Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed?

[Aile 1]

Ahahh.

Kuna Paksmagu niikuinii varem või hiljem kärvab ,siis parem juba kiiremini -

kui ikka normi täis joosta ei jõua ,siis eluõigust ei ole.

Karm värk ,

Käib see ainult paksude või üleüldse kõigi haigete ,vigaste ja füüsilise puudega inimeste kohta?

Igal juhul,see eeldab teatud paranduste sisse viimist Karistuseadustikku.

Sest praegusel juhul ,kui mõni õpetaja üritaks su soovitusi hakata ellu viima ,pandaks ta lihtsalt kinni ...

Ausalt 8eldes oleks mul ilma vabastuseta ikka ysna k6he tunne olnud sinna tundi minna.

Kui ka harju keskmine v6imekus puudub...

Mina tegelesin p6hiliselt selle osaga, mida Oskar nimetab kodut88ks

....ja mina tollel ajal ei oleks osanud ennast kyll tavatunnis ette kujutada.

[jrx 142]

Maailm liigub praegu läbi murettekitavate aegade. Tänapäeva noored ei mõtle millestki muust kui vaid iseendast. Nad ei austa ei oma vanemaid ega vanemaid inimesi üldiselt. Nad on kannatamatud ja ei talu piiranguid. Nad räägivad justkui teaks ise kõigest kõike ja mis meie jaoks on tarkus on nende meelest tobedus. Tüdrukud räägivad liiga häbematult, nad ei oska piiri pidada ja pole üldse naiselikud oma sõnades, käitumises või riietuses.

Mis toimub tänapäeva noortega? Nad ei austa vanemaid inimesi, nad hakkavad oma vanematele vastu. Nad eiravad seaduseid. Nad möllavad tänavatel ja nende kavatsused on metsikud. Nende moraal on lagunemas. Mis on neist niimoodi saab?

Tänapäeva lapsed armastavad vaid luksust. Neil on halvad kombed, nad ei austa autoriteeti ega vanemaid inimesi. Nad ei tõuse enam püsti kui vanemad inimesed sisenevad ruumi. Nad hakkavad vanematele vastu, lobisevad siis kui see pole kohane, neil pole lauakombeid, nad istuvad risti jalgadega ja türanniseerivad enda õpetajaid.

Rohkem pole vist vaja öelda

Aga muidugi väga viis artikkel. Asjale tuleb muidugi läheneda kahelt poolt. Üks näide - ka mina olen kaldumas sinnapoole, et tehnoloogiline ja kultuuriline areng mõjutab noori ka bioloogilises mõttes. Pannes hüperaktiivsed lapsed tunnis istuma võimlemispallile on saadud mõõdetavaid arenguid paremuse poole nende õppimis- ja keskendumisvõimes - "tavalistel" lastel selline asi ilmselt vähendaks mõlemat. Selline individuaalsus on asendamatu kui soovime saada mitmekesist täisväärtuslikku ühiskonda.

Muudetud Juuli 11, 2011 kasutaja jrx poolt

[matroxx 22]

ning mina ei teeks üldistusi.Nooruse sisse mahub mitu mitu eluetappi,mitte ainult lapse või noorukiiga.

[Archangel 482]

Ahahh.

Kuna Paksmagu niikuinii varem või hiljem kärvab ,siis parem juba kiiremini -

kui ikka normi täis joosta ei jõua ,siis eluõigust ei ole.

Karm värk ,

Käib see ainult paksude või üleüldse kõigi haigete ,vigaste ja füüsilise puudega inimeste kohta?

Igal juhul,see eeldab teatud paranduste sisse viimist Karistuseadustikku.

Sest praegusel juhul ,kui mõni õpetaja üritaks su soovitusi hakata ellu viima ,pandaks ta lihtsalt kinni ...

Sa ikka suudad nii kuradi negatiivselt mõelda.

Olla rasvunud ei ole haigus (99%) juhtudest. Seega ei ole mõtet tuua vabandusi miks ei jõua või ei jaksa. Keegi ei sunni surnuks ennast pingutama, kui ei jaksa. Saa oma 2 kätte ja istu. Kui tahad paremat hinnet siis ise tead, kas pingutad või mitte. Kas teed kodutööd või mitte. Ja nagu Rückenberg ütles, siis kergeid allahindlusi siiski tehakse, kui on näha, et see paksuke punnitab nii kuidas torust tuleb. Kuid ka siis üle "rahuldava" ei tohiks keegi panna.

Haigetel, vigastesl ja füüsilise puudega inimestel on enamasti arstitõendid, mis vabastavad teatud asjadest. Kuigi mul oli klassis ka füüsilise puudega noormees, kes tegi kõik kaasa niipalju kui tema puue lubas. (Üks käsi ja jalg osaliselt halvatud) Ei nutnud ega kurtnud kunagi.

Kuigi jah. Paksukestesse ma eriti leebelt ei suhtu. Tean, et sul on veidi isiklikumad kogemused asjas. Kuid minu elukogemus näitab, et keegi ei ole lihtsalt loodud "paksuks". (jättes taaskord välja selle pisikese protsendi, kellel on reaalne haigus rasvumise põhjustajaks). Seega mistahes probleemid nende elus on kokkuvõttes siiski nende enda süül. Isegi kui tegemist on vanemate poolt peale surutud elustiiliga - siis ka laps on siiski mõtlev olend ning peaks suutma 2+2 kokku panna. Ja kui ei suuda... väga kahju. Kuid elu on Karm. Väga karm, ning keegi ei hakka sulle suuri erandeid tegema sest sinu lapsepõlv oli sitt. Kedagi ei koti eriti, et sul oli raske noorus. Paljudel oli/on. Vingumine ei muuda midagi. Tuleb karm tõde alla neelata ning asuda tööle oma elu parandamisega ning enesearendamisega.

Minu arust mistahes suhtumine, et paks olla on Okei ja lubatud, on veidi tobe. Otseloomulikult on igal inimesel õigus oma elustiili valikuks. Seni kuni nad pärast ei vingu probleemide üle - minugi poolest. Söögu end või tonniseks.

Häirivad lihtsalt need inimesed, kes teadlikult söövad ennast rasvaseks ning siis pärast on veel jultumust nõuda võrdset kohtlemist (näiteks tööotsingutel jms) või siis nõutakse just igasugu "allahindlusi" nende "puude" pärast.

Samuti igasugu ajutiste vigastuste puhul ei tehtud mingeid allahindlusi lõpliku hinde puhul. Klassis murdis nii mõnigi jala või käeluu ning aasta lõpuks pidid ikka kõik asjad tehtud olema. Sitt värk, et luu läks. Paraneb paar kuud ja oled jälle terve ning hakka aga tööle. Niikaua kuni arstitõend lubas anti pausi, pärast läks kõik samamoodi edasi.

Täpselt nii nagu, kui oled haiglas mingil põhjusel siis kuigi kooli minema ei pea, siis kodutöid pead tihtipeale ikkagist tegema. Kui siis on tegemist pigem sellega, et sa teistest maha ei jääks, mis pärast teeks järgiõppimise tunduvalt raskemaks.

Loomulikult tuleb lastega tegeledes leida kuldne kesktee üldiselt. Lasta neil oma lapsepõlve nautida, kuid samas mida aastad edasi - neid aina kindlamalt ja rangemalt päris eluga harjutada. Kui teed midagi valesti, jätad tegemata vms - siis saad karistada. Lapsepõlv on tore asi, kuid maailm ei vaja 15 aastaseid, kes arvavad, et võivad teha mida tahavad kuna keegi pole neid korralikult karistanud.

Sellel põhjusel pooldan ka 100% füüsilist karistamist laste puhul. Mingid "time out-d" ja "mine oma tuppa" lollused võib Ameerikasse jätta.

[Ak_47 57]

Sellel põhjusel pooldan ka 100% füüsilist karistamist laste puhul. Mingid "time out-d" ja "mine oma tuppa" lollused võib Ameerikasse jätta.

Kui laps on ikka mõtlev olen, mitte jahukott, siis neile on karistus juba see, kui nad näevad/mõistavad, et vedasid vanemaid ning eelkõige iseennast alt. Vägivald sünnitab vägivalda siiski..

Muudetud Juuli 11, 2011 kasutaja Ak_47 poolt

[Archangel 482]

Kui laps on ikka mõtlev olen, mitte jahukott, siis neile on karistus juba see, kui nad näevad/mõistavad, et vedasid vanemaid ning eelkõige iseennast alt. Vägivald sünnitab vägivalda siiski..

Nõus. Kuid elu näitab, et veidi füüsilist karistust ei tee paha. Eks paljud psühholoogid vaidlevad vastu jms. Samas räägin ka ise-endale vastu. Saan täitsa aru jah.

Kuid enda kogemustest ning tutvusringkonna kogemustest on vanakooli "rihma andmine" kokkuvõttes toonud ikkagist tunduvalt paremaid tulemusi. Olgem ausad - laps küll mõtleb ise paljude asjade üle. Sageli tuntakse süüd ja muud sellist, kui teevad midagi valesti.

Kuid paar laksu rihmaga süvendab ikka asja väga väga palju. Füüsiline karistus jääb meelde väga väga pikaks ajaks. Ning seni kuni see oli õigustatud (Lõhkusid näiteks Ema kalli vaasi või varastasid midagi vms), siis olen 99.9% kindel, et see laps ei tee seda viga enam Mitte Kunagi oma terves elus - sest see füüsiline karistus jätab niivõrd suure negatiivse kogemuse mällu.

Muudetud Juuli 11, 2011 kasutaja Archangel poolt

[matroxx 22]

Selline suhtumine on muidugi jama,et savi mis lapsepõlv kellegil oli ning kui suuda ega saa siis oma probleem.sellise suhtumisega jääb elus hätta.võib juhtuda,et teil endal juhtub õnnetus või midagi ning keegi jalutab mööda ning mõtleb,et pohh oma elu ise peab hakkama saama.või,et noh loodus nägigi nii ette,loomulik kadu ühesõnaga.

Ekstreemne näide kuid samalaadne suhtumine.

Nõuda lapselt iseseisvat mõtlemist on ikka väga palju tahetud.laps on enamasti ikka nii mõjutatud vanematest ning nende kasvatusest ning alles pärast pikki aastaid võidakse sellest välja tulla ja teises suunas arenenda.

Kõige olulisem elus on inimeseks olemine,teiste mõistmine ning abistamine.

[ROtter 198]

Rohkem pole vist vaja öelda

Aga muidugi väga viis artikkel. Asjale tuleb muidugi läheneda kahelt poolt. Üks näide - ka mina olen kaldumas sinnapoole, et tehnoloogiline ja kultuuriline areng mõjutab noori ka bioloogilises mõttes. Pannes hüperaktiivsed lapsed tunnis istuma võimlemispallile on saadud mõõdetavaid arenguid paremuse poole nende õppimis- ja keskendumisvõimes - "tavalistel" lastel selline asi ilmselt vähendaks mõlemat. Selline individuaalsus on asendamatu kui soovime saada mitmekesist täisväärtuslikku ühiskonda.

"Noorus on hukas" nii ütles Platon juba rohkem kui 2000 a. tagasi.

See on sinu ülevalpool toodud tsitaatide kohta.

[Aile 1]

Nõus. Kuid elu näitab, et veidi füüsilist karistust ei tee paha. Eks paljud psühholoogid vaidlevad vastu jms. Samas räägin ka ise-endale vastu. Saan täitsa aru jah.

Kuid enda kogemustest ning tutvusringkonna kogemustest on vanakooli "rihma andmine" kokkuvõttes toonud ikkagist tunduvalt paremaid tulemusi. Olgem ausad - laps küll mõtleb ise paljude asjade üle. Sageli tuntakse süüd ja muud sellist, kui teevad midagi valesti.

Kuid paar laksu rihmaga süvendab ikka asja väga väga palju. Füüsiline karistus jääb meelde väga väga pikaks ajaks. Ning seni kuni see oli õigustatud (Lõhkusid näiteks Ema kalli vaasi või varastasid midagi vms), siis olen 99.9% kindel, et see laps ei tee seda viga enam Mitte Kunagi oma terves elus - sest see füüsiline karistus jätab niivõrd suure negatiivse kogemuse mällu.

Kindlalt füüsilise karistamise vastu.

Vägivald mitte ainult ei tekita vägivalda vaid ka alati eskaleerub. Ühelt poolt läheb aina sadistlikumaks ja teiselt poolt läheb järjest immuunsemaks, kapseldunuks jne jne

[Aile 1]

Nõuda lapselt iseseisvat mõtlemist on ikka väga palju tahetud.laps on enamasti ikka nii mõjutatud vanematest ning nende kasvatusest ning alles pärast pikki aastaid võidakse sellest välja tulla ja teises suunas arenenda.

Kõige olulisem elus on inimeseks olemine,teiste mõistmine ning abistamine.

....ja eelkõige tuleb seda kõike olla omaenda lapsega.

Mina pooldan positiivset ennetustööd. Maast-madalast kasulike harjumuste kujundamist, siis ei ole ta ka kahjulike mõjude suhtes hiljem nii vastuvõtlik.

Need teie rihmatamised on kõik vanemate endi tegematajätmised ja väga-väga sageli puhtalt nende eneste pinged, mida nad laste peal välja elavad.

[Archangel 482]

Eks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama "Ideaalses maailmas" või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie "reaalses maailmas".

Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.

[Aile 1]

Eks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama "Ideaalses maailmas" või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie "reaalses maailmas".

Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.

Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.

Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?

Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees...ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas...

[nightq 9]

Ilmselt pole sa kursis, millise psühholoogilise jälje füüsiline karistamine annab mitte aastateks, vaid aastakümneteks. Nagu Aile ütles, vägivald sünnitab vägivalda ja kui lapsega ei osata

ilma rihma kasutamata rääkida, siis tuleks lapsele parem pere otsida.

Mul on kusjuures paar väga lihtsat põhimõtet:

a) kui näen, et keegi lööb last, siis sekkun, vajadusel kaitsen

kui näen, et keegi lööb looma, siis sekkun, rusikatega

Alati tuleb vahele minna, sest see maailm ikka täitsa käest ära läinud.

[Aile 1]

Ilmselt pole sa kursis, millise psühholoogilise jälje füüsiline karistamine annab mitte aastateks, vaid aastakümneteks. Nagu Aile ütles, vägivald sünnitab vägivalda ja kui lapsega ei osata

ilma rihma kasutamata rääkida, siis tuleks lapsele parem pere otsida.

Mul on kusjuures paar väga lihtsat põhimõtet:

a) kui näen, et keegi lööb last, siis sekkun, vajadusel kaitsen

kui näen, et keegi lööb looma, siis sekkun, rusikatega

Alati tuleb vahele minna, sest see maailm ikka täitsa käest ära läinud.

Sellega ma olen nõus, et tuleb vahele minna, kuid rusikatega ei ole nõus.

Üks asi, mida me peaksime tegema, teine aga...mis tegelikkuses välja tuleb. Proovima peab ikka. Alati ei ole julgust, ma pean tunnistama. Või siis...ikka istub sees see, ...juuseeonnendesiseasi, mis on BS loomulikult.

Kui inimesed juba aduvad, et teised näevad... ja mõistavad hukka. Ka sellest piisab paljudel juhtudel.

[Archangel 482]

Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.

Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?

Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees...ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas...

Ma tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile.

Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild'i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet - Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile - vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.

Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab - niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus - või ta "teab" isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.

Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.

Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi "ideaalse maailma" jaoks - Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama - ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.

Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb "minu" elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu - kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.

Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. - Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. - AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb - siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära...

Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks - ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.

[Aile 1]

Ma tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile.

Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild'i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet - Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile - vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.

Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab - niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus - või ta "teab" isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.

Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.

Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi "ideaalse maailma" jaoks - Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama - ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.

Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb "minu" elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu - kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.

Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. - Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. - AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb - siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära...

Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks - ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.

Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.

Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.

[viki667 13]

Kui laps juba 3st kuni 5'st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)

Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause "ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!"

Muudetud Juuli 11, 2011 kasutaja viki667 poolt

[nightq 9]

Sellega ma olen nõus, et tuleb vahele minna, kuid rusikatega ei ole nõus.

Üks asi, mida me peaksime tegema, teine aga...mis tegelikkuses välja tuleb. Proovima peab ikka. Alati ei ole julgust, ma pean tunnistama. Või siis...ikka istub sees see, ...juuseeonnendesiseasi, mis on BS loomulikult.

Kui inimesed juba aduvad, et teised näevad... ja mõistavad hukka. Ka sellest piisab paljudel juhtudel.

Üldiselt puudub loomapeksjatel empaatiavõime; olen ka rääkida proovinud, aga tuluta, nad saavad endiselt vaid hirmutamisest aru.

Loomapiinajaid juba karistatakse. Proovi politseiga hirmutada. Mina kasutan tavaliselt seda.

[nightq 9]

Kui laps juba 3st kuni 5'st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)

Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause "ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!"

Karistada saab mitut moodi, selleks ei pea alati vitsa kasutama.

[Aile 1]

Kui laps juba 3st kuni 5'st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)

Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause "ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!"

Sa v6ibolla ise ei kuula oma kaasa s6na? Oled kuidagi oma k2itumisega m6ista andnud, et ema s6na ei maksa nii palju?

Juba 8eldi, et meetodeid laste m6tlemapanemiseks ja m6jutamiseks on palju.

Minu n8 lapselaps on nyyd kuuene ja ei ole kunagi vitsa saanud. Temal on j2relem6tlemise tool. Minu arvates t88tab v2ga h2sti. Kuid teda ei j2eta ka kunagi j2relvalveta, see t2hendab, et asjadega tegeldakse eos.

[Archangel 482]

Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.

Mis vanemate tegemata töö? Laps on laps, tema väheste elukogemuste põhjal üles arenenud aju ei suuda 50% juttu, mis sa neile räägid mõistagi. Laks piki kanni on üheselt mõistetav 100% ajast. Sa võid neile seletada nii hästi kui tahad ning laps tihtipeale pealtvaates seda ka mõistab. Kuid väga tihti on see mõistmine poolik. Täielik mõistmine saabub siis kui sinu poolt välja käidud Teoreetilisele jutule on olemas ka praktiline kogemus.

Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.

Peksasaamisega lepib see, kes ei ole piisavalt enesekindel oma võimetes. Minu kogemuste järgi on need kelle kasvatus on ühes või teises suunas liiga ekstreemne - teistest sotsiaalsel tasandil liiga kaugel. Seetõttu ei saagi tekkida suurt enesekindlust, kui sa ei tunne, et sobid seltskonda. Olla heidik tähendab tihtipeale seda, et sind alandatakse regulaarselt - kuna alandamised algavad pea alati verbaalselt, siis suurt enda kaitseks teha ei ole võimalik. Lõpuks võib aga katus ära sõita ning võib hoopis see alandlik "ei vägivallale" isik kedagi rünnata esimesena, et alandust piirata. Ning sealt võib alata väga kiire tee allapoole....

Minu arust suudavad olukordadega kõige parem toime tulla need, kes on vaimselt tasakaalus ning suudavad hästi kohaneda olukordade ja inimestega. Selleks on vaja kasvatust mis on laiemaulatuslik. Seda minu arust ei saa aga pakkuda kasvatus, mis on rangelt negatiivsete kogemuste vastane. Negatiivsed kogemused on vajalikud, et aju areneks.

Nagu Viki mainis siis last ei "lööda". Teda karistatakse füüsilise valuga mille eesmärk ei ole otseselt haiget teha. Vaid last õpetada tulevikus reeglite rikkumisega seotud valu vältima. Nagu ma juba ütlesin siis laste areneva aju puhul on liiga palju loota täielikku täiskasvanulikku mõistmist. Mistahes negatiivne või positiivne kogemus mingi asja suhtes teeb lapsele asjad palju kiiremini selgemaks. (seetõttu on ka Kehalise tunnis karmid reeglid ja nõuded lapsele palju selgemini mõistetavad, kui reeglite painutamisega hämamised. Seni kuni puudub kindel ja range vastukaja sinu tegevusele - ei suuda ka lapse aju alati piisavalt olukorda mõista)

On vahet, kas sa ütled lapsele, et nii ei tohi teha ja karistus järgneb - või sa tõesti ka karistad teda kui midagi valesti teeb. Paljud lapsed teevad pättusi ainuüksi selle pärast, et vanemaid testida. Ah niikuinii Emme ei tee mulle midagi. Ta ju leeve - räägib ainult veidike juttu ja siis võin uuesti pättusi teha.

Mingit väärikuse võtmist ei toimu kuna ühelgi lapsel ei saagi seda väärikust üldse eriti olema. Väärikus on miski, mis tekib pikema aja vältel. Samamoodi ei kao see nii lihtsalt üksikute juhtumite puhul. Saaksin su poindist aru, kui vanem regulaarselt last ilma põhjuseta peksaks ja alandaks. Siis küll. Kuid kui laps saab reeglite rikkumise eest paar korda aastas rihma siis ei ole mingit väärikuse langust absoluutselt.

Kokkuvõttes võib siiski öelda, et kuna on väga raske objektiivselt kasvatusmeetodite õigsust kontrollida (liiga palju faktoreid, mis lapse arengut mõjutavad) siis me mingit "õiget vastust" siin vast ei leia.

[matroxx 22]

"Man is a pupil, pain is his teacher." Peab paikka teatudmõttes.füüsiline valu on ainuke asi veel mida tunnistatakse reaalsena.

loomulikult ei tähenda see kellegi segaseks peksmist.probleem on sellest,et vitsa annavad palju mõnuga mitte reaalsest vajadusest lähtudes.sellega maandatakse iseenda pingeid.

Üldiselt niipalju kui inimesi on ka erinevaid arvamusi kasvatusest.

tegemist on paradoksaalse nähtusega.üritame liikuda paremuse suunas kuid kui paremus oleks reaalselt käes siis tekiks mõeldamatu ja mittetoimiv ühiskonna vorm.

tundub,et loodus hoiab sellega nö tasakaalu.

[Archangel 482]

Okei - mõistan teie juttu.

Absoluutselt kindlasti on tänapäeval päris palju muid mõjutusmeetodeid peale füüsilise valu. Minu Ema näiteks peitis arvutihiire ja klaviatuuri ära kui ma pättust tegin. Kuna arvuti oli üks lemmikmänguasju siis see oli päris effektiivne viis mind kontrolli all hoida.

[Archangel 482]

tegemist on paradoksaalse nähtusega.üritame liikuda paremuse suunas kuid kui paremus oleks reaalselt käes siis tekiks mõeldamatu ja mittetoimiv ühiskonna vorm.

tundub,et loodus hoiab sellega nö tasakaalu.

“I have no faith in human perfectability. I think that human exertion will have no appreciable effect upon humanity. Man is now only more active - not more happy - nor more wise, than he was 6000 years ago.

"Perfectionism is slow death"

[nightq 9]

Sa v6ibolla ise ei kuula oma kaasa s6na? Oled kuidagi oma k2itumisega m6ista andnud, et ema s6na ei maksa nii palju?

Juba 8eldi, et meetodeid laste m6tlemapanemiseks ja m6jutamiseks on palju.

Minu n8 lapselaps on nyyd kuuene ja ei ole kunagi vitsa saanud. Temal on j2relem6tlemise tool. Minu arvates t88tab v2ga h2sti. Kuid teda ei j2eta ka kunagi j2relvalveta, see t2hendab, et asjadega tegeldakse eos.

Tõsi ta on, et lapsed näevad vanemate pealt ära, kuidas käituma peab ja enamike probleemide taga on murtud peremudel, kus maksab vaid ühe vanema sõna. Klassikaliselt toimivas ja teadlikult vägivallavabas peres on igasuguseid sekeldusi tunduvalt vähem ja tasub meeles pidada, et laste käitumishäireid põhjustavad alati, kas otseselt või kaudselt, vanemad ning nende väärtushinnangud ja käitumine teiste täiskasvanutega.