Tuleb välja, et L-karnitiin jõuab lihasesse, süsivesikutega tarbides

[Archangel 482]

Kirjutasid, aga valesti

Rasvade energiaks tarbimise võime mõjutab töövõimet väga palju. Ma ei räägi otseselt karnitiinist, on erinevaid geene mis seda mõjutavad. Neil on töövõimele väga suur mõju. Aga ka selles karnitiini artiklis oli selgelt kirjas, et tunnetatav pingutus vähenes ja ilmselge et selle tulemusel on juba kasvõi kesknärvisüsteem valmis rohkem tööd tegema.

Võimalik. Kuna ma pean eelkõige kulturiste ja jõutõstjaid silmas siis neile väga suurt kasutegurit ei näe.

Madala intensiivsusega kestvusaladel on just eriti oluline. Kehvad rasvapõletajad pikalt ei jookse.

Väga spetsiifiline nišš muidugi. Ma suht kogu aeg kulturismi ja jõutõstmise lainel, seega ka kirjutan seda arvesse võttes.

Kehvadel rasva energiaks tarbijatel tuleb nälg väga kiiresti. Seda ütlen küll mälu järgi igiammusest artiklist mingi rasvatarbimisgeeni kohta.

Eks paned lampi?

Kohe kindlasti omab. Võibolla tahad öelda et ei mõju keha rasvasisaldusele?

Ei. Minu teada see palju sa rasva sisse sööd, ei mõjuta eriti seda palju sa rasva põletad. Sissesöödud rasv läheb enamasti otse rasvavarudesse. Suureneb rasvapõletus siis, kui süsivesikute tarbimine on väga madalale viidud ning keha on vastavalt sellele ka lülitanud kõrgemaks rasvapõletuse kuna energiat ju vaja saada. Vähegi balanseeritud toitumise puhul ei ole kehal mingit vajadust rasvapõletust baastasemest kõrgemale tõsta kuna veedab enamiku päevast kõrgendatud insuliini ja veresuhkru taseme juures.

Kui ka karnitiini abiga rasvapõletus kõrgemaks lükata siis ma ei näe seda, miks peaks sissesöödav rasvakogus oluliselt põletust mõjutama.

Energiabilanss sõltub töövõimest ja näljast aga ka muudest asjaoludest.

Mitte päris nii otseselt. Pigem sõltub tehtavast tööst ning sissesöödavast energiast. Ehk muutused töövõimes on ainult niipalju olulised, kui palju muudab see tehtava töö hulka. Nälg on täiesti teisejärguline faktor. Muutused metabolismis leiavad aset alles pikema-ajalise toitumisharjumuste muutmise tulemusena. Lühiajaliselt kõigub ainutl toidu termogeeniline väärtus, mis on täiesti ebaoluline kuna sõltub söödud toidukogusest ning on üleüldse konstantne faktor. (Keha kulutab seedimisele alati praktiliselt täiesti sama koguse energiat sõltuvalt toidu kogusest ja makrode ülesehitusest)

Jõutrenni kestel oled ka defitsiidis ja suur osa energiakulust tuleb rasvadest.

Pigem tuleb enamik energiast jõutrenni ajal siiski glükogeenivarudest. Sõltub muidugi tehtava töö intensiivsusest. Madalate raskustega kergelt vehkimine ilmselt glükogeenivarusid väga ei tühjenda. Kui pidevalt seeriate vahel niisama passida, siis arvatavasti jah toimub enamik energiavajaduste rahuldamist läbi rasvapõletuse.

Lihased võtavad raske koormuse puhul ikka kõigepealt anaeroobsed energiatootmismehhanismid ette ja alles siis aeroobsed. Piisav koormus ei pakugi võimalust aeroobseks energiatootmiseks kuna see protsess on liialt eba-effektiivne.

Siinkohal muidugi tulebki karnitiin mängu. Samas kuna jõusaali treening tavapäraselt glükogeenivarusid nii või naa ei tühjenda, siis selle pärast polegi vaja väga muretseda.

Muidugi on üks kasutegur siiski vähenenud piimhappe osakaal. Sest olgugi, et enamik energiat tuleb trenni enda ajal vast glükogeenist, siis karnitiin parandab siiski rasvadest energia tootmist ja seetõttu mingis osas kindlasti glükogeeni kasutamine vähendab. Olgugi, et puuduse pärast ei ole vaja karta, siis glükogeeni kasutamine viib siiski piimhappe tekkimiseni ning see põhjustab muid probleeme trenni effektsiivsuse osas.

Jällegi näen peamist kasutegurit siiski ainult vastupidavusalade tegelejatele peamiselt.

@Samuil. Tänud. Need hinnad juba veidi konkurentsivõimelisemad. Kuid siiski päris kallid. Hmmm...

------

Krt kogu see kirjutamine on nii laia teema ümber, et poole jutu pealt läks mõttelõng juba sassi. Aga eks Alan leiab kohe nõrgad punktid üles ja toob välja.

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

Pigem tuleb enamik energiast jõutrenni ajal siiski glükogeenivarudest. Sõltub muidugi tehtava töö intensiivsusest. Madalate raskustega kergelt vehkimine ilmselt glükogeenivarusid väga ei tühjenda. Kui pidevalt seeriate vahel niisama passida, siis arvatavasti jah toimub enamik energiavajaduste rahuldamist läbi rasvapõletuse.

Lihased võtavad raske koormuse puhul ikka kõigepealt anaeroobsed energiatootmismehhanismid ette ja alles siis aeroobsed. Piisav koormus ei pakugi võimalust aeroobseks energiatootmiseks kuna see protsess on liialt eba-effektiivne.

Siinkohal muidugi tulebki karnitiin mängu. Samas kuna jõusaali treening tavapäraselt glükogeenivarusid nii või naa ei tühjenda, siis selle pärast polegi vaja väga muretseda.

Lgp Archangel. Palun tee endale asjad selgeks.

Sinu teadmiseks, et aeroobne glükolüüs on 19!!! korda suurema ATP toodanguga kui anaeroobne.

Ja kõigepealt toimub aeroobne, siis anaeroobne. Bioloogia ABC.

Kui sa nii vassid ja lahmid, siis kaob igasugune huvi diskussiooni vastu.

Sellest silma kriiskavast vasturääkivusest ei hakka rääkimagi.

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja gmaster poolt

[ROtter 198]

Vähegi balanseeritud toitumise puhul ei ole kehal mingit vajadust rasvapõletust baastasemest kõrgemale tõsta kuna veedab enamiku päevast kõrgendatud insuliini ja veresuhkru taseme juures.

Milline on vähegi balanseeritud toitumine?

[Archangel 482]

Lgp Archangel. Palun tee endale asjad selgeks.

Sinu teadmiseks, et aeroobne glükolüüs on 19!!! korda suurema ATP toodanguga kui anaeroobne.

Ja kõigepealt toimub aeroobne, siis anaeroobne. Bioloogia ABC.

Kui sa nii vassid ja lahmid, siis kaob igasugune huvi diskussiooni vastu.

Sellest silma kriiskavast vasturääkivusest ei hakka rääkimagi.

Ära soki... Pidasin silmas pigeb seda, et kehal on lihtsam toota ATP-d anaeroobse meetodi puhul, olgugi, et saadav energia ei pruugi nii suur olla. Aeroobne annab rohkem energiat aga on raskem seda energiat sellegipoolest toota kuna vajab lisaainet - hapnikku. Ning sellega varustamine on piiratud. Ebaeffektiivne vbl vale sõna...

When working at 95% effort these energy pathways are time limited and the general consensus on these times are as follows:

Duration Classification Energy Supplied By

1 to 4 seconds Anaerobic ATP (in muscles)

4 to 10 seconds Anaerobic ATP + CP

10 to 45 seconds Anaerobic ATP + CP + Muscle glycogen

45 to 120 seconds Anaerobic, Lactic Muscle glycogen

120 to 240 seconds Aerobic + Anaerobic Muscle glycogen + lactic acid

240 to 600 seconds Aerobic Muscle glycogen + fatty acids

The result of muscle contraction produces ADP which when coupled with CP regenerates ATP. Actively contracting muscles obtain ATP from glucose stored in the blood stream and the breakdown of glycogen stored in the muscles. Exercise for longer periods requires the complete oxidation of carbohydrates or free fatty acids in the mitochondria. The carbohydrate store will last approximately 90 minutes and the free fatty store will last several days.

All three energy systems contribute at the start of exercise but the contribution depends upon the individual, the effort applied or on the rate at which energy is used. The following graph shows how the energy systems contribute to the manufacture of ATP over time when exercising at 100% effort. The thresholds (T) indicate the point at which the energy system is exhausted - training will improve the thresholds times.

---

Milline on vähegi balanseeritud toitumine?

Veidi lihtsustatud väide, aga pidasin selle all silmas seda, et ükski makro-toitaine ei ole viidud ekstreemsustesse, mis põhjustaks keha energia kasutamise funktsioonide muutumist, et sellega kohaneda.

Ekstreemsused oleks siis Keto dieet või väga madala rasvasisaldusega dieedid jms.

Balanseeritud oleks see, et kui toidus leiduks piisavalt kõike kolme.

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

Väga tore ja ilus graafik. Aga mis toimub peale seda max pingutust n 4-10 sec? Või teedki 2h ATP-PC süsteemi peal trenni

Või sa loed nii, et kui on 1 min, siis on tingimata ainult piimhappe peal? Või on ikka nii, et alguses kasutad ikka aeroobsel glükolüüsil loodud energia ära (seeriatevaheline taastumine, eeldatavasti aeroobne, kuna efektiivsem) ja siis harjutuse ajal keha üritab paaniliselt uut sünteesida (anaeroobselt), mille kõrvalproduktiks on piimhape?

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja gmaster poolt

[Archangel 482]

Väga tore ja ilus graafik. Aga mis toimub peale seda max pingutust n 4-10 sec? Või teedki 2h ATP-PC süsteemi peal trenni

Või sa loed nii, et kui on 1 min, siis on tingimata ainult piimhappe peal? Või on ikka nii, et alguses kasutad ikka aeroobsel glükolüüsil loodud energia ära ja siis keha üritab paaniliselt uut sünteesida, mille kõrvalproduktiks on piimhape?

Tundub väga selgelt mõistetav.

1 to 4 seconds Anaerobic ATP (in muscles)

4 to 10 seconds Anaerobic ATP + CP

10 to 45 seconds Anaerobic ATP + CP + Muscle glycogen

45 to 120 seconds Anaerobic, Lactic Muscle glycogen

120 to 240 seconds Aerobic + Anaerobic Muscle glycogen + lactic acid

240 to 600 seconds Aerobic Muscle glycogen + fatty acids

Kui lihas tugevalt kokku tõmbub siis toimub see ATP varude jõul. Kui see otsas 1-4 sekundiga siis läheb ATP tootmiseks. Olenevalt sellest, kas raske koormus jätkub või mitte peaks suuresti määrama selle, kuidas ATP tootmine jätkub. Arvatavasti siiski läheb pea alati ATP+CP käiku ning vähegi tavapäraste seeriate puhul mõne hetke pärast ka Glükogeen lisaks. Seeria lõpp ongi vaimujõu test, kas suudad minna läbi selle valu mida piimhappe tekkimine põhjustab või mitte.

Siis ongi see, kas piimhappe liigsus lülitab su lihased täiesti välja ning selle koormusega enam tööd teha ei jõua või siis vähendad koormust ja lähed aeroobse peale üle.

Muidugi see tabel on minu arust veidi kehva kuna ma ei kujuta ette teha 95%-se jõudlusega tööd kuni 10 minutit. On see üldse võimalik? Minu teada peaks tegelikult mingist hetkest piimhappe kogus nii suureks muutuma, et ilma koormust vähendamata su lihased lihtsalt ei tööta enam. Piimhappe kogunemine ületab keha võimet seda eemaldada ning lihas lülitub välja. Vähendad koormust, piimhappe kogunemine väheneb ning võid jätkata ning vähendatud koormus annab võimaluse aeroobsetel meetoditel jätkata energia tootmist. Tõstad jälle koormust siis suureneb piimhappe kogunemine jälle ning mõne aja pärast on lihased taas kutud.

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

Siis ongi see, kas piimhappe liigsus lülitab su lihased täiesti välja ning selle koormusega enam tööd teha ei jõua või siis vähendad koormust ja lähed aeroobse peale üle.

Muidugi see tabel on minu arust veidi kehva kuna ma ei kujuta ette teha 95%-se jõudlusega tööd kuni 10 minutit. On see üldse võimalik? Minu teada peaks tegelikult mingist hetkest piimhappe kogus nii suureks muutuma, et ilma koormust vähendamata su lihased lihtsalt ei tööta enam. Piimhappe kogunemine ületab keha võimet seda eemaldada ning lihas lülitub välja. Vähendad koormust, piimhappe kogunemine väheneb ning võid jätkata ning vähendatud koormus annab võimaluse aeroobsetel meetoditel jätkata energia tootmist. Tõstad jälle koormust siis suureneb piimhappe kogunemine jälle ning mõne aja pärast on lihased taas kutud.

Seal oli ju 100%

Pakun, et see graafik nii paika pandud, et 100% raskuseks on see raskus, millega suudab 10 sek v 1min teha.

Ja elu sees ei tee sa igal seerial nii. Nii et see graafik ei iseloomusta keskmist jõusaalitreeningut väga hästi.

Muudetud Oktoober 5, 2011 kasutaja gmaster poolt

[ROtter 198]

Ära soki...

---

Veidi lihtsustatud väide, aga pidasin selle all silmas seda, et ükski makro-toitaine ei ole viidud ekstreemsustesse, mis põhjustaks keha energia kasutamise funktsioonide muutumist, et sellega kohaneda.

Ekstreemsused oleks siis Keto dieet või väga madala rasvasisaldusega dieedid jms.

Balanseeritud oleks see, et kui toidus leiduks piisavalt kõike kolme.

Et siis balansseerimata toitumise korral väga madala rasvasisaldusega dieedil olles, kasutab organism madala intensiivsusega tööl nt. magamine, jalutamine, kontoritöö, energia saamiseks süsivesikuid.

[Archangel 482]

Et siis balansseerimata toitumise korral väga madala rasvasisaldusega dieedil olles, kasutab organism madala intensiivsusega tööl nt. magamine, jalutamine, kontoritöö, energia saamiseks süsivesikuid.

Mitte päris nii... Aga üldjoontes jah. Kui rasvad pea nulli viid ja kompenseerid muude energiaallikate tõstmisega menüüs, siis suureneb vastavalt nende allikate kasutamine energiavajaduste rahuldamiseks. Sa ise peaksid kõike seda mõistma ju küll. Torgid niisama.

Kui rasvade tarbimine miinimumi viia, siis kasutab keha rohkem süsivesikuid energia allikaks. Eeldades muidugi, et rasvade arvelt tõsteti süskarite koguseid. Kui tõsteti hoopis valke, siis hakkab keha rohkem valke põletama.

Rasvapõletuse tase väga palju ei muutu olenemata sellest palju rasva sisse sööd ning seda ma ka enne mainisin. Baasrasvapõletuse tase püsib suhteliselt ühtlaselt. Küll muutub rasvapõletuse tase olenevalt sellest kui palju süüa sisse teisi makrosid nagu näiteks süsivesikuid. See on enamasti seotud ka rasvakoguste tarbimisega, aga mitte alati. Ja mitte otseselt.

Aeroobse energiatootmise puhul kasutab keha eelkõige süsivesikuid ja rasvu energia tootmiseks. Kui aga veri on suhkrutega pidevalt kõrgelt rikastatud siis sellevõrra suureneb ka süsivesikute kasutamine energiavajaduste rahuldamiseks. Kui need energiavarud nii vabalt kättesaadavad on, siis oleks narr kehal neid kõigepealt rasvadeks salvestada, et siis uuesti rasvarakkudest välja võtta ja ära põletada.

Ehk. Rasvatarbimine otseselt rasvapõletust oluliselt ei mõjuta. Küll aga mõjutavad üleüldised energiatarbimise kogused üldist rasvapõletustrendi:

"Fat oxidation is not linked to the amount of fat consumed through diet. The body will have a positive balance of fat when there has been an excess consumption of energy sources (e.g., overeating), or a restriction in accustomed physical activity. When the amount of carbohydrates consumed is increased, the greater the percentage of carbohydrates consumed as energy will increase. This will necessarily decrease the amount of fats oxidized, increasing the available amount of fat. When the food energy is decreased, or when exercise levels are increased, fat oxidation will typically increase. The body will not readily convert excess carbohydrates into fat stores; it will first seek to use them as energy. This process means that, while a high level of carbohydrate intake does not always lead to increased fat stores, high intakes of fat will generally be reflected in the fat stored in the adipose tissues."

Ja suur LOL muidugi selle kohta:

"Various research studies have considered whether greater amounts of fatty acids could be oxidized if carnitine levels were elevated through supplements. Such increases were determined to have no discernible effect of fatty acid oxidization."

- Aga ma ei eeldagi, et see site, kust selle infotüki võtsin viimaste uuringutega kursis on.

http://www.faqs.org/sports-science/Dr-Fo/Fat-Oxidation.html

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Aeroobse energiatootmise puhul kasutab keha eelkõige süsivesikuid ja rasvu energia tootmiseks. Kui aga veri on suhkrutega pidevalt kõrgelt rikastatud siis sellevõrra suureneb ka süsivesikute kasutamine energiavajaduste rahuldamiseks. Kui need energiavarud nii vabalt kättesaadavad on, siis oleks narr kehal neid kõigepealt rasvadeks salvestada, et siis uuesti rasvarakkudest välja võtta ja ära põletada.

Süsivesikutest saadud energia salvestatakse esmajoones glükogeenina lihastes ja maksas ja ülejäänud rasvarakkudes. Glükogeenivarud on väikesed ja jätkub väheseks ajaks kuni tunniks sõltub töö intensiivsusest. Rasvarakkudes jätkub energiat vääga pikaks ajaks, aga kättesaamine ja tootmine võtab aega. Aga organism hoolitseb selle eest, et lihased oleksid energiat täis ja kiiresti kasutusele võetav. See tuleneb sellest, et aegade hämaruses oli vaja inimesel kas saaklooma taga ajada või põgeneda vaenlase eest ja siis oli kiiresti liigutada vaja. Ja nii pidevalt päeva jooksul.

Veri ei ole suhkrutega pidevalt kõrgelt rikastatud, insuliin toob kaunis ruttu taseme alla. Diabeedikutel küll, jah.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja ROtter poolt

[Archangel 482]

Süsivesikutest saadud energia salvestatakse esmajoones glükogeenina lihastes ja maksas ja ülejäänud rasvarakkudes. Glükogeenivarud on väikesed ja jätkub väheseks ajaks kuni tunniks sõltub töö intensiivsusest. Rasvarakkudes jätkub energiat vääga pikaks ajaks, aga kättesaamine ja tootmine võtab aega. Aga organism hoolitseb selle eest, et lihased oleksid energiat täis ja kiiresti kasutusele võetav. See tuleneb sellest, et aegade hämaruses oli vaja inimesel kas saaklooma taga ajada või põgeneda vaenlase eest ja siis oli kiiresti liigutada vaja. Ja nii pidevalt päeva jooksul.

Veri ei ole suhkrutega pidevalt kõrgelt rikastatud, insuliin toob kaunis ruttu taseme alla. Diabeedikutel küll, jah.

Nii on.

Pidasin silmas seda, et kui sa rasvatarbimise alla viid ja kompenseerid seda suurenenud süsivesikute tarbimisega päeva jooksul siis igal juhul tõuseb vere suhkrusisaldus tunduvalt päeva jooksul.

Vbl tõesti kui sööd kogu süsivesikute koguse korraga ära, siis veedad enamiku päevast normaalse veresuhkru taseme juures, aga arvestades, et rasvas on palju energiat siis tavapärase inimese puhul rasvad süsikutega asendades ning võttes arvesse niigi kõrget süsivesikute tarbimist võib öelda, et terve päev oleme suhteliselt kõrgenenud veresuhkru taseme juures.

Seda eriti kulturistide puhul, kes ju metsikult reklaamivad 6+ korda päevas söömist ning madala GI-ga toodete tarbimist. Ehk veresuhkru tase on kõrgendatud pidevalt terve päeva jooksul.

Ehk keha saab pea kogu oma energiavajaduse süsivesikutest. Rasvadeks ei salvestata praktiliselt midagi ning rasva ennast põletatakse samuti väga vähe. Esiteks pärsib kõrgenenud insuliin nii või naa rasva põletamist aga kõigele lisaks tagab pidev veresuhkru kõrgenenud tase omakorda pideva uue energia sissevoolu lihastesse ja maksa.

Kui nüüd tõesti aga süsivesikud kõik ühe korraga tarbitakse, siis ilmselgelt muudab keha suurema osa neist rasvadeks ning mõne aja pärast suureneb selletõttu ka rasvade põletus. Energiat on ju vaja, aga juurdevool sai otsa. Aga see kõrgenenud rasvapõletus ei too endaga kaasa muutusi üldises rasvamassis võrreldes mitmete süsikurikaste toidukordadega.

Omastatud energia tase on ikka sama. Ning see, kas keha põletab energia jaoks sissesöödud süsivesikuid või salvestatud rasvu on kokkuvõttes suhteliselt ebaoluline energiabilanssi arvesse võttes.

On vist ainult üks tegur, mis isegi peaks soovitama süsivesikute suurt tarbimist ühe einega. Selleks fakt, et süsivesikute salvestamine rasvarakkudesse nõuab väikest kogust energiat. Ehk kokkuvõttes võib suure koguste süsivesikute tarbimine isegi päeva lõikes lõppeda rasvmassi vähenemisega kuna reaalselt rasvarakkudesse salvestatud energia kogus on nõksa väiksem, kui oleks see olnud siis, kui süsivesikute energia oleks tarbitud otse rakkudes.

Või täpsemalt - salvestatud energia kogus peaks sama olema - aga keha kulutab lihtsalt väikese koguse olemasolevat energiat, et seda protsessi võimaldada.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Nii on.

Esiteks pärsib kõrgenenud insuliin nii või naa rasva põletamist aga kõigele lisaks tagab pidev veresuhkru kõrgenenud tase omakorda pideva uue energia sissevoolu lihastesse ja maksa.

Kui lihased ja maks on glükogeeni eelnevalt täis, siis rohkem ei mahu ju ja ülejäänud suunatakse rasvarakkudesse tallele. Veri aga tühjeneb ja jääb ootama uut kogust, sest kunagi ei teatud, millal uuesti süüa saab. Kaamelitel on loomaaias ka küürud seljas, kuigi vett ja toitu on kogu aeg piisavalt võtta.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja ROtter poolt

[gmaster 303]

Arch, kui ütled et glükolüüsil pole jõutreeninguga midagi pistmist või et anaeroobne glükolüüs isegi justkui "efektiivsem", siis miks madala või 0 sv dieedil kulturistidel raskused vähenema kipuvad? Igal juhul on mõtekam ENERGIAT (ATP) toota efektiivsemal meetodil - aeroobne glükolüüs - see on ka see, mida keha ülejäänud päeva teeb. Või su keha toodab ATP-d päev läbi anaeroobselt?

Ja palun vasta oma sõnadega, mitte ära kopipeisti kuskilt mingit teksti.

"Vbl tõesti kui sööd kogu süsivesikute koguse korraga ära, siis veedad enamiku päevast normaalse veresuhkru taseme juures, aga arvestades, et rasvas on palju energiat siis tavapärase inimese puhul rasvad süsikutega asendades ning võttes arvesse niigi kõrget süsivesikute tarbimist võib öelda, et terve päev oleme suhteliselt kõrgenenud veresuhkru taseme juures."

Et nüüd siis soovitame suhkrutõve puhul süüa kõik sv korraga, siis on päev otsa "normaalne"?

Glükoneogenees on üsna aeglane protsess ja ei asenda sul kõike vajaminevat energiat. Sellest ka sv-vabal dieedil kulturistide "ära kukkumine" lõpus.. ja seda isegi suhteliselt väikese miinuskaloraaži puhul - 500kcal. Glükoneogeneesi piir.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja gmaster poolt

[Archangel 482]

Kui lihased ja maks on glükogeeni eelnevalt täis, siis rohkem ei mahu ju ja ülejäänud suunatakse rasvarakkudesse tallele. Veri aga tühjeneb ja jääb ootab uut kogust, sest kunagi ei teatud, millal uuesti süüa saab. Kaamelitel on loomaaias ka küürud seljas, kuigi vett ja toitu on kogu aeg piisavalt võtta.

Nii on. Aga kui räägime päeva peale laiali jaotatud suurtest süsivesikute kogustest siis ilmselgelt sellist hetke ei saagi olema, kus "veri on tühi". Pidevalt tiksub uut suhkrut verre ning pidevalt viib insuliin seda rakkudesse ning pidevalt seda ka põletatakse. Rasvapõletus toimub küll sama-aegselt, aga mida suurem on suhkrute juurdevool, seda väiksem on selle järgi vajadus ning kui see suhkrute tarbimine ikka pidevalt laes on mingil põhjusel siis loomulikult kasutab keha seda võimalust ära.

Ilmselgelt võib toimuda sama-aegselt ka suhkrute salvestamine rasvarakkudesse, kuid see protsess on seda väiksem mida väiksem on tarbitud süsivesikute GI (ning einekorra ülejäänud makrode koostis muudab seda veelgi). On ju vahet, kas tarbitud süsivesikud lendavad kõik kiiresti verre, või tiksuvad nad aeglasemalt mitme tunni vältel vereringesse.

Aga point selles, et kõik see on Ebaoluline nii või naa. Keha on effektiivne ning mõõduka koormuse puhul eriti vahet ei ole kust seda energiat tuleb - kas salvestatud rasvadest või otse suhkrutest, mis rakkudesse viiakse. Oluliseks muutubki raske ja intensiivse treeningu ajal. Ning ka siis on see oluline peamiselt siis, kui on oht süsivesikute varud tühjendada. Mida tavapärane jõutreening enamasti ei tee.

Arch, kui ütled et glükolüüsil pole jõutreeninguga midagi pistmist või et anaeroobne glükolüüs isegi justkui "efektiivsem", siis miks madala või 0 sv dieedil kulturistidel raskused vähenema kipuvad? Igal juhul on mõtekam ENERGIAT (ATP) toota efektiivsemal meetodil - aeroobne glükolüüs - see on ka see, mida keha ülejäänud päeva teeb. Või su keha toodab ATP-d päev läbi anaeroobselt?

Ja palun vasta oma sõnadega, mitte ära kopipeisti kuskilt mingit teksti.

Proovin niipalju enda sõnadega vastata kui suudan. Aga ma pole just eriline ekspert oma teadmiste edasi andmises...

Kui süsivesikud on nulli viidud siis väheneb sellega seoses ka lihaste glükogeenivarude maht. Ning kuna puuduvad ka süsivesikud, mis neid varusid effektiivselt täiendaksid toimubki regress, sest esiteks on need varud väiksemad ning seega tühjenevad kiiremini - ning teised ei pruugi taastusperioodi ajal nende täitmine õnnestuda kuna otseselt süsivesikute sissevool puudub. Keha peab neid ise sünteesima.

Ning võttes arvesse, et selline olukord on eelkõige dieedi ajal, kus kalorite sissevool samuti väiksem, siis jõuamegi punkti kus glükogeenivarud on pidevalt pooltühjad ning jõutreening ei ole lihtsalt samal tasemel enam võimalik.

Anaeroobne glükolüüs on effektsiivsem selles suhtes, et Aeroobne glükolüüs lihtsalt ei suuda toota vajaminevat energiat piisavalt kiiresti, kuivõrd kiiresti lihased suure koormuse puhul seda kulutavad. Hapnikuga rikastamine ning glükogeenist energia tootmine sellisel moel on aeglasem - kuigi toodab rohkem energiat.

Seni kuni koormus on madal ei ole ka lihastel niivõrd suurt vajadust energia järele ning Aeroobne tootmismehhanism on piisavalt kiire, et vajadused rahuldada. Ning seda keha ka enamiku päevast teeb.

Väga madala koormuse juures tuleb enamik energiast rasvavarudest kuna energiavajadus pole niivõrd suur, et oleks vajalik glükogeeni varude kallale asumist suures mahus.

"Fats result in the most energy of the food sources by mass. They are used in the mitochondria to generate ATP. Although fat utilisation is the most efficient in terms of energy/mass, the delivery of lipids to the cells takes time to ramp up in response to exercise and the limits of mitochondria respiration mean lipid based production of ATP is a low power process. However, fat reserves are very high (several days) compared to carbohydrate stores so fat based ATP production has a very large capacity. If the exercise is of a low enough intensity then energy production does not become a limiting factor as lipids can supply all that is needed. Furthermore, as the brain exclusively uses glucose for energy production, fat utilisation is favoured in muscles when the intensity of exercise is low enough to allow it.

Some lipids are stored in muscle cells in the form of triglyceride."

---

Ehk kui intensiivsus on väga madal, siis enamik energiavajadusest rahuldatakse rasvadega. Kui aga energia juurdevool läbi tarbitud süsivesikute on piisavalt kõrge siis kasutab keha edukalt ka glükoosi nende vajaduste rahuldamiseks.

Mida suuremaks muutub intensiivsus seda enam hakatakse kasutama lihastes paiknevat glükogeeni energia tootmiseks. Teatud punktist aga Hapnikuga rikastamine ning sellisel moel ATP tootmine ei paku enam piisavalt kiiret energia juurdevoolu, et lihas oma ülesannetega hakkama saaks. Sel hetkel lülitab keha üle Anaeroobsele meetodile kuna see tagab praktiliselt kohese energia olemasolu, kuigi ei tooda seda energiat ennast just väga suurtes kogustes per glükoosi molekul - aga ta teeb seda ülikiiresti.

Et nüüd siis soovitame suhkrutõve puhul süüa kõik sv korraga, siis on päev otsa "normaalne"?

Glükoneogenees on üsna aeglane protsess ja ei asenda sul kõike vajaminevat energiat. Sellest ka sv-vabal dieedil kulturistide "ära kukkumine" lõpus.. ja seda isegi suhteliselt väikese miinuskaloraaži puhul - 500kcal. Glükoneogeneesi piir.

Jah. Diabeedi puhul on tegelikult tarbitavate süsivesikute ajastamine üldiselt ebaoluline. Diabeedi puhul (Olenevalt muidugi diabeedist) on probleemid enamasti mujal kui lihtsalt suhkrute tarbimises. Pigem on probleem insuliini korrektse töömehhanismiga ja muu sellisega.

Aga sellegipoolest - Uuringud näitavad, et suurema osa päevast paastudes insuliinitundlikkus lausa paraneb. Ning, et mitu einet päevas võib isegi suurendada diabeedi ohtu. Samas kui üks suur eine - isegi metsikult süsivesikute rohke - võib seda olukorda parandada.

http://www.e-spenjournal.org/article/S1751...0054-5/abstract

Conclusions

In non-obese individuals, glucose levels remained elevated throughout the day with frequent CHO meals compared to 3CHO meals, without any differences in the insulin levels. Increasing the protein content of frequent meals attenuated both the glucose and insulin response. These findings of elevated glucose levels throughout the day warrant further research, particularly in overweight and obese individuals with and without type 2 diabetes.

---

Ja glükoneogeneesi suhtes sul õigus. Selle tõin ka ülevalpool välja. Süsivesikute puudumise korral ei suuda keha ise vajaminevaid koguseid sünteesida, eriti veel dieedi ajal, ning niigi pooltühjad varud täienevad väga aeglaselt ja enamasti mitte piisavalt, et jätkata samal tasemel trenni nagu varem.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

Aga sellegipoolest - Uuringud näitavad, et suurema osa päevast paastudes insuliinitundlikkus lausa paraneb. Ning, et mitu einet päevas võib isegi suurendada diabeedi ohtu. Samas kui üks suur eine - isegi metsikult süsivesikute rohke - võib seda olukorda parandada.

Ja glükoneogeneesi suhtes sul õigus. Selle tõin ka ülevalpool välja. Süsivesikute puudumise korral ei suuda keha ise vajaminevaid koguseid sünteesida, eriti veel dieedi ajal, ning niigi pooltühjad varud täienevad väga aeglaselt ja enamasti mitte piisavalt, et jätkata samal tasemel trenni nagu varem.

Varem rääkisid, et SV pole üldse tähtis. Vähemalt oled sellest aru saanud.

Ja kust sa seal artiklis selle 1 eine välja lugesid. Ma nägin 3 eine kohta numbreid.

[Archangel 482]

Varem rääkisid, et SV pole üldse tähtis. Vähemalt oled sellest aru saanud.

Ja kust sa seal artiklis selle 1 eine välja lugesid. Ma nägin 3 eine kohta numbreid.

No ma räägin oma sõnadega.

SV polegi tähtis. Ta ei ole eluks vajalik ühend mida peaks toidust saama. (jättes kiudained siinkohal kõrvale). Kuna keha suudab ise seda sünteesida siis pole tarvis seda sisse süüa. See, kas see on ideaalne trenni tegemiseks või mitte on teine asi.

Olenevalt trenni ülesehitusest ning ülejäänud toitumisest on võimalik ilusti areneda ka 0 süsivesikute dieedi puhul. Eriti kuna siis tulevad mängu juba ketokehad ning see on hoopis teine maailm juba millest ma küll jahuda ei viitsi.

Seal uuringus oli jah 3 vs 6 einet. Ma lihtsalt spekuleerisin, et 1 eine päevas tagaks veelgi parema insuliinitundlikkuse. Minu teooria on selline, et pidevalt vere rikastamine suhkrutega tekitab pideva insuliinivallandmise ja selle tõttu ka osalise insuliini resistentsuse, kus keha muutub insuliini vastu vähem tundlikkuks. Seda arvatavast selle tõttu, et vere insuliinisisaldus on stabiilselt kõrgem. Olgigi, et insuliini vallandatakse samas üldkoguses päeva jooksul.

Väiksemata einete sageduste puhul lendab nii veresuhkru kui insuliin kiiresti lakke, kuid teatud aja möödudes langeb baastasemele ning keha veedab selles "baastasemes" suurema osa aega ning seetõttu normaliseerub ka tundlikkus.

Süües tihedalt ei jõuagi keha päeva jooksul baastasemeni tagasi. Ning sealt ka probleemid...

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

No ma räägin oma sõnadega.

SV polegi tähtis. Ta ei ole eluks vajalik ühend mida peaks toidust saama. (jättes kiudained siinkohal kõrvale). Kuna keha suudab ise seda sünteesida siis pole tarvis seda sisse süüa. See, kas see on ideaalne trenni tegemiseks või mitte on teine asi.

Olenevalt trenni ülesehitusest ning ülejäänud toitumisest on võimalik ilusti areneda ka 0 süsivesikute dieedi puhul. Eriti kuna siis tulevad mängu juba ketokehad ning see on hoopis teine maailm juba millest ma küll jahuda ei viitsi.

Seal uuringus oli jah 3 vs 6 einet. Ma lihtsalt spekuleerisin, et 1 eine päevas tagaks veelgi parema insuliinitundlikkuse. Minu teooria on selline, et pidevalt vere rikastamine suhkrutega tekitab pideva insuliinivallandmise ja selle tõttu ka osalise insuliini resistentsuse, kus keha muutub insuliini vastu vähem tundlikkuks. Seda arvatavast selle tõttu, et vere insuliinisisaldus on stabiilselt kõrgem. Olgigi, et insuliini vallandatakse samas üldkoguses päeva jooksul.

Väiksemata einete sageduste puhul lendab nii veresuhkru kui insuliin kiiresti lakke, kuid teatud aja möödudes langeb baastasemele ning keha veedab selles "baastasemes" suurema osa aega ning seetõttu normaliseerub ka tundlikkus.

Süües tihedalt ei jõuagi keha päeva jooksul baastasemeni tagasi. Ning sealt ka probleemid...

Sa vist pole kunagi rasket füüsilist tööd teinud, mis kestaks tööpäeva jagu või vastupidavustrenne. Mis sa arvad, mis on joogitopsides suusa- või jalgrattavõistlustel, mida treenerid või abilised raja ääres ulatavad?

[Archangel 482]

Sa vist pole kunagi rasket füüsilist tööd teinud, mis kestaks tööpäeva jagu või vastupidavustrenne. Mis sa arvad, mis on joogitopsides suusa- või jalgrattavõistlustel, mida treenerid või abilised raja ääres ulatavad?

Mis poindile sa nüüd vastu vaidled. Kas ma olen kuskil kunagi maininud, et kõik trennitegijad peaksid süsivesikutest loobuma? Või, et nende tarbimine ei määra üldse tulemusi vms?

Ei ole. Te aga üritate mingit kambakat teha siin ja mu sõnu väänata iga nurga alt. Millegi pärast on tunne, et sellised Haridusonklid koos, aga matsu lahti ei jaga. Seleta igat asja 10x ja siis ikka räägivad mingitest muudest asjadest.

Teadmisi nii palju, aga praktiliselt olulisse konteksti panna ei suuda. Nagu lasteaed.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Siim Kelner 91]

Mis poindile sa nüüd vastu vaidled. Kas ma olen kuskil kunagi maininud, et kõik trennitegijad peaksid süsivesikutest loobuma? Või, et nende tarbimine ei määra üldse tulemusi vms?

Ei ole. Te aga üritate mingit kambakat teha siin ja mu sõnu väänata iga nurga alt. Millegi pärast on tunne, et sellised Haridusonklid koos, aga matsu lahti ei jaga. Seleta igat asja 10x ja siis ikka räägivad mingitest muudest asjadest.

Teadmisi nii palju, aga praktiliselt olulisse konteksti panna ei suuda. Nagu lasteaed.

Pigem jätad sina siin šarlatani mulje.

[Archangel 482]

Pigem jätad sina siin šarlatani mulje.

Aga küsi siis midagi, mis selgusetuks jäänud on.

Ma olen kõik lahti seletanud. See, et sinu arust Maa ikka veel lapik on, ei tee sellest veel tõde.

Pealegi. Rotter vähemalt tundub, et nõustub minuga. Ta lihtsalt nokib ja torgib iga nurga alt. Ning toob igasugu ekstreemseid näiteid välja mida ma spetsiifiliselt oma seletustesse vbl sisse ei pannud kuna see pole vajalik. Igaüks võib ise tuletada erinevate olukordade puhul juhtuva seni kuni baasteadmised selged on.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[vend vähk 659]

Poisid!

Olge head, ärge vaielge!

Oma kogemustest(ja neid on mul päris palju) võin öelda, et igasugused L-karnitiinid, rasvapõletajad jne töötavad süsivesikutega väga hästi, aga iga võistleja ainevahetus ja meetodid on erinevad. Oma tähelepanekutest nendel teemadel ma enam ei kavatse avalikult kirjutada, sest külvaksin niimoodi segadust niigi sogases konnatiigi vees. Kui keegi tahab katsetada, kuidas L-karnitiin ja süskarid omavahel toimivad, siis tuld ja oma seisukohtasid on mõtet sellel teemal alles pärast pikemat katseaega avalikustada. Süsikaid on muidugi erinevaid ja soovitan katsetada igasuguseid variante, et ennekõike iseendale asjad selgeks teha.

Pidage vastu!

[Siim Kelner 91]

Et siis sul puudub võime teadmisi omandada või arutelu mõista? Tunnen kaasa.

Eks mingisugune võime ikka on. Istun hetkel loengus ja kuulan matsu mitte jagavate, rumalate haridusonklite juttu. Sama targaks, kui sina, ei loodagi ma saada.

[ROtter 198]

Aga küsi siis midagi, mis selgusetuks jäänud on.

Ma olen kõik lahti seletanud. See, et sinu arust Maa ikka veel lapik on, ei tee sellest veel tõde.

Pealegi. Rotter vähemalt tundub, et nõustub minuga. Ta lihtsalt nokib ja torgib iga nurga alt. Ning toob igasugu ekstreemseid näiteid välja mida ma spetsiifiliselt oma seletustesse vbl sisse ei pannud kuna see pole vajalik. Igaüks võib ise tuletada erinevate olukordade puhul juhtuva seni kuni baasteadmised selged on.

SV polegi tähtis. Ta ei ole eluks vajalik ühend mida peaks toidust saama. (jättes kiudained siinkohal kõrvale)

Ma ei noki ega torgi.

Sinu lauseehitused on lihtsalt sellised, et iga lause on risti vastupidine eelmisele.

Pealegi, kõik, mida kirjutad, ei jää ainult selle foorumi teemadesse, vaid on kättesaadav kõigile üle interneti. Ja seda saavad lugeda paljud inimesed, kes ei ole kõigest teadlikud ja võivad mõnest lausest teha valesid järeldusi.

[Archangel 482]

SV polegi tähtis. Ta ei ole eluks vajalik ühend mida peaks toidust saama. (jättes kiudained siinkohal kõrvale)

Ma ei noki ega torgi.

Sinu lauseehitused on lihtsalt sellised, et iga lause on risti vastupidine eelmisele.

Pealegi, kõik, mida kirjutad, ei jää ainult selle foorumi teemadesse, vaid on kättesaadav kõigile üle interneti. Ja seda saavad lugeda paljud inimesed, kes ei ole kõigest teadlikud ja võivad mõnest lausest teha valesid järeldusi.

Fair Enough.

Tunnistan süüd, et kuna teema on niivõrd suur ja lai ning vägagi keeruline, siis kohati võib tõesti lausete ülesehitus vale mulje jätta. Kuid seda süüd ei saa siiski ainult minu õlgadele panna.

Kogu maailm tegutsebki nii, et võetakse kõik kontekstist välja ning müüakse rumalatele maha.

A'la, et "uuringud näitavad, et valgujoogi tarbimine suurendab lihasvalgu sünteesi 200% ning seega meie soovitame alati tarbida valgujooki peale trenni." Siis uurid lähemalt selle uuringu kohta ning avastad, et seda Valgujooki anti inimestele, kes olid dieedil ja kelle tavapärane valgunorm oli mingi 0,5g kehakilo kohta. Ehk "YESSS"... anti lisavalku inimestele, kes olid täielikus valgudefitsiidis ning siis leiti, et lihaskasv paranes... Einoh... Duh.

Ja sellised uuringud on täiesti reaalsed ning neid on pool internetti täis ning kõik toidulisandifirmad kasutavad neid varmalt ära kuna tavalised inimesed ei ole võimelised lugema ega mõistma nende uuringute sisu ja seega on kergelt manipuleeritavad.

Kahjuks selliseid teemasid ei saa kokku võtta ühe lausega nii, et kõik on kaetud ja midagi märkimata pole jäetud. No ei saa lihtsalt. Inimese keha ei vaja elutegevuseks toidust saadavaid süsivesikuid. Ning see on tõde. See, et mõni dumbo loeb välja, et Süskareid üldse "Ever-Never" vaja pole... no sorry. Mida ma selle pärast teha saan.

Pikendan oma laused veel 10 lause võrra, et tagada täielik teema lahkamine? Võib-olla. Aga siis loevad paljud ikka esimest lauset ja kukuvad kaagutama...

Lootusetu...

"Everything should be made as simple as possible, but not simpler."

"The only thing that interferes with my learning is my education."

"Education is what remains after one has forgotten everything he learned in school."

"Two things are infinite: the universe and human stupidity; and I'm not sure about the the universe."

- Albert Einstein

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja Archangel poolt

[gmaster 303]

Ei ole. Te aga üritate mingit kambakat teha siin ja mu sõnu väänata iga nurga alt. Millegi pärast on tunne, et sellised Haridusonklid koos, aga matsu lahti ei jaga. Seleta igat asja 10x ja siis ikka räägivad mingitest muudest asjadest.

No küll on hea, et sina meid lollikesi siin valgustamas oled..

Sest sellist ohtu ju ometi pole, et sina millesti valesti oled aru saanud. Kõige taga on ikka need va Haridusonklid.

Muudetud Oktoober 6, 2011 kasutaja gmaster poolt