Jump to content
vend vähk

Vend Vähk Peab liikuma!

Recommended Posts

Jah sinu vana põhikoolikaaslane... praegu minu kirjanduse õpetaja ja klassijuhataja :)

No näed siis! Eestimaa on väike! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna tegin siis 2 trenni: jõusaalitrenni ja bodypumpi. Jõusaalis ikka universaaltreeningu, aga suurema koormuse täna bicepsitele. Lamades surusin 140 kg x 4, aga kuna olin jõusaalis üksinda, siis ei julgenud rohkem punnitama hakata. Rööbaspuudel ei ole hetkel motivatsiooni uusi rekordeid tegema hakata, sest muidu jälle oleks paljudel kaagutamist ja ausalt mingu mutiauku või mingisse teise auku. Mina ju ei lähe kohe kirema kui näen kedagi kuskil jõusaalis suure käega, et "Sa ei ole kulturist, sest sul ei ole piisavalt palju reljeefsust ja EM-il sa saaksid 0 punkti!" See on veel läbi lillede öeldud ja "ma ei taha kedagi solvata". Ja ega ma maapealne jumal ei olegi. Teen oma trenni vastavalt võimalustele ja sean endale põnevaid eesmärke, et sädet sees hoida.

Homme varahommikul Tallinnas järjekordne bodypumpi koolitus ning usun, et midagi väga ärevat ei tule enam- viimase 5 aastaga on kavad hakanud korduma ning mõned harjutused isegi 99% ulatuses. Vahelduseks vähemalt teistsugune muusika ning teises järjestuses seeriad. Programm iseenesest hea ning kuuldavasti sügisest peaks Les Millsil veel mitmeid uusi stiile tulema. Ok, ma nüüd vaikselt magama. Homme äratus juba kl 05:30 ja kui lõpuks Tallinnasse jõuame, siis tore vaadata, kuidas pealinna treenerid tulevad padjanäoga ja kurdavad, et pidid juba kl 09:15 ärkama! :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

02.juuni 2012

Tallinnast tagasi ja uue bodypumpi kavaga võib rahule jääda. Selles oli põnevaid leide ning põnevamad harjutused olid ehk selg ja väljaasted. Usun, et uue kavaga külvan segadust isegi vanemate bodypumpi ridades. Praegu libistan vaikselt HERA80 ja WHEY3 kokteili ning ilmselt spordisaali täna rohkem ei lähe.

Pidage vastu!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuidas muusika oli? :)

Parim oli minu vana lemmik 1997 aasta kevadest: "Ecuador!"(SASH)

Share this post


Link to post
Share on other sites

http://www.postimees.ee/861324/poisid-lahevad-memmekaks

Kauaoodatud teema. Noore mehe füüsiline arenemine algab ju kohe peale sündi ja kui seda takistatakse jobude vanemate poolt, kes oma maimukesed kohe arvuti taha istutavad ning coca-cola ja krõpsuga nuumavad, siis ei maksa imestada, et need samad hellikud juba enne oma 20-dat eluaastat esimese infarkti saavad. Iga asja peale hakatakse ulguma, kõik tehakse ette-taha ära ja püütakse igal sammul lapsukeste pilli järgi tantsida. Ära löö last, vaid lase tal enda peale urineerida! Küll hakkavad lõunamaalt ilusad lihastes poisid meie tütardega semmima ja las siis memmepojad panevad üksteist. Olen täielikult nõus kindral Laaneotsa ja hr Noolega!

  • Upvote 4

Share this post


Link to post
Share on other sites

Praktiseeriva kehalise kasvatuse õpetajana ei saa ma öelda ka kahjuks muud, kui loetutut ainult kinnitada. Asi ongi veel kahetahuline. Üks asi on see fakt, et nii tõesti on, nad on tõesti armetud. Ja teine asi on see ja seda näha, kuidas seda masendavat tendentsi ikka enam ja järjest rohkem soositakse. Periooditi ja nii mõnegi lapsevanema silmis olen siin kodukülas oma nõudmiste osas päris kurjategija staatuses. Kusjuures, panen käe südamele...ma tõesti ei nõuagi midagi erilist, nõuan seda, mis võiks natukese pingutamise või lühikese harjutamise tulemusena vähegi elementaarne olla ära teha. Mis puutub spordipäevadesse, siis tõepoolest on spordipäevi, kus liialdamata on olnud 1/3 kuni ligi pooled vabastuspaberitega. Spordipäev on tänapäeval lastele justkui suur karistus!!!

Edited by Oskar
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Roosad hantlid on igal juhul parem valik :)

Tagasi artikli juurde

Spordiklubi Sparta liige Martin Mägi viskas eelarvamused nurka ning läks koos oma naisega Indrek Verro juhitud PumpFX-i tundi. Mida tõsine jõusaalihai Martin Mägi elu esimeses "roosade hantlite tunnis" üle elas? Loe Martini lustakat reportaaž "Ma olen üsna kogenud vend. Teinud läbi teinud muuhulgas Smolovi kükikava ja tean, mida tähendab raske trenn. Naisega Pumpi läksin selleks, et saada, pisut aeroobset". Teadagi, PumpFX on ju trenn, kus käivad naised, kelle jaoks päris jõusaalis piisavalt väikeseid hantleid pole, eks.Indrek on väga mõnus treener. Loe edasi...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Praktiseeriva kehalise kasvatuse õpetajana ei saa ma öelda ka kahjuks muud, kui loetutut ainult kinnitada. Asi ongi veel kahetahuline. Üks asi on see fakt, et nii tõesti on, nad on tõesti armetud. Ja teine asi on see ja seda näha, kuidas seda masendavat tendentsi ikka enam ja järjest rohkem soositakse. Periooditi ja nii mõnegi lapsevanema silmis olen siin kodukülas oma nõudmiste osas päris kurjategija staatuses. Kusjuures, panen käe südamele...ma tõesti ei nõuagi midagi erilist, nõuan seda, mis võiks natukese pingutamise või lühikese harjutamise tulemusena vähegi elementaarne olla ära teha. Mis puutub spordipäevadesse, siis tõepoolest on spordipäevi, kus liialdamata on olnud 1/3 kuni ligi pooled vabastuspaberitega. Spordipäev on tänapäeval lastele justkui suur karistus!!!

Trimmis mõistus on alati füüsilisest tugevusest parem. Elame maailmas, kus nohikud otsustavad, kuhu me arenemas

oleme ja kellelegi ei saa füüsisega tegelemist peale suruda. Liha võib olla paljudel nõrk, aga intelligents niidab kui vikat.

Keda kotib palju keegi joosta suudab, kui tänapäeva väljakutsed on sootuks teist masti?

  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Terves kehas terve vaim. Loeb elukvaliteet - see kuidas igaüks end oma nahas tunneb. Ma väga ei usu, et kõik need, kes ainult mõistusega "niidavad", end terviklikult hästi tunnevad. Vaid puhtalt üht poolt arendades ka head nahka ei tule, sest taotlus on ju siiski saavutada tasakaal :)

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vaata nightq, siin on üks väike vastuolu. Mina õpetaja ja inimesena võiksin ka ju vastavat rida ajada...sitta see kui palju keegi joosta jõuab, kätekõverdusi teeb, kui lodev on või mida palliga teha mõistab. Vastuolu seisneb selles, et üks asi on ühiskonna tegelik trend ja suunad, teine asi on riiklik õppekava, mis kätkeb endas endiselt suhteliselt korralikke nõudmisi. Kui ühiskonnas valitseb üks moraal ja suhtumine, miks luuakse siis õppekavad sellised, mis siiski endisel õpilastelt üht teist nõuavad? Järelikult, targad inimesed, kes need kavad on kirjutanud on ikka aru saanud, et need asjad on vajalikud, mis nendes kavades kirjas on.

Üldiselt nõustun htilgaga (terves kehas terve vaim), olen juba mõnda aega olnud arvamusel, et minu silmad veel näevad seda, kui kehalise kasvatuse osakaal koolides saab uuesti tõusma. Seda nii tähtsuselt, kui tundide arvu arvelt. See ei pruugi olla lähima 4 - 8 aasta küsimus, küll aga võib - olla juba 10 - 15 aasta küsimus.

Aga veider, et ma siit foorumist üldse loen, et keegi arvab, et füüsilisel tegevusel ja selle propageerimisel ongi aeg taanduda. Ühelt poolt kummardame kõik Einar Laigna suurepärast loengut, kus mees just räägib, et targa vaimu juurde on läbi aegade käinud ka vastavalt arendatud füüsis. Pole kellelegi uudiseks, et sportlik ja kehalisest treeningust tulenev distsipliin kasvatab kujuneva inimese tahteomadusi, mille vajalikkus kandub üle kõikidesse elusfääridesse. Miks selle vastu siis võidelda?

See, et keegi enam midagi ei tee on juba kaasa toonud väga lühikese ajaga vägagi väljendunud muutused. Lihtsalt üks lihtne viide selle kohta:

http://uudised.err.e...ex.php?06231850

Väga napp liikumine kombineerituna tänaste väga viletsate toitumisharjumustega ja rammusate söökidega...see kõik on kaasa toonud selle, et juba 1 - 2 klassi lapsed on ülekaalulised ja tõsiselt ülekaalulised. Samas, ei peagi jõudma, ta on ju paks, ta väsib kiiresti, tal on astma jne jne jne. Kas need kirjeldatud omadused on siis head??? Ei ole, kõik me nendime seda, aga miks me siis soosime seda??? Miks me teeme kehalise kasvatuse tunnist tunni, mis peaks paljude arvates olema lihtsalt kui kaubanduskeskuse lastenurk tõsiste tundide vahel??? Nii kaua, kui ühiskond laseb tavainimesel nii arvata, nii kaua jääbki neid paksukesi peale tulema ja lastaksegi noorsool järjest lödimaks minna.

Nagu ütleb htilga, loeb elu kvaliteet, kuid on väga raske uskuda, et üks ülekaaluline inimene võib ennast oma ülekaalus ja tervise hädades hästi tunda. Ja ei tunnegi, see on fakt, kui siis ehk mingi piirini, kuid ülekaal on peaaegu, et alati süvenev, seega ei jää kauaks kestma ka see heaolu tunne.

Väide, et ainult tarkus ja terav mõistus on need mis tänapäeval maksavad on juba iseenesest mitte eriti intelligentne. Aktsepteerida, et füüsilist arendamist EI SAA KELLEGILE PEALE SURUDA. Selline arvamus ongi suurte hädade põhjus. Midagi ei või nõuda, peale suruda, kõik peab olema valikuline, kõige ja kõikidega arvestame, kõige ja kõigi suhtes oleme tolerantsed. Pederastia ja homoseksuaalsus levivad väga räigelt ja jõuliselt samasugustest arvamustest tulenevalt. KELLELEGI EI SAA JU ETTE KIRJUTADA JA PEALE SURUDA KEDA TA ARMASTAB, VASTASSOOLIST VÕI OMASOOLIST. Saab küll peale suruda ja saab küll nõuda, on asjad, mis on kivisse raiutud ja ei muutugi. Mees peab armastama naisi, olema füüsiliselt tugev, vastupidavam ja sõna otseses mõttes JÕUDMA. Mehe tunnus ja ideaal on läbi aegade olnud see, et rind on ees, õlad on laiad, rüht on sirge ja keha on toonuses. Kehva füüsisega ei peeta ka tänapäeva väljakutsetele kaua vastu. Need asjad ilmnevad ja annavad ennast tunda mõningase viiteajaga.

Edited by Oskar
  • Upvote 2
  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Trimmis mõistus on alati füüsilisest tugevusest parem. Elame maailmas, kus nohikud otsustavad, kuhu me arenemas

oleme ja kellelegi ei saa füüsisega tegelemist peale suruda. Liha võib olla paljudel nõrk, aga intelligents niidab kui vikat.

Keda kotib palju keegi joosta suudab, kui tänapäeva väljakutsed on sootuks teist masti?

Sellele väitele võiks ju kolmeraudsest tuld anda, aga tundub, et hr on lihtsalt spordifoorumi ja IT foorumi segamini ajanud. :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei oska küll ühtegi lahendust pakkuda, kuid kõigepealt tuleks muuta suhtumist. Senikaua, kuni noore türuku iluideaal on see

2009-10-15-3348587170_8cf471013c1.jpg

ja poiste arust on lahedad poisid need:

c617x266_047nac19fot1.jpg?1282163300

ei hakka ükski väike poiss ega tüdruk sporti tegema. Süüakse 10 lutsukommi ja siis ollakse nälgas.

Sa Janar ise ja teisedki kulturistid on igas kommentaariumis materdada saanud kui "roidid, riigi raha raiskajad, mõttetud jne". Senikaua kuni see ei muutu, võid neid kehkas väänata kuidas tahad, nad vihkavad seda hingepõhjani ja loevad neid tunde karistuseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kindlasti nõus Martiniga. Ja eks selle suhtumise muutumine saabki alguse riiki juhtivate isandate tegevusest. Kui ülevalt poolt mingeid toetavaid regulatsioone ja määruseid ei tule, siis saab kogu seda asja tõepoolest suhteliselt võimatu murda olema. Muide, väga head pildid :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kindlasti nõus Martiniga. Ja eks selle suhtumise muutumine saabki alguse riiki juhtivate isandate tegevusest. Kui ülevalt poolt mingeid toetavaid regulatsioone ja määruseid ei tule, siis saab kogu seda asja tõepoolest suhteliselt võimatu murda olema. Muide, väga head pildid :).

Muutmine saab alguse just sellistest artiklitest ja inimestest nagu Janar, Martin, Imre etc.!

Aitäh!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav ja oluline teema tõstatatud.

Ma olen selles osas nightq´ga täiesti nõus, et uus aeg loob uued inimesed. Ühiskonnas hakkama saamise seisukohalt on tänapäeva noorel tunduvalt olulisem vallata nt hästi arvutit kui teha 15 kätekõverdust.

Mina lapsi ei süüdistaks. Lapsed, ja see, mis nendega toimub, räägib tegelikult kogu ühiskonnast. Laps on ikkagi arenev organism ja vajab väga hoolikat suunamist. Kui vanemad lapsega ei tegele, siis ongi tulemuseks see, millest me praegu räägime. Spordiarmastust tuleb samuti maast madalast kasvatada. Eriti tänapäeval, mil elu ja ühiskond pole kuigi spordi-keskne.

Õppekavades on väga palju puudusi ja ainuüksi neile toetuda on raske, kuid riigi seisukohalt on need ikkagi olulised. Mu meelest riigikaitse aspektist tähtsamgi on meditsiiniline aspekt. Eesti riik ei saa lubada endale haigeid ja ülekaalulisi isikuid ning nende tulevikus nende ravimiseks vajaminevaid kulutusi. Samas jõuga siin midagi ei muuda. Inimestega tuleb tööd teha, eriti noortega.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuule Oskar. Sa räägid, et 1/3 õpilastest on vabastatud.... Nende jaoks on see vaba aeg, aga see ei peaks nii olema.

Neid loodreid "vigaseid" saab ju vabalt panna sporditeooriat tuupima ja vastama. Ma arvan, et siis kaob päris paljudel vabastuse vastu huvi ära, kui sellega kaasneb tuupimine ja tunni lõpus hindele vastamine. Lihtsam on ju teha paar kätekõverdust või nati joosta. Ja kui ongi mõned kroonilised haiged, siis loob see neile eelduse kunagi heade ja laialdaste teadmistega treeneriks saada.

Põhiline on see, et kaotada ära arusaamine et kehalise vabastus = vaba tund kus saab teisi aineid õppida. Mina leiaks neile mistahes (spordiga seotud või muud võimalikult ebamugavat) tegevust. Male, kabe, äärmisel juhul kasvõi teiste taga koristamist. Aga kõige mõistlikum tundub ikka, jagada kätte materjalid (sa oled neid palju tõlkinud) ja lasta tunni lõpus seda hindele vastata.

Edited by -TANK-
  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuule Oskar. Sa räägid, et 1/3 õpilastest on vabastatud.... Nende jaoks on see vaba aeg, aga see ei peaks nii olema.

Neid "vigaseid" saab ju vabalt panna sporditeooriat tuupima ja vastama. Ma arvan, et siis kaob päris paljudel vabastuse vastu huvi ära, kui sellega kaasneb tuupimine ja tunni lõpus hindele vastamine. Lihtsam on ju teha paar kätekõverdust või nati joosta. Ja kui ongi mõned kroonilised haiged, siis loob see neile eelduse kunagi heade ja laialdaste teadmistega treeneriks saada.

Põhiline on see, et kaotada ära arusaamine et kehalise vabastus = vaba tund kus saab teisi aineid õppida. Mina leiaks neile mistahes (spordiga seotud või muud võimalikult ebamugavat) tegevust. Male, kabe, äärmisel juhul kasvõi teiste taga koristamist.

Just, minu idee.

Tulevikus endalgi plaan kehalise õpetajaks minna ja ma mõtlesin niikuinii lisaks kehalistele arvestustele ka teooriat sisse tuua. Kuus korra teha mingi 10-minutiline tunnikontroll. Kui võimalik, siis ma üritan nii rängalt pushida õpilasi kui võimalik ja mõnede jaoks kehalisest läbisaamise raskeks teha. Näiteks, et kui ühtegi lõuatõmmet ära ei tee, läheb 2 kirja tunnistusele ja väljapääsu pole. A'la selliseid elementaarseid asju oma keharaskusega, mis peab olema igal noormehel suuteline teha.

Plaan on isegi teha kohalikus koolis mingi 45-minutiline loeng tervislikust toitumisest ja spordist tervele koolile.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Põhiline on see, et kaotada ära arusaamine et kehalise vabastus = vaba tund kus saab teisi aineid õppida. Mina leiaks neile mistahes (spordiga seotud või muud võimalikult ebamugavat) tegevust. Male, kabe, äärmisel juhul kasvõi teiste taga koristamist. Aga kõige mõistlikum tundub ikka, jagada kätte materjalid (sa oled neid palju tõlkinud) ja lasta tunni lõpus seda hindele vastata.

Just.

Politseikoolis oli lihtne. Sain vabastuse sääreluuümbrise põletiku eest ning vabastus hõlmaski pm. ainult jalgade rasket tööd nõudvatest asjadest. Jõusaalis käisin ülakeha tegemas.

Enesekaitses saatis õpetaja mind Seadusi tuupima mida tunni lõpus pidin ette kandma. (10x raskem, kui end füüsiliselt kurnata) Ning üldfüüsilises tunnis saadeti igasugu muid trikke tegema.

Ühesõnaga peale vabastuse saamist oli selline tunne nagu mind oleks karistatud. Mitte, et nii hull spordifanatt oleksin - vaid selle tõttu, et see millega spordi osa asendati oli tunduvalt raskem ja ebamugavam kohustus, kui end lihtsalt liigutamine sporditunnis.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Just, minu idee.

Tulevikus endalgi plaan kehalise õpetajaks minna ja ma mõtlesin niikuinii lisaks kehalistele arvestustele ka teooriat sisse tuua. Kuus korra teha mingi 10-minutiline tunnikontroll. Kui võimalik, siis ma üritan nii rängalt pushida õpilasi kui võimalik ja mõnede jaoks kehalisest läbisaamise raskeks teha. Näiteks, et kui ühtegi lõuatõmmet ära ei tee, läheb 2 kirja tunnistusele ja väljapääsu pole. A'la selliseid elementaarseid asju oma keharaskusega, mis peab olema igal noormehel suuteline teha.

Plaan on isegi teha kohalikus koolis mingi 45-minutiline loeng tervislikust toitumisest ja spordist tervele koolile.

Tore, et idealiste leidub. Ma arvan, et niisuguse suhtumisega Sind sinna kooli kauaks ei jäeta.

Miks vabastatutega ei tegeleta? Esiteks pole selleks aega, sest tunnis on vaja tegeleda nendega, kes seal viibima peavad. Miks peaks õpetaja, kelle palk on niigi väga väike, hakkama leidma lisavõimalusi vabastatutega tegelemiseks? Isegi kui tal oleks see võimalus, kasvab tema töökoormus ikkagi märgatavalt. Sellisele kooliastmele pole loodud mingeid teooriamaterjale. Ta peab hakkama neid ise koostama jne, jne.

Vabastatud võivad ju teiste toimetusi platsil pealt vaadata, kuid mida muud on seegi, kui aja raiskamine. Siis õppigu juba teisteks aineteks.

Üldiselt on õpetajate töö väga reglementeeritud ja mingit isetegevust eriti lubada ei saa. Need kes seda teevad, ongi kõige progressiivsemad õpetajad.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Trimmis mõistus on alati füüsilisest tugevusest parem. Elame maailmas, kus nohikud otsustavad, kuhu me arenemas

oleme ja kellelegi ei saa füüsisega tegelemist peale suruda. Liha võib olla paljudel nõrk, aga intelligents niidab kui vikat.

Keda kotib palju keegi joosta suudab, kui tänapäeva väljakutsed on sootuks teist masti?

See intelligents võib niita küll nagu vikat, aga enamustel nendel, kes kehalisest puuduvad, või 100m joostagi ei suuda ei ole seda intelligentsi..Enamus ikkagi istuvad päevad läbi arvutis, 2 liitrit kokat näpuvahel ning on ülekaalulised ja lollid nagu lauajalad, kes ei lõpeta põhikooligi ära...

Kui liha on nõrk ja intelligentsi ka ei ole, mis siis niidab? Ise olen poolt, et reeglid võiksid olla rangemad, varem oodati kehalise tundi ja spordipäeva, nüüd võetakse seda kui vabat tundi ning päeva täis arvutimänge.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tragl´i postitusest tuli sisse veel üks nüanss, mis vajab lahti mõttestamist nii lastele, lapsevanematele, aga ilmselt ka nii mõnelegi selle foorumi külastajale. On äärmiselt primitiivne ja lühinägelik võrrelda a la "arvuti kasutamise oskus versus võime teha 50 kätekõverdust" või "inglise keele oskus versus võime teha Cooper´i test viiele". Neid asju pole vaja võrrelda ja sellised võrdlused, kui tuuakse, aga ka testide vajalikkuse osas näitavad seda, et miskipärast ka enamus täiskasvanutel puudub võime kaudselt mõtelda. Ükski õpilane ei võida ega kaota otseselt mingist konkreetsest testist peale hea või halva hinde suurt midagi. See on aga jäämäe väike veepealne osa. Kui koolis teha näiteks iga aasta septembris sedasama Cooper´i testi, siis 3, 4 ja 5 taotlejatele tingib see automaatselt selle, et vastava soovitud hinde saamiseks tuleb võib - olla terve suvevaheaja, õhtuti, nädalas 2 - 3 korral jooksmas käia. See on jäämäe veealune osa. Ja see on ju ainult hea. See ongi seesama sportlik eluviis, mida propageeritakse, mis on vajalik ja peaks kõikidele taotlemist väärt olema. Inimene sisustab aega väljas, regulaarselt aktiivselt ja tervislikult. Nii mõnegi testi mõte ongi selles, et see eeldab regulaarset tegelemist spordiga, kas siis otseselt testiks valmistudes või kaudselt, tuleb lihtsalt olla aktiivne. Ükski test otseselt iseenesest ei annagi suurt midagi, vaid on indikaatoriks, et inimene on järelikult kehaliselt aktiivne olnud. Tal ei saa ilmselgelt olla ülekaaluga probleeme, tal on hea jõudlus ja ta näeb hea välja. Sellised on testide kaudsed taotlused. Loomulikult on erandeid, on neid kellele tuleb allahindlust teha, kuid ärme seda toome siia sisse, see on sootuks teine teema. Meie räägime keskmisest, hälveteta noorest inimesest. See on täpselt sama, kui, et inimene on võib - olla istuva tööga, aga paludes tal 1000 m joosta ajaga 4.00 või 4.30 või teha 50 kätekõverdust, mille ta vabalt ära teeb, siis järeldame kohe, et "ah ah, see nimene on küll sellise tööga, aga ilmselt harrastab vabal ajal ka sporditegemist". Teatud tasemel funktsionaalse võimekuse omamine on iga inimese normaalseks toimimiseks hädavajalik. Needsamad testid näitavadki, kas see võimekus on olemas või mitte.

Sama on nende testimistega koolis. Väga lihtne, teeb ära, teeb heale hindele, järelikult on pidanud selleks ka veidi harjutama. Ei tee ära, pole ilmselt mitte üritanudki harjutada või on seda teinud ebapiisavalt. Me rägime keskmisest, tervisehädadeta lapsest. Seda viimast (pole vaeva nähtud) on mul 100% alati alust järeldada, sest ok, ei tee korra ära, teeme allahindlust, võtame vabandused vastu ja üritame aru saada. Aga, aastast aastasse kipub jama olema ühtede ja samade inimestega. No võta ennast käsile, kui selles septembris said Cooper´i testi napilt kahe, siis tuleb ju eesmärgiks seada, et järgmisel aastal 3 kätte saada. Järgmisel aastal on asi aga võib - olla veel hullem. No mida see mulle näitab??? Seda, et inimene on olnud täiesti inaktiivne ja pole grammigi selle kallal vaeva näinud. Siit aga kasvabki koheselt välja uus häda. Nad on välja raalinud, et nii saabki, sest midagi ei juhtu. Kui õppenõukogudes arutatakse ka 5 - 6 kahega õpilastele võimaluse andmisest ja viiakse neid pärast paarinädalast suvetööd ikka edasi järgmisesse klassi, siis polegi midagi teha. Selline on riiklik hariduspoliitika, mitte meie kooli eripära. Keda kotib kehalise kasvatuse 2, kui suvetööga saab edasi ka siis, kui matemaatika, kirjandus või ajalugu on kahed.

Mis puutub Tank´i ideesse, et vabastused teooriaga asendada, siis seda nii teengi ja juba ammu. Mõningate õpilaste puhul see töötab, eriti nende puhul, kellele tunnistus siiski oluline. Aga palju on neid, kelle puhul ei toimi ka see. Lihtsalt jäetakse ka need teooriad vastamata.

Edited by Oskar

Share this post


Link to post
Share on other sites

mis peab olema igal noormehel suuteline teha.

Sul on õpilane a, kes kaalub 70kg ning õpilane b, kes kaalub 100kg. Esimesele on lõuatõmme tunduvalt kergem.

Kui mina oleksin nüüd priskema õpilase vanem, kes on ebaõiglases olukorras, siis kütan su ###### nii kuumaks kui

vähegi võimalik. Igale kehatüübile peab olema jõukohane harjutus.

Kui jõusaali tuleb ülekaaluline ja treenimata klient, siis personaaltreener ei määra talle kunagi programmi, mis

liiga raske on. Kui selline printsiip kehtib kõikides treeningsaalides, siis mis annab teile volituse kõiki lapsi ühe pulga

järgi hinnata?

  • Upvote 1
  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oskar, ma ei võrrelnud arvuti kasutamise oskust kätekõverdustega. Ma nentisin, et üks võime on teatud ajal, teatud kontekstis kasulikum või hädavajalikum kui teine.

Ma leian, et kui õpilane ei suuda ega ka taha testi läbida, siis kaotab ta lisaks heale hindele vägagi palju - kui probleemidega ei tegeleta, siis need kuhjuvad. Sportlik eluviis ja tervis on vägagi seotud. Kui arenev organism ei leia teed tervisliku eluviisi juurde, siis ilmselgelt võivad sellega kaasneda tulevikus vägagi märkimisväärsed hädad. See ei ole aga ainult tema, vaid meie kõigi probleem. Riik peab hakkama teda ravima ning seda tehakse maksumaksja rahast.

Küsimus ei ole selles, kas ta teeb testi ära või mitte. Küsimus on selles, kuidas suunata teda mõistma tervisliku eluviisi olulisust. Põhjused on ju individuaalsed - mõnele mõjub üks, teisele teine argument. Eelkõige saab asi alguse ikkagi kodust, oled nõus?

Tagasi algusesse. Tahtsin öelda ka seda, et paratamatult on inimesed erinevad. Ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa. On inimesi, kellele tekitab sportimine stressi. Raske mõista, aga nii on. Tühi temaga. Kui on näha, et inimene on mingil muul alal andekas, aga ei ilmuta spordi vastu huvi ega pole ka andekas, siis ma pigem laseks tal tegeleda asjaga, milles ta ilmselgelt kaugele jõuab. Heal juhul võin ma taga rääkida ja püüda teda suunata, kuid jätmata selle tegemata, on karistamisest vähe tolku.

Teine asi, mis mulle muret valmistab on vastuolu kooli õppekavade ja tegeliku elu vahel. Õppekavad on ju head asjad, kuid neist on vähe kasu, kui elu ise sportimist ei toeta. Vaadake, mis toimub - maal sisuliselt sportimisvõimalusi pole. Linnas on spordiklubide külastamine ülikallis. Treenereid on vähe, nende tase kõikuv. Spordi propageerimisest pole üldse mõtet rääkida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sul on õpilane a, kes kaalub 70kg ning õpilane b, kes kaalub 100kg. Esimesele on lõuatõmme tunduvalt kergem.

Kui mina oleksin nüüd priskema õpilase vanem, kes on ebaõiglases olukorras, siis kütan su ###### nii kuumaks kui

vähegi võimalik. Igale kehatüübile peab olema jõukohane harjutus.

Olla paks ei ole mingi kehatüübi vabandus. :D

Samahästi võiks ju möliseda, et tõmmake nahhui oma matemaatika riigieksamite hindamissüsteemiga. Minu laps on loll nagu lauajalg ning talle on vaja lihtsamaid ülesandeid anda. :D

Aga nagu ma aru saan siis vähegi normaalne kehalise kasvatuse õpetaja hindab eelkõige arengut. Ehk, kui see aasta see 100kg rull ei suuda muhvigi tõmmata siis selge pilt. Pane eesmärk järgmine aasta olla -5kg ja tõmmata 1x lõuga ning selle eest kirjutaks päevikusse juba 3+ või midagi.

Vanemad, kes oma lapsed paksuks toidavad ja nende füüsilistest võimetest ei hooli - neil pole ka õigust möliseda õppekava nõudmiste üle - täpselt samamoodi nagu pole õigust nõuda kergemat õppekava lihtsalt selle tõttu, et nad ei suuda oma last väljaspool kooli ise intellektuaalselt paremini kasvatada.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×