kiiresti või aeglaselt - mis vahe on?

[stamma 0]

Tere.

Olen näinud palju soovitusi teha trenni aeglaselt, et rahulikult lased kangi alla ja rahulikult üles jne. Samas näiteks Kai Greeni treeninguvideos tüüp tegi täiega kiiresti harjutusi.

Mis seal vahet on, kas teen aeglaselt/rahulikult või kiiresti?

Tänan vastuste eest!

S

[rait83 26]

Aeglaselt langetamine peaks põhjustama rohkem hüpertroofiat, kontsentrilises faasis pole küll mõtet liigutust teadlikult pidrudada. Raskuse peaks tõstma optimaalse kiirusega.

Muudetud Mai 7, 2010 kasutaja rait83 poolt

[jõuents 1]

See on suures osas oma valik mis kiirusel kordusi sooritad aga peaasi on see, et tehnika oleks õige ja rapsima ei hakkaks. See oleneb ka sellest kas eesmärgiks on lihase vastupidavusjõud - palju kordusi või plahvatuslik jõud ->12 kordust(tavaliselt).

Tavaliselt soovitakase positiivne faas teha plahvatuslikult, hoida korra tippkontrktsiooni ja siis negatiivne faas teha kerge pidurdusega siis haaratakse töösse maksimaalselt lihaskiude.

Proovi erinevaid variante ja vaata kuidas sulle mõjub.

[matjusm 25]

Samas näiteks Kai Greeni treeninguvideos tüüp tegi täiega kiiresti harjutusi.

Ära proffide tehnikat nii väga jälgi. Ma olen ka näinud neid videosid nendest treenimas ning see kuidas nemad pumpavad on vahest ikka väga kahtlane. Neile see võib toimida kuid algaja peaks vast ikka rahulikumalt asja võtma.

[wtrix 1]

Ma kusagilt lugesin, et kiirelt üles surumine (isegi kui see ei õnnestu vaatamata pingutusele) koormab rohkem kiireid lihaskiude ja aeglaselt langetamine aeglased. Kusjuures asja iva pidavat olema selles, et aeglased lihaskiud kasvavad aeglasemini aga ka kaovad aeglasemini.

Kui palju sellisel puisel teoorial pointi on - ei tea. Ise igatahes osade harjutuste juures teen kontraktsiooni kiiresti, osade juures mitte. Põhjus selles, et mõnede harjutuste puhul teeb kiire sooritus harjutuse lõpu inertsist kergemaks või toob kaasa vigastuseohu.

[tomster 2]

Oma aeg ja koht on treeningus nii kiiresti/plahvatuslikult sooritatavatel liigutustel, kui ka aeglaselt/ajaliselt sooritatud liigutustel.

Esimesed aitavad aktiveerida suuri motoorseid üksusi, mis kaasavad töösse kiireid lihaskiude, kuid ka väsivad kiiresti, seega oleks soovitatav kasutada neid nt treeningul esimeste harjutuste juures, kui närvisüsteem pole veel väsinud.

Teised sobivad hästi tempotreeninguks, kuna võimaldab seeriat ajaliselt pikendada. Kuna liigutused/lihastunnetus on seal hästi kontrollitud, siis kasutatakse seda meetodit ka taastusravis. Arusaadavalt, mida pikemalt kestab seeria, seda väiksemat raskust saad kasutada ja seda rohkem on aktiveeritud just aeglased lihaskiud.

Kui tead, millist jõuliiki parasjagu arendada tahad ning oled oma treeningu vastavalt sellele tsüklitesse jaotanud, siis lõikad kasu mõlemast lähenemisest.

Edu!

[haubits 14]

Jõusaal on peaasjalikult IIa ja IIb tüübi trenn, aeglaseid kiude kuidagi isoleeritult või märkimisväärse eduga koormata on kaunis raske.

[poder13 0]

kuskilt olen lugenud nii,et "kui sa ei liiguta kangi nii kiiresti kui võimalik siis sa ei treeni jõudu".siit võid omad järeldused teha

[Paul.K. 3]

kuskilt olen lugenud nii,et "kui sa ei liiguta kangi nii kiiresti kui võimalik siis sa ei treeni jõudu".siit võid omad järeldused teha

See kui sa kangi aeglaselt liigutad,ei treeni jõudu vaid mida siis ?

Ei ole selle väitega nõus tegelikult.

[Janar Rückenberg 172]

Tõsi, selles on suur tõetera sees. Korduse kiire, kiiruslik, isegi kergelt plahvatuslik sooritus on üks võimalustest, kuidas kiireid II B tüüpi kiudusid unest äratada ja lihastöösse kaasata. II B tüüpi kiud on aga tõepoolest suurima jõupotentsiaaliga. Ent korduse kiiruslik sooritus ei ole jõu arendamisel ainus oluline komponent. Oluline on ka adekvaatse raskuse kasutamine. Pikad seeriad, samuti aeglased kordused annavad kiiruses, plahvatuses ja maksimaaljõus, nende taseme vähenemises tegelikult päris tublisti tunda, just negatiivses mõttes. Kiirus ja jõud on tulenevad lihaskiudude tasandil samadest karakteristikutest. Kõnekas on kasvõi see fakt, et kui tegin lühikese seeriaid ja suure raskusega kükke, kükkisin kastilt, panin võrkpalliga igal ajal pealt, korvpalliga headel päevadel. Nüüd, kui selg suurt raskust selga võtta ei luba, jalgade massi olen hoidnud ja edasi viinud pika ajalise seeria pealt (pidev pinge ja kontrollitud aeglased kordused) ei ole pealtpanekut mõtet proovidagi. Mass on küll, kuid jõud oluliselt vähenenud. Ka maksimaaljõud kükis on väga oluliselt kukkunud, kuna lühikest seeriat, mis loomult niikuinii kiire, pole kaua teinud.

[Janar Rückenberg 172]

Veel...aeglaselt kordusi tehes pumpad sa küll mõnusalt sarkoplasma mahtu (saad massi), kuid vähe saab mõjustatud närvisüsteem, mis jõu ja kiiruse arendamise seisukohast ülioluline.

[naksitrall 5]

Tõsi, selles on suur tõetera sees. Korduse kiire, kiiruslik, isegi kergelt plahvatuslik sooritus on üks võimalustest, kuidas kiireid II B tüüpi kiudusid unest äratada ja lihastöösse kaasata. II B tüüpi kiud on aga tõepoolest suurima jõupotentsiaaliga. Ent korduse kiiruslik sooritus ei ole jõu arendamisel ainus oluline komponent. Oluline on ka adekvaatse raskuse kasutamine. Pikad seeriad, samuti aeglased kordused annavad kiiruses, plahvatuses ja maksimaaljõus, nende taseme vähenemises tegelikult päris tublisti tunda, just negatiivses mõttes. Kiirus ja jõud on tulenevad lihaskiudude tasandil samadest karakteristikutest. Kõnekas on kasvõi see fakt, et kui tegin lühikese seeriaid ja suure raskusega kükke, kükkisin kastilt, panin võrkpalliga igal ajal pealt, korvpalliga headel päevadel. Nüüd, kui selg suurt raskust selga võtta ei luba, jalgade massi olen hoidnud ja edasi viinud pika ajalise seeria pealt (pidev pinge ja kontrollitud aeglased kordused) ei ole pealtpanekut mõtet proovidagi. Mass on küll, kuid jõud oluliselt vähenenud. Ka maksimaaljõud kükis on väga oluliselt kukkunud, kuna lühikest seeriat, mis loomult niikuinii kiire, pole kaua teinud.

Nõus Oskariga. Kui plahvatuslikke trenne või harjutusi miinimumini viia, võid veel massi küll lisada, kuid jõunumbrid jäävad pigem surnud staadiumi.

Veel soovituseks. Rinnalt surumise, küki, või ükstapuha isegi et mis muu harjutuse ajal võiks ka kangi/hantlit ise kõvemini pigistada. Treenib haaret ja üldsegist kaasab rohkem lihaskiude mängu.

[younger 0]

Ma teen juba päris pikka aega kava, kus vahelduvad- 1 nädal kiirelt, teine aeglaselt. Töötab krd hästi, sest nagu öeldu- aeglaselt tehtavad kordused ei mõjuta niivõrd närve ja närvid on just need, mis kipuvad "äraq väsima" ja tekib ületreening. Kord rämedalt raske trenn, kord raske trenn, kuid ilma ennast lõhkumata.

Ega polegi muud soovitust kui et- PROOVI ÄRA

[matti 8]

Veel...aeglaselt kordusi tehes pumpad sa küll mõnusalt sarkoplasma mahtu (saad massi), kuid vähe saab mõjustatud närvisüsteem, mis jõu ja kiiruse arendamise seisukohast ülioluline.

Aga kelllel on üldse vaja sellist suurt "kosmeetilist" lihasmassi ? Pigem olgu juba pisut väiksem, aga selle eest ka funktsionaalne

[Janar Rückenberg 172]

Eks see on muidugi valikute küsimus. Kes treenib eesmärgiga parandada funktsionaalsut, kas siis otseselt mõne liigutuse korral või hoopis eesmärgiga, et see realiseeruks mõne teise ala tehnika paranemise ja võimsuse suurenemisena. Ent on ikka lihasmassi vaja, kulturistidel...julgeksin aga kahelda, et kas mõne naturaalselt treeniva kulturisti lihasmass saab üldse ulmeliselt või kosmeetiliselt suureks minna? Vaevalt küll.