Indrek Viska 8 Report post Posted July 19, 2011 Kas teadsite, et jõutõstjana tuntud Peep Päll on näidanud väga head aega 100 meetris11,08 +1,8 Peep Päll 08.12.1970 TÜ SK Tallinn 05.07.1996Ja Kalle Laanet on hüppanud sama palju kaugust kui Jaak Uudmäe7.45 Jaak Uudmäe 03.09.1954 EPA Kääriku 07.09.19827.45 Kalle Laanet 25.09.1965 Tallinna Kalev Pärnu 29.05.1988 Share this post Link to post Share on other sites
matroxx 22 Report post Posted July 19, 2011 Tubli tulemus. Share this post Link to post Share on other sites
Mart Muru 17 Report post Posted July 19, 2011 (edited) Tõesti hea Seal veel aegu. Äkki keegi tunneb veel ära mõne jõutõstja vms ?http://www.ekjl.ee/est/edetabelid/koigi_ae...bel/kam100m.pdf Edited July 19, 2011 by Mart Muru Share this post Link to post Share on other sites
seenjor 11 Report post Posted July 19, 2011 Tõesti hea Seal veel aegu. Äkki keegi tunneb veel ära mõne jõutõstja vms ?http://www.ekjl.ee/est/edetabelid/koigi_ae...bel/kam100m.pdfEnnast pole kena kiita aga olen hüpanud kõrgust 2.24 ja 100m. jooksin 11.3 Share this post Link to post Share on other sites
matroxx 22 Report post Posted July 19, 2011 Kõrgus väga hea! Share this post Link to post Share on other sites
tarmop 79 Report post Posted July 19, 2011 Peep on ikka uskumatu kuju, seda heas mõttes Share this post Link to post Share on other sites
rollton 7 Report post Posted July 19, 2011 Ennast pole kena kiita aga olen hüpanud kõrgust 2.24 ja 100m. jooksin 11.3Õnnitlen Share this post Link to post Share on other sites
seenjor 11 Report post Posted July 19, 2011 Õnnitlen Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 20, 2011 Jah, Päll on spordis erakordselt andekas ja usun, et ta oleks olnud päris paljudel spordialadel tõusnud olümpiakoondisesse. Kahjuks jäid väga paljud andekad sportlased 90-date alguses tähelepanuta ning ei jõudnudki kunagi suurele areenile. Muide, Päll olevat ka korvpallis pealt pannud oma väga lühikese kasvuga. Share this post Link to post Share on other sites
Ott Kiivikas 817 Report post Posted July 20, 2011 Pälli käes peaks olema Eesti üks parimaid põrketulemusi nii paigalt kõrgushüppes kui paigalt kaugushüppes. Kui keegi teab numbreid võib lisada. Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 20, 2011 Pälli käes peaks olema Eesti üks parimaid põrketulemusi nii paigalt kõrgushüppes kui paigalt kaugushüppes. Kui keegi teab numbreid võib lisada.Neid numbreid tahaks isegi võrrelda Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 20, 2011 Mõned pildid päevakangelasest: Share this post Link to post Share on other sites
Aile 1 Report post Posted July 20, 2011 Peep on ikka uskumatu kuju, seda heas mõttesYhinen kiidus6nadega! Share this post Link to post Share on other sites
Sarge 385 Report post Posted July 20, 2011 Peep on ka kulturismis laineid löönud.Korvpallis pealt pannud, seda ma ei teadnudki, kuid pole ka üldse uskumatu. Kui ta võrkpalli mängib ja surub palli maha, siis talle jääb võrk rinnast allapoole ja seda praeguses vanuses. Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 20, 2011 Peep on ka kulturismis laineid löönud.Korvpallis pealt pannud, seda ma ei teadnudki, kuid pole ka üldse uskumatu. Kui ta võrkpalli mängib ja surub palli maha, siis talle jääb võrk rinnast allapoole ja seda praeguses vanuses.Mina olen ka näinud, kuidas ta rannas võrku mängib. Päris hull värk. Usun, et sellel mehel on põnevaid rekordeid ette näidata teistelgi aladel. Kulturismis jäi kahjuks Tarmo Tiitsule alla, aga andis korraliku lahingu omal ajal. Share this post Link to post Share on other sites
Peep70 31 Report post Posted July 20, 2011 Tänud kommenteerimast, arutlemast!Eks Ülikoolis õppides sai harrastatud jah mitmeid spordialasid. Esimesel jõutõstmisvõistlustel 24-aastaselt kükkisin 100 kg, samal ajal oli 100 m rekord 11,7. Paar aastat hiljem, jõutõstmisega tõsisemalt tegelema hakates, oli küki tippmark 200 kg. Jooksutreeningutega enam ei tegelenud, aga 100 m rekord nihkus 10,8-ni (elektr. 11.08). Teine näide: kui varem oli paigalt üleshüpe 70 cm, siis paar aastat jõutreeningutega tegeledes, paranes tippmark - 100 cm (hooga 120 cm). Ka teadusuuringud on tõestanud, et jõul ja kiirusel on suur korrelatsioon. "Tuli ka ettepanek kergejõustiklastelt, et treeni jalg veelgi tugevamaks ja jooksed veelgi kiiremini! "5 aasat hiljem oligi küki rekord 250 kg, aga 100 m aeg jäi püsima 11,0 -11,2. Siis sai mulle selgeks, et sprindis ei jõua ma kunagi maailma tippu, aga jõutõstmises on võimalik maailma eliidile lähemale jõuda... Spordiala valikul omab loomulikult suurt rolli meie geneetika, et millised lihaskiud on meile looduse poolt "kingitud" (kaasa antud esivanemate poolt). Kiirus-, plahvatusjõu alad eeldavad glükolüütiliste/kiirete/valgete lihaskiudude olemasolu ning vastupidavusalade sportlastel see-eest oksüdatiivsete/aeglaste/punaste lihaskiudude suurt protsenti.Kui me vaatame maailma tippsprintereid või NBA korvpallureid, näeme, et tegemist on väga atleetlike sportlastega! 1. põhjus, et neil on selline keha - jõutreening ning 2. põhjus - geneetika, et glükolüütiline lihas hüpertrofeerub. Ka jõutõstmises ja kulturismis tippu jõudmiseks on eeldatavalt "vaja" kiireid lihaskiude... Jõutõstjad kasutavad oma treeningutel lisaks maksimaaljõu arendamisel ka tihti kiiruslike jõu treeninguid. Soovitus ka kulturistidele: lisage oma treeningutesse mitmekülgseid plahvatus-kiiruslike jõuharjutusi (näit. kergej. stardid, spurdid, hüpped, heited, tõuked...), et saaksid areneda/kasvada ka Teis olevad, aga "vähe kasutust leidnud" kiired lihaskiud!Paraku on nii, et alates 40-st eluaastast hakkavad inimorganismist kiired lihaskiud deformeeruma. Lohutuseks, et maksimaaljõudu on veel võimalik arendada, aga ainult kehamassi suurendades, "tänu" lihashüpertroofiale!Jah, jalgade kiiruse ja hüppevõime arendamiseks on siiski parim jõuharjutus -Kükk! Käte jõu arendamiseks - Lamades Surumine! Kogu keha tugevdamiseks - Jõutõmme! Lõpetuseks. Ahh, mis mina, tõstmise Olümpiavõitja Vardanjan on hüpanud paigalt kaugust 4,13! mina ainult 3,16.Ilusat suve! Share this post Link to post Share on other sites
Mart Muru 17 Report post Posted July 21, 2011 (edited) "First of all, you hopefully now realize that your efforts in the weightroom will mostly be going towards building a powerful start and acceleration.""the area that the weight room has the least transfer (with regards to sprinting) is max velocity/top speed""there is nothing you can do in the weightroom to mimic the tremendous speed of contractions that occur when you hit your max velocity. (Max velocity has more to do with the "elasticity" of your muscles, compared to the start/acceleration phase of a sprint." !!Tõesti jõutrenn aitab peamiselt ainult kiirendusfaasile kaasa. Tippkiirust jõusaalis väga ei treeni. Sellepärast ei suutnud ka Peep 11.0 kiiremini joosta ilma erialase trennita.Ametlik maailmarekord paigalt hüppes on 3,71"Norwegian Arne Tvervaag, who jumped 3.71 metres in Noresund on 11 November 1968." Edited July 21, 2011 by Mart Muru Share this post Link to post Share on other sites
martin1333 0 Report post Posted July 21, 2011 (edited) Mart , mis sa sellest artiklist arvad?http://www.fitness.ee/artikkel/1214/joutre...se-arendamiseksTippkiirusel jooksmisel ja selle kiiruse säilitamisel on tähtsaimad lihased reie – kakspealihased, tuharalihased ja puusapainutajad (niude – nimmelihas ehk sprinterilihas.Tippkiirus?Rumeenia jõutõmme, Good morning´s, hüpped jalalt jalale distantsi peale, kükid ühel jalal ja väljaasted.Isiklikult arvan , et tippkiirusel on vaja mõlemat: nii lihaste elastsust ja üleval pool mainitud lihaste tugevust. Edited July 21, 2011 by martin1333 Share this post Link to post Share on other sites
Mart Muru 17 Report post Posted July 21, 2011 Tippkiirusel jooksmine on minu arvates tehniliselt nii kuramuse keeruline... Jõudu võib olla metsikult, aga kui seda jooksu suunata ei oska, siis ikka ei liigu.Jõuharjutustega on see probleem, et seal ei saavuta kunagi sellist lihaste töölehaaramist nagu tippkiirusel jooksmisel. Lisaks sellele peab suutma võimalikult palju lõdvestuda, et jooks oleks avar ja kerge.Proovige max raskust kükkides võimalikult lõdvestunud olla. Lausa nii, et näost pole näha, et pingutate. Üks treener seletas hästi tippkiirusel jooksmise kohta. Võtke jalgratas ning pöörake teistpidi nii, et sadul toetuks maha. Siis tõmmake esimene ratas täie jõuga keerlema.Selleks, et ratas keerlema saada pidi alguses kiiresti ja palju jõudu rakendama. Samas, et seda kiirust veel suuremaks saada või siis vähemalt hoida on vaja ainult väga õrn ja kiire liigutus teha. Prooviga vaid seda kiiresti keerlevat ratast sama jõuga veel kiiremini tööle saada nagu alguses. Ehk siis võtke kinni ja tõmmake uuesti.... mis juhtub? Share this post Link to post Share on other sites
martin1333 0 Report post Posted July 21, 2011 Tehnika keerukuse poole pealt nõustun sinuga endal kogemused olemas Kui teen jõusaalist pausi ,et akusid laadida.Siis olen end alati uuel nädalal 60m sprindiga testinud, et näha kas areng on toimunud. Ja üks kord kurat jalad liikusid all nii kiirelt, et käed ei jõudnud algul järgitekkis selline tunne , et kohe kukun pikali ka Sel hetkel mõtlesin küll , et mis moodi need sprinterid 9.7-ga seda 100m jooksevad. Share this post Link to post Share on other sites
matroxx 22 Report post Posted July 21, 2011 Pikali hakkab kukkuma siis kui joosta reiepealsetega nagu enamus inimesi teeb.see on pigem kiirendus faasi osa kui tippkiirus.ilmselt on ka tuhara ning reie taguosa kõikidel palju nõrgem kui reie esiosa kuna enamus inimesi ei oska neid lihasgruppe seal mitte tunnetadagi. Share this post Link to post Share on other sites
Sarge 385 Report post Posted July 21, 2011 Kes pole tehnikaga kursis eelistavad millegi pärast keha ees joosta. Siis olen veel täheldanud, et mõned jooksevad nii, et varbad vaatavad välja ja siis veel ei joosta päkkade peal. Share this post Link to post Share on other sites
vend vähk 659 Report post Posted July 22, 2011 Kes pole tehnikaga kursis eelistavad millegi pärast keha ees joosta. Siis olen veel täheldanud, et mõned jooksevad nii, et varbad vaatavad välja ja siis veel ei joosta päkkade peal.Selles suhtes, et kui astud maal raiesmikul herilase pessa, siis nagu ei ole vahet, mis stiilis sa minema tuiskad. Mul oli üks selline juhus lapsepõlves ja elu eest joostes tekkis tahest-tahtmata mõte, kas jalad üldse puudutavad maapinda. Share this post Link to post Share on other sites
Mart Muru 17 Report post Posted July 22, 2011 (edited) Stardikiirendus vs tippkiirus Viimane koht jooksis 10,36 !!!! Edited July 22, 2011 by Mart Muru Share this post Link to post Share on other sites
Arthas 0 Report post Posted July 22, 2011 Tõesti hea Seal veel aegu. Äkki keegi tunneb veel ära mõne jõutõstja vms ?http://www.ekjl.ee/est/edetabelid/koigi_ae...bel/kam100m.pdfJõutõstjaid mitte, aga 11,03 vaatasin, et on jooksnud endine Lõuna Prefekt Otsalt, valgustkartvate tegude eest pagemiseks sellest aga siiski ei piisanud Jah, nii kummaline kui see ka enamusele inimestele ei tundu, et mis siin ikka, võtan kätte ja jooksen, kui raske see ikka olla saab. Sprindi puhul tõesti oluline suuta säilitada jooksu ajal lõtvus mitte krampi minna, igaüks võib omal nahal selle läbi proovida. Täies pinges joostes on juba puht hingamist korda saada keeruline. Aga see nö lõtvus omane ka paljudele teistele ekrgejõustiku alale, kasvõi kuulitõuge või kettaheide. Ei heidaks Kanter 70-meetri joonele, kui ta ringis ei suudaks pikka lõtva tõmmet võimalikult suure amplituudiga alustada. Eks ole tehniliselt ka erinevaid kujusid olnud, minu mäletamist mööda oli ungarlane Fazekas see, kes oma lühikese kasvu tõttu panipearõhu kiirusele ringis ja väliselt visuaalselt vaadates paistis tõmbe ajal ka küllaltki pinges olevat, heitis hästi - aga eks me tea ka, mille arevlt. Share this post Link to post Share on other sites
