Treening kõhulihastele!

[Vilps 1]

Kui tahad ainult alaosa teha, siis ei pea.

Kas sa ütlesid seda selle kohta...põhimõtteliselt siis, jalgu tõstes tuleb puusa samuti tõsta ja kõverdada nii, nagu hakkaks jalgu üle pea viima, mitte ainult jalgu hooga viibutada..

Et piisab tõstmisest kuni tekib kõhu ja reite vahel täisnurk? Mainin ära, et selles alumises faasis töötavad kõhulihased minimaalselt.

[emmimees 1]

Õige küll, tuleb puusa natuke ka tõsta jah. Aga saab teha ka keskmisi-ülemisi kõhulihaseid nii, et jalgade tõstmisel painutad keha keskelt(proovid end nö kokku rullida), aga nii on päris raske ja ennem väsib ülakõht

[emmimees 1]

Loomulikult hakkab tõstmine puusadest, aga kui rullid end veel rohkem kokku, siis tõstavad sind ülemised kõhulihased lisaks, ainult natuke puusa kergitades on nad staatiliselt töös ju. Nii tundub mulle vähemalt.

[Vilps 1]

Loomulikult hakkab tõstmine puusadest, aga kui rullid end veel rohkem kokku, siis tõstavad sind ülemised kõhulihased lisaks, ainult natuke puusa kergitades on nad staatiliselt töös ju. Nii tundub mulle vähemalt.

irw

Staatilise töö/treeningu/meetodi tausta tead?

[emmimees 1]

Irw ei tea, aga selgita mulle siis. tean seda, et liikuvalt töös olles lihasel on suurem shanss kasvada kui staatilisel

[emmimees 1]

Paljudel harjutustel võiks hoida hetke paigal konstentrilise faasi lõpus, igasugustel plokitõmmetel nt, nii saab lihas kõige mitmekülgsema treeningu.

Aga kindlasti on mingi vahe, kas lihast hoitakse kontraheerunult staatiliselt paigal või väljasirutatuna

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[emmimees 1]

On jah vahe, väljasirutatult lihast staatiliselt hoides on lihase venitamine, lihas ei tööta, see tuleb trenni lõpus.. Kontraheerunult (pinges, kokku tõmbunult) staatiliselt paigal hoides on lihas töös ja kulub energiat.

no kuule, on ikka vahe, kas ma venitan lihast või pingutan. venitades peab olema lihas täiesti lõtv ja pingetest vaba.

Su jutust tuleb välja, justkui liialt suurt raskust püüdes liigutada(staatiliselt hoides) lihas ei tööta ja toimub venitus, naljamees

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[emmimees 1]

Kontraheerunult (pinges, kokku tõmbunult)

No ka minu jaoks kontraheerunud tähendab seda, et lihas on kokku tõmbunud lühikeseks

Aga et sa oleksid aru saanud, oleksin ma vist pidanud algselt küsima, et mis vahe on kui lihas on väljasirutatuna kontraheerunud või kokkutõmbununa kontraheerunud(kuigi lause viimane osa pole minu jaosk loogiline)

Ja venitamine peaks olema ikka nii, et vägisi venitatakse lihast pikemaks, mitte ei hoita lihtsalt staatiliselt paigal.

Aga eks tuleb ikka ette teisitimõistmisi kui jutt peeneks läheb ära kätte

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[emmimees 1]

Oh issand, ma ei öelnud ju et saab, aga su jutust tuli välja, nagu sa oleksid sellest niimoodi aru saanud! Loe mu eelmine post nüüd mõttega ka läbi!

Aga et sa oleksid aru saanud, oleksin ma vist pidanud algselt küsima, et mis vahe on kui lihas on väljasirutatuna kontraheerunud või kokkutõmbununa kontraheerunud(kuigi lause viimane osa pole minu jaosk loogiline)

Aga su eelnevast jutust tuleb väja, justkui ei saaks väljasirutatud lihast staatiliselt pinges olles tööd teha, vaid on venituses!

tglt ka, sulle on õlu vist pähe hakanud

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[emmimees 1]

Kuidas sa said nõustuda millegagi, mida ma pole öelnud? :S

Sinu arust ei saa väljasirutatuna lihas staatiliselt tööd teha. Kui ma oletame panen käe küünarnukist sirgeks(biitseps on välja sirutatud) ja pihku võtan raske hantli mida ma liigutada ei jõua kuid püüan täiest jõust(püüan kontraheerida lihast), siis sinu arust toimub venitamine sel hetkel ja lihas ei tee tööd?

Ma rohkem ei viitsi tõesti vaielda, sa oled mu üsna selgest jutust lihtsalt väga valesti aru saanud....

sa ei saa väljasirutatud lihast kokku tõmbununa hoida,, need on kaks vastandlikku seisundit....

JAH MA TEAN ja polegi väitnud, et saab.

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[emmimees 1]

Aga minujaoks on väljasirutatud lihas=täies pikkuses olev. Kui on täies pikkuses ja püüame seda jõuga kokku tõmmata-kontraheerida aga ei saa, siis jääb ta ikkagi väljasirutatuks ja on endiselt täies pikkuses olekus

Sina aga ei taha seda mõista ja räägid iseendale ka vastu vahepeal, viimases postis ütled, et väljasirutatud käel on lihas pinges/kontraheerunud....

Ja ei maksa mu kainuse kohta ennatlikke järeldusi teha...

head ööd!

Muudetud Veebruar 5, 2010 kasutaja emmimees poolt

[Sakurai 0]

Kui midagi muud teada siit ei saa, siis kontraheerunud lihase mõiste peaks küll unepealt selge olema

[kike89 0]

Kui lihas kontraheerub, siis sarkomeerid lühenevad I-diski arvel, sest aktiinifilamendid liiguvad müosiinifilamentide vahele moodustuvate ristsillakeste abil. Kontraktsiooniks vajalik energia saadakse ATP lagundamisel.

Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu.

[emmimees 1]

Kuna sa oled "vana tegija" siis tuleb usaldada sinu väidet, et isegi kui sa üritad oma lihast kokku tõmmata/kontraheerida siis jääb lihas täiesti mittekontraheerituks, sama pikkusega, välja sirutatuks ning alles siis kui piisavalt kerge hantli saad, on sul võimalik lihast pingutada. Sul on halvatus, kuni sa piisavalt kerge hantli saad.ook.

Mis see siia puutub, e tsee mu nime juudre kirjutatud on, mina käin siin foorumis vaba aega veetmas ning räägin kaasa niipalju kui oskan. Minupoolest kirjutage sinna kasvõi "ärge uskuge lolli möla", mul savi.

Aga sinuga on täiesti mõttetu vaielda, kuna defineerime mõnda sõna lihtsalt erinevalt. Aga kui sind on haritud selle koha pealt ning oled koolis õppinud neid asju, siis ma usun sind....

------

On jah vahe, väljasirutatult lihast staatiliselt hoides on lihase venitamine, lihas ei tööta, see tuleb trenni lõpus..

Kui inimene seisab tühjade kätega, käed väljasirutatult all, jah käte lihased on täies pikkuses ja lõdvalt/mittekontraheerunud. ei ole tööd, venitus samuti veel ei ole.

paned ise ka suht segast.

[asdfghjkl 2]

Kas keegi võiks selgelt lahti seletada lihase lühenemise nähtuse. Et mis suunas mis peab liikuma, et tekiks see, et lihas lüheneks. Kõhuharjutus sirgete jalgadega tõsted on sellsied, kus räägitakse lihase lühenemisest vist ka, kui ma õigesti mäletan, et siis võib küsimuse niimoodi käesoleva kõhuteemaga siduda, aga võib ka biitseptsi peal näite tuua- mismoodi ta lüheneb, mida selelks teha, jam is detailselt toimub, et ebasoovitav lühenemine saaks õnenstuda.

[asdfghjkl 2]

Üks tark inimene ülalt las seletab

Oleks tore küll jah kui keegi teeks stiilis "seletus vanaemale".

Enne seda aga lisaks veel, et lihas lüheneb eluaastatega. Näiteks puusa sees olev pirnlihas on pensioni eaks lühenenud päris palju, põhjuseks on siis lihtsalt vananemine. Teine põhjus, miks lihas lühenevat, olevat nö lihastkahjustav treening. Mind aga jah huvitab, et mis moodi detailselt lühenemine tekib, kui keegi lahti seletaks hästi, annaksin kindlasti ratingut seletajale.

[kike89 0]

Lihaste omadused on unikaalsed: nende lühenemine moodustab 1/3 lihase pikkusest sekundi kümnendiku vältel. Bioloogilise aine uurimine toimub riistadega, mis mõõdavad isotoonilist või isomeetrilist lühenemist.

Lihased moodustavad umbes 40-50% keha kogu massist. Igas grammis luustikulihases on 100g kokkutõmbevalke (aktiin, müosiin). Lihase töö matemaatilise kirjelduse aluseks on H.E.Huxly ja J.Hansoni libisevate filamentide teooria.

Lihase poolt arendatav jõud on tema kiudude tõmbejõudude summa. Lihas on seda tugevam on mida on suurem tema ristlõikepind (üksikute lihaskiudude ristlõikepindade summa). Imetaja vöötlihased arendavad 1 cm2 kohta üle 40 N, kõigussoojaste lihased 30 N. Lihase lühenemine on jadamisi ühendatud sarkomeeride lühenemise tulemus. Sarkomeeri lühenemisel libisevad müosiini- ja aktiinifilamendid oma pikkust vähendamata. Nende pikkus ei muutu ka venitamisel.

Isotooniline kontraktsioon on lihase lühenemine jääva jõu (pinge) mõjul. Lühenemise registreerimiseks riputatakse lihas ja ühendatakse üks ots jõumõõturiga, teine ots - koormatud kangiga. Koormatud kangi raskus (konstantne jõud) tekitab lihase passiivse venituse. Koormuse ja lihase venituse sõltuvus onn pikkuse-pinge diagramm. Ärritamisel lihas lüheneb isotooniliselt.

Lihase lühenemine on seda väiksem, mida suurem on koormus.

Lisaks veel võite vaadata:

www.hot.ee/fyyslab/Lab.sormelihased.doc

treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=100

Siin veel igasuguseid arstlikke ja treeneri soovitusi.

[asdfghjkl 2]

Igas grammis luustikulihases on 100g kokkutõmbevalke (aktiin, müosiin).

Mida seal huvitav sellega mõeldi, et ühes grammis saab sisalduda 100 grammi?

Ma sooviks lihtsamat seletust miskit sellsies stiilis:

Kui te näiteks toetate kätega seina ja püüate seda suruda, loote Te situatsiooni, kus pingutate lihaseid s.t.lühendate neid, aga ei sunni neid muutma oma pikkust (sest seina kaal ületab Teie kaalu). Või kui Te surute jalaga põrandat, siis jalg ei liigu, aga lihased on hõivatud - lihaskiud pingulduvad.

http://www.vipmedicum.ee/vipline_ee.html

Kuid ka see on seal kehv seletus-stiil minuarust. Kõigeparem oleks seletada piltlikult asja. ala, kujutame ette et meil on kummilint, gitarri keel, makaron, ja teeme nii ja naa, ja tekib see ja too, mis ongi sarnane kui lihas lüheneb pensinäril pensioniks ära.

[kike89 0]

Mida seal huvitav sellega mõeldi, et ühes grammis saab sisalduda 100 grammi?

Ma sooviks lihtsamat seletust miskit sellsies stiilis:

http://www.vipmedicum.ee/vipline_ee.html

Kuid ka see on seal kehv seletus-stiil minuarust. Kõigeparem oleks seletada piltlikult asja. ala, kujutame ette et meil on kummilint, gitarri keel, makaron, ja teeme nii ja naa, ja tekib see ja too, mis ongi sarnane kui lihas lüheneb pensinäril pensioniks ära.

Vb leiad siit mingi targema seletuse...

http://www.powerman.ee/index.php?go=anews_...-%20Streetching

[gmaster 303]

Pistaks vahele, et minu loetud materjalide põhjal on lihas on ka venituse ajal töös..

Venitage spagaadiks ja öelge, et teil pole siis lihas töös..

[asdfghjkl 2]

Vb leiad siit mingi targema seletuse...

http://www.powerman.ee/index.php?go=anews_...-%20Streetching

Seda ma lugesin juba kunagi, seal on samuti kehv seletus. Parem seleta oma sõnadega lihtsalt asi ära, mis sa linke ja tsitaate ikka kopid siia.

Ma ilmselt ei oska küsimust kuigi selgelt püstitada kah.

Aga seisneb küsimus siis selles, et inimese lihas saavutab aastatega ebasoovitava halva oleku, mida niemtatakse "lühenenud lihaseks". Ja seda probleemi tekitab aastatega üks vale motoorika, lihast-lühendav liigutus. Sedal iigutust tuleb sooritada kindlal moel, mida ma ei tea. võib-olla on see liigutus selline, et lihas pannakse tööd tegema siis kui ta on väljavenitatud asendis, võib-olla on teistsugune, seda võiks seletada keegi. Siis teaks mis harjutusi vältida. Ja seletada võiks, mis detailselt lihase sees juhtub, mis tekitab muteerumise, mida niemtataksegi "lühenenud lihaseks". Et kas äkki, mingid ained liiguvad lihase sees kuidagi valesti, või mingi füüsika on seal valesti, et mis ja kuidas?

Ja seletada võiks ikka selgelt oma sõnadega.

Seal detailselt toimub lihase sees mingite osakeste vastupidine liikumine, ala, et ühed hobused on pandud vedama kelku ühes suunas ja teised hobused teises suunas, ja kelk läheb katki, miskit sedalaadi seletus on seal.

Et kes asja mõistab, see võisk kunagi siia selle seletuse tuua. Ma rohkem paremini ei oska oma küsimust formuleerida.

--

Siin artiklis räägitakse sellest mõistest "lühenenud lihas":

http://www.tiitilves.ee/lihastevalud/index.html

Et seda ma mõtlengi siis mõsite all "lühenenud lihas", mis seal kirjas.

Muudetud Veebruar 6, 2010 kasutaja asdfghjkl poolt

[gmaster 303]

Luu - ja liigessüsteemi ebanormaalse asendi tõttu tekib mehhanoretseptorite ärrituse tõttu pidev impulsatsioon lihasesse, selle tagajärjel toonus lihases pidevalt tõuseb, kutsudes esile müoosi tekke lihases. Järgnevalt suureneb müootilises lihases pinge tõttu koormus kõõlustele ja tekib lokaalne hapnikuvaegus. Kõõluse hapnikuvaeguse tingimustes hakkavad rakud väärastuma ja tekib nn. tendomüootiline lihaskiud. Selline lihas, kus esineb tendomüootilisi lihaskiude, ei funktsioneeri enam normaalselt. Kogu lihas hakkab pingestuma, lühenema, tekivad valulikud tsoonid lihasesse, mis võivad oma pindala järjest suurendada. Pingete kasvu korral terves lihases suureneb koormus kõõlustes ja liigestes. Tekivad liigeste funktsiooni häired.

Kui loete bolde, siis näete, kuidas mina asja mõistan.

Üks näide selline: inimene töötab arvuti taga, millele tihti järgneb see, et inimesel on pidevalt õlad tõstetud -> pidev pinge trapetsis, mis lüheneb, pinge aina suureneb.

Sama põhimõte ka näit. alaseljal ja puusal (jm)

[asdfghjkl 2]

Luu - ja liigessüsteemi ebanormaalse asendi tõttu tekib mehhanoretseptorite ärrituse tõttu pidev impulsatsioon lihasesse, selle tagajärjel toonus lihases pidevalt tõuseb, kutsudes esile müoosi tekke lihases. Järgnevalt suureneb müootilises lihases pinge tõttu koormus kõõlustele ja tekib lokaalne hapnikuvaegus. Kõõluse hapnikuvaeguse tingimustes hakkavad rakud väärastuma ja tekib nn. tendomüootiline lihaskiud. Selline lihas, kus esineb tendomüootilisi lihaskiude, ei funktsioneeri enam normaalselt. Kogu lihas hakkab pingestuma, lühenema, tekivad valulikud tsoonid lihasesse, mis võivad oma pindala järjest suurendada. Pingete kasvu korral terves lihases suureneb koormus kõõlustes ja liigestes. Tekivad liigeste funktsiooni häired.

Kui loete bolde, siis näete, kuidas mina asja mõistan.

Üks näide selline: inimene töötab arvuti taga, millele tihti järgneb see, et inimesel on pidevalt õlad tõstetud -> pidev pinge trapetsis, mis lüheneb, pinge aina suureneb.

Sama põhimõte ka näit. alaseljal ja puusal (jm)

Tundub nagu selgem küll nüüd!

Arvutiga töötades kui hoida küünarnukke õhus, siis mingi lihas peab töötama, et neid õhus hoida, ilmselt sisi trapets ja õlg töötavad, ok. On pika-ajaline töö lihasel, pika-ajaline pingestatud olek. Ja keerulisel seletusel trapetsi lihases tekib hapniku puudus. Ja hapniku puudus tapab lihast, ok, usutav. Ja hapniku puuduses kogu lihas hakkab lühenema, mismõttes ja kuidas? Kas nii, et lihase liha osas pole hapniku piisavalt ja see kude muteerub kõõluseks või, siis ongi lühem liha osa lihasel või?

[gmaster 303]

Tundub nagu selgem küll nüüd!

Arvutiga töötades kui hoida küünarnukke õhus, siis mingi lihas peab töötama, et neid õhus hoida, ilmselt sisi trapets ja õlg töötavad, ok. On pika-ajaline töö lihasel, pika-ajaline pingestatud olek. Ja keerulisel seletusel trapetsi lihases tekib hapniku puudus. Ja hapniku puudus tapab lihast, ok, usutav. Ja hapniku puuduses kogu lihas hakkab lühenema, mismõttes ja kuidas? Kas nii, et lihase liha osas pole hapniku piisavalt ja see kude muteerub kõõluseks või, siis ongi lühem liha osa lihasel või?

Ma olen asjast nii aru saanud:

normaalne lihas

minu eeltoodud näite põhjal võib tendomüootiline lihaskiud olla midagi sellist.

Ehk siis minumeelest alguses lihase pikkus ei muudu, küll aga väheneb elastsus. Ja mida kauem se asi kestab, seda rohkem tuleb sinna lihaskiudude vahele kõiksugust sidekudet ja vist isegi kaltsium ladestub. Hiljem hakkab lihas ka füüsiliselt lühenema, mida rohkem ta seda müoosi v fibroosi jms täis on?

Ja mitmekümne aasta pärast on tulemus selline.

sepp, tegi oma tööd 23nda eluaastani... (neile, kel silmadel midagi viga, siis vaadake õlgade kõrgusi)

Muudetud Veebruar 6, 2010 kasutaja gmaster poolt