Süsivesikud, suhkur-jahu-malto-glükoos-fruktoos, GI, glycemic load

[Arx07 0]

Pärast treeningut oleks parem sellest hoiduda, sest sel ajal on su põhieesmärk suunata süsivesikud lihastesse, et need taastuksid. Selle jaoks fruktoos ei sobi.

Paljudel just toitumisekavas ju, et peale trenni puuvili valguga? Vale siis jälle?

[LaizeN 0]

Paljudel just toitumisekavas ju, et peale trenni puuvili valguga? Vale siis jälle?

Low Fructose fruits:

Pineapples,

strawberries, raspberries

blackberries, lemons, limes,

avocado, bananas,

rhubarb, orange

High fructose:

Prunes, pears, cherries

peaches, apples, plums,

applesauce, apple juice,

pear juice, apple cider,

grapes, dates, figs, raisins, melons, mangos, lychees, guavas, paw-paws, persimmons, coconut milk

Enamasti soovitatakse banaani ja nagu näha, siis banaani fruktoosi tase pole just kõige kõrgem.

Ja rääkides siis puuvilja kasulikkusest dieedil :

If you have a lot of fructose in your diet, it only has one place to go: your liver. If your liver glycogen levels are full, which is the case all times of the day except before you eat breakfast, then that fructose is turned into fat!

Since your liver doesn't want to store this new fat, it ships it to other parts of your body; places you don't want it, like your abdomen or lower back.

This relationship was first discovered in lab experiments with rodents. (1) When a high fructose diet (about 50-60% of total energy intake) is given to rats, they present symptoms of the Metabolic Syndrome, which is the precursor to full-blown diabetes and heart disease.

These animals develop high blood pressure, endothelial dysfunction, weight gain, increased abdominal fat, hyper-triglyceridemia, and insulin resistance. The weight and fat gain is thought to be due to leptin resistance; rats that eat a high fructose diet long-term have higher leptin levels than rats that don't eat a lot of this simple sugar.

http://www.tmuscle.com/free_online_article...ils_of_fructose

Lõpetuseks siis niipalju, et toored, mitte töödeldud puuviljad ( va banaanid, viinamarjad jt suhkrurikkad ) ja marjad on siiski kasulikud, kuna neis on kõvasti vitamiine, mineraale, kiudaineid ning ka vett. Eks kõike tuleb osata valida.

Kindlasti on praegune 3-6 puuvilja päevas liiast, eriti mitte treenivale indiviidile, kuid AN APPLE A DAY KEEPS THE DOCTOR AWAY? Selle peale : IF THE DOCTORS CUTE, SCREW THE FRUIT

[Aile 1]

22rmiselt lyhin2gelik on meie kliimas hakata piirama marjade ja puuviljade (va mittesesoonne importkaup...) s88mist.

On suur vahe, kas tegemist on HFCS iga...v6i on see marja oma fruktoos. 2rge n2hke kolli seal, kus teda ei ole.

[opensoul 0]

Üks küsimus: kas Eestis müüdavates (ja ka Eestis toodetud) toitudes on kasutatud HFCS'it? Ise ei ole pakenditel seda märganud (võib-olla seepärast, et ei ole juhtunud ostma selliseid kahtlaseid tooteid), või ehk on sellel teine nimi?).

Küll on väga levinud "glükoosi-fruktoosi"-siirup (mis tundub Euroopas olevat HFCS'i teine nimi, samuti nagu "isoglükoos"...)

Üritasin leida adekvaatset informatsiooni selle kohta, kuidas HFCS'i kasutamine Euroopas on reglementeeritud...Arvasin/lootsin, et see on ehk bännitud, aga selle sissetoomist on hoopis limiteeritud. Kas HFCS'i kasutades ei peaks olema siiski pakendil märgitud selle õige nimi? Samuti see, et tegu on tootega, mille valmistamisel on arvatavasti kasutatud GMO (kas siis maisi näol või selle tootmisel kasutatavate ensüümide kujul).

Kas Eestis väga paljudes toiduainetes kasutusel olev glükoosi-fruktoosisiirup ongi isuglükoos, ehk siis high fructose corn syrup?

[Aile 1]

Üks küsimus: kas Eestis müüdavates (ja ka Eestis toodetud) toitudes on kasutatud HFCS'it? Ise ei ole pakenditel seda märganud (võib-olla seepärast, et ei ole juhtunud ostma selliseid kahtlaseid tooteid), või ehk on sellel teine nimi?).

Küll on väga levinud "glükoosi-fruktoosi"-siirup (mis tundub Euroopas olevat HFCS'i teine nimi, samuti nagu "isoglükoos"...)

Üritasin leida adekvaatset informatsiooni selle kohta, kuidas HFCS'i kasutamine Euroopas on reglementeeritud...Arvasin/lootsin, et see on ehk bännitud, aga selle sissetoomist on hoopis limiteeritud. Kas HFCS'i kasutades ei peaks olema siiski pakendil märgitud selle õige nimi? Samuti see, et tegu on tootega, mille valmistamisel on arvatavasti kasutatud GMO (kas siis maisi näol või selle tootmisel kasutatavate ensüümide kujul).

Kas Eestis väga paljudes toiduainetes kasutusel olev glükoosi-fruktoosisiirup ongi isuglükoos, ehk siis high fructose corn syrup?

Sain paar allikat..

Mingi kohuke...

Koostis: kohupiim 54%, glasuur 20% (suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv, alkaliseeritud kakaopulber, emulgaator letsitiin, lõhna- ja maitseained), suhkur, juustukoogimoos 13% (glükoosi- fruktoosisiirup (nisust ja maisist), rosinad, küpsisetükid (sisaldab mh. nisujahu, pähkleid, mandleid), suhkur, muna, või, apelsinikoore tükid, paksendaja: modifitseeritud tärklis, lõhna – ja maitseaine, happesuse regulaator: sidrunhape, naatriumtsitraat ja kaltsiumtsitraat, paksendaja pektiin, emulgaator letsitiin, toiduvärv: beetakaroteen).

Leidsin ka yhe Tiina Sepa kommentaari

Hindadest inimtoidust rääkides: tärklisest tehakse keemilisel teel põhiliselt invertsuhkrut ehk glükoosi-fruktoosisiirupit, mis on peedisuhkrust magusam ja palju odavam ja seepärast toiduainetetööstuses hinnas. Invertsuhkrut hakkasid sakslased muide sõja ajal, näljahädaga tegema. Kõvasti vähem tervislik kui peedi-ja roosuhkur. Arvatakse, et diabeedi- ja metaboolsündroomi-epideemia just sellest põhjustatud. Aga see-eest odav... Nii et kui ostad tooteid, millel kirjas glükoosi-fruktoosisiirup, siis tead, millega tegemist on...

Tiina Sepp

Molekulaarbioloog, Cambridge’i Ülikooli doktor

[opensoul 0]

Lühidalt: meil nii laialt levinud glükoosi-fruktoosi siirupi näol ongi tegemist HFCS'ga?...Õudne mõelda, mida lapsed endale sisse söövad ... Eriti jälk on see, mis reklaame lubatakse USA's näidata (Corn Refiners Association, my ass):

http://www.youtube.com/watch?v=EEbRxTOyGf0&NR=1

http://www.youtube.com/watch?v=KVsgXPt564Q...feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=7BJJGzbN3fg...feature=related

Õnneks on ka vastu-kajalisi videoid:

[ES_tonian 0]

Oskab keegi öelda, millised toiduained sisaldavad kiireid ja millised aeglaseid süsivesikuid?

http://www.nutricoach.net/low_gi_foods.html

Low-Glycemic Index Foods - aeglased süsivesikud

High-Glycemic Index Foods - kiired süsivesikud

[turbiin 0]

mis mahlad sisaldavad neid ?

[Kask 2]

Nt viinamarjamahl sisaldab

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Dekstroos=glükoos=viinamarjasuhkur.

Fruktoos=puuviljasuhkur.

[turbiin 0]

no tänks mehed

[gmaster 303]

Esitaks siis küsimuse füsioloogia-asjatundjatele

See teema on juba veidi aega õhus olnud:

Nimelt on maltoosi glükeemiline indeks kõrgem kui suhkrul ja dextroosil

Seega miks ma peaks kasutama suure insuliinivastuse saamisel või kreatiini laadimisel dekstroosi (glükoos, 100), kui maltoosi GI (105) on kõrgem-isegi kõrgem kui suhkrul (64)?

Käib siis kreatiini laadimise ja treeningjärgse šeigi kohta, kui eesmärgiks maksimaalne insuliini vabanemine.

Ses suhtes et teoreetiline jutt on ilus, et maltoos justkui laguneks aeglasemalt, samas vabaneb maltoosi molekulist glükoos+glükoos, sahharoosist aga glükoos+fruktoos (mille siis peab veel omakorda seedima ?)

Edited November 4, 2011 by gmaster

[SdFx 0]

Soovitan ära vaadata esimesed 5. videot ja mis te arvate sellest teemast ? http://www.dietdoctor.com/must-see-toxic-sugar-on-60-minutes

[Archangel 482]

Soovitan ära vaadata esimesed 5. videot ja mis te arvate sellest teemast ? http://www.dietdocto...r-on-60-minutes

Soovitan soojalt Dr. Lustig igaveseks ära unustada, sest see mees on täielik paanikakülvaja ning hälvik. Mehel mingi komplekspuue küljes, kus ta tunneb vajadust halada viimased 10a juba sama asja üle, kuidas fruktoos ja suhkur üleüldse on mürk. Kuigi iga vähegi enesest lugupidav teadlane mõistab, et mistahes mürgist ka juttu ei ole - kõik on DOOSIST SÕLTUV.

Ma võin nimetada terve posu aineid, mis on suurtes kogustes mürgised, kuid mõõdukal tarbimisel täiesti ohutud.

Lustigi juttu on vist lugematu hulk kordi ümber lükatud, kuid mees ei jäta jonni.

http://www.youtube.com/watch?v=MGDDyyQV9Qo

http://www.alanarago...ctose-alarmism/

http://www.alanarago...larmism-debate/

" The big picture solution is in managing total caloric balance with a predominance of minimally refined foods and sufficient physical activity. Pointing the finger at fructose while dismissing dosage and context is like saying that exercise should be avoided because it makes you fat and injured by spiking your appetite and hurting your joints."

Edited April 6, 2012 by Archangel

[gmaster 303]

Soovitan soojalt Dr. Lustig igaveseks ära unustada, sest see mees on täielik paanikakülvaja ning hälvik.

Edited April 6, 2012 by gmaster

[Archangel 482]

Täpsustan, et hälvik kogu selle Suhkru/fruktoosi teema kohapealt. Mees nagu puuga pähe saanud. Üritab suhkrut heroiiniga võrrelda ja mida kõike veel.

Üks tsitaat veel millele kuskilt peale juhtusin:

[a] chemical can’t simply be classified as “dangerous” or “safe”: it always depends on the amount, or dose, received. The effects of a chemical will change with different amounts, so that below a certain dose it may be harmless or beneficial and at a higher dose it may be toxic. We all know that a little aspirin is good for us, whereas 50 tablets could cause acute renal failure, coma, and heart failure from salicylate poisoning” (Sense About Science, Making Sense of Chemical Stories).

HT-R on taastumise koha pealt kogemuslikult parim lisand, mida olen tarbinud. Kui teen 2 trenni päevas, siis tuleb see appi.

Sisu on ka vastav. Parajalt valke, süskareid, et taastumist kiirendada. Kreatiin ja beta-alaniin, et trennis rohkem paugutaksid. Kuuldavasti vist Vitargo ka seal üks koostisosa, seega peaks glükogeenivarusid väga hästi täitma ning sealt võib-olla ka sinu positiivne kogemus võrreldes teiste toodetega.

Edited April 7, 2012 by Archangel

[nightq 9]

Lustig on praktiseeriv meditsiinidoktor, keda toetab suur hulk arste ja professoreid ning kelle jutus on ka iva sees.

Suhkur ongi paljudele heroiiniks saanud ning ta on ka lugematute tervisehädade ning vähivormide nr 1 põhjustaja.

Meie jaoks jätab ta kohati närvihaige mulje, aga USAs peabki asju üle võlli keerama, et inimesi natukenegi mõtlema panna.

[Archangel 482]

Sellel teemal veel.

Kes pole varem Alan Aragonist kuulnud siis on nüüd suht ainulaadne võimalus tema lõusta näha ja rääkimas kuulata just sellelsamal teemal.

http://www.youtube.com/watch?v=BMc0_s-M08I

Alates 1970-ndatest on kalorite tarbimine suurenenud toidugruppides vastavalt:

Magusad tooted - 38kcal päevas

Jahu, viljatooted - 180kcal päevas

Õlid, rasvad - 180kcal päevas

Ja ometigi üritatakse rasvumist selle 38kcal kaela ajada, aga mitte selle 360kcal kaela, mida endale mujalt sisse süüakse. LOL.

Üleüldse viimase 30-40a jooksul on aktiivsus vähenenud ca. 200kcal jagu, ja süüakse vähemalt 500kcal rohkem. Ehk 700kcal eest pekki päevas kehale juurde... Ja mõeldakse, miks inimesed paksud on. LOLOLOLOL.

Mis siis veel...

Seal 60 minutes saates lahatud uuring. Inimestele (Paksudele ja mitte-aktiivsetele inimestele) anti 25% kaloraaži eest FRUKTOOSI. Aga fruktoos on alati koos glükoosiga. Ehk neile anti 50% kaloraažist PUHAST SUHKRUT ehk ca. 300g paljast suhkrut. LOL: Ning ei tehtud füüsiliselt aktiivset tööd vaid istuti diivanil.

Ning siis järeldati, et tervis halveneb ning Suhkur on süüdi...

Hahahahaa.... no COME THE FUCK ON. Kõlab teistele ka selline jutt debiilsena?

Mis siis veel. Väidetakse, et suhkur tekitab vähki, või võimendab seda. Argument, et kõrgendatud insuliin ajab glükoosi vähirakkudesse jms värk.

Unustatakse öelda, et Lustig rääkis kogu see aeg Fruktoosist, mis ei tee sittagi insuliini kõrgendamiseks. Ning üleüldse - mistahes süsivesikud tõstavad insuliini (Edit: va. siis fruktoos) ning lõpetavad veres glükoosina, ning valgud tõstavad samamoodi sittakanti insuliini...

Seega kogu argument on debiilne.

Aga muidugi saatest jäeti need detailid välja.

"One more thing. Whatever you do, do NOT use that 60 minutes segment as proof of any argument. It's an Idiotic thing to do. Please, Anybody. Do NOT DO IT!"

Edited April 7, 2012 by Archangel

[gmaster 303]

Unustatakse öelda, et Lustig rääkis kogu see aeg Fruktoosist, mis ei tee sittagi insuliini kõrgendamiseks. Ning üleüldse - mistahes süsivesikud tõstavad insuliini

Kumb siis on?

[Archangel 482]

Kumb siis on?

Fine, you got me there.

Kusjuures kui seda kirjutasin siis mõtlesin, kas lisada lõppu "va. fruktoos siis" või mitte. Aga tundus vähe mõttetu, kui eelmise lausega juba ütlesin, et fruktoos insuliini eriti ei mõjuta.

[Rambo vend 30]

Kui fruktoos insuliini ei mõjuta, siis käidki kõrge veresuhkruga ringi? Või kuidas see käibki...

[AlanBStard 126]

Kui fruktoos insuliini ei mõjuta, siis käidki kõrge veresuhkruga ringi? Või kuidas see käibki...

Nii käibki. Fruktoosiga simuleeritakse katseloomadel suhkruhaigust.