taimne valk vs loomne valk

[stamma 0]

Olen lugenud, et loomne valk on palju efektiivsem/kasulikum kui taimne valk.

Kui suur vahe see siis ikkagi on?

Kas kohupiim, kus on 14g valku 100g kohta, on parem süüa, kui pähklid, kus on 22 g valku 100g kohta?

Lisaküsimus

Kas keegi teab, millest valgupulbrid(nt hera 80) tehakse? Tuttav juhtis tähelepanu sellele, et maitsetu hera80 segatuna piima ja dekstroosiga "lõhnab" nagu rinnapiima joova beebi okse...

[Kevin de puta madre 0]

Hera80 tehaksegi piimast (Nagu ka enamiku teisi valgupulbreid.Parandage mind, kui ma eksin.)

Q: What is whey protein?

A: Whey protein is a high quality protein powder from cow's milk. Milk has two proteins: Casein (approximately 80%) and Whey Protein (approximately 20%). Whey protein is more soluble than casein and also has a higher quality rating. It is often referred to as the "Gold Standard" of protein as it is the most nutritious protein available.

Composition of Whole Milk - Water 87%, Solids 13%

Composition of Milk Solids - Fat 30%, Lactose 37%, Protein 27%, Ash/Minerals 6%

Composition of Milk Protein - Whey Protein 20%, Casein 80%

back to topreturn to menu

Q: How is whey protein made?

A: Whey protein is a co-product of the cheese making process. Listed below is a brief description of the steps involved in making BiPro pure whey protein isolate.

1. Fresh milk is tested, approved by Quality Assurance experts and pasteurized.

2. The casein, or "curd", and a portion of the milk-fat are separated out to make cheese.

3. The remaining liquid whey goes through a series of fine, specialty filters to separate the whey protein from the lactose and other ingredients in the liquid whey.

4. Concentrated liquid whey enters an ion exchange tower to further concentrate and purify the whey protein. Ion exchange is a gentle process and does not denature, or "break down", the whey protein.

5. Next, the product enters a drying tower to remove water.

6. The final step is to package the pure whey protein isolate powder into various size containers for use.

Muudetud Mai 2, 2011 kasutaja Kevin de puta madre poolt

[matjusm 24]

Kas keegi teab, millest valgupulbrid(nt hera 80) tehakse? Tuttav juhtis tähelepanu sellele, et maitsetu hera80 segatuna piima ja dekstroosiga "lõhnab" nagu rinnapiima joova beebi okse...

Sõltub mis valguga on tegemist. Näiteks vadak tuleb piimast: http://www.ehow.com/how-does_4913560_how-w...otein-made.html

[Killhoven 0]

Mõlemad on head. Räägitakse, et ideaalne oleks 75/25 vahekord. Rohkem siis loomset.

[smack 2]

Kas see mitte nii polnud, et inimesel on vaja valkudest saada 9 aminohapet, mida keha ei suuda ise toota. Iga toitaine ei sisalda kõiki neid, nii et ei tohiks väga vahet olla, kas taimne või loomne valk, peaasi kraami saab kätte:)

[Mart Muru 17]

http://et.wikipedia.org/wiki/Asendamatud_aminohapped

[Archangel 482]

Tõsi ta on et enamik taimseid valguallikaid ei sisalda kõiki eluks vajalikke aminohappeid. Seega on ainult taimsetest toitudest väga raske täisväärtuslikke toitaineid kätte saada. Ehk, kes tahab olla taimetoitlane peab päris põhjalikult kõigega kursis olema ning vaatama, et kõik vajalikud ained söögist kätte saaks. Vastasel juhul tekivad varem-või hiljem terviseprobleemid.

Aga taimsetel valkudel on siiski väga palju head pakkuda. Kiudained näiteks.

Üldiselt võiks jah vast 75% tulla loomsetest valkudest ning ülejäänud siis taimsetest. Nii võid kindel olla, et kõik vajalik on olemas.

Valkude valiku puhul määrab kindlasti ka omajagu selle nö. puhtus. Ehk kes tahab puhast valku siis peab arvestama, et rasvarohke sealiha, kus on küll ka palju valku - ei ole siiski alati ideaalne allikas selle jaoks.

Suhteliselt raske toitumist paari sõnaga kokku võtta. Üldiselt tasub teada põhitõdesid ning siis vastavalt nendele teadmistele, vastavalt olukorrale ning vajadustele, siis teatud toitaineid tarbida.

Enamikele toitudele on oma aeg ja koht.

[AlanBStard 126]

Kas see mitte nii polnud, et inimesel on vaja valkudest saada 9 aminohapet, mida keha ei suuda ise toota. Iga toitaine ei sisalda kõiki neid, nii et ei tohiks väga vahet olla, kas taimne või loomne valk, peaasi kraami saab kätte:)

Kunagi arvati nii, aga ei ole nii. Taimne valk ei kasvata lihast.

[stamma 0]

Kunagi arvati nii, aga ei ole nii. Taimne valk ei kasvata lihast.

Misasja? Üldse ei kasvata? Allikad palun.

[stamma 0]

Leidsin midagi sellist. Lükka ümber:

Those nine [amino acids] cannot be synthesized by the body, and so must be taken in through what we eat. No one fruit or vegetable contains all nine, though protein taken from animals does. Therefore, some have concluded that vegetable protein doesn't meet the body's requirements for protein, and that animal protein is necessary.

This is something that was dismissed by nutrition experts years ago. The author of the 1970s-era "incomplete protein theory," Frances Moore Lappe, admitted in the 1990s that she had been completely mistaken in her assertion that combining protein is necessary. We now know that while we need to get all of those nine amino acids, we don't need to get them together, or even in the same day.

[AlanBStard 126]

Misasja? Üldse ei kasvata? Allikad palun.

Kui palju sa suuri jõujuurikaid taimetoitlasi oled näinud?

Sel teemal räägitud foorumis piisavalt, otsi või googelda.

[Archangel 482]

Eks ta midagi ikka kasvatab vms.

Vastasel juhul oleksid kõik taimetoitlased praeguseks sussid püsti visanud ning pooled loomaliigid välja surnud. Kuid effektiivsuse poole pealt usun, et loomsete valkude vastu pole tal midagi panna. Seni kuni enamik vajaminevast saad loomsetest kätte on kõik ok. Taimseid valke saa pigem ikka siis, kui sööd taimseid toite nende kiudainete ja vitamiinide pärast, mitte otseselt valgu saamise eesmärgil.

[AlanBStard 126]

Eks ta midagi ikka kasvatab vms.

Trenn kasvatab.

Loomne stimuleerib lihassünteesi ka ilma trennita.

[Sarge 385]

Kui palju sa suuri jõujuurikaid taimetoitlasi oled näinud?

[ROtter 198]

Ma olen enam kui veendunud, et midagi on siin kindlasti positiivset.

[priit002 9]

Aga kas seal ei olnud mitte loogika, et suurtel rohusööjatel on maos baktereid sisaldav mikrofloora. Need bakterid lagundaad ja toituvad tselluloosist ja śiis omakorda loom saab nendest bakteritest endale vajalikke aineid.

[Mart Muru 17]

Nende söömisstiil pole just kõige meeldivam vaatepilt

[realreal 1]

http://www.vegetarianbodybuilder.com/94.html

[Archangel 482]

http://www.vegetarianbodybuilder.com/94.html

Jajah. Tüüp sööb mune ja piimatooteid. Täielik taimetoitlane. Enamik minu valkudest tuleb ka piimasaadustest. Ma olen nüüd ka taimetoitlane järelikult. Jätan mõni päev lihatüki söömata ja Voila.

Muudetud Juuni 27, 2011 kasutaja Archangel poolt

[rait83 26]

kes veel dieedi ajal raskustes, siis just avastasin, et hernest võiks rohkem süüa

ei aja kaloraazi lõhki ja samas sisaldab väga kvaliteetset valku

http://proteinpowder.mercola.com/pea-protein.html

[gmaster 303]

kes veel dieedi ajal raskustes, siis just avastasin, et hernest võiks rohkem süüa

ei aja kaloraazi lõhki ja samas sisaldab väga kvaliteetset valku

http://proteinpowder.mercola.com/pea-protein.html

Herned ja oad peaks vist samast suguvõsast (vms) olema, liblikõielised ja sisaldavad okei koguses valku. Ise tarbin oakonserve, täitsa korralik valgulisa mingi toidu juurde.

[rait83 26]

kui ma võtan fitness.ee kaloriarvutist, siis seal näitab hernes: 100g kohta 1g valku

aga kui poest osta purgihernest, siis seal on mingi 5g valku 100g kohta....?

[gmaster 303]

kui ma võtan fitness.ee kaloriarvutist, siis seal näitab hernes: 100g kohta 1g valku

aga kui poest osta purgihernest, siis seal on mingi 5g valku 100g kohta....?

Olenevalt ubadest olen kuni 7,4 näinud.

[vrsm 4]

kui ma võtan fitness.ee kaloriarvutist, siis seal näitab hernes: 100g kohta 1g valku

aga kui poest osta purgihernest, siis seal on mingi 5g valku 100g kohta....?

igasuguseid kaloriarvuteid ma absoluutselt ei usalda, väga palju sõltub konkreetsest tootest.

ja muudegi asjadega on parajalt jamamist - nt köögiviljade ja puuviljade kalorsus on üks keerulisimaid. osad allikad ütlevad üht, osad teist, osad kolmandat, osad neljandat. nt kas või maasika toiteväärtus. guugeldades saab vähemalt kolm eri varianti.

ja ka need tooted, mil on pakil kirjas kalorus, võivad teinekord hulluks ajada. mõnel kaerahelbel kalorsus 330, mõnel 303, mõnel 346, mõnel 300 kcal/100g.

[AlanBStard 126]

mõnel kaerahelbel kalorsus 330, mõnel 303, mõnel 346, mõnel 300 kcal/100g.

3×10² oleks siis õige kirjapilt. Suurem täpsus oleks juba vihmaussi pikkuse mõõtmine.