Jump to content
13

New in bodyweight training

Recommended Posts

ilmselt pole palju tõesti ainult,et terve eesti sprindi paremik ei käi saalis treenimas või vähemalt enamus neist.

samuti ei ütleks,et rannas saltot viskav tüüp kohe narr on.võimalik,et harjutab erinevaid tehnikaid.eputamisel ja treenimisel on ka vahe.

Share this post


Link to post
Share on other sites
;):D:D:D Edasiminek toimub ju tehinka ja jõuarvelt, sportlased muutuvad aina tugevamaks ja tehniliselt paremaks (Erandina Värnik lol)

Anna andeks, aga ma ei saa kuidagi aru kuidas jõusaal pole prioriteet number 1? Jõu- ja tehinkatrenn käivad käsikäes ning on mõlemad primaarsed.

OT Minu eesmärk ei olnud Sind solvata, paraku sama vastu oodata on vist natuke naiivne, kurb.

Esiteks: tehnikat nad ei treeni jõusaalis. Arvad, et Coleman või Murumets heidavad ketast 70 meetrit? No way. Selleks, et tehnikat treenida, tuleb teha seda, milles on vaja heaks saada. Jõudu on neil vaja, aga jõusaal on ainult abivahend. Põhiline on see vahend, millega nad võistlustel on.

Ja kui su eesmärk polnud solvata, siis sa oleksid võinud ise mõelda, mitte hakata kohe süüdistama!

To haubits: Well, mitte alati. Alati ei tahagi inimene hakata konkreetselt mõnes spordialas midagi suurt saavutama, vaid lihtsalt end füüsiliselt paremasse vormi viia. Ja siinkohal toidab see väga hästi. Ma arvan, et neid harjutusi keharaskusega, mida jaksavad vaid üksikud inimesed teha, on küll ning ka nende tegemine on tegelikult juba suur saavutus, kuigi neid üksikuid harjutusi ei liigitata alati suuremat sorti spordiala alla.

See, kui öelda, et tee tagurpidi salto ja teed silmad ette ei tähendagi kohe seda, et sa teed rahva ees tagurpidi salto ja rahvas imestab! Pigem on siin mõeldud erinevaid taolisi trikke kehaga. Ühes teemas siin (Kulturismi alafoorumis?) on videod ka sellistest ja mind paneb see ausaltöeldes veidi rohkem vaatama, kui suured musklid. Mitte, et see tundub minule suurem saavutus, vaid lihtsalt huvitavam. Ja peale selle - kui sa juba suur kulturist oled, siis pigem vaadatakse sind lihase koguse pärast, mitte sellepärast, et kus saaks nüüd selle lihasega voodisse. Ja kui sa oled lihtsalt pühapäeva sportlane, kes on end heasse vormi ajanud, siis ei saa sa ju end kohe kulturistiks nimetada. Ühes videos, mis ma ülesse panin, oli ka üks 1.9-2m ja kaalult keskmise 1.75m jagu, ei saa ju sellist tüüpi kohe kulturistiks nimetada, kuigi lavale ta ju ronis.

Kergejõustiklased tõesti teevad jõusaalitrenni, aga ma POLE ÖELNUD, ET NAD EI TEE, VAID ET SEE POLE NENDE PRIORITEET NUMBER 1!!!

Kergejõustikus on võimalik väga palju ka ilma jõusaalita saavutada, erinevalt kulturismist või tõstmisest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Päris vakstut ajad ikka. Endale räägid vastu. Loomulikult on jõusaal täiendav treening, aga väga vajalik täiendav treening.

Ja need keharaskusega muljetavaldavad harjutused nt. tagurpidi salto ja natuke isegi jõutõus on väga tehnilised, mis on suhteliselt mõttetud õppida nt. sellelsamal korvpalluril, kellest räägid. Spordiala jaoks on mõttekam võtta kätte lisaraskus, kui et õppida keerulisi ja suhteliselt liigestele koormavaid harjutusi selleks et jõutrenni teha.

Ja see, et "suur lihas teeb aeglaseks" on sellisel kujul müüt või vähemalt väga tugev ülelihtsustus.

Kõikidel aladel on spordispetsiifiline optimum kuskil, mille tingivad ala nõudmised - loomulikult on korvpallurid keskmiselt pikemad kui jalgpallurid. Karatekad keskmiselt kõhnemad kui maadlejad jne. Jõutrenni teevad kõik kes vähegi sporti tõsiselt võtavad. Ja suuremat osa jõutrennist on efektiivne teha lisaraskusega.

Ja üldse võiks sa siin teemas natuke uurida, kes on kes ja mis alaga tegeleb;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niipalju, kui mina tean andekaid või ütleme siis - nimetamist väärt, siis tehakse rohkem või vähem raskustega ka, valdavalt saalis, oma mugavuse tõttu. Ma ei väida, et kõik jõusaalist lisa otsivad. Kaugushüppajad, jooksjad jne kõik saavad kasu kasvõi kükkimisest. Nt minu kursaõde, aasta noorsportlane, kükib nii, et päris paljud mehed häbeneksid tehnikat/raskusi. Muidugi on ka veel probleem jõusaali piiritlemises, kuna lõuatõmbed on väga hea harjutus ent neid saab väljaspool saali ka edukalt teha, samuti ekspanderi harjutusi, ühe jalaga kükke jne mis oma mõttelt on samased saaliga - arendada jõudu (ja vastupidavust ja kiirust ja...nagu inimesed jäärapäiselt armastavad taandada). Tartus on väga hea koht eri treeningmetoodikast ülevaate saamiseks TÜSpordiKlubi.

Keharaskusega treenimise kohapealt on minu mõte ikka selline, et see on hea ent vajav teatavat leidlikkust, kuna harjutuste hulk on piiratud või tingimuslik. Sellepärast pole paha kasutada abivahendeid. Sõjaväes raiusin mina puid maha ja treenisin palkidega õlavarre kakspealihast, samuti sai peakohal neid suruda jne. ehk siis nõu ja jõuga treenib küll. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

To jrx

Mis asja sa ajad? Kulturism ja jõutõstmine EI VÕRDU jõusaaliga!!! Need on omaette alad ja ma ei võrrelnud mitte jõutõstmist ja korvpalli, vaid suuri muskleid vs väiksemaid muskleid! Ja kergejõustiklased, kellele ei ole tähtis võimalikult suur jõud absoluutskaalal, vaid võimalikult suur võimalikult väikese kehakaalu juures, ei treeni jõusaalis samal eesmärgil! Nendele on jõusaal kõrvaline! Sprinteritel on vaja harjutuste nimekirja jõusaali harjutustest ainult kolme, ülejäänud on kõik väljaspool jõusaali. Jalgpallurid ja ka teiste spordialade esindajate põhilava on nende spordiväljak, mitte jõusaal! Ja lisaraskusega ei saavuta alati midagi! Jalgpalluril pole kasu, kui ta end ülekere ilgelt tugevaks mätsib. Ta ei saavuta sellega midagi! Jalgpalluritel peavad küll olema tugevad jalad, eriti sääred ja vastupidav ülenisti, aga vastupidavust ei arenda jõusaalis. Kui sul on vaja, et sa jaksaksid kaua joosta, siis sa ei lähe kükkima, vaid jooksma! Selliste spordialade esindajad treenivad end jõusaalis raskustega vägagi piiratult, aga ei pumpa, nagu kulturist või jõutõstja.

Arvad, et 150-kilone mees püüaks kinni 70-kilose mehe? (arvestusega, et nende treeningtase on võrdne ning rasvaprotsent mõlemal sama)

Ausalt mees, sa ajad täielikku jama! Ma olen öelnud.. 3, 4, 5... ei tea mitu korda, et ma pole öelnud, et need mehed ei käi jõusaalis! Aga nendele meestele pole jõusaal peamine! Ükski jalgpallur, korvpallur või maratoni jooksja või sõudja ei tõsta sul 5 korda nädalas korraliku aja rauda. Muidugi käiakse paljudel spordialadel jõusaalis, aga vaata ka mees, mis raskustega või mis harjutustega nad tegelevad.

Aa ja muide, kükk ja jõutõmme jne ei ole kohe üldse liigestele koormavad harjutused, jah? Või vähemalt arvad nii sina.

Edited by pkwild618

Share this post


Link to post
Share on other sites

To pkwild: Ma ei viitsi foorumis sinuga emotsionaalselt jaurata. Palju kisa, vähe villa. Lähme joome klaasi piima kuskil lõuna ajal kui sa tartus oled vms.

Loomulikult on kulturism ja jõutõstmine eraldi alad. Ma ütlesingi, et kõikidel aladel on oma spetsiifilised nõudmised, sealhulgas spetsiifilised nõudmised üldkehalisele treeningule. Ja selle tingib spordiala reeglid/olemus.

Kõige plahvatuslikumad sportlased maailmas on klassikalised tõstjad üldiselt.

Sa küsid kas 150 kg mees saab kätte 70 kg mehe? 40-meetri jooksus ma arvan et küll:) 150 kg on võibolla liiga palju, aga 100-120 kg küll. Pikemal distantsil loomulikult mitte. Kõik tingib vajadus ja eesmärgid.

On põhjus, miks täiskontaktsetel võitlusalaadel üldiselt (sh maadlusalad) kõige kõvemateks meesteks peetakse neid, kes üks-kaks kaalu alla raskekaalu. See jääb kuskile sinna 85-95 kg kanti ning need on mehed, kes off-season on kuskil 100 kg. Nende seast ei leia eriti kedagi, kes jõusaalis tublisti kangi ka ei tõstaks või ei oleks tõstnud mingi baasjõutaseme saavutamiseks.

Loomulikult on igal alal -peamine- erialaspetsiifika. (Jõu)tõstmises ja kulturismis see tõstmine ongi erialaspetsiifika ju. Ning?

Esialgne jutt oli ju keharaskusega vs. raskusega treeningust. Mina väitsin seda, et üks raskus kõik s.t. ka keha on raskus. Lihtsalt teatud asjade treenimine on keharaskusega - ükskõik kas me soovime arendada plahvatust, jõuvastupidavust või maksimaalset jõudu natuke selline kilplase treening s.t. biomehhaaniliselt mitteoptimaalne s.t. tunduvalt lihtsamini arendatav abivahenditega (raskused) treeninguga. ERITI kehtib see jalgade, selja ja keha keskosa kohta. Ja see mitteoptimaalsus = vähem aega erialase treenigu jaoks (kui me räägime mingi muu spordiala sportlastest).

Share this post


Link to post
Share on other sites

To alessandro: Sellepärast ma panin sõna ilgelt ja ilgelt tugevaks saamiseks on vaja palju massi. Sellisel puhul ta võidaks ainult kehavõitluses, aga mujal toimuks väike ... mitte taandareng, aga vähenemine.

Kiirendus ja kiirus on siiski veidi erinevad asjad. Raskel mehel võib küll hea olla kiirendus, aga mitte nii hea tippkiirus.

Jõusaali treeninguga sa siiski (kui välja arvata trenažöörid) ei treeni enda keha kasutamist nii hästi. Kui sa tahad, et sa jaksaks kaua joosta või kaua hüpata, siis sa jooksed või hüppad kaua. Kui sa tõstad suuri raskusi, siis sa paratamatult ei jookse või hüppa ikka eriti kauem. Kui sa teed kükki või tõmmet suure raskusega jõusaalis, siis sa ei arenda oma keha vastupidavust nii palju, kui joostes või hüpates. Mul pole igapäeva elus vaja, et ma jaksaks hüpata ühe korra 2 meetri kõrgusele, vaid et ma jaksaks hüpata 100 korda ühe meetri kõrgusele. Piltlikult öeldes.

Ja kui võtta täiesti esialgne jutt, siis mina ütlesin, et mina eelistan keharaskusega treeningut, kuna leian, et see annab mulle väljaspool saali rohkem. Ehk siis mul pole kasu sellest, kui mul on tugevad lihased, vaid pigem treenin neid kiiremaks, vastupidavamaks ja paindlikumaks. Suure plahvatusega ma saan küll kiirendust, aga igapäeva elus on mulle vajalikum vastupidavus. Ja siinkohal ma rääkisin enda isiklikest vajadustest, kui siis tuldi ütlema, et minu isiklikud vajadused siiski pole sellised.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tugevaks ja kiireks saad sa ka omaenda keharaskusega treenides.juhul muidugi kui tead mida teed.

vahendeid ja viise on palju erinevad.vali lihtsalt endale sobivaim ning kõik on OK.ei tasu liigselt üle mõelda.

Share this post


Link to post
Share on other sites

pkwild - mis sa siis ise teed? parkour?

Lihasvastupidavuse treenimiseks on ikka abivahendid head. Ja mis mulle käib vastukarva, on see, et sinu jutu järgi on justkui kangitreening ja keharaskusega treening kaks täiesti eri asja. Ei ole.

Lisaks sellele tuleb arvestada ohutust - näiteks kergejõustikus hüppajad teevad kangitrenni palju ka selle pärast, et spetsiifiline hüppetreening on kehale palju koormavam kui kangitreening.

Kui ma tahan ka ülakeha tugevaks saada, siis loomulikult on nt. lõuatõmme hea harjutus, aga ka siis kui ma tahan ennast plahvatuslikult kuskilt üles tõmmata (parkour, võimlemine, kaljuronimine), siis on mu treeningul väga abiks ka see, kui ma riputan endale raskuse külge ja siis neid tõmbeid teen.

Loomulikult pole eesmärgiks kasvatada -massi-, küll aga max-jõudu mingi kaalu juures (nagu ka sina ütlesid) ja seda on VÄGA RASKE teha keharaskusega vaid palju lihtsam just väga suure raskusega, pikad puhkepausid, vähe korduseid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma pole öelnud, et mõlema kombinatsioon on halb. Aga ma ei leia, et raskused peaksid dominantsed olema treeningus. Kui ma tahan jaksata näiteks palju kätekõverdusi, lõuatõmbeid jne teha, siis suure raskustreeninguga jääb see tulemus tulemata. Ja tegelikult - kehatreening ja kangitreening ei ole täiesti eri asjad, aga nad on siiski erinevad. Kangitreeningus - kui sa tahad vastupidavust treenida ja paned endale lisaraskuse külge, siis ta kurnab tegelikult su liigeseid rohkem. Sa jaksad harjutust teha ka vähem kordusi, mis tähendab, et sa ei treeni nii väga vastupidavust. Kui sa teed ühe korra lõuatõmbe nii, et sul vedeleb ketaste näol küljes oma keharaskus - see ei tähenda, et sa jaksad kohe teha 100 või 200 lõuatõmmet järjest. Niisamuti kui sa teed 100-200 lõuatõmmet järjest ei tähenda, et sa jaksad teha ära ühe, kui teine keharaskus kaasas vedeleb.

Ja maksimum jõud oma kehakaalu juures küll, aga mitte ainult nii, et nüüd on maks jõud ja kõik. Seda jõudu peab jaksama rakendada järjest pika aja. Kui sa just ei tee hetke tööd (nagu kettaheide jne, kus üldse vastupidavus nii tähtis pole), siis sa pead rakendama võimalikult suurt jõudu pika perioodi jooksul. Sellepärast ei ole ainult sellest kasu, kui sa lihtsalt oma kangi seal mõni kordus seerias tõstad.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oi jummel. See ei ole ju must ja valge - et kettaheide ja maraton. See on spordialaspetsiifiline ja spordialasid on terve müriaad vahepeal.

Max jõud tuleneb suresti närvisüsteemist. Kui sa seda pole välja treeninud siis võib vastupidavus olla kui hea tahes, aga luuavarrest pauku ei tule:)

Minu jaoks üritad sa praegu musta valgeks rääkida ja väita, et maakera on lapik hoolimata sellest, et on olemas terve kogum nii tunnetuslikku kui teaduslikku vastupidist materjali. Hea järjekordne näide on su kommentaar liigeste ja vastupidavuse kohta, mis minu meelest näitab, et su teadmised on selles vallas lünklikud ja sa oled lihtsalt kuskilt mingit ühte-kahte ühe "partei" veenvat materjali lugenud ja nüüd kaagutad kaasa, sest lugesid kuskilt juttu, mis sulle mõistlik tundus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle tundub, et sa ise ajad mingit pada siin. Ajad ühte, ajad teist, ajad kolmandat. Kokku tuleb neljas. Ja mille kohta siis täpsemalt teadusilikku materjali on? Et mulle oleks vaja rohkem jõusaali, mitte keharaskusega treeningut? Kuskil raamatus ütleb, et Rasmuse eesmärk on end jõusaalis hästi tugevaks ajada? Saad aru mees, mul pole seda pauku vajagi. Mida ma teen selle pauguga? Vastupidavust on vaja, mitte seda pauku. Kui ma jooksen, siis pole tähtis, kas mu kiirus on 10km/h suurem või mitte, kui ma selle suurema kiirusega niikuinii ei jaksaks pikka maad joosta. Mida ma teen selle pauguga? Sa võid endal löögi ka ei tea kui tugevaks treenida... Tänaval pole sellest ikka midagi abi. Teed paar lööki ja vajud kokku, oledki läinud. Teine mees tahab jookseb lihtsalt eest ära. Jaksad võibolla järgmise tänavani taga teda ajada, vajud jälle kokku.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei tea, mida SUL vaja on, sest ma ei tea SINU eesmärke ja spordiala, sest sa ju ei ole seda välja öelnud.

Mina ütlen seda, et enamikel spordialadel (s.t. teatud tõenäosusega ka SINUL) on kasu lisaraskusega treeningust ja raiuda, et "ainult keharaskusega treening on see õige ja funktsionaalne jõutreening" on kilplaslik.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Edited by pkwild618

Share this post


Link to post
Share on other sites
Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Too siis need eesmärgid ja vajadused palun välja või on see nii suur saladus ;)

(ja ole palun spetsiifilisem kui et "saada vastupidavamaks", sest vastupidavamaks mille jaoks? Maratonijooks = vastupidavus; 12 raundi poksida = vastupidavus; FitShopi rannabiitseps 2010 = vastupidavus. Kõik eri asjad)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Krdi Jrx. Jälle seletab, ise on mees metsast ja trenni ainult telekast näinud. ;)

Mul pole telekatki :) (tõsijutt).

Aga vähemalt saab arvutist tegijate treeninguid vaadata... Viimane kõlbab hästi enne magamaminekut kaemiseks :D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Polegi öelnud, et see nii on. Kogu see jutt hakkas pihta selles, et mina ütlesin, et minu eesmärkidele ja vajadustele vastab keharaskusega treening rohkem, millega ei olnud paljud nõus.

Nojah. Tüüpiline lahmija. "Teoorias" võtsid küll kõvasti sõna, aga kui konkreetseks oli vaja minna, siis polnud nagu enam midagi öelda.

/end thread

Pluss see, et selle asemel, et saada nüüd konkreetset nõu ja arvamust inimeste käest, kellel on rohkem kogemust (nõu mida sind ju keegi järgima ei sunni, vaid selle põhjal saaksid lihtsalt laiema pildi, mille alusel enda treenimiseks otsuseid teha), selle asemel otsustad jäärapäiselt mingit oma asja ajada. Võibolla mitme aasta pärast avastad, et oleks pidanud laiemalt vaatama asja.

Share this post


Link to post
Share on other sites

To jrx: Ja mis ma siis valesti ütlesin selles lauses?

Selline tunne, nagu sul oleks mingid rämedad lapsepõlvetraumad ja nüüd käid ja virised kõigi kallal. Mees, jumala rahulikult võiks rääkida, kui sa sellist jama ei hakkaks ajama. Tegelikult sa räägid üsna agressiivselt.

Ja btw: need lapsepõlvetraumad ei oleks niikuinii minu põhjustatud.

Mitte ma ei aja jäärapäiselt mingit asja, vaid sa koguaeg muudad enda tekstis minu jutu täpselt vastupidiseks. Sa ei loe üldse.

Edited by pkwild618

Share this post


Link to post
Share on other sites

No vasta lihtsalt mõnele küsimusele, mis võimaldaks asjale spetsiifilisemalt läheneda - sest praegu (nagu ütlesin) ma ju ei tea sellest juhtumist, millest sa räägid mitte midagi. Ütlesin lihtsalt, et ma arvan, et tõenäoliselt (see tähendab, et mitte kindlasti) selle järgi mida mina tean sa eksid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ae, ae - on's siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ae, ae - on's siis ikka suur saladus see, et milline ala tingib sinu treeningvajadused ja milline see nendele vajadustele vastav programm siis on?

Vaatas raju videoid ja ei julge enam karu ärritada :D

Netis leidub erinevaid kavasid küll, aga tihti pole nad piisavalt balansis. Jalgade jm puhul jääb ikka märgatavalt vajaka paraku.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Alustame sellest, et pea kõigi spordialade eelduseks on baasjõud, mida saad saalist. Sprinterdi, kuulitõukajad jne. Isegi pikamaajooksjad käivad jõusaalis trenni tegemas-liigeseid ja sidemeid ei saa eriti tugevamaks pikka maad joostes.

Mis puutub kehraskustega treeningusse, kui seda tõsiselt võtta, siis võib vigastusi sama palju kui jõusaalis tulla. Jõutõus ei lõhu õlgu? Rööbaspuudel surumine täisamplituudiga pole kah kõige tervislikum. Aga ma tahaks näha kuidas sa hakkad ilma jõusaalita kätepeal surumist tegema ja jõutõusu mõlema käega korrakaga.

Ja keegi tahab väita, et saltot viskav mees saab enne naised, kui lihastes? Haha mis sa lähed peole, marsid uksest sisse, viskad tervituseks salto ja saad kõik naised omale? Või parem, joo ennast täis, viska salot, murra kael.

Aga eks see keharaskustega treening ole omamoodi katsumust, rohkem lõbu on väljas harjutusi teha, kui saalis. Pakun, et paljudel käivad mõlemad treeningud käsikäes. Muidugi oma keharaskusega treening ole rohkem funktsionaalsem, aga see on väga piiratud. Sa ei saa max jõudu arendada. Sa ei saa kiirusjõudu ja jõukiirust arendada. Saad põhiliselt vastupidavust ja lihaste elastsust(plümeetrilised harjutused).

Liigne lihasmass sarkoplasma arvelt teeb tõesti aeglaseks. Muide vaata ameerika jalgpallureid, suured, pirakad, aga 40jardi sprint on tippsprinteritega sama hea. Ja tippkiirus on igast keharaskustega treenijast parem.

Võrdled 150kg venda 70 kiloga? Palju sa tead inimesi 150kg. See on äärmus.

Kiirust sa saad jõusaalis enne kui keharaskustega treenides. Kiiruse üks põhikomponent on jõud.

Rääkid, et kükk ja jõutõmme koormab liigeseid, aga kui ei koormaks, siis kuidas liigesed tugevamaks lähevad? Kõik treening põhineb keha koormamisel ja vastavalt sellele adopteerimisel.

Kui sa vaid teaksid kui tugevad on sprinterid. Nad kükivad sul kuni 300 kiloga.

Ma ei taha midagi halvasti öelda, aga algul tuled siia abipalvega alandlikult ning siis hakkad kõigiga vaidlema nagu teaksid kõike. Mul jäi mulje, et tead meist kõigist rohkem. Su teadmised pole spetsiiflised, on väga üldised.

Edited by smack

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×