Jump to content
Ahfrsk

Jooksmine

Recommended Posts

Analüüsi osa on tõesti kasulik.

Kuna ma ennast seostan rohkem teemaalgataja kui edasijõudnud jooksjaga siis sellises kontekstis on olulisem ennast kuulata kui vidinaid. Ma ise võtsin Ahfrskiga sarnases olukorras liiga palju vidinaid kuulda ja tegin põlvedele liiga jooksmisega, mistõttu tuli hoopiski rahulikumalt asja hakata võtma.

1. Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda

2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub

Just need kaks punkti kipuvad vidinaid kuulates meelest minema. Vähemalt minul läksid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oleneb ka mis eesmärkidel treenitakse. ise pooldan pulsivahemike trenni.

ehk siis erinevatel päevadel erinev koormus ja seda pulsi järgi.

a'la üks päev jooksed 2h pulss 140 ja teine päev 40-60min pulss vahemikus 168-174.

Mõni päev teed eriti intensiivse trepijooksu, kus pulsi lagi on 196..

soovitatav on vältida pulsivahemikku 150-160 (kõige paremini arenesin 164-174vahemikus, võhma tuli nii kuis ludises) sest siis on vigastuste oht kõige suurem B)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei tasu unustada, et pulsivahemike valimine sõltub sellest, kas treenida:

1. rasvapõletuse eesmärgiga

2. võhma lisamise eesmärgiga

3. kiiruse parandamise eesmärgiga

Need vajavad kõik erinevat lähenemist.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei maksa lihtsat asja liialt keeruliseks ajada. B)

Lihtsalt jookse, vahel kiiremini vahel aeglasemini, vahel pikemalt vahel lühemalt. Anna endale aega areneda, järjekindlus viib eesmärgini. Need, kes numbrites liiga kinni on lähevad ükshetk lihtsalt lolliks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei maksa lihtsat asja liialt keeruliseks ajada. B)

Lihtsalt jookse, vahel kiiremini vahel aeglasemini, vahel pikemalt vahel lühemalt. Anna endale aega areneda, järjekindlus viib eesmärgini. Need, kes numbrites liiga kinni on lähevad ükshetk lihtsalt lolliks.

vaidlen vastu.

numbrid on pigem motivaatorid. ja otseloomulikult ei ole nii et, kui siin keegi ütleb et jookse 121 pulsi sagedusega, siis nii saabki olema. kõik ikka oleneb sellest miks treenitakse, mis on eesmärgid, mis plaani järgimine sobib kõige paremini sinu kehaga.

Enda kohta juba rääkisin, et parim areng oli 164-172 puhul (eesmärk oli võhma (vastupidavus) ja ka kiirust arendada). Kuid ma ei väida, et kui teha kõik jooksud sama intensiivsusega, siis toimub kõikide ootuste täitumine.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei maksa lihtsat asja liialt keeruliseks ajada. B)

Lihtsalt jookse, vahel kiiremini vahel aeglasemini, vahel pikemalt vahel lühemalt. Anna endale aega areneda, järjekindlus viib eesmärgini. Need, kes numbrites liiga kinni on lähevad ükshetk lihtsalt lolliks.

Iga trenni puhul on väga tähtis süsteemsus, kui on soov väga heade tulemusteni jõuda. Keskmised tulemused saab ilma kavata treenides ja joostes. Miks piirduda sellega?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Iga trenni puhul on väga tähtis süsteemsus, kui on soov väga heade tulemusteni jõuda. Keskmised tulemused saab ilma kavata treenides ja joostes. Miks piirduda sellega?

Jah olen sellega nõus, et trenniga peab teatud analüüs kaasnema aga siiski nii omast kogemusest kui teisi jälgides olen taibanud, et teatud hetkel on hea kui sa võtad prioriteediks pigem kvantiteedi mitte kvaliteedi. Teed trenni lihtsalt harjumuse pärast, siis on ühel hetkel hea avastada kui palju sa oled muutunud. Kui pidevalt kõike jälgid ja analüüsid siis paljud asjad tunduvad vahel liiga rusuvalt reaalsed, muutused on olematud ja nii. B)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Head tulemused saab ka ilma kavata treenides.

Arvan ka et jooksimises väga kindlat kava olema ei pea et muutusi näha aga jõusaalis võiks kava olla küll B)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei tasu unustada, et pulsivahemike valimine sõltub sellest, kas treenida:

1. rasvapõletuse eesmärgiga

2. võhma lisamise eesmärgiga

3. kiiruse parandamise eesmärgiga

Need vajavad kõik erinevat lähenemist.

Milline oleks rasvapõletuseks sobiv pulsisagedus?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Milline oleks rasvapõletuseks sobiv pulsisagedus?

Kui HIIT`i ei tee ja lähened asjale traditsionaalselt siis 125-145 ja treeningu kestus võiks olla vähemalt 30 minutit, soovitavalt 60-90, nii treenid südant ja kulutad rasvu, aga sel lähenemisel on miinusteks just kõrge ajakulu ja kalorite kulutamine üksnes jooksmise ajal.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei kujutaks pulsikellata trenni ettegi...

Lisaks ühe nüansi veel. Joostes kasutan pulsikella perioodiliselt, kui tahan kontrollida kuidas enesetunne ja reaalne pulss kokku lähevad. Kuna aga teen lisaks jooksmisele ka teisi alasid, siis kasutan pulsikella perioodiliselt rahuoleku pulsi kontrollimiseks - kas seal ei ole mingeid muutusi, nt. ületreening jms.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere,

käin jooksmas umbes 2-3x nädalas ja tavaliselt kuskil 30-40min (ca~5km ring). Kuna eesmärgiks on rasvapõletamine siis proovisin intervallidega joosta(umbes 1minut täiega ja siis 30sek rahulikult), aga probleem selles et nii joostes olen umbes 10-15minutiga täiesti läbi ja rohkem ei jõua. Küsimus siis et kumb oleks kasulikum rasvapõletuseks, kas 15min HIITi või kaks korda rohkem tavalist sörki?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tere,

käin jooksmas umbes 2-3x nädalas ja tavaliselt kuskil 30-40min (ca~5km ring). Kuna eesmärgiks on rasvapõletamine siis proovisin intervallidega joosta(umbes 1minut täiega ja siis 30sek rahulikult), aga probleem selles et nii joostes olen umbes 10-15minutiga täiesti läbi ja rohkem ei jõua. Küsimus siis et kumb oleks kasulikum rasvapõletuseks, kas 15min HIITi või kaks korda rohkem tavalist sörki?

Lihtsuse mõttes: 1) Kui oled algaja*, tee sörki 2) Edasijõudnu - tee HIIT'i*

*Algaja vajab aega,et harjuda Hiit'i koormusega.

*Korralik Hiit'i treening kestabki 15-20min. ja võtab su täiesti läbi.

Edited by Ak_47

Share this post


Link to post
Share on other sites
Lihtsuse mõttes: 1) Kui oled algaja*, tee sörki 2) Edasijõudnu - tee HIIT'i*

*Algaja vajab aega,et harjuda Hiit'i koormusega.

*Korralik Hiit'i treening kestabki 15-20min. ja võtab su täiesti läbi.

NB! korralik HIIT treening võib ka algajal põlved läbi võtta (vigastuse mõttes), kui joosta kõval pinnasel (asfalt).

Share this post


Link to post
Share on other sites
NB! korralik HIIT treening võib ka algajal põlved läbi võtta (vigastuse mõttes), kui joosta kõval pinnasel (asfalt).

rattaga sõit on ka päris huvitav. Jutt vist käib küll jooksmisest, aga alguses natuke ratta trenni, peaks kergem olema. HIIT on päris ekstreemne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
rattaga sõit on ka päris huvitav. Jutt vist käib küll jooksmisest, aga alguses natuke ratta trenni, peaks kergem olema. HIIT on päris ekstreemne.

noo jah, aga linnas ei ole eriti palju kohti kus saaksid rattaga ringi kihutada. nõmme spordikeskuse juures oleks vb hea teha "hiiti" jalgrattaga ülesmäkke kihutades.. aga hmm.. noh rattaga sõites on vahemaad suht lühikesed ning linnatänavatel peab iga mõne meetri järel pidurdama ning sõiduteel sõites pole eriti ohutu täiel tinnal panna tulistada (kiirendusest räägin).

Aga kas ise oled rattaga hiiti teinud (mitte stat. bike)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rattaga hiiti. Loomulikult võimalik.

Minge näiteks Harku suurele ringile, seal on 8km olematu liiklusega kruusa/metsateed. Nõmme ülemine ring on samuti mõnus, kuivade ilmadega siiski natuke liivane. Pirita terviserada, sõida omal ninast veri välja kui tahtmist on. Kel tahtmist ja viitsimist, sõidab Laagri maksimarkleti parklasse, võtab autost ratta ja sõidab mööda Pärnu mnt 3m laiust muust autoteest eraldatud raja peegelsiledat asfalti.

Võimalusi on tohutult, pole mõtet ajada sellist juttu et ei saa ja ei saa. Ja jah, olen teinud rattaga hiiti, intervalle, tempot, pikki ja lühikesi lõike.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kooli kehka tunnis vihkasin jooksmist, sest ei jaksanud. Võhma polnud. Nüüd käin ise juba neljandat aastat jooksmas ja naudin täiega. Mingit erilist kava ei ole, teen üle päeva mingi 7-8 km Pirital. Kokku tuleb nii kuskil 100-120 km kuus. Jooksuvorm on kevadega võrreldes praeguseks ajaks juba päris hea. Kaaluprobleeme ei ole ja rasvapõletus pole eesmärk. Tahaks just võhma juurde. Kuidas seda treenida? Peaks tegema rohkem intervalle? Mismoodi?

Pulsikell on olemas, kuigi iga kord ei kasuta - enamasti piisab enda keha kuulamisest, aeg-ajalt kontrolli mõttes teen mõne korra kellaga. Keskmine pulss minu tempo ja selle raja juures jääb 165 juurde, Pirita suurtel tõusudel läheb muidugi ülespoole. Tempo mõttes - Pirita suure ringi läbin praegu keskmiselt 40-45 minutiga.

Siit teine küsimus - kas distantsi pikenedes selliste vahepealsete ränkade tõusudega kuidagi südamele liiga ei tee? Lihtsalt liikumise mõttes võib minu meelest niisama ka metsa all joosta, aga kui koormus hakkab kasvama, siis hakkan kahtlema, kas ikka teen kõike päris õigesti.

Edited by Draax

Share this post


Link to post
Share on other sites

Create an account or sign in to comment

You need to be a member in order to leave a comment

Create an account

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Sign in

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×