New in bodyweight training

[pkwild618 0]

To jrx

Mis asja sa ajad? Kulturism ja jõutõstmine EI VÕRDU jõusaaliga!!! Need on omaette alad ja ma ei võrrelnud mitte jõutõstmist ja korvpalli, vaid suuri muskleid vs väiksemaid muskleid! Ja kergejõustiklased, kellele ei ole tähtis võimalikult suur jõud absoluutskaalal, vaid võimalikult suur võimalikult väikese kehakaalu juures, ei treeni jõusaalis samal eesmärgil! Nendele on jõusaal kõrvaline! Sprinteritel on vaja harjutuste nimekirja jõusaali harjutustest ainult kolme, ülejäänud on kõik väljaspool jõusaali. Jalgpallurid ja ka teiste spordialade esindajate põhilava on nende spordiväljak, mitte jõusaal! Ja lisaraskusega ei saavuta alati midagi! Jalgpalluril pole kasu, kui ta end ülekere ilgelt tugevaks mätsib. Ta ei saavuta sellega midagi! Jalgpalluritel peavad küll olema tugevad jalad, eriti sääred ja vastupidav ülenisti, aga vastupidavust ei arenda jõusaalis. Kui sul on vaja, et sa jaksaksid kaua joosta, siis sa ei lähe kükkima, vaid jooksma! Selliste spordialade esindajad treenivad end jõusaalis raskustega vägagi piiratult, aga ei pumpa, nagu kulturist või jõutõstja.

Arvad, et 150-kilone mees püüaks kinni 70-kilose mehe? (arvestusega, et nende treeningtase on võrdne ning rasvaprotsent mõlemal sama)

Ausalt mees, sa ajad täielikku jama! Ma olen öelnud.. 3, 4, 5... ei tea mitu korda, et ma pole öelnud, et need mehed ei käi jõusaalis! Aga nendele meestele pole jõusaal peamine! Ükski jalgpallur, korvpallur või maratoni jooksja või sõudja ei tõsta sul 5 korda nädalas korraliku aja rauda. Muidugi käiakse paljudel spordialadel jõusaalis, aga vaata ka mees, mis raskustega või mis harjutustega nad tegelevad.

Aa ja muide, kükk ja jõutõmme jne ei ole kohe üldse liigestele koormavad harjutused, jah? Või vähemalt arvad nii sina.

Muudetud August 18, 2010 kasutaja pkwild618 poolt

[Alexander Andrusenko 52]

Jalgpalluril pole kasu, kui ta end ülekere ilgelt tugevaks mätsib. Ta ei saavuta sellega midagi!

Kehavõitluses saavutab ikka tugeva ülakehaga küll.

[jrx 142]

To pkwild: Ma ei viitsi foorumis sinuga emotsionaalselt jaurata. Palju kisa, vähe villa. Lähme joome klaasi piima kuskil lõuna ajal kui sa tartus oled vms.

Loomulikult on kulturism ja jõutõstmine eraldi alad. Ma ütlesingi, et kõikidel aladel on oma spetsiifilised nõudmised, sealhulgas spetsiifilised nõudmised üldkehalisele treeningule. Ja selle tingib spordiala reeglid/olemus.

Kõige plahvatuslikumad sportlased maailmas on klassikalised tõstjad üldiselt.

Sa küsid kas 150 kg mees saab kätte 70 kg mehe? 40-meetri jooksus ma arvan et küll:) 150 kg on võibolla liiga palju, aga 100-120 kg küll. Pikemal distantsil loomulikult mitte. Kõik tingib vajadus ja eesmärgid.

On põhjus, miks täiskontaktsetel võitlusalaadel üldiselt (sh maadlusalad) kõige kõvemateks meesteks peetakse neid, kes üks-kaks kaalu alla raskekaalu. See jääb kuskile sinna 85-95 kg kanti ning need on mehed, kes off-season on kuskil 100 kg. Nende seast ei leia eriti kedagi, kes jõusaalis tublisti kangi ka ei tõstaks või ei oleks tõstnud mingi baasjõutaseme saavutamiseks.

Loomulikult on igal alal -peamine- erialaspetsiifika. (Jõu)tõstmises ja kulturismis see tõstmine ongi erialaspetsiifika ju. Ning?

Esialgne jutt oli ju keharaskusega vs. raskusega treeningust. Mina väitsin seda, et üks raskus kõik s.t. ka keha on raskus. Lihtsalt teatud asjade treenimine on keharaskusega - ükskõik kas me soovime arendada plahvatust, jõuvastupidavust või maksimaalset jõudu natuke selline kilplase treening s.t. biomehhaaniliselt mitteoptimaalne s.t. tunduvalt lihtsamini arendatav abivahenditega (raskused) treeninguga. ERITI kehtib see jalgade, selja ja keha keskosa kohta. Ja see mitteoptimaalsus = vähem aega erialase treenigu jaoks (kui me räägime mingi muu spordiala sportlastest).

[pkwild618 0]

To alessandro: Sellepärast ma panin sõna ilgelt ja ilgelt tugevaks saamiseks on vaja palju massi. Sellisel puhul ta võidaks ainult kehavõitluses, aga mujal toimuks väike ... mitte taandareng, aga vähenemine.

Kiirendus ja kiirus on siiski veidi erinevad asjad. Raskel mehel võib küll hea olla kiirendus, aga mitte nii hea tippkiirus.

Jõusaali treeninguga sa siiski (kui välja arvata trenažöörid) ei treeni enda keha kasutamist nii hästi. Kui sa tahad, et sa jaksaks kaua joosta või kaua hüpata, siis sa jooksed või hüppad kaua. Kui sa tõstad suuri raskusi, siis sa paratamatult ei jookse või hüppa ikka eriti kauem. Kui sa teed kükki või tõmmet suure raskusega jõusaalis, siis sa ei arenda oma keha vastupidavust nii palju, kui joostes või hüpates. Mul pole igapäeva elus vaja, et ma jaksaks hüpata ühe korra 2 meetri kõrgusele, vaid et ma jaksaks hüpata 100 korda ühe meetri kõrgusele. Piltlikult öeldes.

Ja kui võtta täiesti esialgne jutt, siis mina ütlesin, et mina eelistan keharaskusega treeningut, kuna leian, et see annab mulle väljaspool saali rohkem. Ehk siis mul pole kasu sellest, kui mul on tugevad lihased, vaid pigem treenin neid kiiremaks, vastupidavamaks ja paindlikumaks. Suure plahvatusega ma saan küll kiirendust, aga igapäeva elus on mulle vajalikum vastupidavus. Ja siinkohal ma rääkisin enda isiklikest vajadustest, kui siis tuldi ütlema, et minu isiklikud vajadused siiski pole sellised.

[matroxx 22]

Tugevaks ja kiireks saad sa ka omaenda keharaskusega treenides.juhul muidugi kui tead mida teed.

vahendeid ja viise on palju erinevad.vali lihtsalt endale sobivaim ning kõik on OK.ei tasu liigselt üle mõelda.

[jrx 142]

pkwild - mis sa siis ise teed? parkour?

Lihasvastupidavuse treenimiseks on ikka abivahendid head. Ja mis mulle käib vastukarva, on see, et sinu jutu järgi on justkui kangitreening ja keharaskusega treening kaks täiesti eri asja. Ei ole.

Lisaks sellele tuleb arvestada ohutust - näiteks kergejõustikus hüppajad teevad kangitrenni palju ka selle pärast, et spetsiifiline hüppetreening on kehale palju koormavam kui kangitreening.

Kui ma tahan ka ülakeha tugevaks saada, siis loomulikult on nt. lõuatõmme hea harjutus, aga ka siis kui ma tahan ennast plahvatuslikult kuskilt üles tõmmata (parkour, võimlemine, kaljuronimine), siis on mu treeningul väga abiks ka see, kui ma riputan endale raskuse külge ja siis neid tõmbeid teen.

Loomulikult pole eesmärgiks kasvatada -massi-, küll aga max-jõudu mingi kaalu juures (nagu ka sina ütlesid) ja seda on VÄGA RASKE teha keharaskusega vaid palju lihtsam just väga suure raskusega, pikad puhkepausid, vähe korduseid.

[pkwild618 0]

Ma pole öelnud, et mõlema kombinatsioon on halb. Aga ma ei leia, et raskused peaksid dominantsed olema treeningus. Kui ma tahan jaksata näiteks palju kätekõverdusi, lõuatõmbeid jne teha, siis suure raskustreeninguga jääb see tulemus tulemata. Ja tegelikult - kehatreening ja kangitreening ei ole täiesti eri asjad, aga nad on siiski erinevad. Kangitreeningus - kui sa tahad vastupidavust treenida ja paned endale lisaraskuse külge, siis ta kurnab tegelikult su liigeseid rohkem. Sa jaksad harjutust teha ka vähem kordusi, mis tähendab, et sa ei treeni nii väga vastupidavust. Kui sa teed ühe korra lõuatõmbe nii, et sul vedeleb ketaste näol küljes oma keharaskus - see ei tähenda, et sa jaksad kohe teha 100 või 200 lõuatõmmet järjest. Niisamuti kui sa teed 100-200 lõuatõmmet järjest ei tähenda, et sa jaksad teha ära ühe, kui teine keharaskus kaasas vedeleb.

Ja maksimum jõud oma kehakaalu juures küll, aga mitte ainult nii, et nüüd on maks jõud ja kõik. Seda jõudu peab jaksama rakendada järjest pika aja. Kui sa just ei tee hetke tööd (nagu kettaheide jne, kus üldse vastupidavus nii tähtis pole), siis sa pead rakendama võimalikult suurt jõudu pika perioodi jooksul. Sellepärast ei ole ainult sellest kasu, kui sa lihtsalt oma kangi seal mõni kordus seerias tõstad.

[jrx 142]

Oi jummel. See ei ole ju must ja valge - et kettaheide ja maraton. See on spordialaspetsiifiline ja spordialasid on terve müriaad vahepeal.

Max jõud tuleneb suresti närvisüsteemist. Kui sa seda pole välja treeninud siis võib vastupidavus olla kui hea tahes, aga luuavarrest pauku ei tule:)

Minu jaoks üritad sa praegu musta valgeks rääkida ja väita, et maakera on lapik hoolimata sellest, et on olemas terve kogum nii tunnetuslikku kui teaduslikku vastupidist materjali. Hea järjekordne näide on su kommentaar liigeste ja vastupidavuse kohta, mis minu meelest näitab, et su teadmised on selles vallas lünklikud ja sa oled lihtsalt kuskilt mingit ühte-kahte ühe "partei" veenvat materjali lugenud ja nüüd kaagutad kaasa, sest lugesid kuskilt juttu, mis sulle mõistlik tundus.

[pkwild618 0]

Mulle tundub, et sa ise ajad mingit pada siin. Ajad ühte, ajad teist, ajad kolmandat. Kokku tuleb neljas. Ja mille kohta siis täpsemalt teadusilikku materjali on? Et mulle oleks vaja rohkem jõusaali, mitte keharaskusega treeningut? Kuskil raamatus ütleb, et Rasmuse eesmärk on end jõusaalis hästi tugevaks ajada? Saad aru mees, mul pole seda pauku vajagi. Mida ma teen selle pauguga? Vastupidavust on vaja, mitte seda pauku. Kui ma jooksen, siis pole tähtis, kas mu kiirus on 10km/h suurem või mitte, kui ma selle suurema kiirusega niikuinii ei jaksaks pikka maad joosta. Mida ma teen selle pauguga? Sa võid endal löögi ka ei tea kui tugevaks treenida... Tänaval pole sellest ikka midagi abi. Teed paar lööki ja vajud kokku, oledki läinud. Teine mees tahab jookseb lihtsalt eest ära. Jaksad võibolla järgmise tänavani taga teda ajada, vajud jälle kokku.

[jrx 142]

Ma ei tea, mida SUL vaja on, sest ma ei tea SINU eesmärke ja spordiala, sest sa ju ei ole seda välja öelnud.

Mina ütlen seda, et enamikel spordialadel (s.t. teatud tõenäosusega ka SINUL) on kasu lisaraskusega treeningust ja raiuda, et "ainult keharaskusega treening on see õige ja funktsionaalne jõutreening" on kilplaslik.

[pkwild618 0]

Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Muudetud August 18, 2010 kasutaja pkwild618 poolt

[jrx 142]

Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Too siis need eesmärgid ja vajadused palun välja või on see nii suur saladus

(ja ole palun spetsiifilisem kui et "saada vastupidavamaks", sest vastupidavamaks mille jaoks? Maratonijooks = vastupidavus; 12 raundi poksida = vastupidavus; FitShopi rannabiitseps 2010 = vastupidavus. Kõik eri asjad)

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Krdi Jrx. Jälle seletab, ise on mees metsast ja trenni ainult telekast näinud.

[jrx 142]

Krdi Jrx. Jälle seletab, ise on mees metsast ja trenni ainult telekast näinud.

Mul pole telekatki (tõsijutt).

Aga vähemalt saab arvutist tegijate treeninguid vaadata... Viimane kõlbab hästi enne magamaminekut kaemiseks

[jrx 142]

Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Nojah. Tüüpiline lahmija. "Teoorias" võtsid küll kõvasti sõna, aga kui konkreetseks oli vaja minna, siis polnud nagu enam midagi öelda.

/end thread

Pluss see, et selle asemel, et saada nüüd konkreetset nõu ja arvamust inimeste käest, kellel on rohkem kogemust (nõu mida sind ju keegi järgima ei sunni, vaid selle põhjal saaksid lihtsalt laiema pildi, mille alusel enda treenimiseks otsuseid teha), selle asemel otsustad jäärapäiselt mingit oma asja ajada. Võibolla mitme aasta pärast avastad, et oleks pidanud laiemalt vaatama asja.

[matroxx 22]

Põhimõtetes pole iseenesest midagi halba kuid erinevat nõu võiks kuulata küll jah.

[pkwild618 0]

To jrx: Ja mis ma siis valesti ütlesin selles lauses?

Selline tunne, nagu sul oleks mingid rämedad lapsepõlvetraumad ja nüüd käid ja virised kõigi kallal. Mees, jumala rahulikult võiks rääkida, kui sa sellist jama ei hakkaks ajama. Tegelikult sa räägid üsna agressiivselt.

Ja btw: need lapsepõlvetraumad ei oleks niikuinii minu põhjustatud.

Mitte ma ei aja jäärapäiselt mingit asja, vaid sa koguaeg muudad enda tekstis minu jutu täpselt vastupidiseks. Sa ei loe üldse.

Muudetud August 20, 2010 kasutaja pkwild618 poolt

[jrx 142]

No vasta lihtsalt mõnele küsimusele, mis võimaldaks asjale spetsiifilisemalt läheneda - sest praegu (nagu ütlesin) ma ju ei tea sellest juhtumist, millest sa räägid mitte midagi. Ütlesin lihtsalt, et ma arvan, et tõenäoliselt (see tähendab, et mitte kindlasti) selle järgi mida mina tean sa eksid.

[jrx 142]

Ae, ae - on's siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?

[haubits 14]

Ae, ae - on's siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?

Vaatas raju videoid ja ei julge enam karu ärritada

Netis leidub erinevaid kavasid küll, aga tihti pole nad piisavalt balansis. Jalgade jm puhul jääb ikka märgatavalt vajaka paraku.

[smack 2]

Alustame sellest, et pea kõigi spordialade eelduseks on baasjõud, mida saad saalist. Sprinterdi, kuulitõukajad jne. Isegi pikamaajooksjad käivad jõusaalis trenni tegemas-liigeseid ja sidemeid ei saa eriti tugevamaks pikka maad joostes.

Mis puutub kehraskustega treeningusse, kui seda tõsiselt võtta, siis võib vigastusi sama palju kui jõusaalis tulla. Jõutõus ei lõhu õlgu? Rööbaspuudel surumine täisamplituudiga pole kah kõige tervislikum. Aga ma tahaks näha kuidas sa hakkad ilma jõusaalita kätepeal surumist tegema ja jõutõusu mõlema käega korrakaga.

Ja keegi tahab väita, et saltot viskav mees saab enne naised, kui lihastes? Haha mis sa lähed peole, marsid uksest sisse, viskad tervituseks salto ja saad kõik naised omale? Või parem, joo ennast täis, viska salot, murra kael.

Aga eks see keharaskustega treening ole omamoodi katsumust, rohkem lõbu on väljas harjutusi teha, kui saalis. Pakun, et paljudel käivad mõlemad treeningud käsikäes. Muidugi oma keharaskusega treening ole rohkem funktsionaalsem, aga see on väga piiratud. Sa ei saa max jõudu arendada. Sa ei saa kiirusjõudu ja jõukiirust arendada. Saad põhiliselt vastupidavust ja lihaste elastsust(plümeetrilised harjutused).

Liigne lihasmass sarkoplasma arvelt teeb tõesti aeglaseks. Muide vaata ameerika jalgpallureid, suured, pirakad, aga 40jardi sprint on tippsprinteritega sama hea. Ja tippkiirus on igast keharaskustega treenijast parem.

Võrdled 150kg venda 70 kiloga? Palju sa tead inimesi 150kg. See on äärmus.

Kiirust sa saad jõusaalis enne kui keharaskustega treenides. Kiiruse üks põhikomponent on jõud.

Rääkid, et kükk ja jõutõmme koormab liigeseid, aga kui ei koormaks, siis kuidas liigesed tugevamaks lähevad? Kõik treening põhineb keha koormamisel ja vastavalt sellele adopteerimisel.

Kui sa vaid teaksid kui tugevad on sprinterid. Nad kükivad sul kuni 300 kiloga.

Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga algul tuled siia abipalvega alandlikult ning siis hakkad kõigiga vaidlema nagu teaksid kõike. Mul jäi mulje, et tead meist kõigist rohkem. Su teadmised pole spetsiiflised, on väga üldised.

Muudetud August 23, 2010 kasutaja smack poolt

[jrx 142]

Aitäh ning +1.

[matroxx 22]

tippkiirus igast keharaskusega treenijast pole neil kindlasti parem.vend jooksnud mul 10.68 ning pole kunagi saalis treeninud.

samuti on start võimsam kui paljudel kes saalis kangi trenni teinud.

tippkiirus sõltub paljudest muudest asjadest kui ainult jõud.tehnika,painduvus,elastsus,nö fast-recovery ning muud omadused.

kiireks saadakse tartaanil õiget trenni tehes.

Muudetud August 23, 2010 kasutaja matroxx poolt

[Okk 39]

tippkiirus igast keharaskusega treenijast pole neil kindlasti parem.vend jooksnud mul 10.68 ning pole kunagi saalis treeninud

Miks ma küll seda ei usu

[matroxx 22]

Sellepärast ei usugi,et enamustele on sisse juurutatud see arvamus ,et saalis AINULT saab kiireks,saalis AINULT saalis saab tugevaks.

alates sellest kui hakkasin omaend keharaskuseg trennima on näiteks hoota kaugus suurenenud 2.10 pealt 3m peale.samamoodi on suurenenud ka vertikaal hüppe võime jne.

paljud usuvad,et ka selliste tagasihoidlike tulemuse nimel peab saalis kükkima või tont teab mida tegema.