Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?

[soomusk 1]

Hetkel arutame just Multivitamiini võtmise vajalikkust BB.com foorumis. Väga palju uuringuid on lahkamise all, kuid lõplikke järeldusi veel teha ei saa. Kuid kandub asi sinna suunda, et Multivitamiinide võtmine võib olla kokkuvõttes pigem kahjulik, kui kasulik. Väga huvitav.

Mesasja, teadlaste kolleegium (kuhu ka sul on au kuuluda) on kohe-kohe lõplikku tõde välja selgitamas? Hoia kindlasti ka meid asjaga kursis.

PS. Äkki peaks vahepeal oma teadmiste ammutamisel ka muid allikaid peale välismaiste foorumite kasutama..

[Archangel 482]

Sest kaloril ja kaloril on vahe ja keegi ei saa sulle midagi garanteerida.

Mingis osas toitub ysna suur grupp ameeriklasi tunduvalt paremini kui keskmine eestlane (eesti mees peab toorest ja rohelist reeglina kanas88daks....). Kes s88vad vast aeg-ajalt midagi burgeri laadset. Tead milline on hetkel diabeetikute protsent yle 65 aastaste seas US is? Diagnoositud on 26,9%-il selles grupis. Arvuta sinna veel eeldiabeetikute grupp juurde. See t2hendab v2hemalt pooltele ysna pikka ja piinarikast vanadust.

Jorxil ja sinul on lihtsalt veel meri p6lvini ja testosteroonitase laes, mis segab ilmselgelt m6ttetegevust.

Kaloril ja kaloril on siis vahe, kui kehal on millestki puudus või minnakse ekstreemsustesse.

Diabeetikute jama pole siia mõtet sisse tuua kuna see sõltub nii mitmest faktorist. Enamasti söövad inimesed ennast igasugu toitudest paksuks ning kuna süüakse vahetpidamata siis on insuliini tase kogu aeg kõrge. Sellest ka diabeedi oht. Mitte sellest, et vahest mõni burger võtta.

Naljakas on see, et tavalise kulturisti 6+ einet päeva võib omada sarnast halba mõju. Ehk kuna valk tõstab samuti väga palju insuliini taset veres, siis tähendab see seda, et keskmisel kulturistil on võimalik, et kergemat sorti insuliini resistentsus juba tekkinud...

Tähtsustatakse üle päeva jooksul mõnest einest saadavat veresuhkru ja seejärel ka insuliini vallandamise suuruse tähtsust. Samas kui julgelt propageeritakse lahendusi, kus insuliin pidevalt kõrgena hoitakse. Ei tea, kumb kehale kahjulikum on? Kas pidevalt kõrge insuliin või paar korda päevas baastasemest suurem kogus?

Mesasja, teadlaste kolleegium (kuhu ka sul on au kuuluda) on kohe-kohe lõplikku tõde välja selgitamas? Hoia kindlasti ka meid asjaga kursis.

PS. Äkki peaks vahepeal oma teadmiste ammutamisel ka muid allikaid peale välismaiste foorumite kasutama..

Mida sa tahad aru ei saa...

Sa võiks ise vahepeal veidi oma silmapiirist kaugemale ka vaadata mitte meie pisikeses tiigis istuma ja kõiki isikuid suu ammuli kuulama ja igat sõna tõe pähe võtma. Mujal maailmas tegelikult nähakse vaeva ka, et teadmisi omandada laiemas ulatuses.

Multivitamiini potensiaalne kahjulikkus seisneb nii kapsli sünteetilises materjalis, kui ka saadud vitamiinide/mineraalida kogustes, mis võib paljude menüüvalikute korral nii mõnedki vitamiini tasemed kehas potensiaalselt mürgiste kogusteni tõsta.

Seega, kas on tõesti mõtet elimineerida üks vitamiini puudus, et saada teisest mürgitus?

Või on mõtekam oma menüüd kohandada ja vajadusel lihtsalt mingit spetsiifilist vitamiini/mineraali juurde tarbida?

Muudetud September 3, 2011 kasutaja Archangel poolt

[daemonium 18]

Kaloril ja kaloril on siis vahe, kui kehal on millestki puudus või minnakse ekstreemsustesse.

Diabeetikute jama pole siia mõtet sisse tuua kuna see sõltub nii mitmest faktorist. Enamasti söövad inimesed ennast igasugu toitudest paksuks ning kuna süüakse vahetpidamata siis on insuliini tase kogu aeg kõrge. Sellest ka diabeedi oht. Mitte sellest, et vahest mõni burger võtta.

Naljakas on see, et tavalise kulturisti 6+ einet päeva võib omada sarnast halba mõju. Ehk kuna valk tõstab samuti väga palju insuliini taset veres, siis tähendab see seda, et keskmisel kulturistil on võimalik, et kergemat sorti insuliini resistentsus juba tekkinud...

Tähtsustatakse üle päeva jooksul mõnest einest saadavat veresuhkru ja seejärel ka insuliini vallandamise suuruse tähtsust. Samas kui julgelt propageeritakse lahendusi, kus insuliin pidevalt kõrgena hoitakse. Ei tea, kumb kehale kahjulikum on? Kas pidevalt kõrge insuliin või paar korda päevas baastasemest suurem kogus?

Mida sa tahad aru ei saa...

Sa võiks ise vahepeal veidi oma silmapiirist kaugemale ka vaadata mitte meie pisikeses tiigis istuma ja kõiki isikuid suu ammuli kuulama ja igat sõna tõe pähe võtma. Mujal maailmas tegelikult nähakse vaeva ka, et teadmisi omandada laiemas ulatuses.

Multivitamiini potensiaalne kahjulikkus seisneb nii kapsli sünteetilises materjalis, kui ka saadud vitamiinide/mineraalida kogustes, mis võib paljude menüüvalikute korral nii mõnedki vitamiini tasemed kehas potensiaalselt mürgiste kogusteni tõsta.

Seega, kas on tõesti mõtet elimineerida üks vitamiini puudus, et saada teisest mürgitus?

Või on mõtekam oma menüüd kohandada ja vajadusel lihtsalt mingit spetsiifilist vitamiini/mineraali juurde tarbida?

Kle, võta hoogu maha.Sa oled seal väljamaa voorumites elus inimese täiesti ära unustanud.Kordan veel - ülekaalulistest ei tea sa midagi ja saagi midagi teada, kuna sa neist midagi teada ei taha.Igasugu teooriate alus elik tõe kriteriuum on praktika.See sind aga ilmselt ei huvita ...

Elik siis, loomulikult on kaloril ja kaloril vahe.On suur vahe,kas inimene saab oma kalorid kätte kapsast või burgerist.

Lihtsalt, kapsast võib süüa rohkem, seega, kõht on inimesel täis, seega, ka kaloraazhi piiramisel on inimesel hea enesetunne, kuigi kaloraazh on väiksem.Seega, kaal langeb.Ja ei ole vaja mingit üleloomulikku tahtepingutust.

JA SEE TOIMIB, väitku su teooriad mida iganes.

P.S.

vata, teadlane ei seleta oponendile, kui palju ta ikka temast parem ja targem on, teadlane tõestab om väiteid, sealhulga ka praktikas ...

küll aga väidavad, et nende usk on parem (ja õigem) kui kõigi ülejäänute oma, seega on ka nemad paremad kui teised, sektandid-usufanaatikud ...,

Elik siis, seda, kui lollid on su oponendid ja kui tark sina, oleme piisavalt kuulnud, asjast endast tahaks kah.

btw, oleks parem, kui viitsiksid linke panna, sest sa ise suudad ka kõige tõepärasema teooria täiesti vastuvõetamatuks tõestada - sry, no offence,

[jrx 142]

Wou wou... Mina olen ju just rääkinud seda, et praktikas inimese toidulauda kujundades ON kaloril ja kaloril vahe. Aile loe ikka mida keegi ütleb:)

Kas "paleo" inmene oli see, kes päev läbi korilust harrastas ja kogu aeg midagi suhu toppis? Või hoopis see, kes mitu päeva nälgis ja siis mitu kilo liha näost sisse ajas?

Käitumises oli teatav variatsioon juba siis ja kohanemisvõime on voorus, mis meid tänapäeva on toonud. Ja viib edasi ka.

[gmaster 303]

Wou wou... Mina olen ju just rääkinud seda, et praktikas inimese toidulauda kujundades ON kaloril ja kaloril vahe.

Ma nii muuseas korraks tsiteerin.

[Archangel 482]

Paljud teist kipuvad unustama, et on vahe mingi käitumise üldiselt toimel ning mõjul puhtalt füsioloogiale. Ma pole kunagi vastu väitnud, et ülekaalulised ei pruugi paremat kasu saada kapsa närimisest selle mõjust nälja piiramisele või enesetundele. Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Te üritate vaielda täiesti absurdsete punktide üle.

Teie argument on, et oma päeva menüüs asendades näiteks 20% oma kaloritest mingi muu "vähem tervisliku" toiduainega muudab see teie keha koostist ja mida iganes veel. Te ise ka aru saate kui loll see väide on? Meie keha pole niivõrd loll, et võtaks neid kaloreid kuidagi teisiti kuna meie oleme sellele toidule mingi muu nime andnud... Halvimal juhul võite süüa paljast transrasva ja sussid püsti visata. Kuid jällegi on see ekstreemsus mille tegemiseks peab lausa vaeva nägema ning üritama halvasti süüa.

Mingi toiduaine väärtust saab hinnata ainult tervet pika-ajalist toitumist silmas pidades. Kui terve päevane menüü on ainult burgerid siis ilmselgelt isegi piisava valgu/rasva tarbimisega ei ole tegemist tervisliku toitumisega ning kehakoostis ja tervis pikema aja vältel halveneb.

Kuid, kes kurat on rääkinud midagi sellistest ekstreemsustest?

Keha kas suurendab või tõstab kaalu sõltuvalt energiabalansist. Vahet ei ole kust see energia tuleb - kuni on energia ülejääk siis kaal tõuseb, kui puudujääk siis kaal langeb. Ning meie kehal on suuresti pohhui kas sööme burgereid või kapsast selle energia jaoks. Ainuke vahe on selles, kuidas keha antud toidust energia kätte saab. Ning pikema aja vältel, kuidas on kaetud keha makro ja mikrotoitainete kogused määravad ära selle kuidas muutub keha koostis. Ning ka siin on väga palju ruumi mängimiseks. Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. Seega ülejäänu võid matta ükskõik mille all ning ainukeseks ohuks on teatud ainetega liialdamine - mida pole mitte keegi kuskil kunagi soovitanud.

[gmaster 303]

Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Te üritate vaielda täiesti absurdsete punktide üle.

Ainuke vahe on selles, kuidas keha antud toidust energia kätte saab. Ning pikema aja vältel, kuidas on kaetud keha makro ja mikrotoitainete kogused määravad ära selle kuidas muutub keha koostis. Ning ka siin on väga palju ruumi mängimiseks. Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. Seega ülejäänu võid matta ükskõik mille all ning ainukeseks ohuks on teatud ainetega liialdamine - mida pole mitte keegi kuskil kunagi soovitanud.

Nii et sa kindlalt väidad et pole vahet kas süüa kauss putru või pool kaussi suhkrut. Kumb meist absurdseid näiteid toob?

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. M.Zilmer

Kuidas mõista seda "Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. "?

Et kui mul on vaja saada 300g süsikaid, 150g valku ja 75g rasva, siis saan need kätte juba 1200kcal süües ?

[Archangel 482]

Nii et sa kindlalt väidad et pole vahet kas süüa kauss putru või pool kaussi suhkrut. Kumb meist absurdseid näiteid toob?

Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast. M.Zilmer

Kuidas mõista seda "Kuna vajalikud makrod/mikrod võib saada isegi 50% päevaste kalorite tarbimisega juba kätte. "?

Et kui mul on vaja saada 300g süsikaid, 150g valku ja 75g rasva, siis saan need kätte juba 1200kcal süües ?

Jälle laskud ekstreemsustesse aga jah. Kauss putru ja kauss suhkrut - kui kalorite sisaldus oleks sama siis omandatud energia oleks suuresti sama ning kaalumuutused võrdsed. Aga kuna kauss suhkurt on ekstreemsus siis selle mõju keha funkstsioonidele pikemas perspektiivis toob siiski muudatused sisse.

Süsivesikuid on kehal vaja täpselt "0"g päevas, et elu sees hoida. Seega on ainukesed vajalikud makrod valgud ja rasvad.

1200kcal süües võib jah juba kogu "vajalik" makrode ja mikrode poolest käes olla. Ning ülejäänud kaloraaži võid sisustada millega iganes seni kuni ei laskuta ekstreemsustesse kus kogu ülejäänud kalorid tulevad samast "suhteliselt ebatervislikest" allikastest nagu burgerid ja kiirtoit üldiselt. Viimasel juhul tekivad lõpuks lihtsalt probleemid kuna ebatervete ainete mõju on stabiilselt niivõrd suur, et tekitab probleeme. Lühiajaliselt suht savi.

[gmaster 303]

Jälle laskud ekstreemsustesse aga jah. Kauss putru ja kauss suhkrut - kui kalorite sisaldus oleks sama siis omandatud energia oleks suuresti sama ning kaalumuutused võrdsed. Aga kuna kauss suhkurt on ekstreemsus siis selle mõju keha funkstsioonidele pikemas perspektiivis toob siiski muudatused sisse.

Süsivesikuid on kehal vaja täpselt "0"g päevas, et elu sees hoida. Seega on ainukesed vajalikud makrod valgud ja rasvad.

1200kcal süües võib jah juba kogu "vajalik" makrode ja mikrode poolest käes olla. Ning ülejäänud kaloraaži võid sisustada millega iganes seni kuni ei laskuta ekstreemsustesse kus kogu ülejäänud kalorid tulevad samast "suhteliselt ebatervislikest" allikastest nagu burgerid ja kiirtoit üldiselt. Viimasel juhul tekivad lõpuks lihtsalt probleemid kuna ebatervete ainete mõju on stabiilselt niivõrd suur, et tekitab probleeme. Lühiajaliselt suht savi.

Nii et pikemas perspektiivis ikkagi ON vahe, mis allikast sv tulevad.

Ja nüüd palun seleta, kuidas ma saan 1200kcal süües kätte 300g sv, 150g valke ja 75g rasva. Kuluks selline praktiline oskus ära küll.

[Okk 39]

.

[Risto Uuk 5]

@Archangel

1) Kuidas sa tead palju sulle optimaalne toitainete kogus on?

2) Kuidas sa tead palju sa tegelikult nendest toitainetest omastad?

3) Kas Alan Aragon & Co on terviseinfo saamiseks kõige paremad allikad?

Muudetud September 3, 2011 kasutaja FitRisto poolt

[Aile 1]

@Archangel

1) Kuidas sa tead palju sulle optimaalne toitainete kogus on?

2) Kuidas sa tead palju sa tegelikult nendest toitainetest omastad?

3) Kas Alan Aragon & Co on terviseinfo saamiseks kõige paremad allikad?

Mida sa temaga vaidled? Las ta arvab, mis ta tahab.

[jrx 142]

Mida sa temaga vaidled? Las ta arvab, mis ta tahab.

Sest see on lõbus ja intellektuaalselt stimuleeriv ja toob siia välja erinevaid tahke keerulisest arutlusteemast:)

Palun jätkake(m)!

[AlanBStard 126]

Paljud teist kipuvad unustama, et on vahe mingi käitumise üldiselt toimel ning mõjul puhtalt füsioloogiale. Ma pole kunagi vastu väitnud, et ülekaalulised ei pruugi paremat kasu saada kapsa närimisest selle mõjust nälja piiramisele või enesetundele. Kuid seda võin küll öelda, et füsioloogiliselt on vahe niivõrd minimaalne toiduainete endi vahel seni kuni nende toitainete sisaldused on suhteliselt samades kogustes.

Mõju ajule on ka mõju füsioloogiale, seejuures üks olulisemaid mõjusid

OK ma nägin su postides mingit abstracti kus isegi ajule, st söögiisule ei avaldanud eri süsivesikuallikad erinevat mõju, aga see on täiesti ebareaalne tulemus. Aga ma peaks materjali läbi kaevama et analüüsida, miks seal võidi selline saada

Teie argument on, et oma päeva menüüs asendades näiteks 20% oma kaloritest mingi muu "vähem tervisliku" toiduainega muudab see teie keha koostist ja mida iganes veel.

Oleneb millega asendada. Ja mis tasandit vaadelda. Eraldi võttes raku, koe ja organi tasandid, on kindlasti mõju näiteks glükeerimise lõppsaadustel AGEdel (advanced glycation endproducts), mis on paraku ka minu absoluutsed lemmikud, andes grillimisel ja küpsetamisel selle hea maitse , värvi ja pinna (huvitaval kombel loetakse AGEde alla ka kõik toiduvärvidena kasutatavad karamellid), transrasvadel, paljudele inimestele ka lektiinidel ja igasugu muudel veidratel valkudel.

(Mingi veregrupidieet väidab et valgutalumatused on veregrupipõhised, huvitav kas see on täielik jama või on seal mingi iva... jutt oli igatahes väga asjalik ja molekulaarbioloogiaterminoloogia väga korrektne ).

Kui vaadelda ka muid tasandeid peale rakutasandi, siis on pilt keerulisem, sest väga oluline on ka see, kui rahul aju ja madalama taseme regulatsioonimehhanismid olukorraga on.

Te ise ka aru saate kui loll see väide on? Meie keha pole niivõrd loll, et võtaks neid kaloreid kuidagi teisiti kuna meie oleme sellele toidule mingi muu nime andnud...

Kui vahe on ainult nimes...

Tegelikult nimi mõjutab ka, mõjutab aju ja aju roll on summaarselt kõige olulisem.

Halvimal juhul võite süüa paljast transrasva ja sussid püsti visata. Kuid jällegi on see ekstreemsus mille tegemiseks peab lausa vaeva nägema ning üritama halvasti süüa.

Ei pea. Transrasv on f'ing hea maitsega sest seda saab timmida täpselt ideaalsel temperatuuril suus sulavaks. Professionaalsed köökide rasvasegud, pannisprayd jne on kõik transrasvapõhised, sest nad on lisaks väga mugavad ja vastavad EU nõuetele, naturaalsed rasvad tihti ei vasta Gluteen annab toidule mõnusa konsistentsi ja lisaks seedimisel opioide, seepärast aretatakse nisu järjest gluteenirikkamaks ja lisatakse isegi eraldi nisugluteeni. GMOd on odavad ja samas pestitsiidi- ja lektiinirikkad. Paljude otseselt või tingimuslikult kahjulike asjadega annab teha maitsemeelt ja aju väga meelitavat odavat sööki, nad on väga atraktiivsed, odavad ja mugavad, üldse ei pea pingutama. Seadusandlus ja tööstuse rahavood toetavad ka seda suunda.

Mingi toiduaine väärtust saab hinnata ainult tervet pika-ajalist toitumist silmas pidades. Kui terve päevane menüü on ainult burgerid siis ilmselgelt isegi piisava valgu/rasva tarbimisega ei ole tegemist tervisliku toitumisega ning kehakoostis ja tervis pikema aja vältel halveneb. Kuid, kes kurat on rääkinud midagi sellistest ekstreemsustest?

Kui teooria lubab ekstreemsusi siis miks mitte neist rääkida

Ja samas paleo puhul on ka ju rünnaku all ikka ekstreemsed tõlgendused.

Keha kas suurendab või tõstab kaalu sõltuvalt energiabalansist. Vahet ei ole kust see energia tuleb - kuni on energia ülejääk siis kaal tõuseb, kui puudujääk siis kaal langeb.

Tegelikult on kalorit tõstes kaalu langetatud, nii et see seos nii lihtne pole. Üldine suund on jah selline aga detailsemal vaatlusel tuleb igasugu ootamatusi sisse.

Ning meie kehal on suuresti pohhui kas sööme burgereid või kapsast selle energia jaoks.

Söök muuseas mõjutab lisaks ka bakterikooslust kõhus ja selle roll seal on väga suur, aga seda rolli väga ei osata veel vaadelda.

Aga kõik toitumiskatsed võiks teha lisaks võrdse kalorsusega menüüdele ka vabapidamisel rühmadega, kes söövad palju tahavad. Ad libitum maukimise tulemused on tegelikult vist ühed olulisemad sest kes ikka tahab eluaeg kaloreid lugeda ja ennast piirata. Teine oluline number on väljalangenute arv - kui menüü ikka ei meeldi on siis paljud ei suuda katse lõpuni seda järgida. Atkinsitüüpi menüüdel olid mäletamist mööda head tulemused figuurile ka piiranguteta söömisel aga väljalangejaid samas oli palju. Süsivesikusõltuvus pole naljaasi.

[jrx 142]

Siia nime kohasel veel teemasse ka, et just hiljuti käisin üle mingist uuringust, kus leiti, et inimeste, kes tarbisid 400 kcal piimakokteili ghreliinireaktsioon oli erinev sõltuvalt sellest, kas neile oli öeldud, et see oli 200 kcal või 600 kcal kokteil.

Go figure nimel pole tähtsust:D

[Okk 39]

Üldiselt see paleo värk on nagu kommunism - mõte on väga hea , aga kahjuks praktikas teostamatu . Nime saab kasutada jah , aga ideed ennast mitte , ideed tuleb muuta ja paljud seda teevad . Ja neile tundub ,et töötabki...

[AlanBStard 126]

Üldiselt see paleo värk on nagu kommunism - mõte on väga hea , aga kahjuks praktikas teostamatu

Mis seal keerulist on?

[Okk 39]

Mis seal keerulist on?

Süüa sama toitu mis koopainimene - sama keeruline tänapäeval kui hingata sama õhku mis koopainimene...Rimi kalaleti lõhe ja Rakvere põdravorst pole vist päris see . Või ma olen ideest valesti aru saanud ? Tunnistan ausalt , et kogu info paleo dieedi kohta mis mu valduses pärineb wikipedia artiklist.

[daemonium 18]

Süüa sama toitu mis koopainimene - sama keeruline tänapäeval kui hingata sama õhku mis koopainimene...Rimi kalaleti lõhe ja Rakvere põdravorst pole vist päris see . Või ma olen ideest valesti aru saanud ? Tunnistan ausalt , et kogu info paleo dieedi kohta mis mu valduses pärineb wikipedia artiklist.

Pole siin midagi keerulist - võtad nuia, lajatad naabrimehele lagipähe ja pistad naabrimehe nahka ...

paleo missugune ...,

Muudetud September 3, 2011 kasutaja daemonium poolt

[gmaster 303]

Pole siin midagi keerulist - võtad nuia, lajatad naabrimehele lagipähe ja pistad naabrimehe nahka ...

paleo missugune ...,

Eks jah, keegi peab need vanad ja väetid ka ära sööma, ei ole siin mingit raiskamist

[Archangel 482]

@Archangel

1) Kuidas sa tead palju sulle optimaalne toitainete kogus on?

2) Kuidas sa tead palju sa tegelikult nendest toitainetest omastad?

3) Kas Alan Aragon & Co on terviseinfo saamiseks kõige paremad allikad?

1) Paljude uuringute tulemusena võib järeldada, et kogused üle 2,2g valku kehakilo kohta enam valgusünteesi ei parandanud. Ning see vist peaks olema ülemise otsa näitaja. Ehk enamikel kipub ka vähesemaga juba max. tulemus kätte jõudma. Ma päris kindel pole, aga vist vaadati ka suurenenud valguvajadust dieedi ajal ning isegi selle koosmõjul suuremad doosid enam paremaid tulemusi ei andnud.

Seega 2,2g valku kehakilo kohta peaks tagama absoluutselt maksimaalse lihaskasvu/säilimise (õige kaloraaži ja teiste toitainete puhul). Eelistama peaks täisväärtuslikke valke, ehk siis eelkõige loomseid. Soja pole kindlasti väärtusetu, aga seal on ka need aminohapete vahekorrad veidi liigselt paigast ning ainult sellest oma valgunormi päris ei soovitaks saada. Muu taimetoit peaks pigem teisejärguline olema oma valgusisalduse osas - pigem olema menüüs muude väärtuste tõttu.

Rasvade koha pealt on samuti uuringuid tehtud, kus liigmadalate rasva dooside puhul tekkis erinevad hormonaalhäired ja muud sellist ebameeldivat. Päris kindlat punkti ei saa öelda, aga üldjuhul 1g kehakilo kohta peaks olema soovitav. Nagu ka valguga võib vabalt üle selle miinimumi lasta, kui soov on, kuid kasu ta vast enam ei too.

Rasvade puhul tuleb kindlasti veidi rõhku koostisele pöörata optimaalse tervise jaoks (ehk pikema aja vältel võimalikke tervisehädasid vältida). Transrasvad miinimumi ning Omega 3-e kindlasti menüüsse lisada. Mis kogustes? Ei ole täpselt kindel. Aga ma usun, et sellega annab mängida.

Ehk täiesti kindlalt ei saa optimaalsetes kogustes kindel olla. Kuid kui katta uuringutest järeldatav maksimumvajadus ning veidi igaks juhuks peale, siis usun, et optimaalne kogus on alati käes. Kuna üle liialdada praktiliselt ei saa.

Süsivesikud ei ole niiväga olulised. Keha funktsioneerib suhteliselt hästi ka ilma nendeta. Kuid kindlasti nende nulli viimisel tuleb teatud mööndusi teha. Aga see keerulisem teema.

Optimaalset süskarite kogust peetakse sellist, mille peal inimene end kõige paremini tunneb. Mõni tunneb ennast ülimalt hästi madala süsikudieedi peal. Mõni teine vajab aga päevas mitu,mitu sada grammi, et hästi tunda. Mõlemad on täiesti aksepteeritavad lahendused. Seni kuni kaloraaž õige eesmärkidest lähtuvalt - tarbigu, kuidas isu on.

2) Toitainete omastamine kindlasti kõigub inimeste lõikes, aga väga vähe, kui terviseprobleemid välja jätta. Mitmed kümned uuringud näitavad, et sama toitumise peal olevad isikud kaotasid kõik samaväärselt kaalu või tõstsid seda, Olenemata toitumise ajastamisest. Seega saab järeldada, et isegi 1x päevas süües omandab keha praktiliselt kõik toitaineid mida ta suudab. Ning vahet ei ole, kas sööd kõike läbisegi, ühe einena või jaotad päeva peale ära ja tükeldad või mida iganes.

Loomsed valgud kippusid omanduma enamasti 95+%. Ehk peaaegu täielikult. Ning isegi kõige kehvemad taimsed valgud olid sinna 85% kanti.

3) Alan Aragon, Lyle McDonald, Martin Berkham + paljud teised, on veetnud aastakümneid vastavat kirjandust uurides ning samaaegselt töötades personaalsete treeneritena. Nad ühendavad nii puhtalt teoreetilise ja puhtalt praktilised kogemused ning teevad neist vettpidavad järeldused praeguse olemasoleva uurimismaterjalide järgi.

Kui lõplikku järeldust teha ei saa (ning enamasti siiski ei saa), siis alati jäetakse endile tagasitee ning uute uuringute ilmsikstulekuga ollakse valmis ka oma arvamusi muutma.

5a tagasi soovitas Aragon samuti osaliselt toitumise ajastust jälgida ja palju muud sellest, millest ta praeguseks suuresti loobunud on. Kuna tema praktiliste kogemuste tulemusena ning uurimustööde lahkamisest saadud teadmistega on jõudnud järeldusele, et palju asju on ebaolulised. Ning kogu see vaev ja stress mis läheb toitumise detailse planeerimise ja täitmise peale võiks parem ära jääda ning selle asemel keskenduda trennile ja muudele asjadele, mille mõju on hoopis rohkem tuntavad ja kindel. (selle asemel, et näiteks 10x päevas süüa ning pidevalt paanitseda toidukordade ja ajastuse pärast - võiks hoopiski tegeleda rahulikult oma huvide ja hobidega. Asjadega, mis vähendavad stressi, tõstavad meele-olu ja energiataset ning kokkuvõttes pakuvad palju suuremat tuntavat mõju tulemustele...)

---

Point siis selles, et igaüks tehku need järeldused mida tahavad. Seni kuni nad ise õnnelikud on ja tulemused on sobivad, siis on kõik ju hea. Lihtsalt tasuks meeles pidada, et läbi reklaamide leviv info mida kõigile regulaarselt pähe raiutakse ei ole alati tõsi. Ning ükskõik kui lihastes või tuntud on toodet reklaamivad isikud, ei tähenda see absoluutselt, et nende sõnu peaks uskuma. Kuna raha eest, mis neil antakse on paljud valmis kasvõi paljast sõnnikut trennijärgseks toitumiseks soovitama.

Ega mul suurt rohkemat öelda polegi. Eks lugege ise ja tehke omad järeldused.

* Väike soovitus. Eelistada alati "peer-reviewed" uuringuid. Ehk neid mille publitseerimiseks on tõesti ka vaeva nähtud ning luba saadud. Ehk läbi vaadatud kolleegide poolt ning nõustutud, et teema on väärt uurimist, läbi viidud enamvähem sobilikult ning tulemused/järeldused aksepteeritavad. Kuid ka siin soovitan tõsiselt lugeda kuidas uuring oli üles ehitatud (mis katsegrupid, vanused, sugu, palju inimesi oli, palju läbisid, kas uuring oli pime-uuring või mis jne.) Kõike on vaja arvesse võtta ja alles peale tõsisemat lahkamist teha mingeid järeldusi.

Võrreldes muude interneti artiklitega on vahe TOHUTU. Igaüks võib teha veebilehe või blogi või youtube kanali ning ajada sellist saasta suust välja, et jube. Kui veel ülikooli haridus ka on, siis visatakse veel haridustõendid ka juurde ning rahvas usub lausa pimesi... Aga teadlasena aksepteeritava uuringu tegemine ning selle publitseerimine võib võtta aastaid rasket tööd.

Ärge jäätke lootma isiklikele või tuttavate "kogemustele" kuna võimalikke faktoreid on niivõrd palju, et võib minna aastaid eksperimenteerimist, et jõuda mingi effekti põhjusteni välja. Tunduvalt lihtsam on läbi vaadata uuringuid ning kogenud treenerite jutte ning võrrelda neid enda omadega ning alles siis teha tõsisemaid järeldusi.

Muudetud September 3, 2011 kasutaja Archangel poolt

[AlanBStard 126]

Süüa sama toitu mis koopainimene - sama keeruline tänapäeval kui hingata sama õhku mis koopainimene...Rimi kalaleti lõhe ja Rakvere põdravorst pole vist päris see . Või ma olen ideest valesti aru saanud ? Tunnistan ausalt , et kogu info paleo dieedi kohta mis mu valduses pärineb wikipedia artiklist.

Mis sind takistab aiast nälkjaid, tõuke ja tigusid korjata? Ja ise kala püüda?

Aga Rimi kalaleti lõhe on ka piisavalt hea lähendus. Alaska lõhe oleks muidugi parem aga Eestis pole.

Ega ürgajal keegi nimekirjas näpuga järge ei vedanud, variatsioone oli palju, väikeste apsude pärast pole vaja põdeda, keegi joonlauaga vastu näppe ei löö.

[ROtter 198]

Süsivesikud ei ole niiväga olulised. Keha funktsioneerib suhteliselt hästi ka ilma nendeta. Kuid kindlasti nende nulli viimisel tuleb teatud mööndusi teha. Aga see keerulisem teema.

Süsivesikute ülesanded organismis:

• põhiline energiaallikas: 1 g süsivesikuid = 4 kcal;

• kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse;

• määravad veregrupi;

• kuuluvad paljude hormoonide koostisesse;

• antikehade koostises täidavad kaitsefunktsiooni;

• varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on glükoosi ajutine tagavara, mida organism saab vajadusel hõlpsasti kasutada;

• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

[ROtter 198]

2)

Seega saab järeldada, et isegi 1x päevas süües omandab keha praktiliselt kõik toitaineid mida ta suudab. Ning vahet ei ole, kas sööd kõike läbisegi, ühe einena või jaotad päeva peale ära ja tükeldad või mida iganes.

On suur vahe, kas süüa korraga 1000 kcal või 3000 kcal korraga. Viimast ei soovita, võib kurvalt lõppeda.

Inimese seedesüsteem ei ole ahi, kuhu topid puid sisse, et küll ära põleb - kui õhku põlemiseks ei jätku, kustub tuli ära. Inimesed on ülesöömise tagajärjel, tavaliselt peale jaanipäeva ja jõulusid, pidevalt haiglasse sattunud.

Diplomeerimata inimeste teadmised ja järeldused on pehmelt öeldes ikka jamad. Ülikoolis õpetatakse asju omavahel seostatuna , mitte ainult sellest ühte aspekti.

[AlanBStard 126]

Süsivesikute ülesanded organismis

Vajalike süsivesikute tootmisega saab organism suurepäraselt ise hakkama glükoneogeneesis, sissesöömine ei ole hädavajalik.