Jump to content
Ahfrsk

Jooksmine

Recommended Posts

Tervist, alustasin sellise asjaga nagu jooksmine.

Ülekaaluline ma ei ole, küll aga on peal pekki ja puudub n-ö vorm B)

Viimati jooksmas, spordi eesmärgil, sai käidud kusagil algkoolis, võite siis arvata, mis šokk esimesed korrad mu kehale olid.

Kui esimene kord käies jalad ja lihased valutasid 3-4 päeva (see aeg oli ka siis paus, enne kui uuesti läksin), siis nüüdseks (~10x käidud) ei ole jalgades ega kusagil enam valu.

Keha on šokist üle saanud ja hakkab harjuma sellega.

Kuid, ega eriti joosta ei jaksa küll, kui ühe korraga tuleb 1-1.5km ära, ilma et ma peaks kõndima ja puhkama, siis on hästi.

Tahakski küsida, kuidas ma peaks käituma ja kas see mis ma teen, on üldse kasulik ?

Kui ma käin jooksmas, siis ma jooksen kuni ma ära väsin, kui ära väsin, siis seisma ma ei jää, et puhata, vaid kõnnin rahulikus tempos kuni olen maha rahunenud ja siis alustan uuesti sörgiga.

Selliseid otsasid teen ma umbes 10km jagu (~3/4 sellest jooksen ja ülejäänud kõnnin) ning tavaliselt üle päeviti.

Tahakski küsida, kui korralik/kasulik selline "spordivorm" on ? Kas ma peaks midagi muutma, või samas tempos edasi kütma, kuni lihtsalt üks kord rohkem ja korralikumalt joosta jaksan ? Samas, kui ma teen puhkepausi, (ehk siis kõnnaku) kui pikk see olla tohiks? Kuni ma olen täielikult maha rahunenud või oleks parem kinni pidada mingist ajagraafikust ?

Aitäh.

Edited by Ahfrsk

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui ma käin jooksmas, siis ma jooksen kuni ma ära väsin, kui ära väsin, siis seisma ma ei jää, et puhata, vaid kõnnin rahulikus tempos kuni olen maha rahunenud ja siis alustan uuesti sörgiga.

Intervall on rasvapõletuseks efektiivsem kui ühtlane kütmine, isegi vaikses aeroobikas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuldreeglid algajale

1. Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda

2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub

3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid

4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal.

5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega

6. Iga treening lõpetage lõdvestavate harjutustega

7. Esialgu peaks igale treeningpäevale järgnema puhkepäev

8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut

9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust

10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus.

Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes.

http://www.trimm.ee/article/jooksmine

Share this post


Link to post
Share on other sites
Intervall on rasvapõletuseks efektiivsem kui ühtlane kütmine, isegi vaikses aeroobikas.

Ma saan aru et sulle ei meeldi aeroobne, aga intervalli sellisele inimesele pushida, kes suudab vaevu 1,5km joosta... pole päris õige B)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma saan aru et sulle ei meeldi aeroobne, aga intervalli sellisele inimesele pushida, kes suudab vaevu 1,5km joosta... pole päris õige B)

Aga kes käseb joosta 100 m lõike 10 sekiga, jooksku 30 sekiga vastavalt oma võimetele.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aga kes käseb joosta 100 m lõike 10 sekiga, jooksku 30 sekiga vastavalt oma võimetele.

See on juba teine asi, aga tavaliselt inimene ise selle peale ei tule, kui ikkagi kirjas on 100%.

Seda ka veel, et moloMi inf oli väga hea.. ma teeks ka seda sellise ülesehitusega.

Aga ma kardan, et teemaalgatajal on selline tavaline alguse entusiasmi värk, kus treenitakse kohutavas ületreeningus.. Ma kujutaks ette, et esimesed paar nädalat 30 min kaupa ülepäevit (kui tõesti nii kaua ilma treenimata) , siis iga nädal 5 min otsa... aga kui ütled, et jaksad joosta ainult 1-1,5km korraga, siis tundub, et ehk jooksed liiga kiiresti, jooksed ennast kinni.. Minumeelest peaks ikkagi aeroobset baasi tehes aeglaselt tiksuma..

Ja jällegi soovitan pulsikella..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul sihuke küsimus, et:

mulle meeldib jooksmine, tahaks treenida vastupidavust või niisama jooksmas käia.

Samas kasvatan ma jõusaalis ka massi ja olen ektomorf.

Sellepärast ei käigi väga jooksmas, sest siis ei näe nagu väga sellel suurel söömisel ja jõusaalis käigul mõtet.

On kuidagi võimalik niimoodi joosta, et rasva ei kuluta vms?B)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mul sihuke küsimus, et:

mulle meeldib jooksmine, tahaks treenida vastupidavust või niisama jooksmas käia.

Samas kasvatan ma jõusaalis ka massi ja olen ektomorf.

Sellepärast ei käigi väga jooksmas, sest siis ei näe nagu väga sellel suurel söömisel ja jõusaalis käigul mõtet.

On kuidagi võimalik niimoodi joosta, et rasva ei kuluta vms?B)

hmm. miks peaks tahtma omada oma kehal rasva, st mitte kulutada trenni tehes rasva?

ok, saan aru, et sa ei taha oma raske tööga teenitud lihast lammutada liialt aeroobsega, kuid rasvast võib ju küll lahti saada, see on igati tervitatav...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tervist, alustasin sellise asjaga nagu jooksmine.

Ülekaaluline ma ei ole, küll aga on peal pekki ja puudub n-ö vorm B)

Viimati jooksmas, spordi eesmärgil, sai käidud kusagil algkoolis, võite siis arvata, mis šokk esimesed korrad mu kehale olid.

Kui esimene kord käies jalad ja lihased valutasid 3-4 päeva (see aeg oli ka siis paus, enne kui uuesti läksin), siis nüüdseks (~10x käidud) ei ole jalgades ega kusagil enam valu.

Keha on šokist üle saanud ja hakkab harjuma sellega.

Kuid, ega eriti joosta ei jaksa küll, kui ühe korraga tuleb 1-1.5km ära, ilma et ma peaks kõndima ja puhkama, siis on hästi.

Tahakski küsida, kuidas ma peaks käituma ja kas see mis ma teen, on üldse kasulik ?

Kui ma käin jooksmas, siis ma jooksen kuni ma ära väsin, kui ära väsin, siis seisma ma ei jää, et puhata, vaid kõnnin rahulikus tempos kuni olen maha rahunenud ja siis alustan uuesti sörgiga.

Selliseid otsasid teen ma umbes 10km jagu (~3/4 sellest jooksen ja ülejäänud kõnnin) ning tavaliselt üle päeviti.

Tahakski küsida, kui korralik/kasulik selline "spordivorm" on ? Kas ma peaks midagi muutma, või samas tempos edasi kütma, kuni lihtsalt üks kord rohkem ja korralikumalt joosta jaksan ? Samas, kui ma teen puhkepausi, (ehk siis kõnnaku) kui pikk see olla tohiks? Kuni ma olen täielikult maha rahunenud või oleks parem kinni pidada mingist ajagraafikust ?

Aitäh.

Minu tee fitnessi/spordivormi/jõusaalini algas ka jooksmisest. Alguses oli mu aeroobne vorm suhteliselt kehv ning joostavad vahemaad väikesed, tempo aeglane ja pärast olin omadega üpris läbi.

Ma aga tegelesin sellega järjepidevalt, käisin pidevalt jooksmas (vahest kui aega palju oli lausa 2x päeavs- üks ots hommikul ja teine õhtul, tõsi küll mitte pikad) ning mu vorm paranes oluliselt. Enda kogemusele tuginedes oskan soovitada vaid järjepidevat tegutsemist ning üritada aegapisi koormust tõsta.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Minu tee fitnessi/spordivormi/jõusaalini algas ka jooksmisest. Alguses oli mu aeroobne vorm suhteliselt kehv ning joostavad vahemaad väikesed, tempo aeglane ja pärast olin omadega üpris läbi.

Ma aga tegelesin sellega järjepidevalt, käisin pidevalt jooksmas (vahest kui aega palju oli lausa 2x päeavs- üks ots hommikul ja teine õhtul, tõsi küll mitte pikad) ning mu vorm paranes oluliselt. Enda kogemusele tuginedes oskan soovitada vaid järjepidevat tegutsemist ning üritada aegapisi koormust tõsta.

100% nõus.

ka mina alustasin jooksmisega.alguses käisin 1 kord nädalas (vast 13 olin siis) ning distants umbes 4,5 km. ajapikku hakkasin käima kaks korda nädalas, siis hakkasin suvel palju rattaga sõitma. ajapikku pikenes distants, mida jooksin, umbes 15 km-ni. eelmisel sügisel hakkasin vähem korraga, kuid tihedamini jooksma (nädalas kokku keskmiselt 55km) ning juhuslikult avastasin enda jaoks ka jõusaali.

nüüd lammutan enamasti jõusaalis ning jooksmas käin veel viad selle tõttu, et see on see sport, mida olen aastaid teinud ning milles ma tõesti hea olen - seega põhiliselt "emotsionaalsetel" põhjustel. ei taha loobuda alast, mida aastaid viljelenud olen.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tahakski küsida, kui korralik/kasulik selline "spordivorm" on ? Kas ma peaks midagi muutma, või samas tempos edasi kütma, kuni lihtsalt üks kord rohkem ja korralikumalt joosta jaksan ? Samas, kui ma teen puhkepausi, (ehk siis kõnnaku) kui pikk see olla tohiks? Kuni ma olen täielikult maha rahunenud või oleks parem kinni pidada mingist ajagraafikust ?

Loen mis ma loen ja oleks nagu täpselt minu treening-ajaloost maha kirjutatud. Ise alustasin sarnaselt jooksmisega 2009 aasta sügisel. Jaksasin ka kuskil 1-1,5km korraga joosta siis vahepeal kõndisin veidi ja jooksin tasakesi edasi. Tuleb tunnistada, et pärast polnud jalgades lihast mis ei oleks valutanud. Talve poole asendasin jooksmise lihtsalt jalutamisega - 1-2,5h korraga ja kevadel hakkasin jälle jooksma. Aasta ajaga (2011 aasta talveks) jõudsin sellisele tasemele, et jooksin iga nädal regulaarselt 3 korda ja korraga tavaliselt kuskil 15km aga ka pikemaid ringe (21-24 km ja nii). Nii et omast kogemusest soovitaks mina sul tühiste pisiasjade pärast mitte niipalju põdeda ja lihtsalt lase edasi. Põikpäiselt ja järjekindlalt, küll need kilomeetrid kogunevad ja vorm paraneb. Teegi lihtsalt asja asja enda pärast ja pane tähele ükskord heal päeval taipad, et jooksmine ei ole enam sinu jaoks mitte midagi erilist.

Palju edu! B)

Edited by kalmer87

Share this post


Link to post
Share on other sites
hmm. miks peaks tahtma omada oma kehal rasva, st mitte kulutada trenni tehes rasva?

ok, saan aru, et sa ei taha oma raske tööga teenitud lihast lammutada liialt aeroobsega, kuid rasvast võib ju küll lahti saada, see on igati tervitatav...

No kuna ma olen ektomorf, siis ma hoian hea meelega igast rasvakübemest kinni.

Ainult lihas ja kont ei ole nagu väga reaalne.

Sellepärast ma kadestangi vahest natuke ülekaalulisi inimesi, küll nemad saaksid alles joosta palju tahavad.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No kuna ma olen ektomorf, siis ma hoian hea meelega igast rasvakübemest kinni.

Ainult lihas ja kont ei ole nagu väga reaalne.

Sellepärast ma kadestangi vahest natuke ülekaalulisi inimesi, küll nemad saaksid alles joosta palju tahavad.

Kui suudad leida mõne ülekaalulise (või lihtsalt endomorfi) ,kes TAHAB joosta ,anna teada , :D

Tahaks kangesti seda imeinimest näha.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sellepärast ma kadestangi vahest natuke ülekaalulisi inimesi, küll nemad saaksid alles joosta palju tahavad.

Ja see on neile ju NIII kasulik...:D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui suudad leida mõne ülekaalulise (või lihtsalt endomorfi) ,kes TAHAB joosta ,anna teada , B)

Tahaks kangesti seda imeinimest näha.

Seda minagi, et kui nad vaid tahaks.

Ja see on neile ju NIII kasulik...:D

Tahad öelda seda jälle, et ülekaalulised inimesed ei tohiks joosta jh??

Mina muidu ütlesin "natuke ülekaalulised". (mitte, et ma "natuke" kadestan" neid).

Ehk siis 5-10 kg ülekaalu vms(üleliigset rasva vms).

Ega 200 kg-sed inimesed ei peagi jooksma, mul endal vend oli nii 12-13 aastasena normaalne sumokas (kohe mure oli, et äkki lähebki käest ära), siis hakkas pikki vahemaid iga päev sõprade pärast käima ja nagu märkamatult on temast saanud 17 aastasena sellise kehaga poiss, kellest saaks 5 kuuga vb juba algaja kulturisti. :D

(nüüd keegi ütleb, et ta oli kasvueas jms.)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma saan aru et sulle ei meeldi aeroobne, aga intervalli sellisele inimesele pushida, kes suudab vaevu 1,5km joosta... pole päris õige :D

Kusjuures ma rääkisin aeroobsest intervallist. Ergo-log räägib et 2x30 min aeroobikat on parem kui 1x60 min. Loogiline ka, rasva kasutamisel energiaalikana on palju kiirust piiravaid pudelikaelu, puhkus võimaldab mõned mõõnad ära siluda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kusjuures ma rääkisin aeroobsest intervallist. Ergo-log räägib et 2x30 min aeroobikat on parem kui 1x60 min. Loogiline ka, rasva kasutamisel energiaalikana on palju kiirust piiravaid pudelikaelu, puhkus võimaldab mõned mõõnad ära siluda.

Olen ka lugenud ja täitsa usun, lihtsalt see 2ks jaotamine ei tulnud su jutust väga välja. Aga hea et täpsustasid.

Nesatur:

Noh jah, kui "natuke" ülekaalulistest just jutt.. BMI järgi on vist pooled siit natuke ülekaalulised. Aga "natuke rohkem kui natuke ülekaalulistel" ikkagi ei soovitaks väga joosta:)

Edited by gmaster

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma saan aru et sulle ei meeldi aeroobne, aga intervalli sellisele inimesele pushida, kes suudab vaevu 1,5km joosta... pole päris õige B)

Hakkasin kusjuures ise samuti jooksma ning olematu aeroobse vormi puhul tähendas hiit pigem hoogsat kõndimist (pulss 130-150) ja sörki (pulss 150-170). Poleks uskunud, et mu vorm nii kehvaks on juba läinud, aga mis teha :D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Hakkasin kusjuures ise samuti jooksma ning olematu aeroobse vormi puhul tähendas hiit pigem hoogsat kõndimist (pulss 130-150) ja sörki (pulss 150-170). Poleks uskunud, et mu vorm nii kehvaks on juba läinud, aga mis teha B)

Hea kui pulsikell on sellisel juhul.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei kujutaks pulsikellata trenni ettegi...

Lihtne on ju teha 10 sekundiline paus, lugeda käekella pealt 10 sekundi jooksul enda pulss ja korrutada 6-ga.

Kogu moos.

Milleks pulsikell?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Lihtne on ju teha 10 sekundiline paus, lugeda käekella pealt 10 sekundi jooksul enda pulss ja korrutada 6-ga.

Kogu moos.

Milleks pulsikell?

Et pausi mitte teha B)

Mulle tundub see olevat tippsportlastele ja terviseprobleemidega inimestele suunatud asi. Kui mul läheb pulss liiga üles, hakkab mul sant olla ja võtan hoogu maha. Kui liiga madal pulss, tekib looderdamise tunne ja nõnda oma keha kuulates suudan ma öelda, millises pulsivahemikus ma jooksen. Kui jooksmisega alustasin, õieti kiiresti käimisega, oli väsimisest tingitud pause rohkem, kus sai sõrme pulsile panna.

Nii see tunnetus tuli.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on tegelikult üpris ebatäpne lähenemine, kellaga saad jooksvalt oma pulsivahemikke kontrollida ning hiljem neid analüüsida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×