Jump to content
Margus Silbaum

Sparta POWERLIFTING TEAM - kerge kükk 365kg....!

Recommended Posts

Lisan siis lühikese sissekande!

Võistlustega võib väga rahule jääda kuna -120kg (enda kaal 108.10 )kaalus esikoht 775 kg ja Absoluudis teine koht

458.56 wilksi punktiga

Kükk: oli mul suht karm pingutus nagu näha:D Sain ninast ikka vere lahti:)

Surumine: kuna kükist oli energia langenud tohutult, siis käed olid väga ebastabiilsed , aga kannatasin lõpuni!

Jõutõmme: Isiklik rekord millel oli veel isegi varu:)

Suur tänu ka abistajatele tänu kellele need tulemused ka realiseerida suutsin!

Kükk 250 kg isiklik rekord

Share this post


Link to post
Share on other sites

Surumine 207.5 kg isiklik rekord ja ABS varustuseta karikavõistluse teine koht ( 122.77775 wilksi ) esikoht oli 123.492 wilksi

Jõutõmme 317.5 isiklik rekord ja ABS varustuseta karikavõistluse teine koht (187.865 wilksi) esikoht oli 188.25 wilksi

Edited by ArgoErit
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle jääb kogu aeg mulje, et sa nagu ei treenikski ja toitumisest räägid ka rohkem teistele kui iseendale..... :D Kuid taastumisvahendite osas ma ei saa küll aru, mida siis 20€ eest päevas sisse peab ajama... :o See teeks isegi kui ainult trennipäevi arvestada 400 - 500€ lõhnab juba kangema kraami järele, mitte süsiveikute, valgu ,bcaa ja vitaminide järele..... ;)

Siinkohal, Margus, oled vist vastuse võlgu, kirjutamaks oma menüü komponendid lahti, et keegi kangema kraami tarbimises ei kahtlustaks. <_<

Share this post


Link to post
Share on other sites

ÖKHM??

ÖKHM??

Seda, et absoluutne rekord võetakse kg mitte wilksi punktide järgi. Loogiline on ju, et kerged mehed ei saaks kunagi ülisuuri raskusi teha. Pmts kui 60kg mees surub 120kg ja 120kg mees surub 122,5kg, siis kg järgi on absoluutne rekord 122,5kg. Punktid on tegelikult ju objektiivsemad.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii tore, et absoluudi mõistet kohandatakse jätkuvalt vastavalt soodsamale vaatenurgale.

See on ju nii inimlik vaatenurk! :)

Kuna jõutõstmises selgitatakse absoluutsed võitjad siiski wilksikoefitsendi järgi (kehakaalu ja tõstetud raskuse suhe), siis võiks terminites kokku leppida, et suurim tõstetud raskus jääb siiski suurimaks tõstetud raskuseks, mitte ABSOLUUTSEKS REKORDIKS. Absoluutne rekord arvestatakse ikka wilksi järgi.

Argumenteeritud vastuväiteid?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Surumine 207.5 kg isiklik rekord ja ABS varustuseta karikavõistluse teine koht ( 122.77775 wilksi ) esikoht oli 123.492 wilksi

Jõutõmme 317.5 isiklik rekord ja ABS varustuseta karikavõistluse rekord (191.262 wilksi) teine koht oli 188.25 wilksi

Muutsin ära! :D Kasutasin ABS terminit tõesti veidi valesti!

Kui midagi veel valesti siis korrigeerin.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuna IPF registreerib rekordeid ainult kehakaaludes (ei loeta ei abs. wilke ega kiosid), siis meie puhul oleks loogiline kui absoluutseid tulemusi loetakse nii kilodes, kui ka wilksides.

Wilks on võrdlusmoment sportlastele, kilod rahvale ja ajakirjandusele!

Ajakirjandusele ju ei ütle, et Eesti rekord on 163,48 wilks'i.

Sellepärast, et ajakirjanik küsib kohe mis see siis kilodes teeb? Me vastame, et kilodes teeb see 195. Ajakirjanik hakkab neid kilosid võrdlema "teiste absluutsete tulemustega" ja ütleb, et mehed minge arenege. Sama teeb rahvas! Väljaspool meie oma ringkonda ei saa keegi nendest wilksidest aru.

Sellepärast poleks paha, kui meil on mõlemad olemas!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga kas peab seda nimetama just rekordiks? Nõustun pigem härra peakohtunikuga, et nimetame seda siis suurimaks tõstetud raskuseks, kui see meediale nii huvitav on (ja lisame mehe kaalu võrdluseks). Jätame rekordid ikka rekorditeks kehakaalude arvestuses ja vajadusel võib ka wilksides mingi tabeli näiteks teha. Muidu teeb suure kaalu mees keskpärase tulemuse ja on meedias tehtud poiss, samas kui kergema kaalu mees võib ka maailma tippude hulka kuuluda, aga tal "absoluutse rekordi" püstitamise võimalust reaalselt ei olegi. See on muidugi kõigest ettepanek ja ilmselgelt mitte selle blogi teema, aga mõelda ju sellele võiks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kumbagi ei peagi rõhutatult rekordiks nimetama, aga suured numbrid teevad alale au ükskõik kui suur mees need siis teinud.

Pole vist mõtet väga karta, et äkki suur mees teeb keskpärase tulemuse ja varjutab sellega teisi.

Asjatundja vaatab kaalukategooriate kaupa tulemusi ja näeb, kui asi on ebaloogiline (näit. väiksemas kategoorias teeb mees rohkem kilosid, kui suuremas) ning annab vastava hinnangu.

Minu isiklik seisukoht on see, et ka hr. R.Wilks on inimene ning kogu see tema valem on üks inimlikult väljatöötatud tehe.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle jääb kogu aeg mulje, et sa nagu ei treenikski ja toitumisest räägid ka rohkem teistele kui iseendale..... :D Kuid taastumisvahendite osas ma ei saa küll aru, mida siis 20€ eest päevas sisse peab ajama... :o See teeks isegi kui ainult trennipäevi arvestada 400 - 500€ lõhnab juba kangema kraami järele, mitte süsiveikute, valgu ,bcaa ja vitaminide järele..... ;)

Olen enda sportliku edu ehitanud toidu ülitäpse kaalumise ja kcal arvestusele. Aga kui on kahtlusi, siis eelmine aasta testiti mind esimese Eesti jõutõstjana ühes maailma parimas laboris Kölnis(Veerpalu).

Ma ei ole elu sees olnud eriliselt fanaatiline sportlane. Olen saanud oma tahte sporti teha ainult sellest, et puhtalt keemikutele ära teha. Mind on huvitanud koguaeg see, kuidas kombineerida tavalist toitu grammi pealt nii, et ta maksimaalne taastumine saada.

Toon siinkohal ära ööpäeva jooksul söödud 7 toidukorra maksumuse.

3,0 € M.Terasmaa ja firma A.Vogel tooted. Immuunsüsteemi tugevdajad (Punane päevakübar, mesilasema piim , kuldjuur, jne)

2,0 € Vitamiinid, mineraalained (Kaltsium, magneesium, D-vita, jne)

7,5 € 2500kcal Toit

7,5 € 1000kcal Fitness.ee (Valgu ja süsivesiku pulbrid, jne)

Kuus siis kokku 600€

Trennist nii palju et ilma täpse toitumiseta ei oleks mul kindlasti võimalik kuu keskmiseks koormuseks saada 541 tonni.

Hetkel olen viimased 3 kuud suvalise toitumise toel kuu keskmiseks koormuseks 122 tonni saanud.

Edited by Margus Silbaum

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui juba kehva tehnika pealt rekordi suudad kükkida, mis siis saab kui tehnika ka paigas jälle. Kas sul on kevadine EM hetke sihiks?

Puhkuse osas täitsa nõus. Enda kogemuse põhjal võin öelda, et puhkuse pealt tulles võib kang raskem seljas olla, aga jalg liigub palju kergemalt kui varem. Seega on oluline ka osata puhata, et tulemusi edasi viia.

Olen võtnud ainult EMi sihiks. Eestikad teen trenni pealt ma ei saa aega sellele raisata.

Share this post


Link to post
Share on other sites

mida näiteks see konkreetne kükitrenn veel sisaldas? harjutused, venitused?

Ainult venitusi. Tavaliselt on trikooga küki järel pea võimatu midagi muud teha. See trikoo asi on hull. Peale seda on raske end kokkuvõtta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuna IPF registreerib rekordeid ainult kehakaaludes (ei loeta ei abs. wilke ega kiosid), siis meie puhul oleks loogiline kui absoluutseid tulemusi loetakse nii kilodes, kui ka wilksides.

Wilks on võrdlusmoment sportlastele, kilod rahvale ja ajakirjandusele!

Ajakirjandusele ju ei ütle, et Eesti rekord on 163,48 wilks'i.

Sellepärast, et ajakirjanik küsib kohe mis see siis kilodes teeb? Me vastame, et kilodes teeb see 195. Ajakirjanik hakkab neid kilosid võrdlema "teiste absluutsete tulemustega" ja ütleb, et mehed minge arenege. Sama teeb rahvas! Väljaspool meie oma ringkonda ei saa keegi nendest wilksidest aru.

Sellepärast poleks paha, kui meil on mõlemad olemas!

Kui ajakirjandus millestki aru ei saa, siis võiks neile ju selgitada :) Kui näiteks vaesust mõõdetakse suhtelise vaesusega, siis teevad vastava ala spetsialistid meediale ilusti selgeks, mida see endast kujutab, mitte ei lase neil eksitavaid numbreid avaldada.

Igasugune punktisüsteem on spordis suhteliselt levinud. Näiteks kümnevõistlus.. kellelgi ei teki küsimust, et miks seda punktidega mõõdetakse. Kui absoluutsel skaalal pole numbrid omavahel võrreldavad, siis on punktisüsteem igati õigustatud. Wilksi süsteem on ju loogiline ja ma usun, et spetsialistidel on seda väga lihtne meediale ja rahvale lihtsate sõnadega selgeks teha :)

Ma ei arva, et absoluutseid numbreid ei peaks mingil juhul avaldama, aga igal asjal peaks olema juures ka selgitus ja ma arvan, et igasugused avaldatud rekordid võiksid olla ikkagi omavahel otseselt võrreldavad..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ajakirjandusele on raske midagi selgitada kui ajakirjanik ei taha aru saada. Selliste leib on ju liialdused ja intriig.

Suru palju surud, aga Võru karu ütleb ajakirjanikule, et on trennis surunud 340 ja kirjutataksegi artiklisse. Seda, et kas üldse ja mil moel, teab vaid jumal taevas.

Tõmba palju tahad, aga Margus Silbaumi eurooparekordi uudiskünnis jääb ikkagi alla rammumehe 400 kg-le. Missiis, et kang tal rihmupidi käe otsas ripub. See ei huvita kedagi vaid tehakse sellest lausa saatelõik.

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

selles suhtes on sul väga õigus, et ajakirjanik saab asjadest täpselt nii aru nagu ta ise tahab :P

aga küsimus on selles, mis infot neile ise ette sööta..

Rammumees on ilmselgelt üks rahva ja meedia lemmikalasid ja sellega on raske leheveergudel võistleda.

Aga ka igasugusete vähem populaarsemate alade puhul saab iga ajakirjanik aru, et kui on tehtud mingi rekord, siis võib sellest päris klikitava pealkirja teha :) ja ma arvan, et siis olekski hea võimalus selgitada, kuidas ja mis see süsteem ja need punktid täpselt ikkagi on.. kui ise ka ainult kilosid rõhutada, siis loomulikult ei hakkagi keegi sellest aru saama :) Kui isegi Eesti Jõutõsteliit oma artiklites ainult kilosid mainib, siis loomulikult teevad seda ka ajakirjanikud..

Marguse rekordiürituse promo enne MMi oli päris hea näide sellest, et isegi selline "ebapopulaarne" ala võib endale lausa mitmeleheküljelise artikli saada :P oleks see rekord tulund, oleks see ka ilmselt tänu kogu sellele eelpromole suuremat kajastust saanud kui tavaliselt.. loodame, et järgmine kord siis ;)

jah, pean tunnistama, et mul on tõesti suur hirm, et väiksemate meeste suured rekordid varjutatakse suurte meeste keskmiste tulemustega :rolleyes:

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen enda sportliku edu ehitanud toidu ülitäpse kaalumise ja kcal arvestusele. Aga kui on kahtlusi, siis eelmine aasta testiti mind esimese Eesti jõutõstjana ühes maailma parimas laboris Kölnis(Veerpalu).

Ma ei ole elu sees olnud eriliselt fanaatiline sportlane. Olen saanud oma tahte sporti teha ainult sellest, et puhtalt keemikutele ära teha. Mind on huvitanud koguaeg see, kuidas kombineerida tavalist toitu grammi pealt nii, et ta maksimaalne taastumine saada.

Toon siinkohal ära ööpäeva jooksul söödud 7 toidukorra maksumuse.

3,0 € M.Terasmaa ja firma A.Vogel tooted. Immuunsüsteemi tugevdajad (Punane päevakübar, mesilasema piim , kuldjuur, jne)

2,0 € Vitamiinid, mineraalained (Kaltsium, magneesium, D-vita, jne)

7,5 € 2500kcal Toit

7,5 € 1000kcal Fitness.ee (Valgu ja süsivesiku pulbrid, jne)

Kuus siis kokku 600€

Trennist nii palju et ilma täpse toitumiseta ei oleks mul kindlasti võimalik kuu keskmiseks koormuseks saada 541 tonni.

Hetkel olen viimased 3 kuud suvalise toitumise toel kuu keskmiseks koormuseks 122 tonni saanud.

Tänud põhjaliku lahtikirjutuse eest. Ma sain algselt aru ,et ainuüksi toidulisanditele kulub selline summa, siis tundus seda palju, kuid kui sinna sisse kuulub ka tavatoit ja lisaks kõik need mesilasemapiimad ja vahad, siis küll. Seda, et oled põhimõteline dopinguvastane nagu ka meie, selles ei ole tegelikult keegi kahelnud, see vaid nö "naljaga" öeldud. Loodan ,et realiseerid end EM -l. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ainult venitusi. Tavaliselt on trikooga küki järel pea võimatu midagi muud teha. See trikoo asi on hull. Peale seda on raske end kokkuvõtta.

aga muul juhul, kui pole trikoo trenn? kui palju lisaharjutusi teed?

Kas jalapressi ja masinaid üldse kasutad?

Share this post


Link to post
Share on other sites

aga muul juhul, kui pole trikoo trenn? kui palju lisaharjutusi teed?

Kas jalapressi ja masinaid üldse kasutad?

Jalapressi olen elus 2 või 3 korda kasutanud. Asi selles, et küki ja jalapressi rekordite vahel puudub absoluutselt seos. Jalapressist on 10x paremaid harjutusi küki parandamiseks. Eriti vajalikud küki arendamiseks on reie2pea harjutused.

Lisaharjutusi küki peale oleks mõistlik teha järgnevalt kiiruslik reie4pea harjutus, siis reie2pea või selja sirutaja harjutus.

Üleeile sai tehtud reie2pead kitsel. Tegin seda viimati vist detsembris. Järjekordselt imestasin silmad punni, kui jõudsin põrandalt 52kg hantli üles vinnata.

Proovin esmaspäeval alustada, siis lõpuks regulaarse trenni ja toitumisega, sest nüüd on jäänud ainult 2 kuud EMini. Eestikad tuleb mul tänu sellele ilma puhkuseta teha. Aega selleks eraldi valmistuda eriti pole. Kuna olen oma elus Eesti mv osalenud küll ja küll, siis võtan seda lihtsalt mõnusa vahepalana. Tõestada pole mul nendel võistlustel midagi vaja.

Stiilinäide kitsel reie2pea harjutusest on siin

Share this post


Link to post
Share on other sites

olen ka ise jõudnud sellele järeldusele, et jalapressi rekordi ja küki rekordi vahel eriti seost pole

sellist pukki ka pole reie tagaosa treenimiseks, teen seda harjutust küll aga veidi lihtsamat varianti sellest

Kiiruslikest harjutustest niipalju, et ega need vist mööda külge maha ei jookse, ükskõik kas võistled varustusega või ilma. Plahvatuslikkus ja kiirus tulevad ikka kasuks ainult.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×