Traagiline Totaalne Muutumine

[Jackal68 0]

Tere,

Olen jõusaali harrastanud juba vahelduva eduga 3-4 aastat. Olen 22 ja minu vanuse ja viimase 2 aasta laiskuse kohta nägin veel mõned nädalad tagasi inimese moodi välja. Kaalusin 83 kg mis umbes andis treeningu aja pikkuse kohta 4kg puhast lihast aastas. Olin energiline ja tegin kõvasti rohkem kui inimene füüsiliselt suuteline peaks olema (mitte treeningud vaid muud elulised tegemised). Suure osa sai ka töö. Olen töötanud välja päris mitu väga kenasti toimivad toutumiskava, treening kava ning olen treeninud ka veidi üle aasta Ott Kiivika noorte kulturistide rühmas. (3 aastat tagasi). Elu kui lill.

Vanaaasta õhtu eelsel tööpäeval tundsin end kehvasti. Lausa sandisti. Küsisin end poole tööpäeva pealt koju, kuid nagu mulle kohane, pidasin ikka vastu peaaegu lõpuni. Koju jõudes kadus kogu taju reaalsusega. Palavik ja ainult palavik. Värinate saatel läksin linade vahele ja paratsetamooli närides lootsin paremale homsele, sest aastavahetus oli sellega rikutud. Hommik tõi minuni aga uued katsumused. Hingamisvalud ja valud süües. Valus polnud mitte kurgus, vaid allpool neelu. Tunne oli küll piinav, aga sain igahommikuse võileiva kurgust teega alla pressitud. Ajal kui normaalsed inimesed pohmelli välja magasi, hakkasin end tundma aina kehvemini, kuid arsti vastuvõtt õnnestus saada juba esmaspäevaks. Sealt soovitati mulle süüa paratsetamooli ja juua teed. Soovitused valusa neelamise kohta piirdusid vaid Neoanginiga. Tegin seda ravi 4 päeva ja asi läks vaid hullemaks. Nüüd ei saanud juua ka enam teed. Mahla ja vee trabimine oli absoluutselt välistatud, sest tunne kurgus oli nagu neelaksin tulekerasid. Endiselt mõlkus meeles mul see võileib, mida viimati söönud olin. Kõht oli tühi, palavik oli kõrge ja uue arstliku visiidini oli veel 2 päeva. Päeva jooksul suutsin pigistada pisaratega kurgust alla 4-5 lonksu joogijogurtit energia taastamiseks. Teekond seda laualt võtma aga kulutas kaks korda niipalju kui energiat kui sealt tagasi sain. Jalad hakkasid jäma nõrgemaks ja tasakaal hakkas samuti kaduma, sest seistes käis pea veidi ringi. Seda arti juurde mineku hommikul, kui rännak kemmergusse üle 10 minuti kestis.

Artsi kabinetis küsis ta minult, et "oi, kas asi on nii tõsine" ja saatis min kaalule. Ma kaalusin sel hetkel 7 kg vähem kui veel nädal tagasi. Olin šokis, sest olen alati oma kaalu pärast äärmiselt tagajalgadel ja tundlik. Nüüd kirjutas ta mulle antibiootikumid ja tahtis, et ma nädala pärast ka verd andma läheksin. Ma keeldusin, sest eeldasin, et olen nädala pärast kas tervem või surnud. Võtsin oma kalli digiretsepti ja läksin koju. Pidades magava õega 20 minutit monoloogi, et ta mulle ravimeid tooks või ma suren, venitas ta mossitades jalad tagumiku alt välja ja tõi minu rohud. (Ta hiljem ka vabandas... mul hea õde ikkagi!) Arst oli haiguse suhtes sõnatu ning lootsingi vaid antibiootikumidele. Möödus veel 3 päeva kui midagi süüa ega juua ei saanud. Palavik taandus, kuid vaikselt sain juba jogurtit neelata, et mööda seinu aelemised tasaarveldada. Eile käisin taas arsti juures ja sain haiguslehe. Tundsin end juba veidi paremini ja sain ka söödud oma esimese sulatatud juustu saia üle pika aja. Täna premeerisin oma kannatusi juustuburgeriga, sest pilt mis mulle peeglist, kaalult ja sõprade näoilmetelt vastu vaatas, oli kohutav. Kaalusin 11 kg vähem kui 31 Detsembri hommikul. 11 kg 12 päevaga. Minu kõik väljas oli väga väsitav, kuid tundsin inporditud India primaat Londonis. Maailmas oli vähem lund ja kõik hinnad olid eurodes. Üllatus missugune.

Peegelpilt enesest ajab mind endiselt nutma. Ka 9-das klassis olin muskulaarsem. Sain sellest kogemusest kaasa mälestuseks ka minimaalsed tüsistused söömishäirest. Täna õhtul nüüd kirja kirjutades on mul põsed silmade alt paistes nagu oleks seal kupud. Natuke googeldamist ja asjad ongi selged.

Mul pole küsimusi, mul on vaid mu lugu, mida otsustasin ka Teiega jagada Alustan uuesti ja uue hooga. Võtan toitumise kontrolli alla ja püüan kogu kaotatu taastada. Olen abistanud ka teisi selles vallas, seega oleks hüpokraatlik mitte endaga toime tulla.

Kõike ilusat!

Lauri

Edited January 12, 2011 by Jackal68

[batmannu 22]

oh sind küll.. jube, et perearsti juurde minekut nii kaua pidid ootama.

kui on ikkagi tõsine, siis tavaliselt saab samal päeval vahele võtta ja oleks saanud raviga kiiremini alustada.

ega sa ainuke pole kellel igast jamasid juhtub.

selle kurgu ja mandlite põletikuga peab väga ettevaatlik olema. Tüsistused on nii kerged tulema!

Edu paranemisel ja küll need kilod tagasi tulevad

[Aile 1]

Jagatud mure pidavat olema poole väiksem.

Mida sa siis googeldades leidsid?

Suured kiired kaalukaod on reeglina ikkagi veetustumine. Küll ta tagasi tuleb.

[MoloM 14]

Tere,

Olen jõusaali harrastanud juba vahelduva eduga 3-4 aastat. Olen 22 ja minu vanuse ja viimase 2 aasta laiskuse kohta nägin veel mõned nädalad tagasi inimese moodi välja. Kaalusin 83 kg mis umbes andis treeningu aja pikkuse kohta 4kg puhast lihast aastas. Olin energiline ja tegin kõvasti rohkem kui inimene füüsiliselt suuteline peaks olema (mitte treeningud vaid muud elulised tegemised). Suure osa sai ka töö. Olen töötanud välja päris mitu väga kenasti toimivad toutumiskava, treening kava ning olen treeninud ka veidi üle aasta Ott Kiivika noorte kulturistide rühmas. (3 aastat tagasi). Elu kui lill.

Vanaaasta õhtu eelsel tööpäeval tundsin end kehvasti. Lausa sandisti. Küsisin end poole tööpäeva pealt koju, kuid nagu mulle kohane, pidasin ikka vastu peaaegu lõpuni. Koju jõudes kadus kogu taju reaalsusega. Palavik ja ainult palavik. Värinate saatel läksin linade vahele ja paratsetamooli närides lootsin paremale homsele, sest aastavahetus oli sellega rikutud. Hommik tõi minuni aga uued katsumused. Hingamisvalud ja valud süües. Valus polnud mitte kurgus, vaid allpool neelu. Tunne oli küll piinav, aga sain igahommikuse võileiva kurgust teega alla pressitud. Ajal kui normaalsed inimesed pohmelli välja magasi, hakkasin end tundma aina kehvemini, kuid arsti vastuvõtt õnnestus saada juba esmaspäevaks. Sealt soovitati mulle süüa paratsetamooli ja juua teed. Soovitused valusa neelamise kohta piirdusid vaid Neoanginiga. Tegin seda ravi 4 päeva ja asi läks vaid hullemaks. Nüüd ei saanud juua ka enam teed. Mahla ja vee trabimine oli absoluutselt välistatud, sest tunne kurgus oli nagu neelaksin tulekerasid. Endiselt mõlkus meeles mul see võileib, mida viimati söönud olin. Kõht oli tühi, palavik oli kõrge ja uue arstliku visiidini oli veel 2 päeva. Päeva jooksul suutsin pigistada pisaratega kurgust alla 4-5 lonksu joogijogurtit energia taastamiseks. Teekond seda laualt võtma aga kulutas kaks korda niipalju kui energiat kui sealt tagasi sain. Jalad hakkasid jäma nõrgemaks ja tasakaal hakkas samuti kaduma, sest seistes käis pea veidi ringi. Seda arti juurde mineku hommikul, kui rännak kemmergusse üle 10 minuti kestis.

Artsi kabinetis küsis ta minult, et "oi, kas asi on nii tõsine" ja saatis min kaalule. Ma kaalusin sel hetkel 7 kg vähem kui veel nädal tagasi. Olin šokis, sest olen alati oma kaalu pärast äärmiselt tagajalgadel ja tundlik. Nüüd kirjutas ta mulle antibiootikumid ja tahtis, et ma nädala pärast ka verd andma läheksin. Ma keeldusin, sest eeldasin, et olen nädala pärast kas tervem või surnud. Võtsin oma kalli digiretsepti ja läksin koju. Pidades magava õega 20 minutit monoloogi, et ta mulle ravimeid tooks või ma suren, venitas ta mossitades jalad tagumiku alt välja ja tõi minu rohud. (Ta hiljem ka vabandas... mul hea õde ikkagi!) Arst oli haiguse suhtes sõnatu ning lootsingi vaid antibiootikumidele. Möödus veel 3 päeva kui midagi süüa ega juua ei saanud. Palavik taandus, kuid vaikselt sain juba jogurtit neelata, et mööda seinu aelemised tasaarveldada. Eile käisin taas arsti juures ja sain haiguslehe. Tundsin end juba veidi paremini ja sain ka söödud oma esimese sulatatud juustu saia üle pika aja. Täna premeerisin oma kannatusi juustuburgeriga, sest pilt mis mulle peeglist, kaalult ja sõprade näoilmetelt vastu vaatas, oli kohutav. Kaalusin 11 kg vähem kui 31 Detsembri hommikul. 11 kg 12 päevaga. Minu kõik väljas oli väga väsitav, kuid tundsin inporditud India primaat Londonis. Maailmas oli vähem lund ja kõik hinnad olid eurodes. Üllatus missugune.

Peegelpilt enesest ajab mind endiselt nutma. Ka 9-das klassis olin muskulaarsem. Sain sellest kogemusest kaasa mälestuseks ka minimaalsed tüsistused söömishäirest. Täna õhtul nüüd kirja kirjutades on mul põsed silmade alt paistes nagu oleks seal kupud. Natuke googeldamist ja asjad ongi selged.

Mul pole küsimusi, mul on vaid mu lugu, mida otsustasin ka Teiega jagada Alustan uuesti ja uue hooga. Võtan toitumise kontrolli alla ja püüan kogu kaotatu taastada. Olen abistanud ka teisi selles vallas, seega oleks hüpokraatlik mitte endaga toime tulla.

Kõike ilusat!

Lauri

Teinekord mine erakorralisse vastuvõttu. Mina olen ammu loobunud abi saamast enda perearstilt Ja mis selle haiguse nimi siis on, mis nii rängalt laastas?

[timo116 0]

Perearstilt ei ole ise ka kordagi abi saanud. Kurb lugu, saa terveks ning edu taastumisel.

[Alexander Andrusenko 52]

Ära nüüd nii palju muretse, et nüüd on karjäär rikutud jne. See lihas taastub suhteliselt kiiresti, kui terveks saad ja uuesti trenni tegema ning korralikult sööma hakkad.

[Ott Kiivikas 817]

Lauri, loodan ,et viin pildi kokku kellega tegu - ega mul ei ole palju õpilasi samanimelisi olnud. Tänud, et oma lugu meiega jagasid, olen ise midagi seesugust ka ise läbi elanud, aasta oli siis vast 95 või 96 jõulud ma täpselt ei mäleta kui tõusis samuti kõrge temperatuur (40 - 41), mis kuidagi maha ei tahtnud tulla, lisaks paistetas kurk kinni samamoodi - et ka juua oli meeletu piin. Ei jäänud muud üle kui erakorralisse vastuvõttu - tookord elasin Viljandis ja seal tegin oma suu lahti, siis kutsuti kokku terve arstide kolleegium ja vaadati mulle kurku ja midagi seesugust ei olnud nemad seal näinud.

Kurk oli kaetud valge katuga ja kahtlustati algselt difteeriat (teadupärast võib see lämmatada inimese), saadeti kohe kiirabiga Tartusse ja veetsin uue aasta vastu võttes garantiinis, sest ei teatud mis tõbi mul kallal on, siis peale ca 5 päeva üksikpalatis (kongis) kus ainuke väljavaade oli kivisein mis aknast välja vaadates avanes, selgus, et difteeria siiski ei ole, sain süste nii, et p.....se valutas antibiootikume (penitsiliini).

Olin sel ajal juba võistleja kulturismis ja kaal kukkus ka mäletamist mööda trastiliselt, kuid ajapikku paranesin (selgus, et oli mingi bakter streptonokos emolytikus - ei ole kindel et õieti kirjutasin) ja ca peale 3 haiglas veedetud nädalat hakkasin uuesti treenima ja kevadel võistlesin nagu poleks midagi olnud. See näide on lihtsalt sulle rahustuseks, et selliseid asju on läbi elatud ja neist ka suhteliselt kiirelt taastatud.

Soovitus ka minu poolt, ära oota perearsti abi, mine erakorralisse.

[savi_ 1]

Ennast veel kaalunud pole, aga mul oli umbes sarnane teema. Ränk palavik vahemikus 38.7 - 39.8 püsis terve nädala ja taandus alles nädala lõpuks. Õnneks on mandlid opereeritud - need probleeme ei valmistanud. Aga voodist välja eriti ei saanud. 1.25Mg Paratsetamooli, siis kannatas 4h inimese asju ajada ehk siis süüa ja teleka ees vegeteerida.. edaspidi olid vaid meeletud värinad ja ülihalb enesetunne. Diagnoos? Ei pandud - viirus? Vereproov puhas ja kopsupilt samuti.

Eile üritasin ka natuke trenni teha... kiire ülakeha trenn ja sõudeergomeetril võimalikult rahulikult 1km . Kui pesema sain tahtis pilt vägisi eest ära minna... läks üsna mitu head minutit pingil enne kui jalad kandma hakkasid.

Edited January 12, 2011 by savi_

[henriiiii 0]

edu sulle!!!

[batmannu 22]

Lauri, loodan ,et viin pildi kokku kellega tegu - ega mul ei ole palju õpilasi samanimelisi olnud. Tänud, et oma lugu meiega jagasid, olen ise midagi seesugust ka ise läbi elanud, aasta oli siis vast 95 või 96 jõulud ma täpselt ei mäleta kui tõusis samuti kõrge temperatuur (40 - 41), mis kuidagi maha ei tahtnud tulla, lisaks paistetas kurk kinni samamoodi - et ka juua oli meeletu piin. Ei jäänud muud üle kui erakorralisse vastuvõttu - tookord elasin Viljandis ja seal tegin oma suu lahti, siis kutsuti kokku terve arstide kolleegium ja vaadati mulle kurku ja midagi seesugust ei olnud nemad seal näinud.

Kurk oli kaetud valge katuga ja kahtlustati algselt difteeriat (teadupärast võib see lämmatada inimese), saadeti kohe kiirabiga Tartusse ja veetsin uue aasta vastu võttes garantiinis, sest ei teatud mis tõbi mul kallal on, siis peale ca 5 päeva üksikpalatis (kongis) kus ainuke väljavaade oli kivisein mis aknast välja vaadates avanes, selgus, et difteeria siiski ei ole, sain süste nii, et p.....se valutas antibiootikume (penitsiliini).

Olin sel ajal juba võistleja kulturismis ja kaal kukkus ka mäletamist mööda trastiliselt, kuid ajapikku paranesin (selgus, et oli mingi bakter streptonokos emolytikus - ei ole kindel et õieti kirjutasin) ja ca peale 3 haiglas veedetud nädalat hakkasin uuesti treenima ja kevadel võistlesin nagu poleks midagi olnud. See näide on lihtsalt sulle rahustuseks, et selliseid asju on läbi elatud ja neist ka suhteliselt kiirelt taastatud.

Soovitus ka minu poolt, ära oota perearsti abi, mine erakorralisse.

mu perearst on väga tore ja tragi, nii et ei kurda..

aga minul arvatavasti sellest streptococcuse pärast nodoosne erüteem (võib olla ka sada muud põhjust, kuid üks tõenäolisemaid süüdlasi on see samune bakter), juba kuu aega kodus istunud, ravi on pikk ning organism on kurnatud ja väsib kiiresti. muidu ei kurda, sest käia saab jne.

Mul endal mandleid pole, aga olen kuulnud, et hästi paljudel on nendega kogu aeg mingid probleemid ja tüsistused on väga kerged tulema.

Edited January 12, 2011 by batmannu

[vend vähk 659]

Mul oleks selliseid viiruseid enne võistluseid vaja kehakaalu alandamiseks, aga siiani ei ole õnnestunud. Edu taastumisel!

[Sarge 385]

Mul oleks selliseid viiruseid enne võistluseid vaja kehakaalu alandamiseks, aga siiani ei ole õnnestunud. Edu taastumisel!

Siis sa oleksid pidanud enne Eesti MV haiglasse mulle külla tulema ja seda pidevalt kuni oleksid kõrvalpalatisse sattunud

[Aile 1]

Siis sa oleksid pidanud enne Eesti MV haiglasse mulle külla tulema ja seda pidevalt kuni oleksid kõrvalpalatisse sattunud

Jessas! Rohkem selliseid teemasid ja mulle tundub, et ma olen ikka väga hea tervisega

[Ott Kiivikas 817]

Ma arvan ka, et vahest lugedes kellegi teise üleelamisi saad ise aru, et pole elul ja tervisel häda midagi.

[Aile 1]

mu perearst on väga tore ja tragi, nii et ei kurda..

aga minul arvatavasti sellest streptococcuse pärast nodoosne erüteem (võib olla ka sada muud põhjust, kuid üks tõenäolisemaid süüdlasi on see samune bakter), juba kuu aega kodus istunud, ravi on pikk ning organism on kurnatud ja väsib kiiresti. muidu ei kurda, sest käia saab jne.

Mul endal mandleid pole, aga olen kuulnud, et hästi paljudel on nendega kogu aeg mingid probleemid ja tüsistused on väga kerged tulema.

Mul on üsna mitmel elualal (ka meditsiin) suhtumine, et ma ise ilutegija

Iseenese vastutust oma tervise eest ei maksa unustada.

Kleebin teile ühe gripisupi retsepti

The Ultimate Chicken Soup

December 21, 2007 12:00 AM |

1 comment

When drippy red noses are everywhere, it's time to make a big batch of Dr. Ziment's sinus-clearing Garlic Chicken Soup. We discovered this aromatic mixture while tracking down foods that double as medicine. Chicken soup was top of the list because pulmonary specialists have found that it actually helps clear the airways and reduce inflammation. But this spicy version is practically a wonder drug for head colds -- and it tastes amazing, especially if you love spicy food.

Devised by cold-and-cough expert Irwin Ziment, MD, who was chief of medicine at Olive View-UCLA Medical Center when he cooked it up, the soup gets much of its power from red pepper flakes. They contain capsaicin, known as a fast, effective decongestant. In addition, the hefty dose of garlic -- 30 cloves, although they cook down to produce a much milder, sweeter flavor than one would expect -- loads the soup with enough phytochemicals to give it infection-fighting powers.

Dr. Z recommends 1 cup three times a day, and inhaling the vapors is part of the prescription. Soon, you'll be breathing again.

Dr. Ziment's Garlic Chicken Soup

The spicier the soup, the better it will be at clearing your head, so be generous with the red pepper flakes -- just don't make the soup so hot you can't tolerate it.

2 quarts chicken broth

2 cups sliced carrots

2 garlic heads, about 30 cloves, peeled

1/4 cup minced parsley

1/4 cup minced cilantro

2 teaspoons lemon pepper

2 teaspoons minced fresh mint leaves

2 teaspoons dried basil, crushed, or 2 tablespoons fresh basil, minced

2 teaspoons curry powder

1 bay leaf

Dried hot red pepper flakes, to taste

Combine all ingredients in a stockpot; bring to a boil and simmer, uncovered, for 30 minutes. Discard bay leaf. Puree in batches in a blender or food processor. Return to pot, stir well, warm if necessary, and serve, or freeze in small containers.

[smack 2]

Lauri, loodan ,et viin pildi kokku kellega tegu - ega mul ei ole palju õpilasi samanimelisi olnud. Tänud, et oma lugu meiega jagasid, olen ise midagi seesugust ka ise läbi elanud, aasta oli siis vast 95 või 96 jõulud ma täpselt ei mäleta kui tõusis samuti kõrge temperatuur (40 - 41), mis kuidagi maha ei tahtnud tulla, lisaks paistetas kurk kinni samamoodi - et ka juua oli meeletu piin. Ei jäänud muud üle kui erakorralisse vastuvõttu - tookord elasin Viljandis ja seal tegin oma suu lahti, siis kutsuti kokku terve arstide kolleegium ja vaadati mulle kurku ja midagi seesugust ei olnud nemad seal näinud.

Kurk oli kaetud valge katuga ja kahtlustati algselt difteeriat (teadupärast võib see lämmatada inimese), saadeti kohe kiirabiga Tartusse ja veetsin uue aasta vastu võttes garantiinis, sest ei teatud mis tõbi mul kallal on, siis peale ca 5 päeva üksikpalatis (kongis) kus ainuke väljavaade oli kivisein mis aknast välja vaadates avanes, selgus, et difteeria siiski ei ole, sain süste nii, et p.....se valutas antibiootikume (penitsiliini).

Olin sel ajal juba võistleja kulturismis ja kaal kukkus ka mäletamist mööda trastiliselt, kuid ajapikku paranesin (selgus, et oli mingi bakter streptonokos emolytikus - ei ole kindel et õieti kirjutasin) ja ca peale 3 haiglas veedetud nädalat hakkasin uuesti treenima ja kevadel võistlesin nagu poleks midagi olnud. See näide on lihtsalt sulle rahustuseks, et selliseid asju on läbi elatud ja neist ka suhteliselt kiirelt taastatud.

Soovitus ka minu poolt, ära oota perearsti abi, mine erakorralisse.

Sul oli angiin?

Mind saadeti noorena merimetsa haiglasse angiini tõttu- palavik ja valged täpid kurgus. 3x pävas süstiti penitsiliini. Algul tekkisid punased punnid kõhule, siis tuli punne juurde ja juurde. Lõpuks oli terve kõht üks suur punane paistetus(ei pinguta kirjeldamisega üle). Siis alles avastati, et mul on penitsiliini vastu allergia. 2 kuud pidin haiglas passima. Väga lühikest aega oli keegi minuga samas palatis(max nädal). Vendi ei lubatud vaatama, kardeti nakkusohtu. Vanemad said vist nädalavahetusel vaatama tulla. Ma ei tohtinud enda palatist ka lahkuda v.a. wc. Kohe algul ei tohtinud wc-sse ka minna, enda toas pidin ära toimetama.

Edited January 12, 2011 by smack

[Ott Kiivikas 817]

Ega ma ei mäletagi mis see täpne diagnoos oli võis ka olla angiin - eks neid on tõenäoliselt ka erineva raskusastmega. Ma ei mäletagi kas ma peale seda üldse süsti olen saanud isu sai päris korralikult täis ja kui ma õigesti mäletan ,siis tehti jah algul kindlasti 3 x päevas - igal juhul istuda eriti ei saanud....

[Bailey 2]

Algust lugedes arvasin ka, et angiin, aga sellega vähemalt mul päris söömata küll ei jäänud, aga noh inimesed on erinevad, mingi 2005 või 2006 aasta talvel oli 3 kuu jooksul 2 korda angiin, sai ikka 3 söögikorda kodujuust+ puuviljad alla pressitud kurgust, aega võttis aga asja sai ja 3-4 sheiki ka päevas, kaalukaotus oli minimaalne igatahes.

[Jackal68 0]

Kusjuures ei olnud angiin, sest kurgumandlid on ära võetud ning angiiniga kaasnevad valged plekid kurgus. Kuna olin paras pujään ja keeldusin vereproovist, siis ega vist kindlat vastust teada ei saagi. Perearsti arvates oli see äge kõrisõlme põletik. Valud ei olnud mitte otsesel kurgus enne neelu vaid kurgus peale neelu. Kõvasti allpool kui tavaliselt kui on "valus neelata". Aga jah kaalukaotuseks ideaalne tõbi! Oleks kätte saanud, oleks ära patendeerinud.

[batmannu 22]

Kusjuures ei olnud angiin, sest kurgumandlid on ära võetud ning angiiniga kaasnevad valged plekid kurgus. Kuna olin paras pujään ja keeldusin vereproovist, siis ega vist kindlat vastust teada ei saagi. Perearsti arvates oli see äge kõrisõlme põletik. Valud ei olnud mitte otsesel kurgus enne neelu vaid kurgus peale neelu. Kõvasti allpool kui tavaliselt kui on "valus neelata". Aga jah kaalukaotuseks ideaalne tõbi! Oleks kätte saanud, oleks ära patendeerinud.

aga miks sa vereproovist keeldusid????

see ju näitab ära kas on põletik ja aitab diagnoosi panna.

tehakse kliiniline veri ja asi vaska..

loodan et sul peale haiguse läbi põdemist tüsistusena süda haigeks ei jää

kiiret paranemist!

[haubits 14]

Vereproov näitab ära vähemalt põletikumarkerid ja palju muudki.

Rumal on sellest keelduda, kui endal enesetunne kehv.

Mis kurugvalusse puutub, siis seda otseselt ravida ei saagi, tuleb kannatada ja leevendada islamooside ja laadsetega.

Tõsisema jama jaoks on alati olnud EMO, perearst on millegi muu tarbeks.

[smack 2]

Mulle just meenus, kui perearsti medõde võttis mul näpust verd. Olin noor, kleenuke ja kehvveresus. Lõi näppu esimese augu, ei tulnud midagi. Süüdistas mind, et ma ei anna. Siis lõi teise augu kohe juurde, sõimas ei tea keda. Vihasena pani veel sinna kolmanda augu juurde. Lõpuks otsustas mind teise arsti juurde saata, kus võeti veenist verd.

Hambaarstidest ei taha üldse rääkida, kord unustatakse närv tappa ja tõmmatakse ilma tuimestuseta välja. Kord üritatakse valet hammast välja rebida. Siis üks kord oleksin enda okse kätte lämbunud. Hambaarst ütleb, et ära hoia hinge kinni, hinga hinga. Lõpuks oled piisavalt kaua seal õhuta olnud ja üritad hingata. Õnneks keha ei lasknud seda okset kopsu tõmmata ja lõpuks doktor märkas ka.

Üle kivide ja kändude ikka:D

[P-A-U-L 6]

Ma ei saa aru kus arstide juures te käite, loomaarsti???

Minu kokkupuuted meditsiiniga on olnud küll kõik positiivsed, kui on olnud mingi suurem mure olen perearstil kohe lasknud suunata vastava spetsialisti juurde, mitte nokitseda oletuste põhjal. Perearsti roll ongi pigem juhendav kui raviv.

Kui ise julged suu lahti teha ja enda eest seista, siis saad ka abi!

[MoloM 14]

Ma ei saa aru kus arstide juures te käite, loomaarsti???

Minu kokkupuuted meditsiiniga on olnud küll kõik positiivsed, kui on olnud mingi suurem mure olen perearstil kohe lasknud suunata vastava spetsialisti juurde, mitte nokitseda oletuste põhjal. Perearsti roll ongi pigem juhendav kui raviv.

Kui ise julged suu lahti teha ja enda eest seista, siis saad ka abi!

Mis ajast on arsti roll juhendav, ega ta vanaema või õpetaja ei ole. Arsti asi on ennekõike ikka kindlaks teha haigus ja siis see ravida ja kui ise ei ole selleks pädev siis saata erialaarsti juurde. Mitte inimene ei pea ise kauplema ja paluma, et "saatke mind teatud ala arsti juurde, sest ma arvan, et mul on see tõbi küljes". Mul oli veel aasta tagasi konkreetselt arst, kellele helistasid et vastuvõtuaega kinni panna, siis ta ütleb et ah jah, nu 40 palavik ahah, oksendab, nu selge olge kodus ja te teate küll mida teha ja tulge nädala pärast haiguslehe järele

Edited January 13, 2011 by MoloM

[batmannu 22]

Mis ajast on arsti roll juhendav, ega ta vanaema või õpetaja ei ole. Arsti asi on ennekõike ikka kindlaks teha haigus ja siis see ravida ja kui ise ei ole selleks pädev siis saata erialaarsti juurde. Mitte inimene ei pea ise kauplema ja paluma, et "saatke mind teatud ala arsti juurde, sest ma arvan, et mul on see tõbi küljes". Mul oli veel aasta tagasi konkreetselt arst, kellele helistasid et vastuvõtuaega kinni panna, siis ta ütleb et ah jah, nu 40 palavik ahah, oksendab, nu selge olge kodus ja te teate küll mida teha ja tulge nädala pärast haiguslehe järele

no kuule, päris nii see ikka ka pole..

kui on vaja diagnoosi täpsustada, siis suunatakse edasi järgmise spetsialisti juurde ja kui on vaja kontrollida kas kõik on korras, siis lastakse ka vastavad uuringud teha. Kui on olukord tõsisem ja ta ei saa sind kohe aidata, siis saadetakse emosse ja pannakse haiglasse.

Vahetage perearsti kui selliste imelike jobude otsa olete sattunud.

Mis puutub hambaarsti, siis enamus oma augud olen lasknud tuimestuseta ära parandada (va siis kui närviga on vaja pusida). Pole valus kui hambaaugule õigeaegselt jälile jõuad ning ära lased parandada. Minu meelest on süsti valu hullem kui see väike puurimine. Pealegi tänapäeval on puurid nii head, et tervet pead mürisema enam ei pane.

Olen kogenud ka hammaste välja tõmbamist ja mul tõmmati väga professionaalselt, mitte midagi pole kurta.

Võibolla on patsiendid ise süüdi kui viimasel minutil lähevad arsti juurde ja siis loodavad et arst teeb valuta terveks, päris nii need asjad ju ei käi, või mis?