Jump to content
gmaster

Vigastuste ennetamine, taastusravi jm

Recommended Posts

Ma siiski võib-olla 21-22 aprill satun Tallinna, ja kuna 21 aprilliks on need mõned üksikud ajad täis, siis pakuks 22.04 veel mõnele huvilisele massaaži või "muskuloskeletaalse" füsioteraapia teenust, ehk siis tehnoülevaatust ja korrigeerivaid harjutusi..? (Tallinnas)

14E/h, kuni kaupa jätkub :D

georg@teiping.ee

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pilt räägib väidetavalt rohkem kui 1000 s6na..

Tuleb jällegi välja et algajad saavad samal ajal lihasmasssi kasvatada ja rasva p6letada

post-2813-0-54136600-1337175202.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Muskleid 74kg ja luid 3kg. See on ju täitsa vale värk :D ?

Bone mass refers to the amount of minerals (mostly calcium and phosphorous) that a specific volume of bone contains.

Teadupärast luus ka hulganisti muud materjali, mis selle ülejäänud kaalu tekitab.

Share this post


Link to post
Share on other sites

No selles suhtes muidugi ei klapi et kuhu siis siseelundid, veri ja aju jm siis veel mahtuma peaks.

Aga muidu päris tähelepanelikut kutid olete ja mõte töötab B)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lugesin, et esikohal vigastuste poolest, rohkem ei lugenud.

Võtan siinkohal enda praktika ja teiste näited ja mulle tundub küll, et jõusaalis võib ennast ainult kas tugeva ületreeningu või enda lolluse käigus vigastada( näiteks vale tehnika)

Küll aga jõudsin ma ennast 7 aastase kergejõustiku karjääri ajal vähemalt 10 korda vigastada, kuigi ma ei teinud tippsporti. Olgu nendeks vigastusteks siis tagakülje ära tõmbamine, hüppeliiges, põlv, küünarliiges, selg jne jne. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

http://training.fitn...ries-42497.html

Natuke vastuolulist värki:) Jõutreening on ilge jama!

Hm, no enamusega olen nõus. Et kulturismisuunaline treening nii palju kiirust ei arenda kui kiiruse rõhuga jõutreening.

Ja ülejäänud artiklist jäi mulje, et tahab oma seda firmat promoda:)

Sports injuries to the ACL, MCL, PCL, meniscus, labrum and spine are currently occurring during training---Marv says because of training—at epidemic proportions.

Kõik vigastused peale selle viimase on ikka rohkem muudel aladel, mulle tundub. Lülisambajamasid on ikka jõutreeninguga ka. Labrumivigastust jõusaalis sa küll ei saa ja ACL vigastusmehhanism on ka selline, et seda väga raske saalis saada

Share this post


Link to post
Share on other sites

No nii!

Nii kiiresti see aeg siis lähebki, 12 nädalane praktika sisehaiguste ja kirurgia füsioteraapias tehtud.

Asjad käivad väljamaal ikka nii teistmoodi, et ei oskagi kuidagi seletada, peab ise kohal käima ja nägema.

Aga eeldavasti saan siis varsti siia mingi uue sisestuse teha ja muidugi pakun jätkuvalt järgmisi teenuseid: massaaž, kinesioteiping ja vastavalt probleemile koduse harjutuskava koostamine. Seda võimalust on ka siit hulganisti kasutatud ja väga rahule jäädud.

Nutikamad on nõudnud ka teistsuguste eesmärkidega (lihasmass, sooritusvõime, või jõutreeningkava probleemi toetavalt) treeningkavasid ja nendega väga häid tulemusi saavutanud. Hinnad on jätkuvalt nii soodsad, et praktikal oli piinlik öelda, kui palju ma selle eest siin võtan:)

Seega meeldivate kohtumisteni!

Kontakt nagu ikka georg@teiping.ee, privaatsõnum siin või 53 836 066!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja mainiks veel ära, et ma võtan vastu ka õhtuti ja nädalavahetustel, niiet kes selle pärast muretsevad, teevad seda asjatult.

Mis toobki mulle ette kohe ühe võrdluse, ma loodan et keegi sellepärast ei pahastu.. eestlane pöördub spetsialisti juurde alles siis kui probleem on väga kaua kestnud või kui ise on seda pikka aega edutult interneti või ebamääraste tuttavate-tuttavatelt kuuldud juhiste järgi ravinud. Mis ma sellega öelda tahan: hoolige oma tervisest, teil on seda ainult üks, käige profülaktika mõttes vahepeal spetsialistide juures, olgu see siis arst, treener, massöör, kes iganes.

Sest kui tervise käest ära lasete, siis on selle taastamine kordades kulukam kui profülaktika..

Nautige oma tegevusi, nautige oma sportimist, ärge võtke seda kohustusena. Tasakaalustatud jõu- ja aeroobne (!) treening on nooruse allikas, oma praktikal nägin 55-aastaseid, kes nägid välja nagu 30 ja vastupidi :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere!

Peale viimast postitust on palju vett merre voolanud, ja see vesi on aina soojem ja soojem, seepärast ei leidnud ka varem aega, et siinset teemat täiendada. Aga jätkaks sealt, kuhu pooleli jäime.. vigastuste vältimine ja ennetamine..

Postitan siia algusesse teema mu facebooki lehelt:

Räägiks ehk pea-õla- ja kaelavaludest, ja nende võimalikest põhjustest kuna selliseid murega inimesi tundub olevat päris palju.

Oma kogemusele põhinedes võin öelda, et peavalu pole sugugi alati just peast (selle all mõtlen pea seest) tulenev vaevus. Selle all mõtlen just selliseid peavalusid, mille kompuuteruuringus pole midagi leitud ja perearst ning neuroloog justkui põhjust ei leiagi.

Selle põhjus võib olla samas väga lihtne ja teisalt väga keeruline:

Kui vaadata anatoomilisest vaatenurgast, siis on pea üks keerulise süsteemi osa, ja teatud mõttes lõpp-punkt: pinge õlgades, turjas ja kaelas võib lõppeda just peavaluga, kuna trapetslihas ning paljud kaelalihased on ühenduses just peaga.

Just nii, paljud kaelalihased ning ka trapetslihas kinnitub kuklapiirkonda. Pinge nendes lihastes võib tekitada valu nende algus- või lõpp-punktis, ja see valu pole tingimata isegi täpselt seal, kus lihas kinnitub, vaid võib väljenduda migreeni tüüpi valuna. Pinge võib edasi kanduda ka järgmisele lihasele myofastsiaalset liini pidi, näiteks võib probleem seljasirutajas soodustada kaelalihaste pinget, mis omakorda soodustab peavalu - müofastsiaalne liin jookseb jalataldadest pealaeni.

Mis see müofastsiaalne liin on? Lihased ja luud pole kehas sugugi ainsad koed, lihaseid ümbritseb ka müofastsia, mis võib olla teiste lihastega ühenduses.

MyofascialLines_640.jpg?__SQUARESPACE_CACHEVERSION=1306726776366

Lahendus? Hoida kaela, turja ja ka õlalihaseid heas toonuses ning liikumises, hoolitseda lihaste ainevahetuse ning elastsuse (venitamine) eest, eriti just kontoritöötajate või väga füüsilist tööd tegevate inimeste puhul.

Kaela- turja lihastest tulenev peavalu on üsna hästi massaaži ja kinesioteipinguga talitsetav, olen juba 1-2 korraga väga häid tulemusi saanud, seda võivad ilmselt üsna mitmed siinsed kasutajad kinnitada :)

Edited by gmaster

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ära siis istu.

Aga kõlab veidi neuroloogilise probleemina, vbl mõni närvijuur pitsutud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ära siis istu.

Aga kõlab veidi neuroloogilise probleemina, vbl mõni närvijuur pitsutud.

No ega siis kogu aeg seista ka ei saa :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

No ega siis kogu aeg seista ka ei saa :D

Kogu aeg tõesti mitte, aga näiteks diskidele puhkuse andmiseks võib vahepeal n 5min lamada, ja arvuti taga saab ka seistes olla.

Mina seisan u 75% arvutis oldud ajast.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kogu aeg tõesti mitte, aga näiteks diskidele puhkuse andmiseks võib vahepeal n 5min lamada, ja arvuti taga saab ka seistes olla.

Mina seisan u 75% arvutis oldud ajast.

Kas selja jaoks on vahet, kui ma istun tooli tüüpi toolis või n.ö. baaripuki moodi toolis?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas selja jaoks on vahet, kui ma istun tooli tüüpi toolis või n.ö. baaripuki moodi toolis?

On ikka. Ma üldiselt ütleks, et baaripuki tüüpi tool on parem. Seal ei saa alaselga nii lõdvaks lasta kui mõne väga pehme ja mugava tooli peal.

Üldiselt praegu soovitatakse selliseid sadula tüüpi toole. Istumise nurk võiks varasema soovitatu 90 kraadi asemel olla lausa kuni 135.

90 kraadi peal on verevarustus jalgadele halvem.

salli1.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii, pole jupp aega siia midagi kirjutanud, kuid õnneks leidus vaba "hetk" ja otsustasin täita endale antud lubaduse jätkata sealt, kuhu mu mõttelend jäi.

Viimases suuremas sissekandes kirjutasin kaela- ja turjavaludest ja tegelikult sama piirkonnaga tahaks ka jätkata. Mõtlesin, et heietaks veidi paljudele nii tähtsa lihase - trapetslihase üle. Eks ta moodustab kindlasti suure osa ülakeha esmamuljest, just ülemised kiud.

trapezius.jpg1.png

Mõtteliselt jagatakse tegelikult trapetslihas 3 ossa: ülemised, keskmised ja alumised kiud.

Vastavalt kiudude kulgemisele, on tegelikult igal osal oma täiesti erinev ülesanne:

Ülemised kiud:

TrapUpperHalf.gif

Abaluu tõstmine, kaela sirutamine (2), tegelikult kaela ülaosas ka veidi rotatsiooni ja lateraalflektsiooni (1)

Keskosa:

TrapMiddleHalf.gif

Abaluu tõstmine, lähendamine ja rotatsioon üles

Alaosa:

TrapLowerHalf.gif

Abaluu üles roteerimine, lähendamine ja depressioon (alla surumine)

On ka välja toodud, et trapetslihaste erinevate osade jõu liiga suur erinevus on vigastusteohuks, mis on ka täiesti loogiline. Eriti on mainitud trapetsi alaosa tähtsust heitealadel - alumised kiud pidurdavad abaluud peale heidet.

Eriti võiks minumeelest rohkem keskenduda keskmistele kiududele, kuna arvuti taga ja kooliski istudes on põhirõhk ülemistel kiududel, mis on siis põhimõtteliselt kogu aeg staatilises kontraktsioonis. Lisaks on sellistes asendites abaluu ka protraktsioonis ja tihti ka üles roteeritud.

Keskmise osa treenimine parandab abaluude kontrolli, ja ma ütleks isegi, et hea abaluude kontroll on aluseks õlgade tervisele. Keskmist osa treenib rohkem sõudmist meenutav liigutus, nagu näiteks kangi tõmme kõhuni, aga kindlasti ka tõmme hantliga (eriti kui saate ka õlad ja abaluu liikuma, muidu on peamiselt staatiline). Ise olen teinud trapetslihast väga kerge kallutusega ette ja soovitanud oma klientidel ka seda proovida, seni on kõik saanud nii just keskosa tööle, eks need kliendid võivad siin sõna ka võtta kui soovivad.

Väga hea on ka selili ujumine.

Alaosa treenivad sellised liigutused, kus surud midagi alla ja selleks, et abaluu ei tõuseks töötavad trapetslihase alumised kiud, näiteks triitsepsiharjutused plokil, aga ka rööbaspuudel surumine.

Või proovige sellist liigutust, et olete rööbaspuudel, hoiate käsi küünarnukist sirgena ja lasete oma keha sirgete käte vahel allapoole ja surute jälle üles.

Olen kuulnud et tihti soovitavad arstid turjavalude korral õlgu alla suruda ja kindlasti trapetsit mitte treenida, mis aga paneb trapetsi venitusse ja võib selle verevarustust vähendada. Nii minule kui mitmele kliendile on seda soovitatud ja võin öelda, et probleemid lahenesid, kui leidsin õlgadele neutraalse asendi ja hakkasin trapetsi treenimisele, eriti keskosale rohkem rõhku panema. Üks klient sai näiteks nii lahti kangete ravimitega ravitavast migreenist, mis oli just põhjustatud turja-kaela piirkonna pingetest.

Trapetsi ülaosa kinnitub ligamentum nuchaele, mis omakorda kinnitub kuklale. Koormus sellele ligamendile võib tekitada kaela- ja peavalusd.

lig-nuch.jpg?w=600

Vot nii, selleks korraks siis selline lugulaul. Ootaks siis siia igasugust tagasisidet, ja minupoole võib nagu ikka, pöörduda igasuguste massaaži-, kinesioteipingu- ja taastusravi või ennetavate treeningprogrammide soovidega kas siis siin või georg@teiping.ee.

Olge siis terved ja ärge traps'e üle treenige!

Edited by gmaster
  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Trapetslihaste nõrkust on päris paljudel patsientidel näha olnud ja ka osade vahelisi erinevusi-pingeid.

Peaaegu kõigil on kesk- ja ülaosa pinged ja tihti on kesk ja/või alaosa nõrkust. Kesk- ja ülaosa on pingepeavalude korral sageli lisaks kaela tagumistele lihastele pinges.

Problemaatiline koht, eriti kuna alumise osa kandis võib veel lülisamba kõverdust küljele ka olla või rotatsiooni (inimesed tihti ei teagi-märkagi seda ise).

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nonii, pikk jutt sai kirjutatud, aga kuna linki sisetades tekkis mingi error, siis seekord teen lühemalt.

Füsioteraapia viimane kursus on lõpetamisel, teooriatsüklit on jäänud veel u 3 nädalat, peale selle pühin Tartu tolmu jalgadelt, niiet Tartus oleval huvilistel on viimane aeg minuga ühendust võtta. Edaspidi siis Tallinas ja seal, kuhu praktikad viivad. Praktikaplaanid on päris kirjud: laste füsioteraapia, massaažipraktika neuroloogiliste patsientidega, füsioteraapia neuroloogias ja siis lõpupraktika, mille ka ilmselt teen neuroloogia/trauma valdkonnas. See on ka teema, millega ilmselt tulevikus ka end rohkem seon.

Mis siis veel - lõputöö, nagu ka siin ühest teemast näha oli, ja erinevate koolikava väliste meetodite omandamine, lisaks erinevad koolitused ja nüüd ka konverents. Selle link siin: http://www.doktoriko...+2012+10+18.pdf

Mis ma konverentsi kohta öelda oskan: väga huvitav ja põnev kindlasti, aga lisaks olen saanud kinnitust ka väga paljudele oma teooriatele ja arvamustele. Huvitav näide: kuna ükskord ühes teemas sai arutletud kofeiini üle, siis ka sel konverentsil oli üks uuring kofeiini kohta. Selle läbiviijaga vesteldes avastasin, et tõesti, ma pole ainus, kellel kofeiin tekitab vastupidise efekti. Õigemini kofeiin normkoguses (isegi selle piiril, 5mg/kg, piiriks 6mg) ei tekita mingit efekti, aga kohvil on pigem rahustav mõju (mille ma Jyväskyläs ka Firsbeat-aparaadiga jäädvustasin). Niiet siit jällegi väike märkus - ärge lööge kõike ühe lauaga.

Päris huvitavad uuringud oli ka toidulisanditest ja hormoonidest. Lühikokkuvõte selline: selgelt oli näha sv-valk joogi mõju (vs platseebo) hormoonidele. Mis aga veel põnevam, siis mõnel juhul kestis see ainult mõned nädalad, misjärel muutus samaks mis platseebogrupil. Ühtlasi soovitas professorihärra ka kergejõustiklastel normaalselt valku süüa (1,5g/kg+)

Täna olid teemadeks laste emotsioonide ja tunnete seosed treeninguga, ning räägiti ka treeningsõltuvusest.

Veel üks huvitav asi, mis nüüd meenus, oli spordiklubide külastajate keelatud ainete kasutamine ja valmisolek selleks.. see arv oli üsna karm.. :o

Kuskilt käis läbi ka mingi teema, oli vist B-foorumis, et mis imeasjad need süvalihased on. Furoori tekitamiseks võin öelda, et see on üsna tavaline spordi-ja meditsiiniteaduses kasutatav termin, käis korduvalt läbi ka konverentsi ettekanetest, ja kellele see ei meeldi või ei saa aru, miks see nii on siis.. deal with it B)

Ah jaa, kunagi esimeses postituses sai räägitud supraspinatusest ja sellest, kas seistes hantliga õlavarre välisrotatsioon on selle harjutus. Meenus, et exrx-is oli ka selle kohta kirjutatud et pole mõtekas harjutus.

http://www.exrx.net/...ogy/Errors.html - ole lahke (see oli siis sellele härrale, kellega seda arutatud sai)

Muud veel: Kõik head asjad peavad kord lõppema: teiping.ee teenuste tutvumishinna aeg saab ümber, kuid usun et sellegipoolest jääb see teenus väga konkurentsivõimeliseks, seda enam, et hakkan kvaliteeti koolituste kaudu veelgi rohkem panustama. Seda kõike selleks, et teile paremat tulemust pakkuda:)

Üritan siiski klientidele maksimaalselt vastu tulla, ja hinnad saavad olema umbes sellised: Massaaž, kinesioteiping ja füsioteraapia ning personaaltreening 20eur/h.

-10% soodustust tervishoiutöötajatele, üliõpilastele ning erinevatele treeneritele (vastava tõendi olemasolul)

-10% soodustust, kui osta vähemalt 3 seansine pakett

*Suure teibihulga puhul võib lisanduda teibi hind 1-2 eur.

Detsembri lõpuni saab veel osta ka kinkekaarte väärtuses 7 ja 14 euri. Nendega saab vana hinnakirja järgi teenuseid kasutada märtsi lõpuni.

Olen seda paljude klientidega ja arutanud ja seni on nõus oldud, et kvaliteedi ja hinna suhe jääb ka siis väga heaks.

Mis siis veel? Olge terved, hoidke meeled avatud ja ärge kannatage probleemide käes, pöörduge vastavate spetsialistide poole.

Edited by gmaster
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Noh, räägime siis ühe lausega veel mõnedest ettekannetest:

Jõutõstmine ja vererõhk: 3 kuud (pange tähele, mis ajakavast jutt) oli mõnedele näitajatele kasulik, veresoonte jäikuses ei olnud statistilist erinevust, kuigi oli märgata trend jäikuse suunas (kahjulik). Järeldus: taastusravis võib jõuharjutusi kasutada, jõualadel kohustuslik aeroobse lisaks tegemine.

Rabdomüeloos: Kui uriin on tume, siis arstile

Eesmise ristatisideme vigastus: propriotsepsiooni ja asenditundlikkuse taastamine ülitähtis vigastuse kordumise vältimisel

Lihasvigastused: Rest, Ice, Compression, uuena S: Stabilisation

Perioodiline tervisekontroll: eestis leitakse aastas 2-3 potentsiaalselt üliohtlikku südameriket

Rääkisin veel ka selle toidulisandi-professoriga ja täpsustasin et eelmises postituses tehtud uuringus tuli päevane toitainetekogus ka platseeborgupil sama, mis testitaval grupil. Ja peamine mõju nendel hormoonidel, mis siis esile tõusid, oli just kiirem jõu kasv. Aga nagu teame - kus jõud ees, seal lihas järgi.

Selleks korraks kõik. Kirjutage-joonistage ja olge tublid!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×