naksitrall 5 Teavita postitusest Postitas August 10, 2010 HeiKas keegi on kuulnud rahvatarkusi või muid nippe norksamise vastu?Sõbrad on hakkanud mainima, et viga on kuidagi külge tulnud.Sooviksingi Teie teadmisi antud valdkonnast. JÕudu&jaksu Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Impsik 0 Teavita postitusest Postitas August 10, 2010 HeiKas keegi on kuulnud rahvatarkusi või muid nippe norksamise vastu?Sõbrad on hakkanud mainima, et viga on kuidagi külge tulnud.Sooviksingi Teie teadmisi antud valdkonnast. JÕudu&jaksuNorskamise põhjuseid on erinevaid. Kui tahad oma norskamise täpset põhjust teada saada ja seda kuidagi ravida, siis tuleb aeg kinni panna nina-kõrva-kurguarstile, sealt edasi saadetakse uneuuringutele. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Aile 1 Teavita postitusest Postitas August 10, 2010 HeiKas keegi on kuulnud rahvatarkusi või muid nippe norksamise vastu?Sõbrad on hakkanud mainima, et viga on kuidagi külge tulnud.Sooviksingi Teie teadmisi antud valdkonnast. JÕudu&jaksuKaalutõus? Nina on kinni? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Sarge 385 Teavita postitusest Postitas August 10, 2010 Anatoomia õppejõud ütles, et norskamist tekitab lodva nibu vist oli... igatahes, mingi asi kurgus. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Aile 1 Teavita postitusest Postitas August 10, 2010 Kleebin teile...Dr Solovjov ütleb, et norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid. Sestap soovitab ta norskavate lastega esimene käik teha just nina-kõrva-kurguarstile. Tegelikult peaksid sama tegema ka norskavad täiskasvanud. Sest koostöö unearstidega on suhteliselt heal tasemel ja tohter saab vajadusel nendega konsulteerida ning vastavatele uuringutele saata.Täiskasvanutel on norskamise põhjused üldjuhul teised kui lastel. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael), kesknärvisüsteemi kahjustused – loetleb dr Solovjov voodinaabrit häirija võimalikke hädasid. Abi kirurginoastSolovjovi sõnul saab norskaja tihti niisiis abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine jne. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud – tänapäeval on müügil kõikvõimalikke toetavaid patju, mille hulgast valida. Aitab ka külili magamine. “Õmmelge või tennispall pidÏaama selja külge, et selili magamine võimalikult ebamugav oleks,” muigab tohter. Ja muidugi kehakaal – see on kõigi muude haiguste kõrval riskitegur ka norskamise puhul. Norskamise heli ennast põhjustab hingamisteede vibreerimine, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Peamiselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab. Tihti aga katkestavad norskamise pausid, tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi. Dr. Sõõru sõnul on üksikud hingamispausid une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on see juba haiguslik. Elik juhul, kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegemist olla näiteks obstruktiivse uneapnoega.Tasub teadaObstruktiivne uneapnoeOhtlik haigus•• Hingamishäire, mille käigus tekivad magamise ajal hingamispausid. •• Ülemised hingamisteed ahenevad või sulguvad peamiselt keelepära ja neelu tagaseina vahel. Seda soodustavad rasvumine, alkoholi tarbimine enne uinumist, nina-ja kurguprobleemid. •• Kui hingamispause on ühe unetunni kohta üle viie, võib tegu olla apnoega. •• Apnoed võib kahtlustada, kui õhuvoolu seiskus on üle 10 sek. •• Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40–65 eluaastat ja naised alates 50. eluaastast. •• Apnoehaiged on potentsiaalsed liiklusõnnetuste tekitajad. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides