Kui sööd, siis söö teadlikult !

[Jacob 0]

Kuidas süüa pole minu puhul küsimus - süüa tuleb otseloomulikult tervislikult ning internetis on selle kohta küllaldaselt materjale. Küll aga tekib kogu tänapäevase tootevaliku juures küsimus, mida süüa. Tavaliselt eelistan ma odavat kraami. Odav ei tähenda aga seda, et valin liha asemel keeduvorsti vaid seda, et eelistan pakendatud toodetele töötlemata liha ning kohukestele kohupiima. Tavaliselt üritan ikka osta selliseid asju, mis võimalikult naturaalsel kujul, pealegi on nii odavam(kui me ei räägi just mahetoodetest jms). Küll aga tekib minu puhul kahtlus, kas tooted, mida ma tänapäeva kirju supermarketi leti vahelt välja valin on ikka see õige. Mõnikord jääb puudu teadlikusest, teinekord on kõrva jäänud mõni soovitus või väide, millel ei pruugi tõepõhja ollagi.

Tean, et siin keskkonnas leidub palju toitumishuvilisi ning neil on nii mõndagi, mida teistele kõrva taha panna. Sellepärast algatan ma siin väiksese teemasarja, kus igaüks saab kirjutada, milliseid tooteid tuleks vältida ja miks, ning milliseid peaks tarbima ja ära võiks märkida ka soovitusliku koguse kui see vajalik on. Loomulikult võiks teiste valikuid ka kommenteerida ja anda soovitusi, mida muuta ja millega ettevaatlik olla. Ma arvan, et siia foorumisse satub pidevalt teisigi algajaid kellele taoline info ära kuluks. Tegelikult leian ma, et toitumisalane teadlikkus kuluks ära enamustele eestlastele.

Antud juhul oleks teemakäsitluseks PIIMATOOTED.

Aitäh

Muudetud November 8, 2011 kasutaja Jacob poolt

[Jacob 0]

Ise eelistan piimatoodetest:

PIIM: Kuna piima eriti lisandeid vist ei lisata, ei eelista ma üht brändi teisele aga vaatan hinda ning tavaliselt tarbin ikka rasvast piima.

KEEFIR: Enamasti eelistan keefiri, mis vihjab pakendil bakterikultuuridele, kuid kindlat eelistust ei ole välja kujunenud.

HAPUPIIM: Viimati avastasin enda jaoks maitsestatud atsidofiilhapupiima (pole kindel kas õigesti kirjutatud). Maitseb suurepäraselt, kui oled keefiri sõber ning sisaldab ka tsitruse tükke.

KODUJUUST: Enamasti valin maitsestamata kodujuustu, vahel ka ilma hapukooreta ning lisan sinna kõik vajaliku maitsestamiseks ise. Valin ikka seda, millel maitse normaalne ning hind soodne.

KOHUPIIM: Kohupiimast eelistan rasvavaba maitsestamata kohupiima või siis rosinatega kohupiima. Vahel kui tahaks, midagi head siis valin endale mõne maitsestatud kohupiimatoru ning eelistan soodsat ning sellist kus valku rohkem ning süsikaid vähe. Samuti jälgin mis sinna sisse on pandud, mida vähem lisaaineid, seda parem.

TOORJUUST: Hiljuti avastasin enda jaoks maitsestamata toorjuustu, mis asendab minu toidumenüüs võid. Pole kindel kui õige see on aga keegi võiks kommenteerida.

HAPUKOOR: Väga tihti ei söö. Tavaliselt koos kodujuustuga ning 20%-list.

JOGURT: Olen hakanud sööma vähem, kuna head jogurtid on kallimad topsijogurtid. Pealegi häirib mind igasuguste lisandite nimed jogurtipakkide tagaküljel, eriti joogijogurtite. Küll aga on jogurt väga hea koos müsliga ning vahel ikka ostan.

JUUST: Juust söön regulaarselt. Valin tavaliselt traditsioonilisi eestimaised juuste kuna arvan et juust on juust.

HALLITUSJUUSTUD: Tärkava huviga veini vastu olen hakanud tarbima regulaarselt valge- ja eriti sinihallitusjuuste. Tavaliselt söön ühe paraja viilu päevas.

KOHUKESI, VÕID ja igasuguseid muid piimatooteid väldin. Võib olla et olen mõne toote unustanud aga umbes sellised on minu põhimõtted, kui olen poeleti juures.

[ROtter 198]

Ise eelistan piimatoodetest:

KOHUKESI, VÕID ja igasuguseid muid piimatooteid väldin. Võib olla et olen mõne toote unustanud aga umbes sellised on minu põhimõtted, kui olen poeleti juures.

Mis VÕI´l viga on?

[Archangel 482]

KOHUKESI, VÕID ja igasuguseid muid piimatooteid väldin. Võib olla et olen mõne toote unustanud aga umbes sellised on minu põhimõtted, kui olen poeleti juures.

Nojah. Minu menüü oleks sinu jaoks vist "instant death".

Iga päev on mitu kohukest, leib võiga ning erinevad kohupiima kreemid menüüs. Ei tasu minu arust toitu nii paaniliselt vältida. Tehke endale kõigepealt selgeks mida toiduained sisaldavad siis uurige välja, millised neist ainetest tegelikult ka ebatervislikud on, ning siis uurige välja palju te peaksite iga päev neid tarbima, et tekiksid mingid tervisehädad.

Enamike toiduainete puhul on suht kindel, et mingiteks negatiivsete mõjude tekkeks peab ikka terve menüü totaalselt paigast olema, aktiivsus madal ning igasugu haigused kallal.

Terve inimene, kelle menüü sisaldab vajalikus kogustes makro ja mikro-toitaineid, kiudaineid ning kelle kehakaal ning rasvamassi indeks on normaal-piirides ei peaks küll ühtegi toiduainet vältima hakkama.

Ausalt huvitab, mis alustel mõned näiteks Või oma menüüst välja jätavad, või kohukesi kardavad?

milliseid tooteid tuleks vältida ja miks, ning milliseid peaks tarbima

Tegelikult leian ma, et toitumisalane teadlikkus kuluks ära enamustele eestlastele.

Ei väldi midagi. 100%-list mürki keegi poes sulle toidukaubana pähe määrima ei hakka. Mingil määral on enamik tooteid "mürgiseid", kuid ei tasu unustada meie keha võimet nende mürkidega toime tulla. Paaniliselt spetsiifiliste toiduainete vältimine ei ole arukas. Pigem tasuks end harida mõistma, mida üldse erinevad toidud sisaldavad ning kuidas nad meie kehale mõju avaldavad ning mis kogustes.

Otseselt piimatoodetest rääkides tarbin ise tavalisi 2,5% poe piimasid ja keefiri. Kohukesi, kohupiimasid (lahjasid, rosinate, vaniljega, erinevad kreemid jne), juustud, või, pudingid jne jne.

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[daemonium 18]

Ahahh.

Nagu ma aru saan, on siis peamine, et toit oleks võimalikult maitsetu ja rasvavaba.Sel juhul soovitaks teema-algatajele kuiva saepuru ...

Mina ise eelistan rasvast rosinatega kohupiima, võimalikult rasvast hapukoort, samuti ka võid - eriti just praadimiseks - ja soovitan neid kõigile, kel ülekaal ja soovivad sellest vabaneda.

[Okk 39]

Ausalt huvitab, mis alustel mõned näiteks Või oma menüüst välja jätavad, või kohukesi kardavad?

Kuna sa juba huvi tundsid siis kohukesi kardan kuna maitse on rämedalt s.tt . Või jääb välja kuna ma ei oska sellega midagi peale hakata , hoiad külmkapis on kõva nagu kivi , hoiad niisama kapis on vedel löga . Saia ka ei söö ja praadimiseks kasutan kookosõli...

[IVARK 42]

Ütleme nii, et võiga võib teha imeasju aga kui ei oska siis võib ka nt. külmakapis teise riiuli ülevalhoidmiseks kasutada või vedelana parketi sisse määrida. Nt. praetud seened alles võiga tõelise maitse saavutavadki, lisame võid kanakastmele, jälle super. Igasugu kookidest ei räägigi, kus see on kohustuslik retseptiosa.

Mis puudutab kohukesi, siis nendest ainult karumsi omad, muu on kaunis keskpärane ja rasvamaitsega. Igasugu kreemid on väga head, ärme unustame ka seda, et toidu seedimisprotsess algab juba suus ja kui toit seal lihtsalt ringi käib nagu nt. 0,1 % kodujuust, siis kahjuks pole see minu jaoks vaeva väärt.

Endale mingeid piiranguid ei tee, nagu Archangel ütles, siis tuleb oma päevane menüü üle vaadata ja kui seal on kõik paigas, siis võib omale ühtteist lubada. TValgupulbritest jm. olen ammu loobunud, sest mingit effekti need minule ei andnud.

Kui me räägime võistlevast kulturistist, siis on muidugi tingimused teised.

[Alexander Andrusenko 52]

Küsimus Archangelile: kui kasutada süsivesikute allikana ainult suhkrut, kas sinu teooria järgi on kõik korras? Menüü oleks paigas - hommikul 400 grammi suhkrut ja õhtul 800 grammi sealiha näiteks.

[kalmer87 6]

Minumeelest pole püüdel toituda tervislikult midagi viga. Ma ei saa aru miks osad kodanikud oma halbu ja ebatervislike toitumisharjumusi siin igaühele proovivad pähe määrida ja iseennast õigustada. Loomulikult ühtegi asja ei tule päris vältida aga võimaluse korral võtad ikka kohukese asemel kohupiima ja nii. Sellesmõttes on meie keha poolt antud puhvertsoon üsna suur aga see, et negatiivsed nähud ei teki ei tähenda, et kõik korras ja normaalne oleks.

[daemonium 18]

Minumeelest pole püüdel toituda tervislikult midagi viga. Ma ei saa aru miks osad kodanikud oma halbu ja ebatervislike toitumisharjumusi siin igaühele proovivad pähe määrida ja iseennast õigustada. Loomulikult ühtegi asja ei tule päris vältida aga võimaluse korral võtad ikka kohukese asemel kohupiima ja nii. Sellesmõttes on meie keha poolt antud puhvertsoon üsna suur aga see, et negatiivsed nähud ei teki ei tähenda, et kõik korras ja normaalne oleks.

Räägi palun teistele kah, mida halba on võis, hapukoores, rasvases kohupiimas ...

'irmsasti tahaks teada, miks siukeste asjade vältimine tervislik on,

[Archangel 482]

Küsimus Archangelile: kui kasutada süsivesikute allikana ainult suhkrut, kas sinu teooria järgi on kõik korras? Menüü oleks paigas - hommikul 400 grammi suhkrut ja õhtul 800 grammi sealiha näiteks.

http://www.wannabebi...n-clean-eating/

"First up, Surwit and colleagues compared the 6-week effects of 2 hypocaloric diets - one with 43% of the total calories as sucrose (table sugar), and one with 4% of the total calories as sucrose [15]. No significant differences were seen in the loss of bodyweight or bodyfat between the high and low-sucrose groups. Strengthening these results was the use of dual X-ray absorptiometry (DXA) to measure body composition. Furthermore, no differences in blood lipids or metabolism were seen between the groups. It looks like a more sugary intake still cannot override a calorie deficit."

Aga miks sa ekstreemsustesse langed? Probleem ongi selles, et inimesed tahavad kõike lahterdada kas Tervisliku või Mitte-tervisliku alla. Ning seetõttu võib menüü olla kas kilo suhkrut ja sealiha, või hunnik kanarinda ja juurikaid. Seda, et toiduainete tervislikkus sõltub kogu menüüst ning inimesest endast ja, et ka vahepealne võimalus on olemas, ei taha mõnele üldse pähe tulla.

See ei ole minu "teooria". Need on faktid.

Kõik süsivesikud on suhkrud. (va. kiudained) Verre jõuavad nad kõik pm. samal kujul ning keha teeb nendega vajalikke protsesse samamoodi. (va. fruktoos)

Sa vist jätsid mu eelmise postituse lugemata kus ütlesin, et vajalik oleks katta päevased mikro-toitainete vajadused. Seda aga ainult lauasuhkrust ja sealihast ei saa. Lisada juurde veel mõned toiduained suhkru ja sealiha arvelt veidi ning siis miks mitte.

Liiga ühekülgne menüü toob ilmselgelt kaasa võimalikke negatiivseid tagajärgi. Siinkohal on ohus pigem enamik Kulturiste kelle menüü on äärmiselt puudulik ja ühekülgne ning oht erinevateks probleemideks on tunduvalt suurem, kui neil kelle menüü on vabam ja kes mõistavad mõõdukuse mõistet.

Minumeelest pole püüdel toituda tervislikult midagi viga. Ma ei saa aru miks osad kodanikud oma halbu ja ebatervislike toitumisharjumusi siin igaühele proovivad pähe määrida ja iseennast õigustada. Loomulikult ühtegi asja ei tule päris vältida aga võimaluse korral võtad ikka kohukese asemel kohupiima ja nii. Sellesmõttes on meie keha poolt antud puhvertsoon üsna suur aga see, et negatiivsed nähud ei teki ei tähenda, et kõik korras ja normaalne oleks.

http://www.wannabebig.com/diet-and-nutrition/the-dirt-on-clean-eating/

"In 1997, a general physician named Steven Bratman coined the term orthorexia nervosa [21], which he defines as, “an unhealthy obsession with eating healthy food.”

"One of the fundamental pitfalls of dichotomizing foods as good or bad, or clean or dirty, is that it can form a destructive relationship with food."

"Smith and colleagues found that flexible dieting was associated with the absence of overeating, lower bodyweight, and the absence of depression and anxiety [22]. They also found that a strict all-or-nothing approach to dieting was associated with overeating and increased bodyweight. Similarly, Stewart and colleagues found that rigid dieting was associated with symptoms of an eating disorder, mood disturbances, and anxiety [23]. Flexible dieting was not highly correlated with these qualities."

Soovitan mu signatuuri vaadata, siis vbl jõuab kohale mõte, et meie keha ei tea, mis on toiduainete nimed mida me sisse sööme. Teda huvitab ainult sisu. Antud juhul võrdled pm. kahte võrdväärse sisuga toodet ning leiad, et üks on tunduvalt tervislikum mingil põhjusel - olgugi, et reaalselt ta seda ei ole.

Tervislikkuse mõiste on nii ära nämmutatud meedia poolt, et jube.

Ühegi toiduaine tervislikkust ei saa mõõta eraldiseisvalt. Sa võid otsad anda, kui liiga palju õunu sööd, vett jood või mida iganes. Kõik oleneb. Ka kõige vajalikum vitamiin/mineraal meie kehale võib muutuda mürgiks, kui seda liiga palju tarbida. Mis tähendab, et need kelle menüü on ühekülgne ning täis "tervislikke" asju ning täienduseks võetakse veel multivitamiine - siis võib lõpptulemus olla lihtsalt mürgitus.

***

Kogu asja probleem ongi selles, et inimesed tahavad elada mugavalt, kuid samas "optimaalselt" oma tervise suhtes. Seega kõik "imedieedid" või väljaütlemised, mis lahterdavad toiduained Tervislikeks ja Mitte-tervislikeks on kui ajupesu, mis imekergelt mõjub, kuna rahuldab nende inimeste sisemised soovid olla terved ning teevad seda viisil, mida on lihtne mõista. Olgugi, et tegemist on valega. Mistahes positiivne mõju on 99.9% ajast tingitud väga lihtsatest asjadest nagu kalorite tarbimise vähendamine... mitte aga toiduainete valik.

Puuviljad on näiteks enamike arust ülimalt tervislikud. Proovige nüüd aga ainult puuviljadest toituda. Garanteeritud on erinevad terviseprobleemid paari kuu pärast, kui mitte juba varem. Ning kui kaloraaž ületab varasemat siis lähed paksuks ka veel.

Ning sama võib öelda pea ükskõik, mis toiduaine kohta. Arvate, et ekstreemsus - kahjuks mitte, ning sellised dieedid on äärmiselt levinud tänapäeval. Kuna muudavad toitumise ülimalt ühekülgseks(lihtsaks) ning luuletavad kokku maa ja ilma, mida kõike head selline "naturaalne" dieet pakub. Olgugi, et niimoodi toitudes on suurem võimalus haiglasse sattuda, kui et tervist parandada.

Toituda on vaja mitmekülgselt ning selliseid toiduaineid lihtsalt pole mida vältima peaks. Kindlasti võiks mõne asja tarbimist piirata aga sedagi enamasti pigem selle tõttu, et tegemist on äärmiselt kalori-rikaste toitudega, mis lihtsalt haukavad liialt suure tüki päevasest kaloraažist.

Näiteks shokolaad. Minu menüü tegelt näeb ette iga päev 100g tumedat shokolaadi. Kuid päris iga päev seda siiski ei söö, kuna 500kcal tükk on omajagu palju ning teinekord kipub muud vajalikku/maitsvat vahelt ära jääma.

Aga ma võingi rääkima jääda antud teemal kuna enamik inimestest on toitumisest täiesti valesti aru saanud, ning reaalsetest protsessidest, mis kehas toimuvad pole praktiliselt mingit aimu.

http://www.wannabebi...n-clean-eating/

My favorite response to questions about how to eat clean is, “Wash your food.”

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Archangel, ma nüüd natuke kaldun teemast kõrvale, aga tahtsin ammu küsida. Alates eelmisest postitusest ja edaspidi kasutan lihtsuse mõttes sinu toitumisalaste vaadete puhul väljendit "sinu teooria". Sa oled varem öelnud, et vahet ei ole, mis kell või mitu korda inimene sööb - peaasi, et oleks õige kalorite hulk ning õige makro- ja mikrotoitainete vahekord. Kui ma ei eksi, siis väitsid, et põhimõtteliselt võib kogu päeva söögi ühe toidukorrana ära tarbida - peaasi, et päeva lõikes oleks tarbitud söögi kogus õige (arvestades kaloreid ja toitainete kogust).

Toon näite. Oletame, et minu jaoks on õige kalorite hulk 3000kcal päevas ja makrotoitanete vahekord 40-30-30 (lihtsalt näide). Mikrotoitained jätame hetkel lihtsuse mõttes välja. Ma saan aru, et "sinu teooria" kohaselt pole vahet, kas ma tarbin need 3000kcal (ning makrotoitaineid proportsioonis 40-30-30) ühe toidukorrana või jagan viie toidukorra vahel.

Kas ma sain õigesti aru?

Siit aga küsimus - kas on oluline, et just 1 ööpäeva lõpuks tuleks kokku need 3000 kcal õige makrotoitainete vahekorraga või võib see periood pikem olla? Võib-olla on hoopis oluline, et nädala lõpuks tuleks 7x3000kcal? Või kuu lõpuks 30x3000kcal? Miks on põhjust arvata, et selleks perioodiks on kindlasti üks ööpäev, kui söömise kellaajad pole olulised?

[Archangel 482]

Kas ma sain õigesti aru?

Siit aga küsimus - kas on oluline, et just 1 ööpäeva lõpuks tuleks kokku need 3000 kcal õige makrotoitainete vahekorraga või võib see periood pikem olla? Võib-olla on hoopis oluline, et nädala lõpuks tuleks 7x3000kcal? Või kuu lõpuks 30x3000kcal? Miks on põhjust arvata, et selleks perioodiks on kindlasti üks ööpäev, kui söömise kellaajad pole olulised?

Põhimõtteliselt jah.

Täpset perioodi mis kulub toitainete täielikuks seedimiseks ja täielikuks omastamiseks ei tea. Ning see arvatavasti kõigub olenevalt sadadest erinevatest faktoritest.

Kaloraaž ise tundub olevat aga jälgitav ka isegi nädala lõikes. Inimese keha on vist võimeline omastama 35 000kcal eest toitu ühe tarbimisega. Midagi taolist see number vist oli - ehk isegi need, kes vajavad 5000kcal päevas, et kaalu hoida, võivad teoreetiliselt toituda 1x nädalas.

Antud puhul on aga optimaalse kehakoostise saavutamine siiski suuresti küsimärgi all.

Seega Meie keha tõesti 24h kella järgi ei tööta ning seega ei ole väga mõtet paanitseda kui mõni päev kaloraaž üleliigne või madal on. Sest lihtne on järgmine päev kompenseerida. Kehal on vaid sissekujunenud nö. rütm toitumiste kohapealt mida reguleerivad mitmed hormoonid. Ehk alguses võib mistahes toitumise kava muutmine veidi raske olla, kuid mõne aja pärast kohaneb keha enamasti uue rütmiga.

Makrodega on asjad veidike teised - kuigi uuringud kaloraaž koha pealt näitavad, et omastamine ei muutu toidukordade tihedusest, siis ometigi on makrodel palju funktsioone, mis võivad muutuda olenevalt toidukordade ajastamisest. Siiski tundub, et nii lühikesed perioodid nagu 1 päev nälga näiteks ei mõjuta lõpptulemust oluliselt, pigem isegi positiivselt osade uuringute järgi.

Näiteks Tean ka neid, kes söövad üle päeva. Ehk vahepeal on 48h "paastumist". Kuigi arvatavasti eine suurus, mis siis tarbitakse seedib vast oma 24h. Areng igati hea. Lihasmass kasvab nii nagu teistel. - Igasugu huvitavaid lähenemisi on. Aga üldjoontes tundub, et enamik jälgib siiski toitumist päevade lõikes. Kuna selline "normaalne" lähenemine on üldiselt kõige stressivabam. Aga nagu näha, siis mõni eelistab ekstreemsemaid lähenemisi...

Näiteks mõni kes töötab 24h pikkades vahetustes leiab, et lihtsam on terve vahetuse ajal mitte süüa ning süüa siis kui on mõnuga vaba aega oma toitu nautida - näiteks puhkepäeval.

Seetõttu arvan, et Kulturistidest treenerite soovitused on liigselt stressirohked paljudele inimestele kuna nõuavad paljude jaoks totaalselt vastuvõetamatuid ohverdusi päeva ajakavas ja rutiinides, ilma et pakuks reklaamitud tulemusi. Keeratakse elurütm pea peale mingite ajast ja arust pärit kuulujuttude baasil.

Ainevahetuse kiirendamine ja toitainete parem omastamine väikeste ja sagedaste toidukordade puhul on üks paras mull ja lollus. Ning uuringuid on tehtud terve hunnik, mis seda juttu ümber lükkavad.

Kahjuks ma peast ei tea ühtegi uuringut mis oleks uurinud, kas veelgi harvemini süües(2+ päeva) on tulemused kehakoostises ka samad, mis lühiajalise paastumise puhul (~48h). Arvan, et vast siiski mitte.

Ainevahetust kõigutavad suuremad muutused peaksid aset leidma peale 72h-d paastumist. Samuti peaks peamine asi, mis lihasmassi harvade toitumiste puhul säilitada aitab (Anaboolne superkompensatsioon) olema siiski piiratud mõjuga.

Ehk mida kauem sa oled ilma valgurohke toiduta, seda suurem on Lihasvalgu sünteesi tõus siis kui lõpuks valku kehale antakse. Keha kompenseerib kataboolsest seisundist tekitatud kahju. Evolutsioonilne adaptsioon arvatavasti pikkadele näljaperioodidele, kus vastasel juhul muutuks inimese keha liiga nõrgaks.

Kuid ilmselgelt mingi piir sellel olema peab.

Seni on uuringud näidanud, et lühiajaline paastumine pigem parandab keskendumisvõimet, kiirendab ainevahetust - ehk evolutsioonilise vaatevinkli kohapealt tundub, et lühiajaline nälg tekitab kehas reaktsioone, mis võimaldavad paremini toitu hankida.

Huvitav teema kindlasti.

Seda võib aga suhteliselt kindlalt väita, et lihaseid ei kuku küljest ära, kui sa endale iga 3h tagant valku sisse ei topi.

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

[Archangel 482]

Aww.

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Ma tahtsingi just tuua mingeid äärmuslikke näiteid stiilis: 1) söön 4 päevaga nädalanormi täis ja 3 päeva nälgin 2) 3 päeva nädalas söön süsivesikuid, 2 päeva nädalas söön valku, 1 päev söön rasva, 1 päev ei söö midagi jne. Aga võib-olla on see periood hoopiski pikem. Siis näiteks: üks nädal söön valku, teine nädal söön süsivesikuid, kolmas nädal söön rasva.

Igatahes, "sinu teooria" kohaselt peaks nagu töötama selline lähenemine, aga kuidagi väga uskumatu tundub - ka mitte nii ekstreemsete näidete puhul. On sul mõne sarnase eksperimendi kohta mingeid viiteid?

[Archangel 482]

Ma tahtsingi just tuua mingeid äärmuslikke näiteid stiilis: 1) söön 4 päevaga nädalanormi täis ja 3 päeva nälgin 2) 3 päeva nädalas söön süsivesikuid, 2 päeva nädalas söön valku, 1 päev söön rasva, 1 päev ei söö midagi jne. Aga võib-olla on see periood hoopiski pikem. Siis näiteks: üks nädal söön valku, teine nädal söön süsivesikuid, kolmas nädal söön rasva.

Igatahes, "sinu teooria" kohaselt peaks nagu töötama selline lähenemine, aga kuidagi väga uskumatu tundub - ka mitte nii ekstreemsete näidete puhul. On sul mõne sarnase eksperimendi kohta mingeid viiteid?

Antud variantidest on vast esimene variant kõige teostatavam ja kõige reaalsem, mis võib ka pakkuda tulemusi, mis oluliselt ei erine tavapärastest toitumisharjumustest. Kuid siinkohal on ka väga palju küsimärke muidugi - alates treeningute ajastamisest, intensiivsusest jms. Ning kokkuvõttes ma hetkel kursis ei ole, et keegi päris nii ekstreemselt asjale läheneks. (Kuigi eks kindlasti leidub ka neid)

Sinu teine variant on täiesti ulme juba ning selliste ekstreemsuste kohta mul küll teateid pole, et keegi regulaarselt praktiseeriks.

Nagu mina aru saan, siis lühiajaline paastumine ei mõjuta oluliselt negatiivselt lihasmassi arengut ning teatud tervisemarkerid võivad isegi paraneda. Küll aga on see piir väga ähmane, kustmaalt muutub paastumine juba kehale kurnavaks ning ilmnevad negatiivsed mõjud, isegi kui üldine kaloraaž ja makrode olemasolu on piisav ülejäänud päevade jooksul.

Mõned uuringud on vast tehtud, aga väga palju mitte. Üks uuring näitas, et 3,5 päeva paastumist ei mõjutanud oluliselt negatiivselt lihaste jõuvarusid. Kuigi uuringu üles-ehitus ei olnud just ideaalne. See annaks nagu aimu, et midagi hullu lühiajaline paastumine ei tekita - kuigi reaalne pika-ajaline mõju on teadmata.

Üldiselt ma väidaksin olemasoleva teadusliku materjali puhul ainult seda, et 24h paastumist ei tohiks kuidagi lihasmassi kasvu naturaalsete kulturistide puhul tagasi hoida. Mõned agad võivad olla treeningute ajastamise ja intensiivsuse puhul, aga seda on raske kommenteerida. Teema pole lihtne.

Probleemiks on muidugi siinkohal see, et otseseid näiteid on raske tuua kuna selline suhteliselt pikk paastumisperiood on enamikele ebasobiv variant. Kõige levinumad on variandid kus paastumine kestab 12-20h ning siinkohal võib näiteid tuua juba suhteliselt suurtes numbrites:

www.Leangains.com või googelda ka the Warrior Diet.

Mitmepäevastest paastumistest võime enamasti ainult spekuleerida ja niisama arutleda. Sest isegi kui need toimiksid, oleks nende praktiline aplikatsioon suhteliselt olematu. Kuna mitu päeva toiduta olemine oleks vast enamikele ülimalt ebamugav variant ning seejärel tarbitav toidukogus ilmatuma suur ning selle tarbimine jällegi praktiliselt võimatu.

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Aga miks see teine variant nii väga ulme on? Ok, ma saan aru, et on vähe selliseid toiduaineid, kus oleks 100% valku ja 0% rasva ja vastupidi. Aga ütleme, et ühel päeval 85% valku, teisel päeval 85% rasva jne. Kui oluline on nädala lõpuks õiged proportsioonid kokku saada, siis peaks ju toimima. Sinu teooria kohaselt peaks orgasnismil täiesti ükskõik olema, mis päevadel milliseid makrotoitaineid ta saab.

[Archangel 482]

Aga miks see teine variant nii väga ulme on? Ok, ma saan aru, et on vähe selliseid toiduaineid, kus oleks 100% valku ja 0% rasva ja vastupidi. Aga ütleme, et ühel päeval 85% valku, teisel päeval 85% rasva jne. Kui oluline on nädala lõpuks õiged proportsioonid kokku saada, siis peaks ju toimima. Sinu teooria kohaselt peaks orgasnismil täiesti ükskõik olema, mis päevadel milliseid makrotoitaineid ta saab.

No see millest ma rääkisin hõlmas pigem kuni 24h paastumist, mis ei tohiks kehvasti lihaste arendamist mõjutada. Kui toimid nii, et üks päev valk, siis süskar ja siis rasv. Siis tähendab ju see seda, et vahepeal on ju 48+h keha ilma valguta või ilma rasvadeta. Ning see ma usun, et võib juba negatiivset mõju avaldada.

See, et keha kokkuvõttes mitu päeva hiljem antud toitained omastab ja kasutusse laseb ei tähenda, et vahepealne puudus neist toitainetest keha negatiivselt ei mõjutaks. Küsimus ongi selles, mis see periood on. 24h tundub olevat selline suhteliselt "ohutu" periood mille jooksul keha veel negatiivseid ilminguid ei näita. Evolutsiooni koha pealt olekski väga tobe, kui meie füüsiline/vaimne võimekus langeks peale niivõrd lühiajalist paastumist.

Siinkohal tuleb arvestada, et teatud valgud ja rasvad on ASENDAMATUD, ehk keha peab neid toitumisega saama ning ise neid sünteesida ei suuda. Mis tähendab, et kui esmased varud neist ainetest otsa saavad või langevad alla "optimaalse" taseme siis arvatavasti ilmnevadki negatiivsed kõrvalnähud. Kahjuks aga ei ole kursis millistest ajavahemikest siinkohal räägime.

Ning usun, et siinkohal on mõjutavaid tegureid väga palju, mis dikteerivad seda, kui hästi üks või teine inimene suudab pikema paastumise puhul negatiivseid mõjusid eemal hoida.

Ehk kokku võtvalt võime öelda, et:

Kaloraaži võib jälgida teoreetiliselt ka nädala lõikes ning kaalumuutus püsib suhteliselt sarnane võrreldes iga päev toitumisega.

Makro-toitainete /mikro-toitainete tarbimine on aga keerulisem ning Asendamatute valkude ja rasvade puudus mitme päeva jooksul võib tuua negatiivseid mõjusid nii üldisele tervisele, kui ka lihasmassi arendamisele.

Teema on väga huvitav kuna Inimese keha on võimeline kohanema hämmastavalt hästi. Üks hea elav näide on Imre Vähi, kes oma toitumise ekstreemsustega on küll vist Eestis sportlaste hulgas esirinnas. Samas on tema keha kohanenud sellega ning suudab lihasmassi nii kasvatada, kui ka säilitada ulmeliselt vähese kaloraaži juures ning metsikult väikeste makro/mikro toitainete olemasolu puhul. Kuigi enamus teooriaid peaks selle välistama esmasel vaatlusel.

See teebki kogu asja nii keeruliseks. Inimese keha ei ole lihtne asi mida vaadelda ja mille töö kohta järeldusi teha. Ning suurim probleem on minu arust siinkohal just kohanemisvõime. Keha lühi-ajalised reaktsioonid võivad teinekord olla totaalselt valedele jälgedele viivad.

Nagu näiteks keha võime lülituda Ketoosi, kui menüüs puuduvad süsivesikud.

Lühiajaline vaatlus viitaks pigem sellele, et keha oleks surmasuus süsivesikute puuduse korral, kuigi reaalselt kohaneb ta kiiresti ning saab väga edukalt toimida ka ilma süsivesikute tarbimiseta.

Põnev teema.

"Pisike" pilt meie keha ainevahetuse mõnest osast.

Muudetud November 9, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Kuidas siis selgitada seda, et kui mina isiklikult üle 4 tunni ilma toiduta olen, siis vajun igas mõttes ära?

Imre näide ei ole hea - esiteks, kas ikka suudab kasvatada või äkki pigem ei suuda? Teiseks, kas see kohanemine on hea ja vajalik?

Me ei räägi sellest, kuidas peab toituma selleks, et mitte ära surra. Me räägime sellest, kuidas peab toituma sportlane, kes tahab areneda ja midagi saavutada. Selles mõttes, et võib-olla tõesti on võimalik elada nii, et sööd kord päevas või saad süsivesikuid ainult suhkrust, aga kas see viib tõesti samamoodi edasi kui see, millega kõik harjunud on? Selles on küsimus.

[Archangel 482]

Kuidas siis selgitada seda, et kui mina isiklikult üle 4 tunni ilma toiduta olen, siis vajun igas mõttes ära?

Imre näide ei ole hea - esiteks, kas ikka suudab kasvatada või äkki pigem ei suuda? Teiseks, kas see kohanemine on hea ja vajalik?

Me ei räägi sellest, kuidas peab toituma selleks, et mitte ära surra. Me räägime sellest, kuidas peab toituma sportlane, kes tahab areneda ja midagi saavutada. Selles mõttes, et võib-olla tõesti on võimalik elada nii, et sööd kord päevas või saad süsivesikuid ainult suhkrust, aga kas see viib tõesti samamoodi edasi kui see, millega kõik harjunud on? Selles on küsimus.

Siin jõuame punkti, kus räägime juba iga inimese keha spetsiifikast ning "tundest". See, et sina "ära vajud" on sinu isiklik probleem niiöelda, sest ma teen trenni peale 16h paastumist ning jõuvarud on samad ning energiat küllaga.

Glükogeenivarud on need, mis põhimõtteliselt määravad sinu võimekuse saalis. Ning niivõrd lühiajaline paastumine sinu lihasglükogeenivarudele erilist mõju ei avalda. Mis tähendab seda, et mistahes ära vajumine on seotud sinu enda isikliku keha spetsiifikaga ja pigem on asi hormonaalne ja rohkem "ülakorruse" teema (a'la vaim on väsinud). Arvatavasti oled väga pikalt toitunud stiilis, kus üle 4h normaaltingimustes ilma toiduta ei ole, ning keha on sellega ka harjunud.

Sundides keha sellest "normaalist" välja, tekivad negatiivsed reaktsioonid. Rütm saab rikutud ning enesetunne ei ole optimaalne. Ma ei oska täpselt spekuleerida, mis detailselt toimub aga eks erinevad hormoonid siin mängus on, mis keharütmi ja toitumisrütmi reguleerivad. Grheliin, leptiin. Samuti ka iga isiku personaalne reaktsioon kõrgemale/madalamale veresuhkrule ja vabade suhkrute olemasolule treeningute ajal.

Imre kohta niipalju, et kuna tegemist on väga staažika sportlasega viis võime ainult väga umbkaudselt spekuleerida, kui palju ta on või ei ole arenenud. Sest tema puhul oleks naturaalne areng niigi, niivõrd aeglane juba, et hea kui aastate lõikes mingit silmaga nähtavat vahet lihasmassis näha on. Eriti kuna ta võistleb ju piiratud kaaluga alal.

Kuid seda, et lihasmass säilib suhteliselt hästi on siiski nähtav.

Sinu viimane küsimus on muidugi kõige suurem küsimus tõesti. Minu arvates on võrdväärne areng kindlustatud isegi siis, kui sööd 1x päevas. Aga kui paastumine hakkab liikuma üle 24h, siis muutub asi aina rohkem küsitavaks.

Siinkohal minu arust mõned huvitavad uuringud ja artiklid:

http://www.bodyrecom...rch-review.html

So here’s the take home:

• If eating more frequently makes it easier to control/reduce calories, it will help you to lose weight/fat.
  
• If eating more frequently makes it harder to control/reduce calories, or makes you eat more, you will gain weight.
  
• If eating less frequently makes it harder for you to control/reduce calories (because you get hungry and binge), it will hurt your efforts to lose weight/fat.
  
• If eating less frequently makes it easier for you to control/reduce calories (for any number of reasons), then that will help your efforts to lose weight/fat
  

http://www.springerl...712615714k8150/

"Our results indicate that prior fasting may stimulate the intramyocellular anabolic response to ingestion of a carbohydrate/protein/leucine mixture following a heavy resistance training session."

http://www.ncbi.nlm....5?dopt=Abstract

"These findings suggest that these diets(Stabiilne madala kaloraažiga vs päev otsa "paastumist" + siis söök) are equally as effective in decreasing body weight and fat mass, although intermittent CR (IF, paastumine pikalt + söök) may be more effective for the retention of lean mass."

http://www.ncbi.nlm....pubmed/21289204

"Enhanced amino acid sensitivity of myofibrillar protein synthesis persists for up to 24 h after resistance exercise in young men."

http://www.ncbi.nlm..../pubmed/3622486

" It was concluded that there are minimal impairments in physical performance parameters measured here as a result of a 3.5 day fast."

http://www.ncbi.nlm..../pubmed/1905998

" Concerning the periodicity of nutrient utilization, protein oxidation during the day did not change between the two feeding patterns. In the gorging pattern, carbohydrate oxidation was significantly elevated during the interval following the first meal (ie from 1200 h to 1500 h, P less than 0.01) and the second meal (ie from 1800 h to 2100 h, P less than 0.05). The decreased rate of carbohydrate oxidation observed during the fasting period (from rising in the morning until the first meal at 1200 h), was compensated by an increased fat oxidation from 0900 to 1200 h to cover energy needs. In the nibbling pattern, carbohydrate and fat oxidation remained relatively constant during the active hours of the day."

***

Eks neid uuringuid ole veel, aga point tundub olevat selles, et nii lühike periood kui seda on üks päev, ei suuda esile kutsuda muudatusi, mis mõjutaksid lihaskasvu negatiivselt. Eeldades, et on kaetud optimaalselt valgu, rasvade ja kaloraaži kogused päeva lõpuks.

Enamik uuringuid, mida Lisandifirmad propageerivad, räägivad lühiajalistest muudatustest inimese kehas, mis ei ole aga sobivad näitajad lõpptulemuse mõõtmiseks. Ehk see, et vadaku tarbimine peale trenni tõstab valgusünteesi, ei tähenda seda, et päeva lõikes lihasmassi kasv kuidagi parem oleks. Näitab ainult seda, et tol "ajahetkel" on ta parem.

Kuid meie keha pole loll ning "kohanemine" ehk lihasmassi kasvatamine ei toimu mõne tunni jooksul. Toimub see siiski pikema aja vältel ning kuna treeningutest põhjustatud valgusünteesi tõus ja toitainetele vastuvõtlikkus kestab väga pikalt, suudab keha edukalt ka kogu selle perioodi vältel adekvaatselt lihasmassi kasvatada vastavalt vajadusele.

Muudetud November 10, 2011 kasutaja Archangel poolt

[IVARK 42]

Põhimõtteliselt võiks see ju kõik töötada aga paljudel meist on aega ja võimalusi eksperimenteerida. Selline sissetöötatud 5 korda päevas söömine nt. sobib mulle kõige paremini aga ei tähenda, et see ainuõige on. Lihtsalt olen harjunud nii. Kohviga olen harjunud samamoodi, sellepärast tekivad ärajäämisnähud kui hommikul joonud pole. Maksimaalne näljakuur oli mul 10 aastat tagasi ja kestis kõigest 3 päeva. See mõjus kehale väga soodsalt ja kõik, mis vahepeal kaotatud oli tuli kiiresti tagasi. Olen kindel, et kui elurežiim oleks teine, suudaksin ka teistmoodi toituda ja treenida. Jõu kasv on hea mõõdik, mis näitab, kas

Muidugi lühiajalised paastukuurid on rohkem mingi muu foorumi teema aga üldiselt vajab seda tänapäeval iga inimene. Tegelikult ongi paast see mida enamus inimesi nälgimise pähe teeb, tarvitades siiski mingit toiduainet, nt. juues mahla oled juba paastu, mitte näljakuuril. Tõsine näljakuur algab klistiiriga (mida jätkame kuni soolestik puhas) ja juues ainult keedetud vett.

Muudetud November 10, 2011 kasutaja IVARK poolt

[Archangel 482]

‎"Honoring personal preference is one of the most powerful yet underrated tactics for achieving optimal health and body composition." - Alan Aragon

[Angelo 51]

Mis Rotter sellest teemast arvab?

[argoll 12]

Archangel'il on hea jutt küll nagu jehoova tunnistajal aga siin on üks ot - nimelt ainevahetus on igal indiviidil väga erinev ja seda ei lükka paigast mitte ühegi uuringuga.Vahel viskan ka sinna bodybuildingusse pilgu peale ja tundub, et seal on üks "Leader" ja siis trobikond "followersi" nagu ameerikamaal ikka kombeks on.Eks inimese taluvuse piir on erinev aga mingis vanuses hakkavad need "harjumused" kenastu tunda andma.

Argo