

POle mõttet tuua lolli ja ebasobivat näidet.

koristamisega on inimene tegelenud aastatuhandeid.enamus töövõtteid saab omandada kohapea ning väga kiiresti.

Koristamisel ja koristamisel on vahe. Tänapäeval on väga palju keemilisi aineid ja kasutades neid valedel pindadel võib effekt olla olematu või midagi hoopiski ära rikkuda.

[matroxx 22]

ära üle pinguta.tavalise põranda koristamisega kuskil marketis saab igaüks hakkama kui vajadust,tahtmist on.mingist väga spetsiifilisest asjast ei räägi...

[ROtter 198]

ära üle pinguta.tavalise põranda koristamisega kuskil marketis saab igaüks hakkama kui vajadust,tahtmist on.mingist väga spetsiifilisest asjast ei räägi...

Tänapäeva koristaja e. puhastusteenendaja peab hakkama saama nii põranda koristamisega WC -s kui ka arvutiekraani puhastamisega. Ja mis sa arvad, kas kasutusel on üks puhastusvahend või mitu?

[matroxx 22]

Ma pole kuskil koristamist kui sellist eraldi õppinud aga iga sinu väljatoodud näitega saaks ilusti hakkama.

kas tõesti arvate,et iga töö vajab eraldi koolis käimist ja kutse omandamist?? väga paljud tööd saab ÜHE AINSA päevaga selgeks ja nii ongi.koristaja töö on aastast aastase siiski ühesugune ning igasugune muutus on ülimalt väike ning kiirelt omandatav,õpitav.

See ongi see koht kus tänapäeva tööturul tugevasti ÜLEpingutatakse.

Ma ei räägi siin kirurgist,IT spetsist ega ka mitte treenerist..

[ROtter 198]

Ma pole kuskil koristamist kui sellist eraldi õppinud aga iga sinu väljatoodud näitega saaks ilusti hakkama.

kas tõesti arvate,et iga töö vajab eraldi koolis käimist ja kutse omandamist?? väga paljud tööd saab ÜHE AINSA päevaga selgeks ja nii ongi.koristaja töö on aastast aastase siiski ühesugune ning igasugune muutus on ülimalt väike ning kiirelt omandatav,õpitav.

See ongi see koht kus tänapäeva tööturul tugevasti ÜLEpingutatakse.

Ma ei räägi siin kirurgist,IT spetsist ega ka mitte treenerist..

Keskmise ja kõrgema IQ-ga inimesed valivad reeglina tasuvama ja prestiižikama töö ja ülejäänutes saab kindel olla tõesti ainult siis, kui nad on mingi koolituse läbinud.

[ROtter 198]

Võiks veel küsida nii ..kas kutseoskus=intelligentsus?

Tark saab isegi aru, mida öelda tahetakse, aga lollidele ei ole mõtet nagunii seletada.

[matroxx 22]

Töö pole ainuke koht kus oma keskmisest kõrgemat IQ-d kasutada/realiseerida.

üleüldse mõõdetakse tänapäeval inimese väärtust tema töö ja hariduse järgi mis on suur viga.Paljud väga targad inimesed on valinud just nimelt tahtlikult kergema töö,et realiseerida oma ajupotensiaali muul ajal mis neile sobib.

Samuti ei sobi igaühele kohati haiglaselt konkureeriv ning närvesööv töökeskkond.

[ROtter 198]

Töö pole ainuke koht kus oma keskmisest kõrgemat IQ-d kasutada/realiseerida.

üleüldse mõõdetakse tänapäeval inimese väärtust tema töö ja hariduse järgi mis on suur viga.Paljud väga targad inimesed on valinud just nimelt tahtlikult kergema töö,et realiseerida oma ajupotensiaali muul ajal mis neile sobib.

Samuti ei sobi igaühele kohati haiglaselt konkureeriv ning närvesööv töökeskkond.

Mille järgi sa ikka inimese väärtust hindad? Sisemise ilu järgi?

[matroxx 22]

nii,et teie olete see kes määratleb inimest tema hariduse ja töö järgi.kahju,et teil nii piiratud mõttemaailm on.

[IVARK 42]

Ma ei saa ikka üle ega ümber sellest teemapüstitusest, mis esitab küsimuse väärtustest. Puhtalt sellele vastates jääb ülikool kindlasti välja, ülikool tühjale kohale küll väärtusi ei loo, sest kus pole olnud sinna ei tule ka. Maailmale väärtust toonud inimesed nagu Mozart või Bach ei käinud ülikoolis kuid sellel ajal polnud muidugi ka vastavat õppekava ja teooriatki, Bach näiteks on loonud väga suure osa muusikateooriast. Samas ei saa me väita, et nad ei oleks väärtust loonud kui nad oleks siiski ülikoolis õppinud. Steve Jobs oli kahtlemata andekas itimees ja oleks fenomenaalne olnud ka omal käel aga ülikool pakkus talle kindlasti ohtralt materjali, pinnast, mille pealt areneda - samuti leidis ta sealt eluagse sõbra ja äripartneri. Need on muidugi nö. superajud aga ka tavaline inimene võib VÄÄRTUST luua, tehes väiksemaid tegusid ja selleläbi muuta nii mõndagi. Ülikool vaevalt, et selles osas kuidagi takistuseks saab olla, lihtsalt annab võimaluse ühiskonnas aktsepteeritud ja mõõdetavad tulemused omandada, mile pealt on lihtsam edaspidi veelgi areneda.

Muudetud Veebruar 11, 2012 kasutaja IVARK poolt

[Risto Uuk 5]

Ma ei saa ikka üle ega ümber sellest teemapüstitusest, mis esitab küsimuse väärtustest. Puhtalt sellele vastates jääb ülikool kindlasti välja, ülikool tühjale kohale küll väärtusi ei loo, sest kus pole olnud sinna ei tule ka. Maailmale väärtust toonud inimesed nagu Mozart või Bach ei käinud ülikoolis kuid sellel ajal polnud muidugi ka vastavat õppekava ja teooriatki, Bach näiteks on loonud väga suure osa muusikateooriast. Samas ei saa me väita, et nad ei oleks väärtust loonud kui nad oleks siiski ülikoolis õppinud. Steve Jobs oli kahtlemata andekas itimees ja oleks fenomenaalne olnud ka omal käel aga ülikool pakkus talle kindlasti ohtralt materjali, pinnast, mille pealt areneda - samuti leidis ta sealt eluagse sõbra ja äripartneri. Need on muidugi nö. superajud aga ka tavaline inimene võib VÄÄRTUST luua, tehes väiksemaid tegusid ja selleläbi muuta nii mõndagi. Ülikool vaevalt, et selles osas kuidagi takistuseks saab olla, lihtsalt annab võimaluse ühiskonnas aktsepteeritud ja mõõdetavad tulemused omandada, mile pealt on lihtsam edaspidi veelgi areneda.

Teema püstitus on minu meelest väga kohane. Mis on formaalse hariduse eesmärk? Õpetada, et süsteemi paremaks muuta ja et inimeste elukvaliteeti tõsta ehk maailmale väärtust luua.

Kui ülikool pärsib loovust, takistab inimeste tugevuste ja kirgede arenemist, vähendab motivatsiooni, et tahta maailma rohkem väärtust luua, siis sellisel juhul on ju ülikool inimesele kahjulik. Selle üle, kas ta selliseid negatiivseid omadusi tekitab, võib muidugi sügavalt arutleda.

[ROtter 198]

nii,et teie olete see kes määratleb inimest tema hariduse ja töö järgi.kahju,et teil nii piiratud mõttemaailm on.

Well done. Kui hakatakse väitluses alla jääma, siis muututakse kohe isiklikuks. See on nii tüüpiline selle foorumi jaoks.

Kelle jaoks mis väärtus on - kellel suur lambakari, kellel BMW, kellel naftamaardla, kellel haarem, kellel luksusjahid, kellel 10 last, kellel kunstikogu, kellel elu ajal püstitatud ausammas, kellel olümpiamedal, kellel avaldatud raamat, kellel lihased, kellel vabadus, kellel trellid, kellel tühi hing, kellel kuulsus.

[ville1 0]

Teema püstitus on minu meelest väga kohane. Mis on formaalse hariduse eesmärk? Õpetada, et süsteemi paremaks muuta ja et inimeste elukvaliteeti tõsta ehk maailmale väärtust luua.

Kui ülikool pärsib loovust, takistab inimeste tugevuste ja kirgede arenemist, vähendab motivatsiooni, et tahta maailma rohkem väärtust luua, siis sellisel juhul on ju ülikool inimesele kahjulik. Selle üle, kas ta selliseid negatiivseid omadusi tekitab, võib muidugi sügavalt arutleda.

Ühiskonna suur väärtus on inimesed. Ja need kes loovad ühiskonnale lisaväärtust on olemuselt loovad inimesed. See tegelikult on tühine osa elanikkonnast. Eestiga on tänapäeval kahjuks nii need keda ühiskonnale loetakse väärtuse loojateks (lugege töökohtade loojateks) on liigkasuvõtjad ja äärmiselt madlalate töökohtade loojad valdav enamus. Ei soovi et keegi hakkab siin Skyipi või Playtech eeskuju tooma kuna need on erandid! Üleüldse ongi ühiskond üles ehitatud eestis nii nagu mul kadunud sugulasest majandusdoktor ütles et kapital liigub lollide käest tarkade kätte nii on ja nii see jääb. Muudetud Veebruar 11, 2012 kasutaja ville1 poolt

[matroxx 22]

Ilmselgelt on teema muutumas selliseks nagu igaüks seda ise näha tahab.lugedes välja just endale vaidlemiseks sobiva vaatenurga.

Ülikool iseenest on ju ainult mõiste,ideoloogia.Selliseks milline ta reaalselt on siiski antud hetkel juhtivate isikute poolt ülesehitatud.Ning just need samad tegelased ei pruugi sugugi näha kogu selles asjas seda üllamat mõttet.

tuimalt trampides ning jäärapäiselt ühte jura ajades võib tõesti välja jõuda sinna kus õpetatavad teadmised on iganenud,kallutatud jne...

Kindlasti on koolid erinevad ning õppejõud samuti erinevad ning lõplik otsus jätkata või lahkuda sünnib seoses antud olukorraga.See ei tähenda muidugi,et pärast peaks hirmasti ülikooli maha tegema kuid samuti ei pea kõike toleriseerima ning taevani kiitma.

[matroxx 22]

Vabandust aga ROtter mida te ise aastaid siin foorumis olete teinud?? kaudselt või otseselt teinud sarkastilisi-iroonilisi märkusi.On see mingisugune strateegia,et kedagi mõistlikumalt mõtlema panna??sügavalt kahtlen selles.

nüüd kui teie kohta öelda pisut tundsite end kohe solvatuna.

Sellel teemal ma muidugi enam ei jätka.