Kõhuke ei kao eest

[Guest Külaline_Kapsas_*]

Tere!

Mul on selline mure, et peale kahte väikese vahega last ei soovi lugupeetud kõhukene minu küljest ikka lahkuda. Esimene lapsuke on kohe 4aastaseks saamas ja väike 1a6k. Trennidest harrastan Body-sid, Combat, Pump, Balance, 2-3 korda nädalas. Reeglina 2 Pumpi, ja üks siis kas Balance või Combat. Sangad kadusid külgedelt ära aga kõhuke no ei kao kuhugi. BodyPumpis jaksan teha lõpuni praeguse kava kõhulihased planguasendini välja, ülakehatõsteid teen 5kg kettaga. Aga no ei midagi! Olen 32 aastane, 55kg ja 163cm. Kaal polegi probleemiks aga just kõhu visuaalne väljanägemine. Lihas on all ja ülakõhul lihasel suurt seda kihikest pole aga nabast allpool ei taha küll pealiskiht liikuda. Nahk ka muidugi veel lõtv ja ei näita märkigi, et tahaks end koomale tõmmata.

Katsun regulaarselt süüa, tarvitan pähkleid, puu- ja köögivilju, päevas on vähemalt 3 toidukorda. Õhtuti muidugi tabab mind kole söömisööst, kui lapsed magavad, siis tahaks terve sea suisa nahka panna, kuigi olen päeva jooksul ka korralikult söönud. Eilne menüü: 3 viilu täisteraleiba juustu, rediste, singi, merevaiguga, viil kohupiimakeeksi, lahja kohv piimaga 0,5l. Lõuna: Kolm praemuna värske salatiga, apelsinimahl. Õhtu: kartul kotlettidega ja redise-lehtsalati-porru-kurgisalatiga (veits caesari salati kastet maitseks). Hilisõhtu: 1 pomelo, neid ma armastan

Et mida siis rohkemat teha? Muuta trenne, toitumist? Või peaks oma kõhukest siis uhkusega hoopis kandma ja leppima teadmisega, et ei saagi teda enam eest? Tänan vastuste eest ette!

[vend vähk 659]

Tere!

Olen aja jooksul kokku puutunud päris paljude abivajajatega samal teemal. Siin foorumis on paljudel sama teema- kuidas saaks kõhtu paremasse vormi? Kindlasti kõhu treenimisega läheb paremaks ka terve ülejäänud keha. Trenni teevad kõik hirmsa hooga, aga tulemust ei paista kusagilt. Sama siin. Ka mina treenin ikka aastaringselt, aga võistlusvälisel ja võistluseelsel ajal on kehakaalu vahe 10 kg ning visuaalne pilt on nagu öö ja päev. Ega mul praegu kindlasti selliseid kõhulihaseid ei ole nagu võistluslaval. Reljeefi saan välja ikkagi toitumisega. Sinu toidulaud tundub olevat päris vaheldusrikas, aga kui mina niimoodi sööksin, siis selline ei ole isegi vist mitte minu võistlusväline menüü. Eesmärgi saavutamiseks jätan ära igasugused praetud hõrgutised, samuti keeksiviilud ja muu sellise. Ma nüüd ei kutsu kedagi üles nälgima, aga kindlasti tasuks vaadata üle oma toidulaud. Vajadusel vähendada natuke soolasid, sest soolad seovad vett. Võimalusel tee enda hetkevormist pilti ja pildista uuesti kuu aja pärast. Võimalik, et siis näed ka erinevust. Eks neid näpunäiteid võiks siia veel palju kirjutada, aga kahjuks ei ole nii palju aega. Ära heida meelt ja liigu edasi oma eesmärkide poole!

Edu!

[Kapsas kuubis 0]

Tere taas!

Lisasin end kasutajana, muidu ei saa ju vastata

Sõnaga, ma saan tegelikult aru, et selleks, et kõhuke kaoks, tuleks toitumist tugevamalt jägida? Ega see nälgimine oleks ju tegelikult, kui menüüst praetud/magusad road maha võtta. Eks küsimus on selles, mida saada tahan? Kui tahan lauaga löödud lamedat kõhtu, nagu ta enne oli, siis tuleks rohkem end jälgida? Ja kui ikka ei suuda, siis kuhugile see kõht ise ei lähe, treenigu ma palju jaksan? Eks terve elu elamine on prioriteetide küsimus Paraku kipub olema sedasi, et kõik mis magus või rasvane, on ka maitsev, inimese maitsemeel on sedasi ilmselt tehtud ja siit edasi on ainult valikud....

Aga kui nüüd menüüd korrigeerin, magusa suuresti välja viskan ja end veel rohkem käsile söömise osas käsile võtan, kas siis lootust on? Või on kaks tegelast ikkagi kõhulihased ja naha nii lootusetult välja venitanud, et niiöelda endiseks saamiseks polegi lootust? Olen näinud naisi, kes peale laste saamist on samas vormis ja mõõdus ka ilma trenni ja söömise jälgimiseta aga mina nende sekka kahjuks ei kuulu. Ja kas saan õigesti aru, toitumine on kõige alus?

[eesti mees 15]

Tere taas!

Lisasin end kasutajana, muidu ei saa ju vastata

Sõnaga, ma saan tegelikult aru, et selleks, et kõhuke kaoks, tuleks toitumist tugevamalt jägida? Ega see nälgimine oleks ju tegelikult, kui menüüst praetud/magusad road maha võtta. Eks küsimus on selles, mida saada tahan? Kui tahan lauaga löödud lamedat kõhtu, nagu ta enne oli, siis tuleks rohkem end jälgida? Ja kui ikka ei suuda, siis kuhugile see kõht ise ei lähe, treenigu ma palju jaksan? Eks terve elu elamine on prioriteetide küsimus Paraku kipub olema sedasi, et kõik mis magus või rasvane, on ka maitsev, inimese maitsemeel on sedasi ilmselt tehtud ja siit edasi on ainult valikud....

Aga kui nüüd menüüd korrigeerin, magusa suuresti välja viskan ja end veel rohkem käsile söömise osas käsile võtan, kas siis lootust on? Või on kaks tegelast ikkagi kõhulihased ja naha nii lootusetult välja venitanud, et niiöelda endiseks saamiseks polegi lootust? Olen näinud naisi, kes peale laste saamist on samas vormis ja mõõdus ka ilma trenni ja söömise jälgimiseta aga mina nende sekka kahjuks ei kuulu. Ja kas saan õigesti aru, toitumine on kõige alus?

Toitumine on kõigi alus, sellest oled õieti aru saanud, samas ega sa nüüd nälgida ka ei sa . Me vajama energiat et liikuda ja ka trenni tegemiseks

[AlanBStard 126]

Enamikul rasedusega ikka hormooni- ja signaalitasakaalud muutuvad ja mitte soodsas suunas.

Ära hoia pidevalt sama reziimi, püüa varieerida nii toitumist kui trenni, vahel nt üks päev söö rohkem, vahel puhka trennist või tee midagi rahulikku. Maitsemeelt saad arendada aga sellega läheb aega.